VIVIENNE WESTWOOD REFERAAT SISUKORD SISSEJUHATUS Vivienne Westwood on Briti moedisainer ja ärinaine, kelle teeneks on pungi ja New Wave'i toomine moemaailma. Tema disain on ajaloohõnguline, mis jälgib Suur-Britannia sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilist iseloomu, mis on ka põhjuseks, miks peetakse teda Briti üheks kultuurilisemaks disaineriks. ALGUSAASTAD Dame Vivienne Westwood (sünninimega Vivienne Isabel Swire) sündis 8. aprillil 1941. aastal Tintwistle külas, Derbyshire' maakonnas, Inglismaal. Tema perekond polnud jõukas isa teenis leiba kingsepana ning ema töötas kohalikus puuvilla vabrikus
............................................................................................ 45 2 Sissejuhatus Alustuseks mõistest „punk“ kui sellisest - sel sõnal võib olla sõltuvalt kontekstist erinev tähendus (isik, muusikažanr, moevool, ellusuhtumine, jne), kuid siinses käsitluses on juttu pungist kui elustiilist, millega kaasnevad muud selle ilmingud, nt punkmuusika. Käesolevas käsitluses mõistetakse pungi all maailmavaatelist elustiili, mis propageerib inimvabadust, isetegemist ja –mõtlemist, enamusest eristumist, ideede kahtluse alla seadmist, avatust, rohelist eluviisi, valmidust kogeda, soovides oma tegevusega halli massi šokeerida ning mõtlema panna. Loomulikult ei pea iga punkar endas kätkema kõiki eelpool nimetatud tunnuseid, olgu need pigem pidepunktiks keskse idee mõistmisel. Ehkki punki võib sapiselt degradeerida ka noorte alkohoolikute lõhkumisiha väljenduseks või
samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele” Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. Eesti punk ● Eestis kujunes punk 1970. aastatel ● Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks oli nõukogude kord. ● Tõekspidamiste avaldamise tõttu tuli punkareil hulganisti probleeme. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Pungi edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused kui vabadust piiravad tegurid. Riietus Nõukogude kodanikule sobimatuks peetud riietuse eest võis miilits kuni 1988. a. vahi alla võtta, samuti oli oht peksa saada.
eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist. Kirjandusse tuli Trubetsky aastal 1989 luulekoguga "Pogo", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Karl Martin Sinijärve, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. hiljem on ta avaldanud peamiselt proosat, samuti ülevaatlikke aimeteoseid anarhismi ja pungi ajaloost 2007. aastal kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Riigikogu valimistel ja sama erakonna nimekirjas ka 2009. aasta Euroopa parlamendi valimistel. Ta oli Roheliste erakonna liige 2010. aasta alguseni. 3. augustil 2010 astus ta aga Eesti Keskerakonda. 20. novembril 2010 teatati, et Trubetsky on erakonnast välja astunud, tuues põhjuseks liitumisele järgnenud tagakiusamise ja vaimse terrori. Looming
1984. aastast laulnud mitmetes punk- ja rock-bändides, kõige pikemalt ansamblis "Vennaskond". Ansamblis ,,Operatsioon Õ" oli ta kitarrist. Looming Trubetsky tekstid on tegelikult lihtsad, nad ei hiilga vorminikerdustega, on pigem naiivsevõitu otseütlemistega, primitiivsed ja raiuvad kuulajale otse pähe. Ehkki tekstid on primitiivsed, nad ikkagi imelikul kombel mõjutavad. Trubetsky luulet saab nimetada romantiliseks ja anarhistlikuks, mis peegeldas tema romantilisi vaateid pungi, roki, uusromantistliku ja teiste nende alaliikide vastu, mis olid Nõukogude Liidus kättesaamatud. Trubetsky novellidel on tavaliselt ka kaasautor, tema kauaaegne sõber Anti Pathique, kellega nad kirjutavad naiivseid ja üle piiri minevaid ulmenovelle. Trubetsky luulet on tõlgitud soome, vene ja liivi keelde. Tema loomingu tähtsus peitub selles, et tema koos Villu Tammega on põhimõtteliselt eesti pungi isad ning ta on väga hästi väljendanud pungi pointi. Raamatud
Punk ansamblisse kuulusid peale laulja trummar, basskitarrist ja vahel rohkem kui üks elektrikitarrist. PUNK ANSAMBLID PUNK ANSAMBLID EESTIS KUULAMISEKS https://www.youtube.com/watch?v=na7A3- UCCYE https://www.youtube.com/watch?v=pmEMM yvZHcw https://www.youtube.com/watch?v=HDUFL _HW_7A https://www.youtube.com/watch?v=jsFMv8yd9 ls https://www.youtube.com/watch?v=x0Dbdd2 PZMs KONTROLLIKS 1. Mis aastatel sündis punk? 2. Nimeta 3 pungi tunnust! 3. Mis riigis ja mis bändi tõttu kogus punk kiirelt populaarsust? (1976. aastal) 4. Nimeta üks eesti ja üks välismaa punkbänd! 5. Millest räägib punkmuusika? (2) 6. Nimeta 2 tunnis kuulatud punklugu! PUNKMOOD RISTSÕNA Across 4. Vennaskonna lugu 5. Teema punkmuusikas 6. Ülestõus, allumatus, trots 7. J.M.K.E solist Down 1. 70. aastad 2. Eestis toimuv punküritus 3. Inglise punkbänd
Pärast kolme albumit 1993 läks Bänd tülli ,sest Kurt Cobain nõudis endale 75% bändi tulust.Selle ta ka sai.Pärst väikest lahus olekut ja ebaõnnestunud soolokarjääre said mehed uuesti kokku ja tegid veel 2 plaati. Bänd läks lõplikult lahku 8.aprill 1994 kui leiti Kurt Cobaini surnukeha. Pärast ta surma lasti aga välja veel paar albumit ja laulu mis on tänaseni kuulsad. 3.Eestis sai punk alguse 1970 aastate lõpul. Inimesed võtsid pungi omaks ja hakkasid vastavalt välimust ja olemust muutma. Punkarid olid peamised mässajad ENSV liidus.Nad ei kartnud end väljendada. Tihti väljendati endast muusika ja riietuse abil. Muusika pidi sokeerima lihtsuse poolest. Tunnuseks oli kiire tempo vähemalt 140 looki minutis. Riietus oli ka sokeeriv ebahariliku tooni juuksed , tume riietus ,tihti nahast jakid ja suured saapad. Eestis on punki ikka veel palju alles. Eestis on korraldatud punk laulupidu
REFERAAT VÕSU XXX XXX 2009 TALLINN Võsu Taime maapealset osa nimetatakse võsuks. Taime võsu hakkab arenema seemnes olevast idapungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskne osa on vars, mis kannab pungi ja lehti ning ka õisi ja vilju. Võsul saab eristada nii lehepungi kui ka õiepungi. Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest.
teada sügavamalt, mis on punk ning leida põhjuseid, miks on praeguseks eesti punk mandunud ja mis põhjustel oli see nii populaarne 80.ndatel. Samuti huvitab mind, milline oli punkarite tegevus enne ja milline on see tänapäeval. Minu töös püstitatud põhiliseks uurimise all olevaks küsimuseks on teada saada, et milline oli 80-90.ndate punkkultuuri olemus ja kuidas see erineb praegusest pungist ? Eesmärgiks oleks propageerida ja teadvustada inimesi pungi tähendusest ja anda informatsiooni selle tekke põhjustest. Samuti soovin ise rohkem teada saada punkkultuuri olemusest ja nendest tunnetest, mis valdasid pungiga seotud inimesi enne ja ka kuidas nad vaatavad sellele ajale tagasi nüüd, palju aastaid hiljem. Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti.
Punkluule 1.Esineb vulgaarsusi 2. Sümbolid: must lipp,metallist ketid, haaknõelad, needid, pealuud. 3. I ja Ü on asendatud y, V-w. 4. Iseloomustab: negatiivsus, üksindus,julgus erineda, mässumeelsed, kogunevad tänavatel, äng. 5. Pungi klassikud on: Tõnu Trubetski,Merle Jääger (hüüdnimega Merka), Villu Tamme, Liisi Ojamaa.
Mridang · Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal. Tablad · Tablad komplekt koosneb ühest kõrgema ning teisest madalama kõlaga trummist. Kummalgi tablal võib saada erinevat kõla. Oleneb sellest kuhu sõrmedega trumminahal lüüakse. Shannai · Shannai on iseloomuliku valju hääle ja nasaalse tämbriga oboetüüpi puhkpill. Pungi · Pungi on instrument, mida mängivad maotaltsutajad. Pillid · Indias on ka flöödi sarnaseid pille, kuid need kõik on tehtud bambusest. Nii nagu inimesed nii ka pille ja nende mängijaid. Ülimaks hääleks nimetatakse inimhäält, siis tulevad keelpillid ja järgmisena puhkpillid. Kuna kõrgemates kastides auvatel inimestel on keelatud kokkupuutuda loomanahaga, siis kõige alumises kastis asuvad trummimängijad.
Selle kõrval arenes veel mitu olulist liikumist, mis mõjutasid poliitilist õhkkonda, aga suunasid ka eesti kirjandust ning kultuuri üldisemaltki. Punkliikumine kui poliitilise vastupanu vorm tuli ilmsiks 1980. aasta 22. septembril, mil Kadrioru staadionil (nüüdne A le Coq Arena) toimunud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni sõprusmängul keelati ära ansambli Propeller esinemine sellele järgnesid noorterahutused, mis levisid üle Tallinna. Pungi protestimeel leidis aga kõige parema väljenduse loomingus. Üks pungi olulisemaid lüürikuid on olnud Villu Tamme (1963), kelle ansambel J.M.K.E. sai kuulsaks lauluga ,,Tere, perestroika", mille sõnad olid varjamatult poliitilised. 1989. aastal Soomes ilmunud kauamängivat ,,Kylmälle maalle" peetakse üheks olulisemaks eesti rokkmuusika teoseks. Kahtlemata moodustavad mõjusa osa J.M.K.E. fenomenist Tamme laulusõnad
suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e. süürinks Põikflööt Metalltrompet Krotala Vasktaldrikud Tamburiin
Vars Vars on keskne taimeorgan, sest ta seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad.Ta ühendab juuri,lehti ja õisi (või vilju). Tema ülesandeks on ka ainete esijuhtimine. Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.
lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad
lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad
teisel poolel. § Mõistet „punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA- s, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände. § Selle muusikastiiliga oli väga lihtne kuulsaks saada. ISELOOMUSTUS § Lärmakus § Lihtusus, mängida osati ainult paar akordi § Kiire tempo, viisipidamine polnud oluline § Tugev helivõimendus § Teravad tekstid, põhirõhk pandi laulusõnadele § Pungi intstrumentide koosseisu kuulus elektrikitarr,basskitarr ja basstrumm. § § § ESITAJAD § Üks tuntumaid bände oli ‘’The sex pistols’’ kuhu kuulusid Johnny Rotten (laulja), Steve Jones (kitarrist, taustalaulja), Glen Matlock (basskitarr, koosseisus 1975-1977), Sid Vicious (basskitarr 1977-1978), Paul Cook (trummid). § § § § MEELDIS, EI MEELDINUD § Mulle meeldis selle popmuusikastiili juures kiire tempo
Paljundamine vrsikutega *emataime kljes juurduma pandud vrsed vi oksad *saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast lig...
metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine (näiteks metsa raiumise käigus). Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala vanustena lendu tõusma. Toitumine Metsis sööb talvepoolaastal peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks haab ja paju) ning võrsete poole. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest. Koredada toidu seedimise hõlbustamiseks, on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi- gastroliite. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel.
Emod Algselt kutsuti emodeks emo muusika fanaatikuid st vastava subkultuuri esindajaid, kuid sõna tähendus on laienenud ja emo all peetakse silmas üliemotsionaalset ja eemaletõmbunud noorukit, kes kannab sageli musti riideid, värvib juuksed mustaks, kannab soengud, mille tukk varjab teda maailma eest, kitsaid pükse, luitunud kitsast t-särki, kulunud pintsakut jms. Emodele omistatakse tihti teatud suitsidaalsust. Emo on hardcore pungi alamstiil. Emo-muusika põhitunnuseks on poolenisti karjuv, enamasti väga emotsionaalne vokaal ning meloodilisus, mis saadetud hästi kombineeritud kiire trummitagumise poolt. Tihtipeale on laulusõnad taotluslikult lihtsakoelised ning mõneti lapsikud. Ajalugu Emo sai enda algse vormi aastal 1985. Zanri algatajaks loetakse Guy Picottot ja Ian MacKaye'd. Nende mõlema asutatud bändid panid aluse Washington D.C
Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viiest minutist kuni paari tunnini. Tähtsamad pillid: sitar, vina, tanpura, tablad, pungi. India tantsukunsti reeglid kujunesid välja juba ligi 2000 aastat tagasi.
pesakonnas suure osa järglaste hukku. Peamine arvu vähendaja ja leviku piiraja on inimene: vanade lehtpuupuistude MIDA LENDORAVAD raiumisel pesapaigad kaovad. SÖÖVAD? Kasutab toiduks seemneid, pungi, noori oksi, lehti, võrseid, samuti sööb ka seeni ja marju. Talveks kogub endale pessa toiduvarusid. Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Eestis on praegu on teada
GOODID Narva Eesti Gümnaasium Kristjan Pille KES ON GOOTID? • Goodid on subkultuur, mille esindajad püüavad riietuse ja aksessuaaridega saavutada sünget ja dramaatilist välimust. • Nimetus pärineb 18. sajandi õuduskirjandusest, kus figueerisid sünged keskaegsed lossid, kummitused, koletised ning hullumeelsed inimesed. RIIETUMIS STIIL • Põhivärviks on must • Materjalideks on nahk, samet ja pits • Lisanditeks on ketid, kaelarihmad, käerihmad ja vööd neetidega • Kantakse ka nahkkindaid ja sõrmuseid ROMANTILINE GOOT • Riietuvad paremini kui teised stiilid • Armastavad punast veini ja küünlaid • Romantikud • Keskenduvad ilule ja mustadele asjadele elus • Armastavad klassikalist muusikat CANDY GOTH • Kõik armastasid neid • Neile meeldib kõik mis oli armas ja kõhe • Kuulasid New Wave`i ja Sytnpop`i • Rahvas nimetas neid kui nukkudek...
Lehis on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks enim levinud puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga). Lehised kasvavad 1550 m kõrgeks: Lehis on ka väga hea puit materijal. Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga. Okkad on nõelasarnased, 25 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 2050 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus. Käbid on püstised, 19 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (13 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (39 cm)
kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad, vaarikad (sellest toituvad putukad) Territooriumil kasvab madal rohi, erinevad puud.
jt (1979) olid aga tollase ühiskonnaga ja koolikorraga pahuksisse sattunud koolinoorte ansamblid. Ning, erinevalt välismaistest mõttekaaslastest, kelle vaated olid valdavalt vasakpoolsed (oli ju punk sündinud ikka kui töölisnoorte protest), astusid Eesti punkarid just selle sama vasakpoolse rezhiimi vastu. Seega, ei saa kuidagi tõmmata ühest võrdusmärki Inglismaa 70-ndate keskpaiga ja Eesti 80-ndate alguse pungi vahele üldisem ideoloogia oli kohati risti vastupidine, küll aga olid protestimeetodid (ja vaenlanegi võim) samad. Inimesed, kes tollal pungi juurde sattusid, võtsid selle ideed kiirelt omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtivate kihtide poolt kehtestatud normide ja võimu (eriti aga võõrvõimu) vastu, siis kandsid ka Eesti punkarid endas protesti riiki valitsevate inimeste ja nende tegemiste vastu. Vastumeelt
liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu ja laskub ta ette põlvili, tehes samal ajal iseloomulikke hääli.
India Lõuna-Aasia erinevate kultuuride arusaam muusikast ja selle terminoloogiast ei ole sugugi ühtne. Põhja-India kõrgkultuuri mõistesüsteem on sarnane Läänele ja Hiinale. Lewis Rowelli kohaselt (1992) on sõnaga 'muusika' võrdväärne 'sangita', mis varasematel aegadel ühendas endas muusikat ja tantsu (nagu ka hiina terminoloogias), kuid mis hiljem hakkas tähendama midagi sarnast 'muusikale'. Tänapäeva India rahvas kasutab seda sõna viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, rel...
mägisebradelt seltsi, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele - peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Üldiselt koosneb nede kari juhttäkust, 1-6 märast ning nende varssadest. Mägisebra kulutab söömisele mitmeid tunde. Samal ajal jälgib ta ka pingsalt ümbrust, et näha, kas kiskjad on läheduses või mitte. Nagu teised sebradgi, toitub mägisebra rohust. Vahel närib puukoort, näkisb ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega ning seejärel peenestab purihammastega. Territooriumid, kus ta elab on sageli kuiva ja palava kliimaga. Kuid ta on siiski suutnud niisuguste tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peab ta läbima pikki vahemaid. Tema pojad sünnivad tavaliselt vihmaperioodil. Kui täkk märaga paarituda tahab, siis
MRIDANG Põiktrumm- mängitakse käte- ja sõrmedega TABLAD Komplektis kõrgema ja madalama kõlaga trumm. RASA ·Traditsioon nõuab kindla hingeseisundi väljendamist · 9 emotsionaalset seisundit ARMASTUS VIHA PÕLGUS RÕÕM JULGUS ÜLLATUS KURBUS HIRM MEELERAHU VINA SHANNAI SITAR PUNGI SAROD Nagu inimesed, nii ka pillid ja nende mängijad jagunevad kastidesse Inimhääl on ülim oma peente nüanssidega järgnevad keelpillimängijad siis puhkpillimängijad löökpillimängijad on kõige alamad Euroopas jaguneb oktaav 12 pooltooniks Indias jaotub oktaav 22 veerandtooniks ehk srutiks Muusika on tihedalt seotud lavakunsti ja tantsuga Tantsu loojaks peetakse hinduistlikku
A. L.; alates 10. maist 1995) Korporatsioon Fraternitas Anarchensis (alates 1. maist 1999) Eesti Anarhistlik Partei (EAP; alates 30. aprillist 2002) PunaMust (alates 24. veebruarist 2006) Punk Punk on individualistliku anarhismi alaliik mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Eestis kujunes punk 1970. aastatel. Kuna punk on ideoloogiliselt ühiskondlike normide, võimu ja massikultuuri vastu, oli Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks nõukogude kord. Ehkki tavaliselt piirdus noorte mässulisus väljakutsuva käitumise ja gräfititega, leidus punkarite hulgas ka veendunud anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Levisid mitmesugused vaated: seksuaalne vabadus, patsifism. Tähtsad tegelased Mihhail Aleksandrovitš Bakunin(30. 05. 1814 – 01. 07. 1876) „Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia".
Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 – 20 000 tonni. Õunapuu õisik on kännas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Viljumine toimub juunis ja juulis. Vaarikamardiklased Vaarikamardiklased on väikeste kollakate või rohekate segatoidumardikaliste sugukond; pikkus 3-5 mm, keha katavad tihedalt karvakesed. Valmikud söövad pungi, noori lehti, ka õieosi. Tõugud elavad roosõieliste õites ja viljades ning toituvad neist. Rohekashallika, 3-4 mm pikkuse vaarikamardika valged tõugud, nn. vaarikaussid, elavad vaarikamarjades. Tulikamardikas on tumekollane ning elab tulikaja võilille õitel. Rasmus Roos
paarkümmend meetrit. Lendu saab ta juhtida saba abil. Maandudes ta pidurdab, saba alla painutades. Kui ta maandub puule siis ta jookseb kohe puu teisele poolele, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal väga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab peaaegu koguaeg puu otsas, ta tuleb maapinnale ainult siis kui on väga vaja. Talle meeldib elada vanade puude otsas, kus on palju puuõõnsusi, kuhu ta saab oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talvel kogub ta toitu et külma üle elada. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja tavaliselt 2 kuni 4. Pojad on paljad ja pimedad. Kahe nädala pärast hakkavad nad nägema, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Järgmisel kevadel hakkavad nad sigima. Nad elavad tavaliselt 5 kuni 6 aastaseks. Eestis pole neid eriti palju ja nad on üsna haruldased. Selle sajandi teiselt poolelt on nad jäänud eriti haruldaseks, peamiselt vanade metsade
Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lup...
karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind. Pojukesed kooruvad 13-15 päeva pärast. Poegade toitmisega on ametis samuti mõlemad vanemad, kes tegelevad sellega varavalgest videvikuni. Alguses tassitakse neile väikesi putukaid, mõne päeva pärast juba röövikuid ja vihmausse. Täiskasvanud kuldnokad tarvitavad ka taimset toitu - seemneid ja pungi. Noored lendavad pesast välja juba 20 elupäeval ning liituvad teiste pesakondadega ja vanalindudega. Algab hulguelu põldudel ja luhtadel, kuid juba juuli lõpul seavad osad kuldnokad ennast rännuteele. Osad jäävad aga paigale kuni oktoobrini. Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene peab kuldnokka
Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Elupaik ja toit Pesapuuks on haab. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Sigib tavaliselt ühe, harva ka kaks korda aastas. Tiinus kestab 5...6 nädalat Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Lendorava levik Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis.
Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, tsitter-7 keelega näppekeelpill. India muusikakultuur 2500 e.Kr. levisid hinduism ja budism. Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas: ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja
Emod Emo on subkultuur, mis ühendab endas muusikat ja riietusstiili ning ühtlasi tähistab mõiste emo ka isikut, kes kuulub emokultuuri juurde. Emo on hardcore pungi alamstiil. Emo sai enda algse vormi Washingtonis 1985 aastal. Selle zanri algatajateks peetakse kahte USA bändi. Need bändid ei püsinud küll kaua koos, kui nad panid siiski aluse algsele emo zanrile. Nendeks bändideks olid Rites of spring ja Ian MacKaye-d. Neid bände hakati kutsuma Emotional Hardcoreks kuna nad olid laval üliemotsionaalsed. Emo subkultuuri üheks osaks on emo mood. Emo sterotüübiks on: liiga kitsas sviiter, sassis pisut väljakasvanud soeng, paksude raamidega prillid
mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju nad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks, ah, elada on imeliselt hää! Tänan kuulamast
armuda. Kui lendorav puult puudele hüppab, siis sirutab ta oma külgedel oleva lennunaha välja ja planeerib järgmise oksani. Lendhüppeid tüürib ta suhteliselt pikka ja horisontaalselt lapiku saba abil, see on hea abimees ka tasakaalu hoidmisel. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. 1 Välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud
oli avalikult gay ja nende homofoobsetele koolikaaslastele oli Kurti ja Myeri läbikäimine liig. Kurt sai iga päev peale kooli peksa ja riietusruumis ei julgetud end tema ees alasti võtta. Teine võimalus oli Kurt kappi toppida. Lõpuks keelas ema, kes samuti oli homofoobia küüsis, Kurtil ainukese sõbraga läbikäimise. Kuigi Kurt ise gay polnud, teeskles ta, nagu ta seda oleks, ja tundis selle üle uhkust. Kui ajakiri `Creem` hakkas kirjutama Sex Pistolsi USA kontsertidest, avastas Kurt pungi, kuid ei kuulnud punkmuusikat ennast veel mitu aastat. Ta oli vaid üheteistaastane ja ei saanud kasvõi Seattle`isse Pistolsi kontserdile minna. Esimesed punkplaadid, mida Kurtil viimaks neljateistaastasena kuulda õnnestus, olid tema enda sõnade järgi selliste bändide nagu Devo ja Oingo Boingo omad, mis mitmeaastase hilinemisega lõpuks Aberdeeni lekkisid. Kui Kurt oli seitsmeteist aasta ringis, lindistas temaga selleks ajaks tuttav Melvinsi laulja/kidramees Buzz
Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitai...
SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovituslikud mõõtmed Avapesitsejad ehitavad pesa lahtiselt maapinnale või okstele
Ambient on erinevate muusikastiilide segu, mis tekkis 1970ndatel Euroopas. Kasutatakse tihti filmide taustamuusikana. Tuntumad esitajad on: Enigma , Enya, Vangelis. hardcore pungi ,thras metali , ja alternatiivse roki mõjutustega indie rocki zanr. Üks tuntumaid grungebände on Nirvana. Põhiline grungemuusika valitsusaeg jäi 1980ndate aastate lõppu ja 1990ndate algusesse. Üks tuntumaid grungebände Nirvana See muusika peegeldab konkreetset kultuuri läbi omapärase muusikastruktuuri, pillide ja vahel ka sõnadega. See viitab kultuuri sotsiaalsele reaalsusele. World music, ehk maailmamuusika on traditsiooniline muusika, mida mängivad
Elupaik, toitumine Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Kirde-Euroopas ,Sise-, Ida- ja Kagu-Aasia okas- ja segametsades. Eestis elutseb peamiselt Alutaguse metsades ja on kantud punasesse raamatusse. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha, kuid asub elama ka tema jaoks pandud pesa- kastidesse. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid, urbasid, noori võrseid, puukoort, okkaid ja käbisoomust. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel.
ning paneb kaane peale. Koorumise järel tõstab vastne kaane üles. Ta ei erine millegi poolest oma emast, on vaid jupp maad emast väiksem. · Enamikul raagritsikatest isa pole. Lapsed sünnivad viljastamata munadest. · Vastsed peavad täiskasvanuks saamiseni kestuma tavaliselt 3-8 korda ja see võib aega võtta mõnest kuust kuni poole aastani. Toitumine: · Sööb enamasti vaarikalehti või tammelehti, mahlaseid varsi ja pungi, mida troopilistes paikades leidub kõvasti. · Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis ikka ette jääb, see saab söödud ka. Ohustatus ja kaitse: · Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks. · Raagritsikad võivad ka ohu korral hakata kõikuma küljelt- küljele, matkides tuule käes värelevat lehekest. · Raagritsikas elavneb siis, kui tema vaenlased - linnud,
Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. Orava käpajäljed Toitumine Peaaegu aasta ringi toituvad nad okaspuude seemnetest, peamiselt männi- ja kuuseseemnetest. Orav hoiab käbi käppade vahel ning seda pöörates närib sealt seemneid. Suvel liigub orav ka rohkem maa peal, kust otsib putukaid. Linnupesa leides sööb ära munad ja pojad. Kevadel sööb ta ka pungi ja mahlakat koort, sügisel aga sööb ja varub seeni. Paljunemine Orav sigib vaid siis, kui tal on piisavalt toitu. Viletsa käbisaagiga aastal orav ei paljune. Emasloomal võib heal aastal olla ka kaks-kolm pesakonda. Igas pesakonnas on üks kuni kaheksa poega, enamasti aga vähem. Pojad sünnivad märtsist septembrikuuni. Mitu isast ajab emast mööda puude latvu taga, lõpuks annab emane järele ja nõustub ühega neist paarituma
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
