Hoone tarinditesse imbuv vesi vad soodsa keskkonna mikroo- maalsega võrreldes tõusta kuni otseste veemõjutuste eest. kahjustab nii viimistlust kui konst- bide ja hallitusseente paljunemi- sajakordseks. Ülemäärasus põh- ruktsioone. Korterelamutes tuleb seks. Nii mikroobid kui ka õhku justab silmade ning hingamistee- Niiskete ruumide ja märgade lisaks oma ruumide rikkumisele sattuvad seeneeosed võivad tea- de ärritust ning kopsupõletikku. ruumide niiskete tsoonide töötlus arvestada ka naabritele põhjus- tud kontsentratsiooni korral osu- Kaugelearenenud hallitusseene- on analoogilised. tatud kahjuga. Vähem aga ollakse tuda tervisele ohtlikuks. Hallitus- kahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Põrandad: märjaks tsooniks
vastu tüvekaitsed. Olulisim ulukkahjur tarastamata noores maarjakasekultuuris on Metskits aga metskits. Suure asustustiheduse korral vigastavad sokud puid sarvedega tüvekoort nühkides. Vigastatud koorehaavast tungivad puitu haigustekitajad ja seeneeosed, mis põhjustavad puidumädanikke. Parim võimalus kaitsta puid suurulukite eest on ümbritseda aed võrktaraga. Piirkondades, kus põtrade asustustihedus on liialt Põder suur, võivad needki loomad tarastamata maarjakasekultuuri kahjustada. Põder murrab tavaliselt
jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne niiskus on 30-40% ja temperatuur 18-23°C. Tema tunnusteks on kopituslõhn ruumides, niiskuslaigud krohvil või tapeedil, pehkinud põrandad või seeneväätide olemasolu ja puidu lagunemine pruunideks kuubikuteks. Väga väikesed seeneeosed kanduvad õhus kergelt edasi ja suure koguse sissehingamise korral võivad tekitada allergiaid kahjustada kopse. Seened eelistavad üldiselt okaspuu puitu. 3 Valgemädanik Valgemädanikku tekitavad seened lagundavad põhiliselt ligniini ja kuna järelejääv tselluloos on valkjas, siis on see mädanikutüüp saanud nimeks valgemädanik. Valgemädanikuga puidu puhul on iseloomulikuks pehme ja kiulise struktuuriga puit, mis
* süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis isolatsioonikihi puudumisel on võimalik vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema. Väga oluline on paigaldada seina kuivad puitmaterjalid. Madal veesisaldus ei ole määrav mitte ainult erinevate biokahjustuste vältimiseks, kuid ka mahukahanemiste vähendamiseks. Veesisaldus mängib suurt rolli rõhtpalkseinte puhul, sest radiaalsuunas on puidu mõõtmete sõltuvus veesisaldusest kõige suurem. 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE Enne kui hakata puitkonstruktsioone remontima, renoveerimima või
2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks. Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis
650 pisisamblikud (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 94). Samblikud kasvavad üpriski aeglaselt kuna talluse fotosünteesiv osa on talluse väiksem osa. Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil. Vegetatiivne paljunemine on samblikel laialt levinud paljunemisviis ning seetõttu on neil välja kujunenud mõned erilised paljunemisvahendid (soreedid, isiidid), mida teistel elusorganismidel ei esine. Eostega paljunemise puhul levivad viljakehadest vabanenud seeneeosed omasoodu ning samblik saab moodustuda ainult siis kui eosest arenenud seeneniit õigel ajal juhtub kokku õige fotobiondi rakkudega. Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine. Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda.
3 sug lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug tungivad puusse ka sekundaarsed vaabikulaatsed: jänesevaabik, läikvaabik. 5 lagundajad. Puus on elusaid tsoone sug maksakulaatsed: h maksakas. Veel on (koorelähedane osa) ja surnud tsoone (mida majakoorik, kährik, suur sarvik. Haiguse sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, areng: Nakkuse allikas (seeneeosed)- lülipuit surnud. Primaarne lagundaja on levimise (tuulega)- sissetung- sunnitud tungima läbi elava tsooni, kus on koloniseerimine- ssümptomid- tagajärjed. kaitsemehhanismid nt korp (koore Eoste hulk kauguse kasvuga ruudus väheneb eemaldamisega vabanetakse kuubis. 3m kaugusel on eoste arv x. 9m haigustekitajast). Kambiumist lähevad läbi kaugusel on 27 korda vähem eoseid. Puit
Ehitusmükoloogias uuritakse peamiselt kand- ja kottseeni. Oma referaadis toon mõlemast valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest. 3 Harilik majavamm(joonis 1.) teda on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks jne. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke. Harilik majavamm toodi Eestisse vähemalt poolteist sajandit tagasi, looduses on teda leitud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes
rohekad, pruunid, harevmini ka kollased. 4.1.2. Samblike toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/ kividest/ puukoorest vms. 4.1.3. Samblike paljunemine Sarnaselt teistele seentele on enamikul samblikest nii suguline kui ka vegetatiivne elutsükkel. Sugulisel paljunemisel levivad ainult seeneeosed, mis tekivad viljakehades. Kottsamblike talluse pinnale moodustunud sugulise 7 paljunemise struktuurid on enamasti apoteetsiumid5 või periteetsiumid6. Vegetatiivsel paljunemisel levivad sümbiondid koos kas vabanenud tallusetükikestega või spetsiaalsete struktuuride isiidide7 ja soreedide8 abil. Sugulise paljunemise struktuuride loomine vajab palju lisaenergiat, mille
Hüdroisolatsioon Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks. Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning
laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama
ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund.(1) Seeneeosed Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte (nohu, astma). Allergianähud võivad ilmneda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviljad, seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused
kevadine hariksamblik(M. vernalis) –PR turba-sõlgsamblik(Omphalinaumbellifera) Fotosümbiodeemid. Fakultatiivsed samblikud. – soodsates oludes toituvad saprotroofidena surnud org. ainest, ebasoodsates oludes leiavad fotobiondi, moodustavad samblikud ja toituvad fotobiondi arvel. Samblike ehitus ja paljunemine. 1.Vegetatiivselt – tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. 2. Eoseliselt toimub mükobiondi sugurakkude ühinemine; tekib viljakeha ja sellel seeneeosed; eosed levivad ja soodsates tingimustes idanevad; tekkivad seenehüüfid; kui väliskeskkonnas leidub sobivaid fotobiondi rakke, võib tekkida uus samblikutallus Tsüklilise sümbioosi. Sümbioos toob enamasti kaasa oblikatoorse kahe partneri ühenduse kuid samblikel esineva tsüklilise sümbioosi puhul partnerite kombinatsioon luuakse idanemise staadiumis või levistes uuesti Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: põõsasjas, lehtjas ja koorikjas tallus.
hamblehik ning mustjas kõrbik. 12 Valgemädanikku tekitav enim levim seen on tuletael. 3.2.1 Harilik majavamm Harilikku majavammi on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke. Harilik majavamm toodi Eestisse vähemalt poolteist sajandit tagasi, looduses on teda leitud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes
kõrgemad. Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis, kus temperatuur on vahemikus 80...100°C. Kuivati on spetsiaalselt kohandatud või ehitatud, kuna puidu kuivatamisel tekib veeaur ja selleks on vajalik piisav õhuvahetus, et tekkinud veeaur eemaldada. Kamberkuivatamise eelised: · kiirus, kuivatamine toimub 5...10 päeva. Õhkuivatamine toimub mitu kuud, · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni tavaliselt 5...10%, · kõrgem temperatuur hävitab putukad ja seeneeosed. Kuid igal heal on ka omad vead ja kamberkuivatamise miinused on: · kuivatai on kallis ehitis, · kütuse kulu on suur. Elektriline kuivatamine toimub veel kiiremini, 10 kuni 12 tundi ainult. Kuivatamine toimub siis kahe plaat- või võrkelektroodi vahel milledesse on juhitud kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidu aurustub. Kuivatamine toimub väga ühtlaselt, seega on puidu 7
Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja
Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm, toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud (bakterid, viirused, seened) 6. Millised allergeenid on sagedasemad lapseeas? Õietolm, elamutolm, loomsed allergeenid (loomade karvad ja nahaosakesed), toiduained, ravimid, putukahammustused, seeneeosed. 7. Millised on sagedasemad allergia avaldumisvormid lapseeas? Anafülaksia- kiire allergiline üldreaktsioon, ilmneb mõni minut pärast kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid võivad olla kerged (sügelus, nõgeslööve, seedetrakti vaevused, nohu, astma) või eluohtlikud (anafülaktiline šokk). Nõgeslööve ehk urtikaaria- nahale tekivad sügelevad kublad (selle põhjus võib olla ka mitteallergiline).
Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e
südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haigestunud kuusel muutub puit algul lillakashalliks, siis punakaspruuniks, valgete laigukestega sõelmädanikuks ning mädanemisprotsessi lõppjärgus vammi taoliseks kiuliseks mädapuiduks. Hiljem muutub puu seest õõnsaks. Haiguse välistunnused on vaigujooks juurekaela piirkonnas, vanematel puudel tüve allosa jämenemine (pudelikuju) ning võra kahvatu värvus. Juurepessu seeneeosed levivad õhu kaudu, neid kannavad edasi ka putukad (männikärsakad ja 10 11juureüraskid). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Haigus levib kolletena ka otseste juurekontaktide kaudu. Juurepessu levikule aitab suuresti kaasa metsade intensiivne majandamine tihedad okaspuupuhtkultuurid, korduvad harvendused, suvised raied, endiste põllumaade metsastamine. Juurepessu tõttu kaotab metsaomanik sageli kuni kolmandiku potentsiaalsest metsatulust. Tõrje
korbik Phlebiopsis gigantea kultuur. See seeneliik teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast, Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: on saprofüütne puidulagundaja vastavalt erinevad ka koorealused haudepildid: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste ning looduslik antogonist juurepessule. Suur monogaamsetel üraskitel on üks emakäik millest kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus korbik on tavaline värske okaspuupuidu lagundaja, (enamasti risti emakäiguga) hargnevad kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud põhjustades metsamaterjalil tüüpilist vastsekäigud, polügaamsetel aga harunevad vigastuste kaudu puud nakatuvad. valgemädanikku. Vajab puidu kõrget paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda 2
Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. 44 Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline,
annaabi.ee 
