PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Riin Savisaar LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019 Sisukord KATSED..................................................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki,
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Lukas Kalviste LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019 Sisukord KATSED..................................................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki,
distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem
aegruum, mis võtab aja ja ruumi koordinaadid kokku neljamõõtmelisse ruumi. Aega ja ruumi ei saa eraldi käsitleda, kuna neid on mõlemaid vaja punkti liikumise kirjeldamiseks. Relativistlik füüsika:täpsem klassikalisest ja laiema rakendusega, kuna seda saab kasutada kõikvõimalike kiirustega. Klassikaline füüsika:kaotab kehtivuse mõndades ebatavalistes tingimustes, nt ülisuurte kiiruste puhul(kiirused mis lähenevad valguse kiirusele vaakumis). Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje.
Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik mitteinertsiaalsüsteemid/taustsüsteemid/inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis a. võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) b. On väiksem kui 300 000km/s c. On suurem kui 300 000km/s 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass a. On väiksem kui kehaga seotud taustsüsteemis b. on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis c. on sama mis kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objektiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus a. on väiksem kui objektiga seotud taustsüsteemis b. on sama mis objektiga seotud taustsüsteemis c
Must auk Ruumipiirkond Suur garvitatsioon Singulaarsus Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda
Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav,
kaadmium. Alfakiirguse eest kaitseb meid ka tavaline paberileht. Beetakiirgus eest kaitseb näiteks õhuke metallleht. Gammakiirgus on väga suure läbimisvõimega ja seda takistavad oluliselt paksud metalli- või mullakihid. Relatiivsusteooria on õpetus ajast ja ruumist. Tuleb välja, et ei ole absoluutset aega ega absoluutset ruumi (nagu tühja kasti, kus kogu maailm sees on).Relatiivsusteooria sai alguse sellest, et valguse kiiruse liitmisel valgusallika või vastuvõtja kiirusele tekkis probleeme. Umbes selliste mõttekäikude ajel lõi A.Einstein 1905.a. relatiivsusteooria, mis tugineb kahele postulaadile: 1)Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip). 2)On olemas suurim võimalik kiirus vastastikmõjude levimiskiirus (valguse kiirus vaa¬kumis c = 299 792 458 m/s). Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel. E=mc²
enam ühevanused. Kaksik, kes käis rändamas, on nüüdseks noorem. Kuna kaksik käis vahepeal mitte-inertsiaalsüsteemis tuleb tagasi tulles samasse inertsiaalsüsteemi kosmoseränduril pidurdada. Kuna vastuolud relatiivsusteoorias puuduvad siis ajaliselt jääbki üks kaksikutest nooremaks, mis ajaliselt on küll väike suurus. Kontraktsioon tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse korral. Kehade kuju moondub seepärast, et valguse kiirusele lähenedes läheneb lõpmatusele. Teistes suundades keha mõõtmed ei muutu. Näiteks meetrine joonlaud pannakse liikuma kiirusega 0,8c=240 000km/s, siis muutub selle pikkus ainult 60cm, kaasliikuvas süsteemis jääks aga pikkus samaks- 1m. Relatiivsusteoorias ei saa kiirusi niisama lihtsalt kokku liita. Järelikult peab mehaanilise kiiruse valem muutuma nii, et kiirus ei ületaks liidetavate kiiruste summat. Kui osake liigub
Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus.
tõsiselt võtta AJA SUHTELISUS JA OMAAEG Klassikalises Newtoni füüsikas on aeg absoluutne, s.t. aja kulg on kõikjal ühesugune (ühtlane) ja ei sõltu millestki. Oma relatiivsusteoorias aga tõestas Albert Einstein, et absoluutset aega pole olemas ja aja kulg sõltub keha liikumisest. Aja suhtelisus ilmneb suurte, valguse kiirusega võrreldavate kiiruste puhul ja/või ülitugevas gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses). Näiteks kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega (relativistlik rakett!), siis kosmoselaevas aja kulg aeglustub; meie, Maal olijate jaoks aeglustavad kõik raketis kulgevad protsessid. Aega, mida mõõdab raketis olev kell, nimetatakse omaajaks. Omaaeg on aeg, mida mõõdab omas inertsiaalsüsteemis liikumatu kell ehk selle inertsiaalsüsteemiga kaasa liikuv kell. Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest
Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 11 miljoni valgusaasta kaugusel asuv M82 teatakse teise nimega, kui Sigari või Tähesünni galaktika. PLANEEDID Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun KÄÄBUSPLANEEDID Pluuto
Anna Pertel 134823YASB ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM ALUSELISE FOSFATAASI ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Ensüümi kontsentratsiooni (E) mõju reaktsiooni kiirusele (v) Varieerub fosfataasi kontsentratsioon, teised parameetrid on konstantsed. Töö käik: Eppendorf tuubi segasin puhverlahuse(pH=9,5), MilliQ vee ja pNPP. Inkubeerisin 2 minutit ning seejärel lisasin ensüümi (120 000x lahjendus) ning inkubeerisin 15 minutit. Reaktsiooni lõpetasin 0,1 M NaOH lisamisega. Seejärel määrasime optilise tiheduse 410 nm juures. Andmed: A=0,059 Ao=1 Co=1mg/ml Küveti laius: l=0,5 cm Ekstinktsioonikoefitsent: ε410 nm=18400 M-1cm-1 Reaktsiooniaeg: t=15 min
Bugatty veyron super sport 8. Klass Sinu nimi: Juhendaja: Sisu tutvustus Bugatti välimust uutel mudelitel eriti ei muudeta kuid nende kere tehti kergemaks, uuel bugatti mudelil on tehtud kere rohke süsinikku sisaldusega et auto veelgi kergemaks teha ja tänu sellele kaalub uus bugatti 50kg vähem mis annab väga palju juurde auto kiirusele ehk siis uue mudeli kaal on 1840kg, mis on Eesmärk Töö eesmärk on kõiki teavitada ja näidata millilne on praeguse seisuga maailma kiirem seeriaauto, kuigi ma arvan, et see maailma kiirema seeriaauto tiitel läheb peagi kellegile teisele. Ajalugu Bugattysid on väga palju olnud. Kokkuvõte · Auto kiirus 431,072km/h · Auto võimsus 1183 hobujõudu · Bugattysid ei osta iga inimene endale, nt
Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist asja nagu absoluutne aeg vaid aja kulg sõltub keha liikumisest. Näiteks, kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kosmoselaevas ajakulg aeglustub, kuid maal olijate jaoks aeglustuvad kõik raketis kulgevad protsessid. Sammuti on ka massidega. Mida kiiremini liigub keha, seda suurem on tema mass.
Kuivõrd pNPP neelab ainult spektri ultraviolettpiirkonnas (vt joonis 2), saab spektrofotomeetri abil jälgida p- nitrofenolaadi tekkimist ning määrata reaktsiooni toimumise kiiruse. Antud töös kasutatakse peatatud reaktsiooni meetodit, kus reaktsioon lõpetatakse NaOH lisamise teel. Tekkinud produkti hulga/kontsentratsiooni arvutamiseks määratakse optiline tihedus lainepikkusel 410 nm. 1)ENSÜÜMI KONTSENTRATSIOONI (E) MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE (v) Selles katses varieerisime fosfataasi kontsentratsiooni, teised parameetrid (substraadi kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega 4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti
gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Kuidas tekib must auk · Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · PILDIL ON NÄHA KUIDAS MUST AUK TÄHTE SÖÖB Meie galaktika · Meie Galaktika ehk Linnutee keskmes asub must auk (pildil näidatud nooltega). See on 2 miljonit korda raskem kui meie Päike. Linnutee on spiraalne galaktika, mille läbimõõt on umbes 100 tuhat valgusaastat ja paksus 3000
Relatiivsusteooria Massi olenevus kiirusest Kui kiirendame keha korduvalt, tuleb meil igal ajavahemikul lisandunud kiirus liita eelnevaga rakendades reativistlikku kiiruste liitumise valemit. See tähendab, et kiirus küll läheneb valguse kiirusele, kuid ei saavuta seda iialgi. Kui rakendame kehale üha suuremat jõudu, muutub tema kiirendamine üha raskemaks. Newtoni II seaduse põhjal peab mass kiiruse suurenemisel kasvama. Loomulik on oletada, et mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga: m = m0 m0 keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal ehk siis nn. seisumass. - kinemaatiline tegur m liikuva keha mass, mis on alati suurem kui seisumass.
Siiski pole tegu automaatkäigukastiga, sest sidur on olemas ning juht saab käiku ka ise vahetada. Automaatika võtab käigu vahetamisel arvesse mootori pöördeid, kiirust, hetkel sees olevat käiku, kliimaseadet jms ning arvutab välja kõige optimaalsema ajastuse siduri kasutamiseks. Robotkäigukastide puhul võib tugeval kiirendusel siduri kasutamine käigu vahetamise hetkel üldse ära jääda, sest auto oskab vähendada mootori kiirust vastavaks järgmise käigu pöörlemise kiirusele. On olemas ka kahe siduriga robotkäigukastid, kus paaritutele ning paariskäikudele on eraldi sidur. Seega on järgmine käik juba alati valmis ning käiguvahetus toimub kiiremini, kui Vormel 1 autol. Näiteks kulub kahe siduriga DSG käigukastil ainult 8 millisekundit käigu vahetamiseks, superautol Ferrari Enzo aga tavalise manuaalkastiga 150 millisekundit. Samuti on käiguvahetused sujuvamad, kui ühe siduriga robotkäigukastidel.
Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, mistõttu ei saa ükski aineline keha liikuda valguskiirusel Mustad augud Koosneb ülitihedalt kokkusurutud ainest, sp ka nii tugev külgetõmbejõud Kujuta ette päikesest 10x suuremat tähte, mis on surutud kerasse, mille diameeter on New York On uskumusi, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise ruumidimensiooni. Thorni diagramm sellest, kuidas must auk moonutab valgust Must auk
kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni
Tartu Kivilinna gümnaasium Uku Volke Chrome'ist üldiselt Chrome on Google' i veebibrauser, mis panustab lihtsusele, kasutamismugavusele ja kiirusele. · Alternatiivsetest brauseritest on populaarseimad Internet Explorer ja Firefox · Chrome on vabavara ja seda saab alla laadida aadressilt http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb Chrome kuni 2 korda kiiremini kui teised.
Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tuntakse standardina G3 (Group 3). Varasemad G1 ja G2 seadmed olid peaosas analoogseadmed ja praegu pakuvad nad ainult ajaloolist huvi. Faksi liigid Tindipritsfaks Tindipritsfaks väljastab dokumendi tavalisel paberil, mille kvaliteet ka pikaajalisel säilitamisel ei halvene. Laserfaks Laserfaksi eelis on teistest faksidest parem kvaliteet ja madalam paberi omahind. Termopaberifaksi väljastatava dokumendi kvaliteet jääb alla laserfaksi
Selle testimiseks on tehtud katseid, mille käigus näidatakse helikindlas ruumis inimestele erineva aja möödumisel (aja vahemikud on alla sekundi) erinevaid kujundeid erinevate värvidega ning palutakse pärast öelda, milline kujund oli mis värvi. Mida kiiremini pilte näidatakse, seda tõenäolisem on, et inimene ajab mõne objekti omaduse teisega sassi. Nii võib saada punasest ringist ja rohelisest kolmurgast punane ring ja roheline kolmnurk (Bachmann, 2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf
Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tuntakse standardina G3 (Group 3). Varasemad G1 ja G2 seadmed olid peaosas analoogseadmed ja praegu pakuvad nad ainult ajaloolist huvi. Faksi liigid Tindipritsfaks Tindipritsfaks väljastab dokumendi tavalisel paberil, mille kvaliteet ka pikaajalisel säilitamisel ei halvene. Laserfaks Laserfaksi eelis on teistest faksidest parem kvaliteet ja madalam paberi omahind. Termopaberifaksi väljastatava dokumendi
Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on
6.2 Temperatuuri mõju keemilisereaktsioonikiirusele Katse 3. Töövahendid: 1M, HCl, Zn tükid. Järeldused reaktsiooni kulgemise kiiruse kohta. Temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab 2-4 korda. Tsingi tükkilt hakkasid eralduma mullikesed. Kuumutades tekkisid need kiiremini. Katse 4. Töövahendid: rauatükk, rauapuru, HCl 1M. Järeldus: rauapuru reageerib kiiremini kui terve suur rauatükk. 6.3 Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele. Inhibiitori mõju reaktsiooni kiirusele Katse 6. Töövahendid: H2O2 lahus, peen SiO2, Fe2O3, MnO2, K2Cr2O7. Järeldus: Vesinikperoksiidilagunemine on katalüütilinereaktsioon, mille kiirustsaabhinnatahapnikumullikesteeraldumisejärgi. Raud(III) oksiid (Fe2O3) võttisaega s.t passiivne. Mangaan(IV) oksiid (MnO2) reageeriskõigekiiremini. Kaaliumdikromaat (K2Cr2O7) reaktsioontoimuskohe. 6.4 Keemilise tasakaalu nihutamine Katse 7. Töövahendid: FeCl3, NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl.
ajaloos. Kuigi keskaega nimetatakse ,,pimedaks keskajaks" mängivad tolle aja avastused ja saavutused suurt rolli veel tänapäevalgi. Kahtlemata on kõige tähtsamaks selle aja saavutuseks trükikunsti leiutamine, mille leviku ja arengu otseseks kõrvalmõjuks oli kogu Euroopa rahvastiku harituse suurenemine. Munkade ja ülikute kõrval hakkasid just selle tõttu lugema ja kirjutama ka talupojad. Tänu trükikunsti odavusele ja kiirusele võrreldes varasema käsitsi kirjutamisega, levisid raamatud laialt ning nõnda ka neis kirjutatu. Oli ju peamiseks trükiseks piibel ning ristiusu levikus mängis trükikunsti areng suurt rolli. Kuni trükikunsti levikuni olid kirikud peamised kultuuri-kandjad ja hariduse jagajad. Kiriku võim suurenes keskajal oluliselt. Eriti tugev oli see varakeskajal, peamiselt seetõttu, et ristiusk kuulutati Rooma riigiusuks, seda levitasid
1mA/cm2 korral m=25,0 mg/cm2 /d ja õhenemine on d=1,16 cm/y. Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke Elektrokeemilise korrosiooni kiirusele vastab korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena.
Kui see ei ole tõesti võimalik, alles siis kasutada ülegabariitset erivedu.Konsolideeritud (ühitatud) saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades. Sellisel puhul veetakse koos mitme saatja kaupa või veetakse kaupa algpunktist sihtkohta mitme erineva transpordivahendiga jne. Tegu on eeskätt logistilise ülesandega, kus veo tellija ja korraldaja panevad vastavalt kauba liikumise kiirusele, hinnale ja muule paika optimaalseima teekonna. Tänan kuulamast!
pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. 2.3. Jõutreening: Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. 2.4. Põrkamine: Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal
EI tohi sõita üle kiiruse piirangute. Samas on samasugused liiklus huligaanidaga ka need, kes sõidavad väga aeglaselt, sest siis, isegi liikluseeskirjade järgi sõitvat inimest hoiab see kinni. Loomulikult on ainuõige alustada sõitu mõõduka ajavaruga, arvestades seejuures tee- ja ilmastikuolusid, kellaaega, liiklustihedust ja kõike muud. Nii säästame lisaks endi elule veel ehk mõnegi teise. Lisaks suurele kiirusele on suureks liiklusprobleemiks purjus juhid. Väga tihti istutakse autorooli mõtlemata, et on enne alkoholi tarbinud. Samuti ei mõelda sellele, et joobes olekus on reageerimiskiirus väiksem ning seetõttu seatakse ohtu nii end kui ka kaasliiklejaid. Surmad näitavad, et elu põhiväärtused on jäänud meile kaugeks. Räägitakse, et raha juhib meie maailma ning et aeg on raha. Olen sellega suures osas nõus. Kuid
Max(dU/dt): 1) suhtelist mõõtmist kasutades: dU U 0,26V V = = -3 = 928,57 dt t 0,28 10 s s 2) arvutuslikult dU V = 2 f U amp = 962,83 dt s Näen, et otseselt (kahe markeriga) mõõtmise teel saadud maksimaalne pinge kasvamise kiirus (928,57 V/s) on ligilähedane arvutuslikul teel saadud maksimaalsele pinge kasvamise kiirusele (962,83 V/s). Impulss signaalide jälgimine Impulsside amplituud: Umin = 1,48 V Umax = 1,60 V U min + U max U amp = = 1,54V 2 Impulsside pikkus: t1 = 23,52 ms t2 = 35,98 ms t = 12,46 ms Periood: T = 10,14 ms Kõlari resonantssageduse määramine Umin [V] tmin [ms] Umax [V] tmax [ms] 0,92 8,90 1,36 3,76
hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad jalad ette nii kürgele kui saad 6. hüpped, jalad taha- üles hüppe, hüppe ajal lükkad jalad nii taha kui saad. 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega- üles hüppe üks jalg ees, pärast hüpet vahetad jalga. 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris)- üles hüpe pannes jalad risti nii kiirest kui saad. - Harjutused treenivad jalalihaseid ja arendavad hüpamis võimet Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette- alustada näo kõrguselt, käed sirgelt,liikuda alla. Pall ei tohi maad puutuda. 2. Üle pea taha-alustada näo kõrguselt käed sirgelt liikuda ülepeataha. Pall ei tohi maha kukkuda 3
* Keemilise reaktsiooni kiirus Marika Rodionova 10a * Jacobus Henricus van t Hoff selgitas seose temperatuuri kasvu ja reaktsiooni kiiruse vahel. * Järeldust, et reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega sõnastasid 1864. a. C. M. Guldberg ja P. Waage * Lev Pissarževski oli NSV Liidu ajal selgitanud lahusti iseloomu mõju keemilise reaktsiooni kiirusele. *Teadlased ja nende avastused * Keemilise reaktsiooni kiirust määratletakse aine kontsentratsiooni muutuse kaudu ajaühikus. * See näitab, kui palju lähteaineid reageerib ära või saadusaineid tekib ruumalaühiku kohta ajaühikus. * Võimalik on mõõta aega, mis kulub reaktsiooni toimumiseks. Selle aja pöördväärtust loetakse reaktsiooni suhteliseks kiiruseks.
EI tohi sõita üle kiiruse piirangute. Samas on samasugused liiklus huligaanidaga ka need, kes sõidavad väga aeglaselt, sest siis, isegi liikluseeskirjade järgi sõitvat inimest hoiab see kinni. Loomulikult on ainuõige alustada sõitu mõõduka ajavaruga, arvestades seejuures tee- ja ilmastikuolusid, kellaaega, liiklustihedust ja kõike muud. Nii säästame lisaks endi elule veel ehk mõnegi teise. Lisaks suurele kiirusele on suureks liiklusprobleemiks purjus juhid. Väga tihti istutakse autorooli mõtlemata, et on enne alkoholi tarbinud. Samuti ei mõelda sellele, et joobes olekus on reageerimiskiirus väiksem ning seetõttu seatakse ohtu nii end kui ka kaasliiklejaid. Surmad näitavad, et elu põhiväärtused on jäänud meile kaugeks. Räägitakse, et raha juhib meie maailma ning et aeg on raha. Olen sellega suures osas nõus. Kuid
taha Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Juht ei tohi sõidukiiruse osas: · põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid · järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks SÕIDUKIIRUS Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Soovituslikud pikivahed: Asulasõidul meetrites pool sõidukiiruse arvväärtusest (näiteks: 50 km/h 25 m) Pikivahet võib määrata ka aja järgi: hinnatakse aega, mis kulub vahemaa ületamiseks kahe sõiduki vahel. Asulakiirusel (50 km/h) on see 2 sekundit. See on autojuhi kahekordne reageerimisaeg Libedal teel (sula- või kinnisõidetud lumi, vedel pori jms
Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse kasvamisega kaasnevat massi kasvamist. Vankri lükkamisel tehakse tööd. Vastavalt energia jäävuse seadusele suurendab vankri lükkamisel tehtav töö vankri energiat. Liikuva vankri energia on kineetiline ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem lükkame, seda suuremaks vankri kineetiline energia kasvab. Kui aga lükkamise tagajärjel hakkab kiirus juba valguse kiirusele lähenema, kasvab kiirus vaatamata lisatavale energiale järjest vähem. Lõpuks jõuame olukorrani, kus vaatamata lükkamise teel energia juurdeandmisele jääb kiirus praktiliselt muutumatuks. Kuhu siis energia vankris koguneb kui mitte kiiruse kasvamisse? Vastus on lihtne: kuna suurel kiirusel hakkab kasvama keha mass, siis järelikult suurendab antav energia vankri massi. Näeme, et energia salvestub lisamassina.
.................................................. Kasutatud kirjandus......lk 5............................................................... 2 Sissejuhatus Bugatti välimust uutel mudelitel eriti ei muudeta, kuid nende kere tehti kergemaks, uuel bugatti mudelil on tehtud kere rohke süsinikku sisaldusega, et auto veelgi kergemaks teha ja tänu sellele kaalub uus bugatti 50kg vähem, mis annab väga palju juurde auto kiirusele ehk siis uue mudeli kaal on 1840kg, mis on üllatavalt vähe. Auto kiirendus nullist sajani on 2,5 sekundit, nullist kahesajani 7,3 sekundit ja nullist kolmesajani 15 sekundiga, mis on täiesti uskumatu. Bugatti Veyron 16,4 super sporti plaanitakse toota vaid 30. Minu töö eesmärk on rohkem teada saada bugattist, uurida tema mootorit (20.03.2012) Miks ma valisin selle teema Valisin selle teeme sellepärast, et mulle meeldivad kiired ja haruldased autod, mida igaühel ei ole.
Liis Lass on leidnud uue mehe või kuidas Michael Michigani osariigist on vahetanud sugu. Kuid just sellised pealkirjad on need, mis masse intrigeerivad ja inimesed ei oska ega ka tahagi süveneda sellese, kas nendel väidetel ka tõepõhja all on. Infoühiskonna tulek on meeletult kasvatanud müra ja kasutu informatsiooni paljundamise ja levitamise võimalusi. Tänapäeval pööratakse tähelepanu üksnes informatsiooni levile, selle üleüldisele kättesaadavusele ja kiirusele. Silmas ei peeta mitte informatsiooni sisu, vaid selle leviulatust ja hõlpsust. Kui võtta ühtekokku kõik telekommunikatsiooni vormid, mida üks tänane inimene saab kasutada, siis domineerib info levitamise kiirus ja võimaluste paljasus. See, milline on infot sisu huvitab levitajaid aina vähem. Sellist infoüleküllust tekitavad küll tootjad kuid selle äri õnnestumisse on siiski süüdi ühiskond ja inimesed ise.
Tuleb teada: 1. Milliseid happeid -jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks,happe molekule lahuses ei esine.ja aluseid loetakse tugevateks, milliseid nõrkadeks Nõrgad happed jagunevad vaid osaliselt.? 2. Mis on a) neutralisatsioon, b) soolade hüdrolüüs -ehk.soolade reageerimine veega,mille käigus tekib sool ja hape. 3. Millise iseloomuga (happeline, aluseline või neutraalne) on hapete, aluste, soolade vesilahused? 4. Milline keskkond tekib, kui vette lisada oksiidi, metalli? 5. Milline ioon põhjustab happelise keskkonna teket ja milline aluselist keskkonda? 6. Mida näitab pH?-näitab lahuste happelkisust või aluselisust. Milline on aluselise-ph >7, happelise- pH<7 ja neutraalse lahuse pH=7 7. Mida näitab lahuse molaarne kontsentratsioon?näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Milline on valem selle suuruse arvutamiseks? c=N/V 8. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? -näitab aine konsentratsiooni muutust a...
,, Referaat Inimene PH1 Särevere 2011 Sissejuhatus Kyokushin Karate on jaapani võitluskunst, mida peetakse üheks karmimaks võitluskunstiks tema treeningute, kui ka võitluse ning kaitse pärast. Selle loojaks peetakse 71 aastat treeninud Karate meistrit Masutatsu Oyama-t, kes lõi selle võitluskunsti 1964. aastal. Rohkem tähelepanu on pööratud jalgadele, nende painduvusele, löögi kiirusele ning tugevusele kuna eesmärgiks on vastane ühe löögiga ,,knockouti" lüüa. Kyokushin Karate pole ainult võtlus, see on ülesehitatud filosoofia alusel, mis õpetab igale õppijale distsipliini ning vastupidavust. Just sellepärast arvatakse, et Kyokushin Karate õpilasi on maailmas üle 12 miljoni, sealhulgas üle 40 aasta vanuseid inimesi. Kyokushin Karate-d õppivad inimesed kannavad ,,Gi"-d , ehk karateka( inimene, kes tegeleb Karate-ga) riietust
Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus
umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema valguse kiirusele. Ehk siis must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Musta augu tekkimiseks vajalik mass on hinnangute järgi vähemalt 2 kuni 3 Päikse massi. Enamasti moodustub must auk vastsündinud galaktika keskel olevast täheparvest, milles tähed põrkuvad omavahel kokku. Põrkunud tähed sulavad kokku üheks uueks täheks.
Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse kasvamisega kaasnevat massi kasvamist. Vankri lükkamisel tehakse tööd. Vastavalt energia jäävuse seadusele suurendab vankri lükkamisel tehtav töö vankri energiat. Liikuva vankri energia on kineetiline ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem lükkame, seda suuremaks vankri kineetiline energia kasvab. Kui aga lükkamise tagajärjel hakkab kiirus juba valguse kiirusele lähenema, kasvab kiirus vaatamata lisatavale energiale järjest vähem. Lõpuks jõuame olukorrani, kus vaatamata lükkamise teel energia juurdeandmisele jääb kiirus praktiliselt muutumatuks. Kuhu siis energia vankris koguneb kui mitte kiiruse kasvamisse? Vastus on lihtne: kuna suurel kiirusel hakkab kasvama keha mass, siis järelikult suurendab antav energia vankri massi. Näeme, et energia salvestub lisamassina.
4 -1.6 -1.8 -2 log c Graafikult 2 saan, et keksp= 2. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Na2S2O3 + H2SO4 S + Na2SO4 + H2O + SO2 Teen neli katset, kus igas on lahuse temperatuur erinev, määrates reaktsiooni kiiruse sõltuvuse temperatuurist. Katseks kasutan 4cm3 1% Na2S2O3 ja 4 cm3 1% H2SO4 iga katse puhul. Lahuste kokkuvalamisel käivitan stopperi, mille panen kinni, kui mõõteskaalat gradueeritud koonilisel katseklaasil enam ei paista. v t +10 o ¿ vt o Katse Temperatu Aeg v=1/t Temperatuuritegur nr. o o
Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. Jõutreening - Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria - Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine - Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib
4 RINGTREENINGU VARIANTE Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette 6. hüpped, jalad taha 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris) Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette 2. Üle pea taha 3. Jalgade vahelt taha 4. Sööt rinnalt 5. Sööt üle pea ÜKE ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse kätekõverdus toengkägar püsti. Harjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3
Seyferti galaktikates. Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski , isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised ainesisesed vastastikmõjud ja keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle tihedus
teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe (muidugi relativistlike valemite kohaselt) lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. · Aine eraldumine antiainest
annaabi.ee 
