D Palgakulu K Võlad töövõtjatele Või (kasumiaruanne skeem 1): D ...kulud K Palgavõlg D ...kulud K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusevõlg D Palgavõlg K Töötuskindlustusevõlg K Tulumaksuvõlg K Kogumispensionivõlg K Arvelduskonto TÖÖTAJATE PUHKUSETASUKOHUSTUSED Puhkusetasukohustus on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Puhkusetasu läheb läbi eraldise konto. Kulud- > eraldis - > võlg Puhkusetasukohustuse moodustamine: D Puhkusetasukulud K Puhkustasueraldis D Sotsiaalmaksukulud K Sotsiaalmaksu eraldis D Töötuskindlustusmakse kulud K Töötuskindlustusmakse eraldis Puhkusetasukohustuse kasutamine: D Puhkusetasu eraldis K Palgavõlg D Sotsiaalmaksu eraldis K Sotsiaalmaksu võlg D Töötuskindlustuse eraldis K Töötuskindlustusvõlg
Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement?
uue varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.(ibid, § 15) 2.2 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks.( RTJ 8, 2011, § 16). Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks. Eraldis tuleb bilansis kajastada summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.(ibid, § 17). Eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks vajalik summa sõltub sageli mitmetest välisteguritest, mille arengut ettevõte ei suuda kontrollida, kuid mille toimumise tõenäosust on tavaliselt võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb võtta arvesse erinevate võimalike arengustsenaariumite tõenäosust. .(ibid, § 18).
materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149). Eraldis kohtuvaidluse tarvis kajastatakse bilansis, kui: o kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva o kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi o kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27).
materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149). Eraldis kohtuvaidluse tarvis kajastatakse bilansis, kui: o kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva o kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi o kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27).
seonduvad asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena [7]. 1.2.4 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks. Eraldis tuleb bilansis kajastada summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks vajalik summa sõltub sageli mitmetest välisteguritest, mille arengut ettevõte ei suuda kontrollida, kuid mille toimumise tõenäosust on tavaliselt võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb võtta arvesse erinevate võimalike arengustsenaariumite tõenäosust [7]. 1.2
Eesti riigieelarve 2013 Kredi Aim 12 b Muutused võrreldes 2012.a Kulude kasv: Pensionid 93,3 mln eurot Ravikindlustus 55 mln eurot Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot Kaitsekulud 20,7 mln eurot Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot Riigieelarvete osakaal SKPst, % Kulud 2012/2013 Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
5) 2.detsembril läheb töötaja puhkusele. Novembri lõpus arvestati töötajale puhkusetasu 930 eurot (arvutada ka tööandja ja töövõtja maksud ja maksed). Puhkusetasu maksti välja. 6) Detsembris tasuti novembrikuu väljamaksetelt maksud ja maksed. 7) 31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja seega ka sotsiaalmaksueraldis on 9,9 euro ning töötuskindlustusmakse eraldis 0,42 euro võrra suurem. Eraldis korrigeeriti. Teha raamatupidamiskanded ja leida konto Puhkusetasueraldis jääk seisuga 31.12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot. ÜLESANNE 4 Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot. Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus: 1) Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus
S Signe Vois Ajalugu Baltimaade suurim jaemüügivõrk sai alguse 1992, Leedus Vilniuses Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001. aastal. Olulised sündmused 1992 avati esimesed kauplused Vilniuses, algusaastatel kasutati T-Marketi kaubamärki 1998 avati esimene kauplus Maxima kaubamärgi all 2001 laieneti Lätti ja Eestisse 2005 laieneti Bulgaariasse 2005-2006 kõik kauplused läksid üle Maxima kaubamärgile 2008 moodustati emafirma MAXIMA Grupp, kuhu kuuluvad tütarfirmad MAXIMA LT Leedus, MAXIMA Latvia Lätis, MAXIMA Bulgaria Bulgaarias ning MAXIMA Eesti. MAXIMA poodide arv aastatel 1992-2011 MAXIMA kaupluste võrk Pööratakse tähelepanu igale pisi asjale Lähtutaks ostjate mugavusest MAXIMA kaubanduskeskused ja kauplused jaotuvad vastavalt oma suurusele kolmeks eri tüüpi kauplusteks Iga kauplus on sisustatud kindlatstandardit järgides ,,MAXIMA X" -- kauplus, mis asub Teie kodul...
Iseseisev töö nr 7 Ülesande eesmärk on arvutada: 1. Iga puistuelemendi boniteet 2. Iga puistuelemendi keskmine täius 3. Iga puistuelemendi keskmine hektaritagavara 4. Iga puistuelemendi aastane tagavara juurdekasv hektari kohta Eraldis pindalaga 1,4 Rinne PL A H D G % T 1 MA 70 22,5 22,6 9,9 25,2% 28% 1 KU 70 22,4 24,4 6,5 17,3% 18% 1 KS 70 25,9 23,0 11,9 34,1% 39% 1 HB 70 23,3 23,4 9,3 23,4% 27%
Kollaatähn võrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom
• Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot • otsetoetused põllumajandustootjatele 11,9 mln eurot • kõrgkoolide tegevustoetus 14,9 mln eurot • Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava
Puhkusetasu arvestati 800. Sealt arvutada maha tulumaks, sotsmaks, töötuskindlustusmaks ning teha vastavad kanded. ( inimesel pensionisammmast ja TM vabastust ei olnud! ) Tuleb teha : *Puhkuse arvestamine * töötaja Tulumaks ja töötuskindlustus *tööandja kulud : sots ja töötuskindlustus *puhkuse väljamaksmine NB!!! Kasuta kontot puhkusetasueraldis kui kandeid teed ! sest me tegime selle valesti , panime puhkusetasu võlg ja kulu aga kulu asemel tuleb eraldis! Ülesanne 4: Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus, lõppmaksumus. Teha kanded kauba mahakandmise kohta. Masin osteti 2400 eest, 4 aastaks. Lõppmaksumus 0. Kasutati 1aasta ja müüdi maha 2050 eest. *masina ostu kanne *masina kulukanne *müügi kanne
reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: ·kohustised, mis eeldavad hindamist; ·kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest. Tingimuslikke kohustusi, mille tekkimine on ebatõenäoline või mida ei ole võimalik objektiivselt ja usaldusväärselt hinnata, bilansis kajastada ei tule kuid aruande lisades avalikustatakse informatsioon. Sellised kohustised on näiteks:
.......................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tegin koduse töö ,,prt 815" kohta. Andmed pärinevad kkiviste kodulehelt.1 Abimaterjalideks on internetis google otsingumootor. 1. Üldiseloomustus Proovitükk asub Roela metskonnas. Kvartali number on RO198 ja uuritud on eraldis 15. Kasvukohatüüp on karusambla-mustika. Eralduse pindala on 3,3 hektarit. Proovitükk on 25 meetrise raadiusega. Peamiseks puuliigiks on Mänd ja selle keskmine vanus on 35 aastat. Mõõtmised tehti teisel juulil 2002. Tabel 1. Proovitüki info. Yld12.xls prt aasta kood kv er mkaasta kkt pe a r1 r2 815 2002RO RO198 15 2001KR MA 35 20 0
12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. erimeelsus - разногласие 24. ettemakse - предоплата 25. finantsinvesteering - финансовые вложения 26. haigushüvitis - пособие по болезни 27. haldama - Управлять 28. halvustama – презирать 29. hoolikas - заботливый 30
c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel c) hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingimustel d) maa, mida hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei kasuta e) hotellihoone, kui selle äritegevust juhitakse ettevõte poolt 8. Eraldis kajastatakse bilansis juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on: a) vähem kui10% b) 1050% c) 50-90% d) suurem kui 90% 9. Maksuvõlgade hulka kuuluvad: a) maamaks b) maksutrahvid c) maksuviivised d) tollimaks e) dividendide tulumaks f) aktsiisimaks 10. Kohustusi võib liigitada: a) tegelikeks b) kaudseteks c) potentsiaalseteks d) otsesteks e) eraldisteks 11. Kas tulude ja kulude vastavuse printsiip tähendab, et
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit. ...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C
Fe2O3 krist.; neerjad, lillakas-punane! agregaatides esineb T 5,3 (kolloididest); magnetiidi järgi Trigonaalne muldjad agreg matt plaatjas ca MO; M täisnurkne kivimites aktes eraldis Magnetiit Oktaeedrilised, Must Metalne L puudub, K6 M kivimites Magnetiline! Fe3SO4 kristallid; teralised, oktaeedrilised T 5,2 aktsessoorsena; kuubiline massiivsed agreg. eraldised MO; S eel kambriumis
juurdekasvude summa. 30. Metsade majandamise kava. · Inventeeritakse 10 aastaks · Vajalik majanduslike tööde tegemiseks Inventeerimine · Metsa inventeeritakse: ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa · silmamõõduline takseerimine, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega statistilise valikmeetodiga · Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm Valevärvi (CIR) pilte kasutatakse metsanduses, rrinevate pindade määramisel, mis eristuvad just eriti hästi valevärvi pildilt. 3D stereofoto-sama kohta pildistatud erineva nurga alt. Kvartal · Suuremad metsamassiivid jagatakse kvartaliteks, mille sees eraldiste nummerdamine algab loodenurgast ja lõppeb kagunurgas · Kvartali suuruseks on enamasti kuni 50 ha
Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal alal. Tegemist on kunagise sooalaga, millele on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Ala oli kasutuses heinamaana, kuid nüüdseks on see osaliselt metsastumas ning kuivenduskraavid on kinni kasvamas. Mõlema metsatüübi iseloomustamiseks koostati puistu kirjeldus ja tehti mullakaeve.
a. need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitava materiaalse põhivara finantseerimisega. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
seaduse menetlemine (3) - seaduse projekti ehk eelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendi poolt seadusega ettenähtud protseduuri järgi segamajandus (2) - majanduse korraldus, kus eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted sekundaarne sektor (2) - töötlev tööstus/tootmine sekkumishind (5) - minimaalne hind, mille Euroopa Liit igal juhul garanteerib oma põllumeestele toodangu eest olenemata selle turuhinnast sihtfinantseerimine, sihtotstarbeline eraldis - raha eraldamine rahastaja poolt määratud programmi või projekti realiseerimiseks. Sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada teiseks, tema enese poolt valitud otstarbeks SKT(P)(4,5) - sisemajanduse kogutoodang(-produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest siirdeperiood, siirdeühiskond (1) - teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride ja -suhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi
raskusd piima- ja lihatoodete turustamisega. Tootmise madala rentaabluse tõttu hakkasid loomakasvatajad ja piimatootjad 1990 alguses otsima võimalusi oma toodangu vähesel määral ise töödelda. Loomakasvatusfarmid asusid rajama kohapeale tapamaju ja piimatootjad meiereid. Tootjate survel võttis valitsus vastu subsiidiumite andmist loomakasvatussaaduste tootjatele.Iga kilo realiseeritud liha ja piima eest laekus tootja kontole eraldis riigieelarvest. Hiljem hakkasid subsiidiumid järkjärgult vähenema. Raha hakkas laekuma suur hilinemisega ja tootjate sõnul polnud sellisest abist abi. Maareformi eesmärk tunnustada maa minekut eraisikute ja eraettevõtjate valdusesse. Eraomanike valduses olev talu võis palgata tööjõuduja müüa oma toodangut ilma riigi kontrollita. Maareformiga võis talu ka pärandada. Agraarreformi eesmärgiks oli muuta
Kvartalid nummerdatakse alates loodenurgast läänest itta (vasakult paremale). Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks e. eraldusteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul on puistu sünonüümiks eraldis (takseereraldis). Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja mida majandatakse ühte moodi. Minimaalne eraldise pindala alampiir on 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab
vahel; tsentraalne (keskne) juhtimine; mälu lineaaradresseerimine; arhitektuur toetab madala taseme programmeerimise keelt. Princetoni arhitektuur - terviklik töötlusüksus; ühitatud käsu- ja andmemälu; ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel; tsentraalne juhtimine; mälu lineaaradresseerimine; toetab madala taseme progemis keeli. Harvardi arhitektuur - eraldi mälud käskude ja andmete säilitamiseks; eraldis siinid käsu- ja andmemäludesse; kiireneb suhtlus mäludega -> kasvab arvutisüsteemi jõudlus; struktuurselt keerukam kui Princetoni arhitektuuriga arvuti, kuid paindlikum). Modifitseeritud Harvardi arhitektuur - Modifitseeritud Harvardi arvutiarhitektuuri rakendatakse tüüpiliselt kaasaegsetes universaal-arvuteis. 5. Princetoni arvutimudeli piirangud. Piirangud mälupöördustel; puudub selgelt avalduv erisus mälus säilitatava info
kultuuri, samal ajal veidi vähem tervishoidu. Teenuseid eelistab Eesti riik keskmisest enam ise pakkuda kui sisse osta. Sarnaselt Eestiga on teisteski riikides avaliku sektori hõive suurus üsna püsiv. 5. Avaliku poliitika vahendid/ instrumendid ja nende valikutega seotud problemaatika? Loeng nr 3 lk.2 *Instrumendid - õiguslikud instrumendid seadus, määrus vm õigusakt; majanduslikud instr.- eelarve eraldis, aruandlus, tulemusindikaatorid; kommunikatsiooni instr.- strateegilised dokumendid, tegevuskavad. Poliitika vahendid võib rakendusviisi alusel jaotada 3 põhirühma: *otsesed valitsemisvahendid- õiguslikud regulatsioonid. Probleemiks on see, et nt kõrgete maksude puhul on tööandjate maksukoorem ja tööjõu kallidus raskendavad majanduse püsimist konkurentsis; *turuvahendid- valitsus kasutab nii dereguleerimist kui ka
Alusvaluuta EUR EUR 17 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 31.12.2008 31.12.2007 Palgavõlg 210 000 173 000 Puhkusetasu eraldis 160 000 87 000 Kokku 370 000 260 000 Lisa 11 Maksud Maksude ettemaksed 31.12.2008 31.12.2007 Käibemaks 925 000 845 000 Maksuvõlad 31.12.2008 31.12.2007
toodangu müügiks tulevikus, siis bilansipäeval ei võeta bioloogilise vara või põllumajandusliku toodangu hindamisel arvesse lepingus fikseeritud müügihinda, vaid hindamisel lähtutakse bioloogilise vara või põllumajandusliku toodangu õiglasest väärtusest bilansipäeval. (Kikas & Treumann, 2003, lk 58) Juhul kui lepingus fikseeritud hinnad on ettevõttele kahjulikud, tuleb moodustada eraldis lähtudes juhendi RTJ 8 «Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad» paragrahvidest 28–29 (Vilu, et al., 2007, lk 175). Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogiliste varade arvestus on eripärane nende varadega toimuvate muutuste tõttu. Bioloogilised varad on pidevas muutumises ja neid muutusi peavad peegeldama ka finantsaruanded. 1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine
2) Jaotatavates dividendides (või palgafond) saadakse rohkem sama rahakulutuse juures Dividendide miinused 1) Ei ole igakuine (1 kord aastas) 2) Ei saa haigekassa toetust 19 3) Ei saa riiklikku vanaduspensioni 4) Sõltub majandusliku tegevuse edukusest (rohkem) Ülesanne 1) Majandustegutsemiskulud 64,93% 2) Kasum leida ettevõtte tulumaks 3) Ettevõtte tulumaks 11% 4) Ettevõtte puhastulu - ? 5) Eraldis riskifondi 7,2 % 6) Ülejäänud osast jaotatakse dividendideks 18% 7) Kantakse järgmise aasta tuludesse - ? Tulu 11000300 1) 11000300 * 0,6493 = 7142494,79 2) 11000300 7142494,79 = 3857805,21 3) 3857805,21 * (11/89) = 476807,39 (100-11=89, siit tulebki 89) 4) 3857805,21 476807,39 = 3380997,82 5) 3380997,82 * 0,072 = 243431,84 6) (3380997,82 243431,84) * 0,18 = 564761,88 7) 3380997,82 243431,84 564761,88 = 2572804,10 Osaline vastutus (1-4) Täisvastutus (5-6)
seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: kohustised, mis eeldavad hindamist; kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest. Tingimuslikke kohustusi, mille tekkimine on ebatõenäoline või mida ei ole võimalik objektiivselt ja usaldusväärselt hinnata, bilansis kajastada ei tule kuid aruande lisades avalikustatakse informatsioon. Sellised kohustised on näiteks:
kvartaliteks. Tekib bioloogilistest, ökoloogilistest ja tänapäeval enim kasutatavad kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul kõrgusmõõtjad metsanduses. Sisuliselt paremat majandamist. Kvartali piiriks võib on puistu sünonüümiks on eraldis mõõdetakse kaldenurki (idee poolest olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). (takseereraldis). Vahel võib nende kahe eklimeetri analoog). Kvartali keskmine suurus Eestis on 25-50 ha. mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist:
00 Metsaregistri ja muu metsateabega seotud teenused 16. Digitaalsete metsaandmete kopeerimine metsaregistrist: a) riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, infopäring 50.00 õppeasutustele b) teistele kasutajatele infopäring 50.00 eraldis 0.01 17. Metsamajandamiskava paberkoopia tk 300.00 18. Metsamajandamiskava köitmine tk 12.00 19. Analüüs ja ekspertiis: a) inseneritöö tund 150.00 b) tehniline töö tund 110.00 20
Puhkusetasueraldist vähendatakse, kui töötaja läheb puhkusele, töötajale arvestatud puhkusetasu võrra. Näide. Ettevõttes arvestati välja, et töötajad on teeninud välja puhkusetasu 800 eurot. Puhkusetasueraldise moodustamine: D Puhkusetasukulu 800 K Puhkusetasueraldis 800 D Sotsiaalmaksukulu 264 K Sotsiaalmaksueraldis 264 D Töötuskindlustusmaksekulu 8 K Töötuskindlustusmakse eraldis 8 Näide. Ettevõtte töötaja läheb puhkusele ja talle arvutatakse puhkusetasu 500 eurot. 33 Puhkusetasu arvestamine: D Puhkusetasueraldis 500 K Puhkusetasuvõlg 500 D Sotsiaalmaksueraldis 165 K Sotsiaalmaksuvõlg 165 D Töötuskindlustusmakseeraldis 5 K Töötuskindlustusmakse võlg 5 Kinnipidamised puhkusetasult:
vastuvõtja GNSS vastuvõtja Radar/ECDIS AIS 2 vastuvõtja Protsessor Kuvar ja juhtnupud DSC vastuvõtja SAATJA AIS MKD komponendid GNSS vastuvõtja on vajalik aja täpseks mõõtmiseks ja ta on eraldis seade teistest laeva GNSS vastuvõtjatest. Kui laeva GNSS seade läheb rikki, edastab puuduva teabe tarbijatele AIS GNSS vastuvõtja. Harilikult kasutab AIS selle GNSS teavet, mida kasutatakse laeva navigeerimiseks. AIS teave Süsteemi tasandil AIS kasutab sideks standardseid sõnumeid, mille vorm on kokku lepitud ITU poolt Hüroakustika alused. Kajalood Sissejuhatus Ohutu meresõidu tagamiseks ranna lähedal, kus meresõitjat ähvardavad
ajalugu ja vene keel (kuni venestusperioodi alguseni), lisaks võimlemine poistel ja käsitöö tüdrukutel. Õpetajad ja õpikud- talurahvakoolide õpetajate ettevalmistamine oli pikka aega reguleerimata:vahel mingid pastorid tegid seda (Rosentpenter Pärnus ntks) ja neid oli veel ,aga riiklikult oli süsteemitu see asi. 1837 algas Eestimaal see asi normaalselt, kui avati esimene Koolmeistrite seminar. Liivimaa kubermangus valakoolide ,petajaid valmistati ette kihelkonnakoolides ja eraldis ellsied seminare pikka aega ei olnud (esimene tartus 1873). 1839 Liivimaa läti osas Volmaris rajati õppeasutus, mis oli möeldud köstrite ja kihelkonnakoolide ettevalmistamisek, 10 aastat hiljem toodi see üle Valka. 1867- esimene Jakobsoni aabits/lugemik. See tõi pöörde eesti kooli ja rahvakirjanudses. Jakobson kasutas uut kirjaviisi, alates 1870ndatest muutus see õpikutes kasutamine üldiseks. Emakeeletundidest tõrjus jakobsoni õpik välja usukirjanduse.
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
pidades silmas seatud pädevuse nõudeid. Nähakse, et süsteem võiks toimida nii, et lastekaitsetöötajale on riigi poolt ette nähtud viieks aastaks teatud täiendkoolitussumma ning ta annab sotsiaalministeeriumile (või TAIle) teada, millistel koolitustel soovib osaleda, kusjuures teada on pakutavate täiendkoolituste nimekiri. Rõhutati, et koolitussummasid ei tohiks planeerida KOVi eelarvesse, kuna vastasel juhul on oht, et seda kasutatakse muul otstarbel, v.a juhul, kui eraldis oleks sihtotstarbeline ning kasutatav üksnes lastekaitsetöötajate täiendkoolituseks. Süsteemis, kus täiendkoolitusi koordineerib TAI, näevad eksperdid võimaliku probleemina koolitusmonopoli tekkimist, mis võib ohustada koolituste kvaliteeti ja kättesaadavust. Fookusgruppides osalenud lastekaitsetöötajatel oli TAI kui koolituse korraldajaga kogemusi peamiselt kasuperedele ja lapsendajatele suunatud PRIDE koolituste kaudu. Sealjuures kritiseeriti TAI võimekust piisavas mahus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
