heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad
mitukümmend õistaimeliiki. Suurema iseloomulik kähar arvukusega on koldnõges, sinilill, salusammal, kuid leidub harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane veel metsakäharikku, lehiksa , harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, mblaid, kaksikhambaid jt. naatja mets-harakputk. · Põõsarinne on samuti liigirikas. · Puurinne on liigirikas. Valitsevad Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm, sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. harilik pärn, valgepöök, harilik
tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk Karjääri laiendamine Karjääri laiendamine · Kassinurme hiiest veidi ida poole jääb liivakarjäär · Teedeehituse tarbeks rohkem liiva uus viadukt Piibe maanteel ülesõiduks Kaarepere raudteest · Karjäär hävitab taimeliike, loomade elupaiga · Lahendus veidi kaugemal asub muidki liivakarjääre Laudad Laudad · Põllumajandusettevõte AS Perevara soovis rajada lähestikku kaks lauta
Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Sarapuu Toomingas Pihlakas Vaarikas Lodjapuu Türnpuu Salu-siumari Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein Kollane ülane Käopäkk Võsaülane Sinilill Sarapuud Koldnõges Harilik kopsurohi
põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud,paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka
Lehed on munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Maa alune osa on koldnõgesel risoom, mis on tal nöörjas ja harunenud. Koldnõges õitseb maist juulini ja on putuktolmleja. Salumetsades on rohurindesse kuuluvad taimed veel sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, mis kuulub lehtsamblaliste klassi. Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal. Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar
rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium
regiooni servaaladel Vaimastvere ja Laiuse vahel, Kassinurme ja Kaarepere, idanõlval aga peamiselt Roela ümbruses ja mõhnastikel. Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt). Nõgudes kohtab peamiselt soostunud niite ja kaasikuid ning lepavõsa. Roela metsamassiiv Voore ja Levala ümbruses on kujunenud tähtsaks metsaökoloogia ja produktsioonibioloogia uurimisalaks. Kõige iseloomulikum osa Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid. Lisaks sellele on
sinilill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Salumetsad kõige viljakamad metsad, puhmarinne puudub. Nd- naadi KKT Mullad parasniisked, pruunmullad või karbonaat mullad. Rohurinne on liigirikas. Peapuuliik: kask, kuusk, tamm, saar. Boniteet 1a-2 Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, jänesekapsas, metskastik, koldnõges, harilik kopsurohi, lillakas, metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad. Parasniisked kuni ajutiselt liigniiskedkarbonaat ja pruunmullad. Boniteet 1a-2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub Rohurinne: angervaks, heinputk, jänesekapsas, jänesesalat, sookastik, sookoeratubakas, õrn
Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane + Võsaülane + + + + + + Sinilill + + + + + + Metstulikas + Roomav tulikas + + Metspipar +
Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. 2. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, näiteks harilik sarapuu, mage sõstar ja harilik kuslapuu. 3. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane- ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. 4. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid ja teisi. 6 Salumets. http://www.pld.ttu.ee/java/kki/draft/salumets1.html Palumets Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp. Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5% meie metsade pindalast.
Palju on ka sõnajalgu. Salumets jaotub kaheks naadi kasvukohatüüpi metsaks ja sõnajala kasvukohatüüpi metsaks. Naadi kasvukohatüüpis kasvavad enamuselt head kuusikud, kaasikud ja haavikud.seal on alusmets hõre ning kasvavad magesõstrad, näsiniin, sarapuu, toomingas, lodjapuu jt. Alustaimestik on tavaliselt liigirikas ja tihe ning kasvavad peamiselt naat, seljarohi, metspipar, kopsurohi, sinilill, jänesekapsas, siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu,
Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. Maailimas ~2000 liiki : külma kliimaga aladel, mõõduka kliimaga aladel, troopilisel aladel. 6)Tulikalised on enamasti dekoratiiv ja ravimtaimed. Väga mürgised (eluohtlikult) on näiteks kollane ja sinine käoking, salu-siumari, aas-karukell, SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, roosilaadsete seltsi. 2.Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 30004000 liiki. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral. 3.-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest
· Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar, varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud
sinepiõlid. Vanasti kasutati kellukaid kangaste värvimiseks , nad andsid rohelist värvi. Tavalise Harilik Harilik Võilill, Kapsas, Käoking, kollane mad tihashein, sinisukk, takjas, lillkapsas, käoking, siumari, sugukon valge suureõieline härjasilm, brokoli, salu-siumari, na liigid iminõges kellukas karikakar, kaalikas, naeris, võsaülane, eestis (kurekatel), kassikäpp, redis, raps. kollane ülane, ümaralehin hunditubak metsülane, harilik e kellukas, as, raudrohi kurekell, harilik
harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas. Rohurinne: liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Esinevad: püsik-seljarohi (KD), naat (KD), saluhein (KD), koldnõges (KD), metstarn (K), harilik kopsurohi (K), metspipar (K), lõhnav varjulill (K), salu-siumari (K), sinilill, salu-tähthein, mets- tähthein, võsaülane, kollane ülane, metstulikas, sõrmtarn, imekannike, naistesõnajalg, longus helmikas, kevadine seahernes, ussilakk, longus helmikas, jänesekapsas, jänesesalat, metskastik. PÜSIK-SELJAROHI Mercurialis perennis. Nime päritolu: Mercurialis Rooma mütoloogias esineva jumala Merkuriuse järgi. Herbaariumis kuivades omandavad
jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks, seaohakas, heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, harilik
Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65. Soovikumetsade üldiseloomustus. 66. Rabastuvate metsade üldiseloomustus. Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud.
kõvalehtpuude kasvatamiseks ja väärtuslike puidusortimentide tootmiseks. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete liitusest. Sagedasemad on h. sarapuu, mage sõstar, h. toomingas, h. näsiniin, h. vaarikas, h. lodjapuu jt. Alustaimestik on väga liigirikas, praktiliselt puuduvad puhmad ja esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn. "salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal
annaabi.ee 
