kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi ära unustada Metsaseadusega kehtestatud ning sellest tulenevaid piiranguid, nagu lankide piirlaiused ja suurused, liitumisajad uuendamise tähtajad, hooldusraiete väljaraie mahud jt. Metsade pindala on arenenud maades suurenenud, arengumaades vähenenud. Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad Savannimetsad Rohtlametsad Vihmametsad
Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood.
Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1)
Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände. Lankide liitumisaeg s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam.
Esimese rinde suurima diameetriga puud, eelistatult kõvalehtpuud, männid ja haavad, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraiet võib teha küpsusvanuse või küpsusdiameetri järgi. Küpsusvanused, küpsusdiameetrid on toodud metsade majandamise eeskirjas ja lankide suurused metsaseaduses Liitumisajad Mänd, kuusk ja kõvad lehtpuud 4 aastat Muu 2 aastat Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse Uue lageraielangi tehib eelmise kõrvale teha pärast liitumisaja möödumist või kui kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust Turberaied Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all. Langi suurus max. 10 ha Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud. Lageraie
Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse Raiesuund – lankide paigutus metsamassiivis või kvartalil Lageraielank tuleks paigutada kvartali idaserva, st raiesuund on idast läände, sest Eestis on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam Lankide liitumisaeg – so ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsandamiseks o Mä, KU ja kõvalehtpuu 4 a o Teistel 2a Lageraietega metsa ülestöötamine on Eesti tingimustes valitsev, see on
3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied 1 aasta jooksul raiutakse peaaegu kõik puud raielangil. Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust. Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata. Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - lankide paigutus kvartalil. Võimalusel paigutada kvartali idaserva. Turberaied Uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes osas, et luua järelkasvu tekkeks ja arenguks soodsad tingimused. Jagatakse: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes. 1. Aegjärkne raie Mets raiutakse järkude kaupa ja üksikpuudena. Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Männikus. 2. Häilraied
Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute "kunstlikku" keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi, kuuse ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral on see 4 a., teiste puuliikide puhul 2 aastat
dada varumispiirkonda, mis eriti oluliseks muutub suurte elektrijaamade kütusega varustamisel. Selliste masinate kasu- tamine erametsades eeldab metsaoma- nike head koostööd, sest üksikute väikeste Joonis 15. Raiejäätmete pallimine, lankide puhastamiseks pole otstarbekas P. Muiste foto. seda tehnoloogiat rakendada. P uitkütuse seadmed põletamise tehnoloogiad ja Ühepereelamute, talude ja väikemajade jaoks sobivad puitkütusekatlaid on traditsioo- niliselt jagatud järgmiselt: · ülemise põlemisega katlad (Joonis 16), · alumise põlemisega katlad (Joonis 17), · pöördpõlemisega katlad (Joonis 18 ja 19),
pindala suurem kui 2 ha; 3) teistes kasvukohatüüpides ei tohi raielank olla suurem kui 3 ha või kuni 100 meetri laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui 5 ha ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui 7 ha. Mida väiksem on raiesmik, seda soodsamad on seal tingimused metsauuenemiseks ja seda lihtsam on ala taasmetsastada. Langi pikkus - mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue
tekkivale kuuse looduslikule uuendusele. Harvendusraiet tehakse vaid üks kord, enne seda on VR hooldatud metsa jäänud kasvama ca 2000 puud/ha-l. Harvendusraie tehakse ca 15 m kõrguses kaasikus, raiudes pooled puud välja nii, et lõppraidesse jääb ca 800- 1000 puud. Väljaraiest saadakse ca 30 tm kase paberipuud. Vineeripaku või palgi kasvatamine ei tasu majanduslikult sookasest end ära. 16. Uuendusraied. Lageraie, raiesuund, lankide liitumisaeg, lageraie tehnoloogia. Vastavalt metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied Lageraied - raiutakse peaaegu eranditult kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumistähtaeg on kehtestatud selleks, et vältida ebamäärase olukorra tekitamist metsakaitse, tuleohutuse, uue metsapõlve rajamise jm. vallas metsaomaniku poolt. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv,
ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. 50. Uuendusraie liigid? Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 51. Millal loetakse metsaseaduse järgi raiesmik uuenenuks? 52. Mis on lankide liitumisaeg? Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi, kuuse ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral on see 4 a. ja muudel juhtudel 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue
tulundusmetsade kategooriasse kuuluvates, kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Kaitsemetsades on maksimaalne langi laius 30 m ja pindala 2 ha. Mida väiksem on raiesmik, seda soodsamad on seal tingimused metsauuenemiseks ja seda lihtsam on ala taasmetsastada. Langi pikkus - mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. 55 Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks
lõikes vägagi erinevad. Näiteks kasutab Austria 1975. aasta metsaseaduse järgi metsa definitsiooni puittaimedega kaetud ala minimaalse pindala juuresl alates 0,05, Saksamaa alates 0,1 ja Soome alates 0,25 hektarist (FAO FRA 2010 definitsioonis on see teatavasti 0,5 hektarit). Vägagi erinevad on riikide metsaseadustes või metsamajandamise soovitustes esitatud seisukohad ka näiteks uuendusraiele mineva puistu minimaalse vanuse, lageraie lankide maksimaalse pindala ja taasmetsastamise kohustuslikkuse suhtes. Mõnedes riikides pole need küsimused üldse õiguslikult reguleeritud. Euroopas on 35-s riigis kaitse all kokku ligikaudu 15,1 miljonit ha metsa ehk 8,1 % metsa kogupindalast. 33 Sellest on rangereziimilise kaitse all (kategooria 1.1) 2,4 miljonit ha ehk 1,3 %. Kategooria 1.1-1.3 ja
annaabi.ee 
