Paelusside vastu saab abi maarja- sõnajalast. See halvab paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Paar tundi pärast rohu sissevõtmist on vaja tingimata võtta lahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. 9. Millist liike paelusse on olemas ? - Laiuss on kuni 11m pikkune ja kuni 20mm laiune kollakas-valkjas-halli värvusega lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on tavaliselt kalad või vähjalised. Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Vaheperemeheks on karjaloomad. Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead. 10. Paelussi sümptomid ehk avaldumine. - Maksas paiknevad tsüstid õivad tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust
Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähikesed ja kalad. Ümarussid - nad on pika lülistumata, silindrilise kehaga, mis on mõlemast otsast ahenev. Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles, tema keha katab roosakas kutiikula. Neil on vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid. Toitub inimese poolseeditud toidust. Erituselunditeks on keha külgedel paiknevad erituskanalid. Nad on
ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub
1,2h. Levib sugulisel teel. 9. Koli pusarake e käärsoolebalantiid- elutseb imatejate jämesooles. Ebasoodaste kk tingimuste vastu moodustab tsüste. Peremeesorganismis kinnitub parasiit soole seinale, soovitades oma ensüümiga rakkude vahelist ainet ning põhjusrades haavandite teket. 10. Toksoplasmoos-Ta on raku sisene parasiit ja tema arenguks on vajalik lõpp- ja vaheperemees. Lõpperemeheks on kass ja vaheperemeheks on inimene. Haigestunud kass eritab iga päev 10mln tsüsti. Vaheperemeheks on imetaja või imetaja. Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi, mis on valmistatud haigete loomade lihast. Sammuti võib nakatuda tsüstidega mis leiduvad kassi karvadel ja mullas(lapsed liivakastist).Tugeva immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt gripi sarnaselt ja taandub tavaliselt ilma ravita. Nõrgenenud
Laiuss Laiuss on laiussiliste sugukonna laiuslaste perekonda kuuluv parasiit. Laiussi pikkus on tavaliselt üle 10 meetri, ulatudes isegi 20 meetrini. Ussi laius 1-2 cm. Laiuss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat . Laiussi vaheperemeheks on kala. Laiuss põhjustab inimesel haigust, mida nimetatakse laiusstõveks või difüllobotrioosiks. Inimene nakatub süües toorest või halvasti töödeldud kala. Tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid, kuid kujuneda võivad ka B vitamiini puudus ja aneemia ehk kehvveresus. Haiguse levikuala on põhiliselt Skandinaaviamaad, Ida-Euroopa, Tsiili ja Argentiina. Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse
Mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetel. Kui hügeeninõudeid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid ehk trihhiinid. On kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel. Kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini vahelihast ja roiete vahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss Pikkus võib olla kuni 10 meetrit. Vaheperemeheks on kas veis või lammas, kelle seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihasesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on kuni hernetera suurused,vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitte küllaldaselt kuumtöödeldud liha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss 1,5-2m pikkune. Vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub
Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad. Nakatumine: Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel. Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine. Inimene on peremeesorganismiks ning kodu- või metssiga on vaheperemeheks. Siga on nakkustekitaja. Haigusnähud: Inimestele tekitavad nad seedehäireid ja valusid kõhus. Diagnoosi kinnitamine: Et kinnitada diagnoos otsitakse mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente. Ravi: Ravitakse antibiootikumidega, piisab ühest annusest. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/parasiitussid.pdf http://endla.joosu.ee/index.php?id=5 http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nookpaeluss/ http://et.wikipedia
pikkus on kuni 10m. Tema kehas on 800-1000 lüli, millest kõik võtavad paljunemisest osa. Tagumistes kehalülides munad valmivad. Kui munad on valminud, st lüli on ,,küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Ühes päevas võib paelussist eralduda kuni 10 lüli, milles igaühes on tavaliselt 160 000 muna. Need väljuvad peremehe soolest koos väljaheitega. Peensooles arenevad vastsed kahe kuu jooksul täiskasvanud ussideks. Ta kinnitub iminappadega sooleseina külge. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, vahest ka lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus siis arenevad tangud. Peamiselt leidub tange veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on herneterasuurused veega täidetud põied. Siis kui inimene sööb toorest või mittevalmis veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nakatunud isik võib nakatada ka teisi, kui ta ei täida hügeeninõudeid. Sümptoomid ehk avaldumine
Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. Munadel on ümber paks kest, et nad väliskeskkonnas hästi vastu peaks. Solkmed võivad oma arengutsükli jooksul tekitada inimese kehas mitmeid kudede vigastusi ning nende poolt eritatavad ained on peremeesorganismile mürgised. Nudipaeluss Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas
imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimud vastsete neelamisel koos rohuga. Sagedasemad veel süstikkaksuulane (peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane (kassidel). Troopikas on levinud inimese veres elav vereimiuss, kes on lahksuguline, kuid vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse rennikesse ning jääb sinna kogu eluks. Klass: Paelussid
Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähid ja kalad. 5. Solkme areng. Kuidas toimub nakatumine liimuksolkmega? Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles. Areng - munade arenguks peavad nad viibima 2 nädalat õhu ja niiskuse käes. Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu,
Lamblioos võib tekitada kesknärvisüsteemi, südameveresoonkonna ja maksa kahjustusi. 11. TRIHHOMONOOS- haigust tekitab trihhomoonas. niisketelpindadel säilib elusana 1-2 tundi. levib sugulisel teel. 12. KOLI PUSARAKE e KÄÄRSOOLEBATANTIID elutseb jämesooles. Inimene nakatud tsüstidega põhjustab haavadnite teket. 13. TOKSOPLASMOOS-haigust tekitab inimestel ja loomadel esinev parasiit toksoplasma-on raku sisene parasiit. Tema arenguks on vajalik vahe ja lõpp-peremees. vaheperemeheks inimene ja lõpp-peremeheks kass. Nõrga immuunsüsteemiga inimesel kulgeb haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks. Kahjustuda võivad kopsud, maks, süda siseelundid ja närvisüsteem. Veel esineb kaasa sündinud toksoplasmoosi, loode haigestub kui ema nakatub kolme esimese raseduskuu jooksul, kui toimub loote kudese ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks on raseduse katkemine, looteväärarengud või surnult sündimine
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
ka üle 25 aasta vanused isendid. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Kogre marja areng kestab 4 kuni 6 päeva. Vastne koorub 6 mm pikkusena ning suguküpseks saab 3 kuni 4 aasta vanuselt. Kogre maksimaalset vanust ei teata, kuid arvatakse, et see võib ulatuda 20 kuni 30 aastani. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Tugeva ja suure kalana haugil looduses vaenlasi pole ning röövkalana hoiab ta järvede kalaelustiku tasakaalus ning on laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2 kuni 3%) ning sobib hästi dieettoiduks. Haug on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger leiab kasutamist maitsva liha tõttu, see tähendab, et kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees.
Sümbiont on sümbioosis olev olend. Ektosümbioos on väline, endosümbioosi puhul elab üks teise sees (mügarbakter ja hernes). Parasitism on kahe liigi kooselu, kus üks saab kasu, teine kahju (paeluss seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik. Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise
Enamasti põhjustab haigus ainult üksikute okste või võrsete kuivamist, kusjuures ta ei esine massiliselt. • Tõrjet ei ole rakendatud. KUUSE-OKKAROOSTED • Eestis esineb kolme liiki roosteseeni perekonnast Chrysomyxa, mis tekitavad eriti nooremate kuuskede okkail kollaseid laike, põhjustades okaste kolletumist ja varisemist. • Noored kuuseokkad kattuvad juulis- augustis helekollaste eoskogumikega. Hiljem haigestunud okkad varisevad. Seene vaheperemeheks on sookail. MÄNNI-OKKAROOSTED • Haigus esineb noorte mändide okkail nii taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile kahvatukollakad põiekesed-roosteseene kevised. Eestis on haigus väga sagedane, kuid ei tekita erilist kahjustust. Haigestunud okkad paranevad ja ainsaks haiguse tagajärjeks on taime kasvu mõningane aeglustumine ja taime nõrgenemine. Lehehaigused • Lehehaigused on ohtlikud ainult
Malaariatekitajaid on kokku viis perekonnast Plasmodium, kes kõik on levinud troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes (Aafrika, Aasia, Lõina- ja Kesk Ameerika). Inimesele kõige ohtlikumaks peetakse liiki P. Falciparum. P. Ovale, P. Malariae ja P. Vivax ei põhjusta nii raskeid haigusjuhte ja üldjuhul ei lõpe surmaga. Inimesele kõige ohutum on aga P. Knowlesi, mis inimest on võimeline küll nakatama, kuid põhiliselt levib makaakide seas. Malariatekitaja vaheperemeheks on hallsääsk Anopheles mosquito. See seab ka suured piirid parasiidi levikus inimeste seas, kuna sääse varajases arengus on vaja seisvat veekogu. Tänu sellele on malaaria levinud pigem maapiirkondades. Keskajal seostatigi seda haigust märgaladega ing. k. ague või marsh fever. Loomulikult on haiguse levik seotud ka majandusliku olukorraga malaaria levik on suurem pigem vaesemates piirkondades, kuna pole piisavalt vahendeid ega teadmisi, et sääsehammustust vältida.(http://en
Klamüüdia Levib sugulisel teel, otsesel kontaktil genitaal- või urinaareritistega, piisknakkusena, võimalik on levik ka halvasti kloreeritud veega ujumisbasseinides. Ohustatud isikud: · linnukasvatajad · loomaaiatöötajad · meditsiiniline personal · sõjaväelased Erinevad klamüüdiad põhjustavad erinevaid haigestumisi (neelu, kõripõletikku, kopsupõletikku, bronhiiti). 6 Toksoplasmoos Peaperemeheks on kassid ja koerad, vaheperemeheks paljud imetajad ning linnud. Ohustatud ametid: · veterinaarid · patoloogid · veterinaarlaborite töötajad · toitlustusasutuste- ja toiduainetetööstuse töötajad (eriti kokad ja lihatöötajate töötajad) · kojamehed · haljastustöötajad · jäätmekäitlustöötajad Seentest põhjustatud haigestumised Bioaerosoolid on bioloogilise päritoluga püsivad ja niiskuselembelised osakesed ruumiõhus. Siia kuuluvad ka hallitusseened ja nende eosed. Mitmed hallitusseened eritavad toksiine.
Hunt murrab suvel põdravasikaid, talvel täiskasvanud loomi. Uurimused näitavad, et paksu lumekatte korral murravad vanemaid loomi, madala lumekatte puhul aga nooremaid isendeid. Karu murrab põtru peamiselt sügisel ja kevadel. Parasiitidest tekitavad põdrale probleeme põdrakärbsed. Nad imevad peremeeslooma verd ja tekitavad sellega suurt piina (Rootsis on leitud juhtumeid, kus põdrad on ,,paljaks söödud", selline põder talve üle ei ela). Samuti võib põder olla vaheperemeheks põistang-paelussile. Ohtlikumaks haiguseks peetakse põtradel suu- ja sõrataudi. Eksperimentaalselt suu- ja sõrataudi nakatatud põdravasika tervenemine kahe nädala jooksul viitab võimalusele, et heade elutingimuste korral võib selle haiguse levik asurkonnas jäära ka märkamata. Põder on hinnatud sarvede ja liha pärast. Jahihooaeg kestab 15. september - 15. detsember. Põhiliseks jahiviisiks on ajujaht, mida korraldatakse alates 1.
parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1
parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1
kala. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm TOITUMINE Haug on röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. Osa info raamatust ´´Matk kalariiki`` Ervin Pihu 1987 ja lk 79 Haugi suurus- ja vanusepiiri kohta on välja pakutud vägagi mõjuvaid arve, kuid kõige suuremaid neist ei maksa tõsiselt võtta. Üheks klassikaliseks näiteks selle
Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid. Neid söövad sõudiklased. Sõudiklase organismis muutub koratsiid teise staadiumi vastseks protserkoidiks. Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas. Kalade mitmesugustes elundites ja kudede(kõige sagedamini lihastes, harvemini maksas ja marjas) muutuvad protserkoidid järgmise staadiumi vastseks plerotserkoidideks. Vastne on tavaliselt 1-3mm lai ja 0,6-15mm pikk, kuid väljasirutatult võib olla kuni 60mm pikkune. Üksikud paelussi vastsed kalal haigust ei põhjusta. Kui inimene või loom sööb sellist toorest või pooltoorest kala või marja,
Roosteseened on siin tähtsaimad. Need on parasiitseened, millel viljakehad puuduvad. Nad levivad peamiselt lülieoste abil. Roosteseentel esineb pleomorfism - eri arengujärgud järgnevad üksteisele kindlas korras. Osa roosteseeni areneb kogu elu ühel peremeestaimel, osadel esineb peremeestaime vaheldus osa arengujärke ühel, osa teisel peremeestaimel. Kui tegemist on majanduslikult olulise taime parasiidiga, kutsutakse vähemtähtsat peremeestaime vaheperemeheks. Esimene arengujärk on algeosla, kus valmivad lülieosed, need esinevad sageli koos kevistega - taimekoes kausikujuliste süvenditega, kus on padjanditena eostekandjate kogumikud. Kevistes valmivaid eoseid nimetatakse kevadeosteks. Sellele järgneb suvieoste arengujärk taimel tekivad hele- või punakaspruunid eostekandjate padjandid. Veel hiljem tekivad tumepruunid või mustad talieostekandjate padjandid. Talieosed on paksukestalised püsieosed, millel peale
..25 päeva. Maimud lähevad üle röövtoidule juba sama suve lõpuks. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanusena. Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. Koht ökosüsteemis Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. Ohustatus ja kaitse Ohustada võib hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine kevadel
(Køie, 2001) Parasiidi munad väljutatakse kui nende sisaldis ei ole veel lôigustunud. Merevees hakkavad munas arenema moorula ja blastula staadiumid. Nelja päeva möödudes on munas rôngasse keerdunud, liikumisvôimeline larv, kes seitsmendal päeval koorub. (Moravec, 1994) Koorunud larvid on kolmandas staadiumis. Sellele viitab asjaolu, et koos larviga väljub munast ka kaks tühja kutiikula kesta. (Køie, 2001). Sellised larvid on väga aktiivsed ja vôimelised ujuma. D. minutus´e vaheperemeheks peetakse tavalist harjasliimukat (Nereis diversicolor) viimase rohke esinemise tôttu mudastes riimveeliste jôgede estuaarides. Teiseks vaheperemeheks vôib olla ka môni mudillaste sugukonna esindaja. (Køie, 2001) D. minutus´e elutsükkel on toodud lisas 4. Kolmanda staadiumi larvid esinevad kalade soolestiku seinas, kus toimub kestumine neljandasse staadiumisse. (Køie, 2001) Peale viimast ehk neljandat kestumist moodustuvad juveniilsed nematoodid, kes on tihti
Diagnoosimine toimub helmintide ja nende munade leiu alusel. Haige kala lõpuse lehekesi komprimeeritakse kahe klaasi vahel ja uuritakse mikroskoobi nõrgalt valgustatud vaateväljas, sest sangviniikola munad on väga läbipaistvad. Nii munas olevaid kui ka vabanenud miratsiide saab ära tunda tumedate silmatäppide järgi. Täiskasvanud parasiitide avastamiseks uuritakse arterioosse sibuliku, kõhuaordi ja lõpusearterite verd ja seinu. Tõrje seisneb parasiidi vaheperemeheks olevate tigude hävitamises, s.o tiikide kuivaks laskmises ja desinvadeerimises ning tiigi sissevoolule tihedate sõelterestide paigutamises. · Parasitaarne katarakt Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30)
Mõnedel on vereringe suletud. 25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel. Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss võivad elada ka inimese (nende peremees organismi) sooles. Kõik need ussid vajavad aga arenemiseks veel ühte organismi (vaheperemeest), kus areneb nende vastne. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, nookpaelussil siga, laiussil kala. Inimene nakatub paelussi vastsetega nende loomade toorest või vähe kuumutatud liha sppes. Eestis nakatuvad inimesed nudi- ja nookpaelussiga suht harva. Palju tavalisem on laiussiga nakatumine kala süües. Paelussid eritavad elutegevuse käigus aineid, mis on inimesele mürgised ja mõjuvad tervisele halvasti. Kui on kahtlus, et inimene on nakatunud paelussiga siis peab ta kohe arsti poole pöörduma. Liimuksolge
Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid. Neid söövad sõudiklased. Sõudiklase organismis muutub koratsiid teise staadiumi vastseks protserkoidiks. Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas. Kalade mitmesugustes elundites ja kudede(kõige sagedamini lihastes, harvemini maksas ja marjas) muutuvad protserkoidid järgmise staadiumi vastseks plerotserkoidideks. Vastne on tavaliselt 1-3mm lai ja 0,6-15mm pikk, kuid väljasirutatult võib olla kuni 60mm pikkune. Üksikud paelussi vastsed kalal haigust ei põhjusta. Kui inimene või loom sööb sellist toorest või
Areng toimub peremehe vahetusega. Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru
Haiguse tekitajaks on haigrute sooltorus parasiteeriva imiussi Posthodiplostomum cuticola metatserkaarid. Nende pikkus on 0,51,5 mm. Metatserkaarid lokaliseeruvad kala nahas ja nahaaluses sidekoes 0,60,9 cm läbimõõduga tsüstides, mida ümbritseb musta pig mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks. Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53). Juba 12 päeva vanustel karpkalamaimudel on täheldatud musti laike. Metatserkaari kihnu ümber ladestub musta pigmenti (hemomelaniin). Algul tekib tume täpike,
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Rickettsiaceae sugukonda kuulub mitmeid perekondi, mille esindajad põhjustavad inimestel haigusi Rickettsia, Coxiella, Orientia ja Ehrlichia. Neist mõnede (Cowdria, Anaplasma, Neorickettsia, Wolbachia) osakaal inimpatoloogias on veel vähe selgitatud. Riketsiate reservuaariks looduses on loomad ja artropoodid (täid, lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid. Nad võivad olla pulgakujulised, suurusega 0,3 × 0,6-1,5 µm, kokid või isegi filamendid. Riketsiad võivad asetseda ühekaupa, paaris või ahelatena, neil puuduvad viburid, nad on liikumatud ja gramnegatiivsed, kuigi värvuvad väga halvasti. Kõik riketsiad on rangelt intratsellulaarse asetusega. Riketsiate rakusein meenutab oma ehituselt gramnegatiivsete bakterite oma, kus esineb nii peptidoglükaankiht kui ka lipopolüsahhariidkiht.
männitaimedel on kuivavate okste alaspidine asetus, mistõttu kogu taim omandab vihmavarju kuju.Võrsevähi vältimiseks pritsitakse taimlates okaspuutaimi profülaktika mõttes fungitsiididega. Haigestunud taimed põletatakse. Männi-pigirooste (Melampsora pinitorqua) esineb noortel kuni 20...30-aastastel mändidel. Seenhaigus tabab kasvavaid mahlakaid noorvõrseid kevadel, need kõverduvad, tugeva kahjustuse korral kuivavad. Haigus levib eriti vihmase kevade korral. Männi-pigirooste tekitaja vaheperemeheks on haab, mille lehtedel seene eosed talvituvad. Tõrje. Haiguse leviku vältimiseks raiutakse männinoorendikust haavad välja. Männi-koorepõletik (Peridermium pini, Cronartium flaccidum) esineb männil kõigis vanuseastmetes. Noored taimed kuivavad, vanadel puudel tekivad ladvapoolsel tüveosal ja okstel hästinähtavad kuivad vaigused haavandid (nn "tõrvas"), millest ülalpool latv või oks kuivab. Haiguse tõrjeks on haigestunud puude väljaraiumine ning nakatunud tüveosa ja okste
valminult roosakas- või punakaspruunid, sageli vaigused, 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 2...3 (4) cm, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Seemned 0,5 ... 0,6 cm pikad, koos tiivaga kuni 2 cm pikad. Kõrgetüveline. H=40...50 (66) m, Eestis kuni 40 m. Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Esineb koorepõletik, mille tekitaja roosteseen (Cronartium ribicola) vaheperemeheks on sõstra- ja karusmarjapõõsad. Haiguse tagajärjel tekib tüvel tugev vaigujooks, tüve kõhetumine, okkad muutuvad kollaseks ja kuivavad. On muidu väga dekoratiivne pargipuu. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses
mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid, nad võivad olla pulgakujulised, kokid või isegi filamendid. Riketsiates esineb nii DNA kui ka RNA. Reservuaariks looduses on loomad ja artropoodid ( täid, lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Patogeenseid riketsiaid jaotatakse nende poolt põhjustatud haiguste kliinilise pildi, epidemioloogia, vektorite ning reservuaaride alusel. Tabel. Mõned bakterite, riketsiate ja spiroheetide poolt põhjustatud zoonoosid. Haigus Tekitaja Morfoloogia Reservuaar Nakatumisviis või vektor Antraks Bacillus anthracis G+ batsill Veis, lammas, siga Otsene kontakt, inhalatsioon, toit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
