Need kõik põhjustavad nakkushaigusi, allergiat ja mürgistust. Haigusteks on: difteeria, salmonelloos, siberi katk, tuberkuloos, hepatiit, herpes, marutõbi, rõuged, mürgistused, allergiad. 4 Ohuklassi: 1. Väheohtlik bioloogilised ained, mis ei põhjusta inimestele nakkushaigusi kuid põhjustavad allergiat, nt parasiidid, hallitusseened. 2. Vähe ohtlik, risk väike võivad põhjustada haigestumist. 3. Ohtlik võivad põhjustada tõsiseid haigusi, nakkusoht on suur, ei ole võimalik ennetada, nt siberi katk, marutõbi. 4. Väga ohtlik Suur oht töötajatele, põhjustavad tõsiseid haiguste tagajärgi, võivad lõppeda surmaga nt ebolaviirus, Tööandja kohustused: Vältida või vähendada tervisele ohtliku biol. ohuteguri kasutamist. Märgistada ohupiirkond ohumärgiga. Tagada tööhügieen: 1. Keelata söömine ja joomine töökohas. 2. Anda asjakohane tööriietus.
Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus Inkubatsiooniperiood 2 nädalat-2 kuud Nakkusallikas närilised Raviperioodis alkoholikeeld Vaktsineeritakse plaaniliselt Sage prekantseroos Ravi antibiootikumidega Võimalik saada tatoveerimisel Võib lisanduda D-hepatiit Preiktereerilises perioodis düspepsia nähud Nakkusoht toiduga, eriti Egiptuses, Indias Nakkusoht toiduga, eriti Egiptuses, Indias On prekantseroos 9. Leia puuk-borrelioosile 4 õiget väidet Tekitaja viirus Kahelaineline palavik puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Hilisfaasis neuroloogiliste nähtude teke võimalik vaktsineerida Haiguse algfaasis tugev peavalu Nakkusallikaks närilised Ohustatud sageli looduses viibivad inimesed 10. Nimeta haigusetekitajad AIDS ......... Tuberkuloos ......... Meningokokiline infektsioon .....
kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (1) Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika kui jõevett. Allikad Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe, suvel aga jääb liiga külmaks Allikavee puuduseks on aga hapnikuvaesus Allikavee suurtootmiseks vähene Jõevesi Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge ja talvel väga madal temperatuur. Võib esineda reostuse ja nakkusoht Vett saab võtta piisavas koguses FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (2) Merevesi Piisav kogus Suve vältel pikalt püsivk soodus temperatuur Sumpade paigutamiseks on vaja sobivat kohta Merevette viidav kala tuleb vaktsineerida Puurkaevu vesi Piisav kogus Vett peab aereerima Vee soojendamine vajalik vee koostise reguleerimise seadmed FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (3) Veevarustuse järgi jagunevad kasvandused isevoolseteks ja pumbatavateks
III ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid (siberi katku, brutselloosi tekitaja, suu- ja sõrataudi viirus, nahaseenhaiguste tekitajad, hepatiidB- viirus, marutõveviirus jne). IV ohurühm 1. ohutegurid põhjustavad inimeste rasket haigestumist (sh ka surma) 2. ohustavad tõsiselt töötajate tervist 3. nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus 4. tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus). Ohustatud töövaldkonnad Jäätmekäitlus Meditsiin Tervishoid Kalandus, metsandus, jahindus, põllumajandus Toiduainetööstus Arheoloogia Laborid Teenindus Riskianalüüs Kõikide tööde korral, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab
III ohurühm: Ohutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist Ohustavad tõsiselt töötaja tervist Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale Nende vastu on olemas tõhusad ennetus ja ravivahendid IIII ohurühm: Ohutegurid põhjustada inimeste rasket haigestumist( sh ka surma) Ohustavad tõsiselt töötajate tervist Nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus Tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus ja ravivahendid Sterilisatsioon kõikide elusorganismide ja spooride hävitamine ,nt auru või kuiva kuumusega autoklaavimisel); Disinfektsioon enamike bioloogiliste organismide eemaldamine; Sanitisatsioon enamike patogeensete organismide eemaldamine; Antisepsis bakterite arvu vähendamine erinevate ühendite abil nahal ja kudedel. Puhas stabiilne õhk500…
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud
Hoolikas paigutamine, lastele kättesaamatus kohas 2. Masinatest erituvad Diiseltõstukite heitgaasid Madal Ventilatsioon, avatud gaasid uksed Bioloogilised ohutegurid 1. Nakkusoht Kuna on külastatav Isiklik hügieen, sadade inimeste poolt, siis Keskmine ennetavad vahendid. on palju erinevaid kontaktülekandeid. Füsioloogilised ohutegurid 1. Sundasendid Liigese valud, suur Rohkem pause koormus kaela ja Keskmine
avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas. Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega, neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga, mahlasõlmede või luude tuberkuloosipõdeva haige uuriste mädaga, emaka ja munasarjade tuberkuloosi põdeva haige kuupuhastusverega, tuberkuloosihaige lehma piimaga jne. Tuberkuloositekitajad püsivad nakatumisvõimelistena
- kuvar pilt ei tohi väreleda, vajalik silmakaitse - vale kõrgus üle koormus kaelale - hiir vales asendis piisavalt suur ja arvutist eraldi - hiirerandme sündroom - Närviline töö: - tekitab stressi - lihaskonna haigused - südame haigused TERVE TÖÖTAJA - ETTEVÕTJA EDU VÕTI ! TERVISERISKID - MÜÜJA ¤ Seisev töö ¤ Raskuste tõstmine ¤ Emotsionaalne ülekoormus (suhtlemisprobleem) ¤ Nakkusoht (hingamisteede haigusi põdevad ostjad) ¤ Allergeenid (lilled, kemikaalid) ¤ Kehaline ülekoormus - käe ja randmevalud - ülakeha ja selja koormuse oht halvasti kujundatud töökoht - liiga kõrged riiulid , raskuste tõstmised ja kandmised
Sageli tuli ravialuse elu päästmiseks arvukad verdjooksvad haavad kinni õmmelda. Et Prantsusmaal ületas apteegikaanide nõudlus pakkumise, siis imporditi neid teistest maadest. Põhilised kaanide tarnijad olid Ungari, Saksamaa ja Venemaa. Nendes riikides töötasid elukutselised kaanipüüdjad. Vereimejate püüdmiseks kõnniti paljajalu läbi tiigi ja seejärel korjati jalgade külge imenud kaanid kotti. See elukutse ei olnud just kergete killast (suur verekaotus, veritsevate haavade nakkusoht). Tolleaegses kirjanduses on andmeid kaanipüüdjate surmast, mida tingis verekaotus. Hiljem kasutati kaanide kogumiseks vanu hobuseid, kes aeti tiikidesse ja kelle külge kaanid kinnitusid. Kaaniäri oli tulus ettevõtmine. Nii peeti möödunud sajandi alguses Hamburgi lähedal igal aastal kaanilaata, kus nendega innukalt kaubeldi. Hinnalt olid kaanid üsna kallid. Möödunud sajandi algupoolel oli Venemaal kaaniäri aastakäive 6-10 miljonit hõberubla.
ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; (siberi katku, brutselloosi tekitaja, suu- ja sõrataudi viirus, HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad, hepatiidB- viirus, marutõveviirus jne). · 4.ohurühma ohutegurid 1.) põhjustavad inimese rasket haigestumist (sh ka surma); 2.) ohustavad tõsiselt töötaja tervist; 3.) nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus; 4.) tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 4 3. Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest Hepatiit ehk kollatõbi ehk maksapõletik võib olla põhjustatud väga paljude erinevate mõjurite poolt, k
Eksotermilise lagunemise oht kõrgendatud temperatuuridel, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskemetalli ühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel, mille tulemusel võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine. Klass 6. Mürgised ained Mürgitusoht sissehingamisel, naha kaudu mõjutamisel või allaneelamisel. Oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile. Nakatavad ained Nakkusoht, võib põhjustada tõsiseid haiguseid inimestele ja loomadele. Oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile. Klass 7. Radioaktiivsed ained ja ioniseeriv kiirgus on ilmselt teema, mis kohutab esmareageerijaid kõige enam. Lohutuseks võib öelda, et nende transport pole sage ja nende üle teostatakse ranget järelevalvet Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt.Radioaktiivsed ained põhjustavad ioniseeriva kiirguse ohtu ja viimane kahjustab tõsiselt inimese tervist. Kiirgus põhjustab vähki
esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. ,,Toiduvalmistamine peab toimuma ranges vastavuses tänapäeva nõuetega. Tuleb vältida toidu või joogiga levivaid nakkusi. Ka toiduvalmistajad ise võivad haigestuda." (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid Nakkusoht, lk 283) Ei tohi unustada, et haiguse sealhulgas kutsehaiguse tekkel on olulisteks näitajateks ka töötajate individuaalsed omadused, milleks on: vanus, sugu, kehaehitus, pärilik soodumus, tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus ja toimetulekuvõime. ,,Liiga tugeva tööpinge korral täheldatakse peamiselt kätel, harva ka jalgadel (nt raskeveokite juhtidel)lihasekahjustusi. Lihasevalu ehk müalgia on peamiselt selja ja jäsemete, eriti käte valulikkus
PARAMEETRID; 3) TOOTE KVALITEETI; 4) PIIRANGUID TOOTE KASUTAMISELE LAUSKOMPOSTIMINE (MBT- mechanical-biological treatment)- olmejäätmetes leiduva orgaanilise aine kiire lagundamine; eraldatakse plast ja paber. Eestis on ~ 50 kompostimispaika; peamine kompostimisviis- aunkompostimine. KOMPOSTIMINE ON AINUS JÄÄTMEKÄTILEMISMEETOD, MIDA IGAÜKS, IGALPOOL, IGAL AJAL JA IGAS MAHUS TEHA SAAB! JÄÄTMETE PÕLETAMINE Miks? 1. kaob nakkusoht, roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad 2. saab põletada igat sorti jäätmeid (s.h. Ohtlikke) 3. energia kasutamine 4. prügi kättesaadavus 5. vähe ruumi prügilate jaoks 6. ei pea jäätmeid sortima EESMÄRK: esialgu vähendada prügi, vähendada haiguste levikut, hiljem elektrienergia tootmine LAUSPÕLETAMINE (masspõletamine)- jäätmed põletatakse ,,kogu kupatusega"
jms võivad tekitada koristus. allergilisi reakt- sioone (nohu vms) Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil. Töötoolil puudub Reguleerida tooli kõrgust nii, et seljatoe reguleerimi- käsi saaks toetada tooli se võimalus. Mõjud: käetugedele lauaga samal
Arvutiga tootamisel peab tool olema reguleeritav ja seljatugi. Selajtugi peab ulutamuba abaluu alumise kolmnurga tipuni. Istmekatte materjaliks sobib puuvillane riie sest ta laseb ohku läbi ja ei tekita staatilist elektrit. Istumisel oleks eha kasutada jalatugesid. 10. biloogilised ohutegurid Ohutegurid jagatase nelja ohurühma, 1) kerge haigestumine – allergia, soole parasiidid, hallitusseened 2) haigestumine – nakkusoht eriti suur ei ole, on olemas ennetus ja ravivahendid, salmonella, gripp, 3) raskemad haigused – kas ennetus voi ravivahendid, tuberkuloos, herpes. Hiv, marutaud 4) puukentsefaliit – 11. töötajate liikumsiteed – libisemsied kukkumised, luumurrud, venitused, 1/3 tööonnetustest. Ohutud liikumisteed tuleb märgistada. Tootmistsehhides ja ladudes tuleks märgistada ohtutud liikumsiteed kas kollaste voi valgete joontega. 12. Elektrioht
ohutuskaardid puuduvad. tekkimise eest. Puhastuskeemia hoida eraldi kapis. 4. Bioloogilisi ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistusi Nakkusoht Klienditeenindajad Kliendi- Töötajate III Selgitada töötajatele gripivastase suhtlevad otse verbaalselt teenindajad haigestumine vaktsineerimise võimalikkust ja klientidega, nad võivad /Teenindussaal erinevatesse nakkus- vajadust. Organiseerida tööandja
tekkimise eest. Puhastuskeemia hoida eraldi kapis. 4. Bioloogilisi ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistusi Nakkusoht Klienditeenindajad Kliendi- Töötajate haigestumine III Selgitada töötajatele gripivastase suhtlevad otse verbaalselt teenindajad erinevatesse nakkus- vaktsineerimise võimalikkust ja klientidega, nad võivad /Teenindussaal haigustusse: gripp, vajadust. Organiseerida tööandja
Seda tehakse võrsete kasvu soodustamiseks. Üldisi näpunäiteid · Lõikamisvajadus vähendab kasvukohale sobivate liikide valik ja õige istutustihedus. · Enne lõikama asumist tuleb endale selgeks teha, mida sellega tahetakse saavutada. · Taimi tuleks lõigata sagedamini ja korraga vähe, mitte aga harva ja palju korraga. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab kauem aega ning nakkusoht on suurem. · Puu talub mitut väikest haava paremini kui ühte suurt. · Lõige on parem teha sealt, kus taimel on võimalik edasi kasvada, kas külgpunga või külgoksa juurest. · Oksi tuleb lõigata varakult, kui need on veel noored ja peened. Jämedamate okste keskele on juba moodustunud elututest rakkudest koosnev lülipuit. Lõigates see paljastub ning sellist ,,kanalit'' kaudu pääsevad mädanikutekitajad puusse.
suruõhuga eraldatakse paber ja plaste sisaldav kerge materjal. Peenest võib pressida kütusegraanuliteks või briket- tideks. Jäätme või prügikütuseid saab toota mitmel moel. Prügi põletamine: Prügipõletus on maailmas laialt levinud. Suurlinnades on see tihti ainumõeldav jäätmekäitlusviis, sest prügilatele napib ruumi. Ainuüksi Euroopa Liidus on üle 500 prügipõletusettevõtte. Prügi tasub põletada, sest: ta maht väheneb kuni 90%, mass kuni 75%; nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad; põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sealhulgas ohtlikke; prügis peituvat energiat saab ära kasutada; küttematerjalina on prügi alati saadaval; prügiveosüsteemi muuta, ega jäätmeid sortida ei ole vaja. Põletamise eesmärk on aegade jooksul muutunud. Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus-
1); b) bioloogiliste ohutegurite hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.2. c) kemikaali omaduste põhjal terviseriskide hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.3. Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid · Õnnetusjuhtumi oht. · Füüsikalised ohutegurid valgustatus, õhu temperatuur ja liikumiskiirus, niiskuse sisaldus tööruumides. · Bioloogilised ohutegurid võimalik nakkusoht (verbaalne suhtlemine klientidega ja toidutöötlemine), allergeenid. · Keemilised ohutegurid puhastuskeemia. · Füsioloogilised ohutegurid arvutitöö ja istuva tööviisiga seotud silmade ja õlavöötme ja seljalihaste pinged, töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne
inimestega verbaalselt minimaalne suhtlema, on soovitatav (nende Töökeskkonnas on võimalik nakkusoht seotud Seened, parasiidid I nõusolekul) vaktsineerida gripi töötajate omavahelise suhtlemisega ning vastu. Soovitusi suhtlemisel klientidega
· Suureneb rakkude tundlikkus histamiini ja serotoniini suhtes, kaasneb lümfotsütoos. · Tekivad spastilised köhahood > väheneb vere hapnikusisaldus. · Väikeste bronhide ummistumine sekreediga takistatud vere oksügenisatsioon. 26.Läkaköha kliiniline kulg. · Inkubatsiooniperiood 5-21 päeva, keskmine 7-10 päeva. Haiguse kulg staadiumitena. · Katarraalne staadium (1-2 nädalat) - algab ülemiste hingamisteede katarrina, kliiniline pilt kerge. Nakkusoht! · Paroksümaalne e. konvulsiivne staadium (26 nädalat) iseloomulikud spastilised köhahood väljahingamisel, koosnevad 5-10 järjestikusest köhimisest. Sissehingamisel iseloomulik heli. Leukotsütoos, valgeliblede hulk 16-30 tuhat/L. · Taandarengu staadium (1-3 nädalat), köha võib kesta veel kuid 27.Läkaköha diagnostika põhimõtted. · Isoleerimine · PCR · Otsene flurestseerivate antikehade test · Seroloogiline AK määramine 28
protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks. Auna sees komposti happesust muuta ei saa. 11 Prügi põletamine: Prügipõletus on maailmas laialt levinud. Suurlinnades on see tihti ainumõeldav jäätmekäitlusviis, sest prügilatele napib ruumi. Ainuüksi Euroopa Liidus on üle 500 prügipõletusettevõtte. Prügi tasub põletada, sest: · ta maht väheneb kuni 90%, mass kuni 75%; · nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad; · põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sealhulgas ohtlikke; · prügis peituvat energiat saab ära kasutada; · küttematerjalina on prügi alati saadaval; · prügiveosüsteemi muuta, ega jäätmeid sortida ei ole vaja. Põletamise eesmärk on aegade jooksul muutunud. Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus- või elektrienergia saamise vastu
– seltside Methanobacteriales, Methanomicrobiales, Methanococcales liigid toodavad metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist – sugukonna Methanosaetaceae liigid toodavad metaani äädikhappest – sugukonna Methanosarcinaceae liigid suudavad metaani toota nii vesinikust ja süsinikdioksiidist kui ka äädikhappest. JÄÄTMETE PÕLETAMINE Prügi tasub põletada! Plussid • Prügi maht väheneb kuni 90 %, mass kuni 75 %; • Nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad; • Jäätmetest saab lahti kiiresti (tundidega); • Põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sh ohtlikke; • Prügis peituvat energiat saab ära kasutada; • Metalli saame kätte ka peale põletamist; • Küttematerjalina on prügi alati saadaval; • Prügilate jaoks napib ruumi; • Jäätmeid ei ole vaja sortida, prügiveoskeemi ei ole vaja muuta (! vastuoluline?); Miinused
Kassidele, koertele puugipeletamise vahendid Hammustuse korral eemalda puuk Jälgi end pärast hammustust kolm nädalat Gripitaoliste sümptomite tekkel pöördu arsti poole Puukborrelioosile vaktsiini ei ole Mida ei tohi teha : EI TOHI puuki enne eemaldamist lämmatada õli või teiste vedelikega, surmaheitluses tekib puugil süljeeritus ning seega suureneb nakkusoht oluliselt . Mesilase, herilase nõelamine : kõrvetav valu nõelamiskohal naha punetus nõelamiskoha ümber kujunev turse kahjustatud nahapinna sügelus rasketel juhtudel, kui on tegemist mitme putuka nõelamisega või on kannatanu ülitundlik mesilasmürgi suhtes, võib tekkida nahalööve üle kogu keha, üldine halb enesetunne ja isegi šokk
ohtlik, kui selle kiude materjali lagundamisel õhku ei paisata. 44. Tervisliku seisundi määramine ja hindamise kriteeriumid 45. Kuidas on bioloogilised ohutegurid jaotatud I ohurühm – ei põhjusta haigestumist küll aga allergeene II ohurühm – põhjustavad haigestumist kuid mitte nakkusohtu teistele III ohurühm – võivad põhjustada rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkushtu teistele IV ohurühm – põhjustavad rasket haigestumist, nakkusoht, epideemia võimalus 46. Milles seisneb õnnetusjuhtumi oht Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudumine, kukkumis ja elektrilöögi oht, muud samalaadsed tegurid 47. Mis on tööstress Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. 48. Läbipõlemise sündroom ja millised on selle astmed?
ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest, harvem narmastest, eoslehekestest (lamellidest) või on siledapinnaline. Torukeste allapoole avanevaid suudmeid nim poorideks. Torukeste siseseintel või narmaste-lamellide pinnal (eoslaval) valmivad eosed; massilisemalt toimub see kevade ja sügisel niiskemate ilmadega. Neil aegadel ongi taimedel kõige suurem nakkusoht. Juure- ja tüükamädanikke tekitavaid seeni loetakse ohtlikumateks, sest lisaks varjatud (maa-alusele) eluviisile põhjustavad mitmed neist suurt majanduslikku kahju oma agressiivse leviku tõttu (metsanduses nt juurepess) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast
3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus ja ravivahendid Siberi karku, brutselloosi tekitaja, suu ja sõrataudi viirus, HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad, Bhepatiidi viirus, marutõveviirus jne. IV ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. 1. ohutegurid põhjustavad inimeste rasket haigestumist (sh ka surma) 2. ohustavad tõsiselt töötajate tervist 3. nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus 4. tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 51. Staphylococcus aureus (stafülokokk) nakatumine, sümptomid ja vältimine Nakatumine Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste
· diskreetne vanapaber kirjavahetus, isikuandmed, palgaandmed, raamatupidamine 3 VÄRVIDE TÄHENDUSED · roheline = steriilne · sinine = puhas ja desinfitseeritud ning kaitseisolatsiooniga · punane = määrdunud, see ei märgi puhtust, vaid pesu- ja jäätmeliiki, samuti võivad olla punased tarvitatud instrumentide kogumisnõud · kollane = nakkusoht JÄÄTMETE PAIGUTUS: · kõik patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud esemed ja materjalid, samuti kaitsekindad, maskid, põlled ja süstlad pannakse bioloogilistesse jäätmetesse teoreetiliselt nakkusohtlikud; pakitakse eraldi ja viiakse põletamisele; jäätmete hävitamine toimub vastava seadusandluse kohaselt · tavalised paberid, instrumentide ümbrised pannakse olmejäätmetesse · nõelad, ampullid jm. teravad esemed pannakse kanistrisse, kus on torkavad ja teravad
Tööinspektsioon - riikliku järelevalve teostaja Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oht on ebasoodne olukord, mille mõjul võib tekkida inimesele vigastusi või muid tervisekahjustusi, samuti keskkonnakahju. Nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist. Ohud: vigastusoht, nakkusoht, plahvatusoht, elektrioht, kukkumisoht jms. Ohutegur vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Võib tekitada ka keskkonnakahju, varalise kahju. Ohutegurid töökeskkonnas: füüsikalised, keemilised, boiloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised. Risk ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosus ning sellega kaasneva kahju vaheline seos. Tähendab suuremat või väiksemat võimalust, et keegi võib saada ohu tõttu kannatada. Risk on
Seemnemugulate ettevalmistamine. Kartuli seeme asub marjas. Tähtis on terve sort. Peab olema sorteeritud suuruse ja tervise järgi. Mugula läbimõõt 4-5 cm umbes kanamuna suurune. Ja kaaluga 40- 60 grammi. Kartuli eelidandamine. Kevadel enne maha panekut hakkavad toimima biolkeemilised protsessid, et hakkaks elutegevus ja ilmuksid rohelised lehed. Mugulate eelidandamine pikendab kasvuperioodi ja seetõttu valmivad mugulad sügisel varem. Nakkusoht kartulilehemädanikul väiksem. Kartuli eelidandamiseks kulub 3-4 nädalat. Peab toimuma valguse käes, ainult nii moodustuvad tugevad eosed. Temperatuur 14-16 kraadi,õhuniiskus 85%. Sobivad ka eelidandamisteks ka kilekotid. Tähtis on, et kottidesse oleks torgatud ka augud, kust toimuks õhuvahetus. Kartulit maha pannes tuleb jälgida,et eod ei murduks. Eelidanmine võib toimuda ka väljas transees. Oluline
Sageli tuli ravialuse elu päästmiseks arvukad verdjooksvad haavad kinni õmmelda. Et Prantsusmaal ületas apteegikaanide nõudlus pakkumise, siis imporditi neid teistest maadest. Põhilised kaanide tarnijad olid Ungari, Saksamaa ja Venemaa. Nendes riikides töötasid elukutselised kaanipüüdjad. Vereimejate püüdmiseks kõnniti paljajalu läbi tiigi ja seejärel korjati jalgade külge imenud kaanid kotti. See elukutse ei olnud just kergete killast (suur verekaotus, veritsevate haavade nakkusoht). Tolleaegses kirjanduses on andmeid kaanipüüdjate surmast, mida tingis verekaotus. Hiljem kasutati kaanide kogumiseks vanu hobuseid, kes aeti tiikidesse ja kelle külge kaanid 37 kinnitusid. Kaaniäri oli tulus ettevõtmine. Nii peeti möödunud sajandi alguses Hamburgi lähedal igal aastal kaanilaata, kus nendega innukalt kaubeldi. Hinnalt olid kaanid üsna kallid.
hingamisteede põletik. Suureneb rakkude tundlikkus histamiini ja serotoniini suhtes, kaasneb lümfotsütoos. Tekivad spastilised köhahood > väheneb vere hapnikusisaldus. Väikeste bronhide ummistumine sekreediga takistatud vere oksügenisatsioon. Kliiniline pilt § Inkubatsiooniperiood 5-21 päeva, keskmine 7-10 päeva. Haiguse kulg staadiumitena. § Katarraalne staadium (1-2 nädalat) - algab ülemiste hingamisteede katarrina, kliiniline pilt kerge. Nakkusoht! § Paroksümaalne e. konvulsiivne staadium (26 nädalat) iseloomulikud spastilised köhahood väljahingamisel, koosnevad 5-10 järjestikusest köhimisest. Sissehingamisel iseloomulik heli. Leukotsütoos, valgeliblede hulk 16-30 tuhat/µL. § Taandarengu staadium (1-3 nädalat), köha võib kesta veel kuid. Tüsistused ja immuunsus § Kopsupõletik (15%), emfüseem, õhkrind. Krambid (2,2%), entefalopaatia (0,7%) § Põdemisjärgselt tekib ilmselt kauakestev (eluaegne) immuunsus
Tavaline on see keskealistes ja vanemates kuusikutes, eriti ohustatud on aga alla 10-aastased männinoorendikud happelistel liivmuldadel, kus kahjustatud puud kuivavad juuremädaniku tõttu kiiresti. Külmaseened kahjustavad ka lehtpuid, samuti esineb neid lamapuudel ja metsamaterjalil. Mõjuvat tõrjet ei tunta. Levimist piiratakse haigestunud puude väljajuurimisega. Kui valgustus- ja puhastusraietega hoitakse okaspuunoorendikud lahedas liituses ja kasvujõulises seisundis, siis nakkusoht väheneb. Põleseen (Rhizina undulata) põhjustab märkimisväärseid kahjustusi põlendikele istutatud männikultuurides. Võrreldes teiste juuremädaniku tekitajatega, on põleseene eoste idanemiseks vajalik suhteliselt kõrge temperatuur (+38 +45º C). Sellega ongi seletatav tema levik põlendikel, kuid ohtlikku kiirelt arenevat, mändide jaoks hukutavat juuremädanikku võib põleseen põhjustada kohati ka kuivades luitemännikutes.
Osakonna tööriiete hulka kuuluvad ka vahetusjalatsid. Need hangib töötaja tavaliselt ise. Sisejalatseid ei tohi kasutada väljaspool haiglat. KAITSEKINDAD Käte antiseptika vähendab mikroorganismide ülekandmise võimalust, kuid täiendavaks mikroobide ülekande barjääriks on kinnaste kasutamine. Suurem turvalisus on tagatud õige kindavalikuga, mille määrab konkreetne kasutusala ja potensiaalne nakkusoht. Esmatähtis on mikrofloora edasikandmise takistamine personalilt patsiendile ja patsiendilt personalile. Alati tuleb arvestada asjaoluga, et kindad ei anna alati 100%-list kaitset. Kinnaste defektid jäävad sageli silmale nähtamatuks. Hoolikalt tuleb jälgida kätehügieeni reegleid alates kindakarbi avamisest. Käte antiseptikat peab teostama alati enne ja pärast kinnaste kasutamist, kuna kinnaste kätte panemisel ja
108 Esmaabi: 1. Eemalda puuk võimalikult kiiresti. 2. Kasuta eemaldamiseks pintsette, haarates nendega võimalikult puugi pea lähedalt ja tehes vastupäeva keeravaid liigutusi. Eemalda puuk. 3. Puhasta kahjustatud kohta piirituse või desinfitseeriva ainega. 4. Säilita puuk, pannes ta kleeplindiga paberile, märgi ära väljavõtmise aeg ning kannatanu nimi. Ära püüa puuki lämmatada õli või teiste vedelikega, sest surmaheitluses puugi süljeeritus ja nakkusoht suureneb oluliselt! Puukide poolt põhjustatud ajupõletiku peiteaeg on tavaliselt 10-15 päeva. Ajupõletiku tunnuseks on: loidus kehatemperatuuri tõus peavalu kuklakangestus iiveldus, oksendamine. Puugi kinnistumise meelispaigad on soojad nahavoldid. Minestus Põhjused: lühiajaline ajuvereringe häire ehmatus terav valu pikaajaline seismine, eriti kuumuses söömatus. Tunnused: kahvatus külm higi
Emotsionaalsed pinged suhtlemisel hirmunud, surevate, eluohtlikult haigete patsientidega; vigastatud, väärkoheldud, kuritarvitatud lastega; kodutute, joobes, mitte koostööd tegevate patsientidega; keerulised lähedased, kellel on suured ootused haiglaeelse meditsiini võimalustele. Väsimus, unepuudus, unest ilmajäämine. Perfektsionism. Hirm oma ohutuse pärast, ohud oma kehale: tänavaliiklus, nakkusoht, ohtlikud ained, koormus kandmisel ja tõstmisel, agressiivsed patsiendid. Organisatsioonistressorid Kiire muutus puhke- ja tegevusfaaside vahel (nullilt sajale), kiire muutus alakoormuse ja ülekoormuse vahel (öösel pole kutseid, siis järsku liiklusõnnetus kinni kiilunud inimestega). Pidev otsuseni jõudmise ja probleemi lahendamise vajadus, osaliselt suure ajalise surve all.
annaabi.ee 
