· Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid kontrollida takseertunnuste vaheliste seoste tundmise kaudu · MKJ - Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega · Võimaldab väiksema ajakuluga hinnata metsa suuremal alal Igal eraldisel tuleb teha mitmes punktis mõõtmisi, et tulemust üldistada eraldise kohta · Vähemalt ühes punktis peaks tegema täpsema meetodiga mõõtmised, et "kalibreerida" silma 4. Standardmetsaklupi ehitus. Metsaklupi joonlaudade tüübid, nõuded metsaklupiga kasvavate puude ja ümarpuidu diameetrite mõõtmisel.
14 28 28 0,062 0,58 0,09 0,03 0,01 0,15 0,86 15 27 24 0,057 0,22 0,17 0,03 0,02 0,10 0,54 Summa 0,804 4,810 2,440 0,420 0,130 1,710 9,510 Valem mudelpuude tulemuste üldistamiseks kogu puistule Vpuistu=Gpuistu/?gmudelpuud*vmudelpuud V - metsaeraldises sisalduvate palkide, peenpalkide, ... puutüvede kogumahtude summa G - puistu rinnaspindala ?g - kõikide mudelpuude rinnaspindalade summa ?v - kõikide mudelpuude palkide, peenpalkide, ... puutüvede kogumahtude summa Tulemused Mahud kogu puistu kohta (tm) palk peenpalk paberipuit küttepuit jäätmed kokku 167 85 15 5 60 331 Kontrollsumma I osa: 31 Kontrollsumma II osa: 662 t/m3 tonni m3 31 662
keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt: 1) keelata lageraiet; 2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust; 3) piirata raieaega; 4) keelata tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsakõdu ja alustaimestikku; 5) suurendada kuni kümne protsendi võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud turbe ja harvendusraie järgset rinnaspindala või täiust puistus, mis kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest; 6) kehtestada metsa majandamisel erisusi metsa esteetilise väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks puistus, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel; 7) kohustada metsaomanikku rakendama meetmeid metsa tuleohu vähendamiseks ja tule leviku võimaluse tõkestamiseks.
PD <- read.csv("puud15.CSV") PD$d_k<-with(PD, ifelse(d2>0,(d1+d2)/2, d1)) PD.1<-subset(PD, prt==642 & aasta==2001 & h>0 & hv>0) PD.2<-subset(PD, prt==642 & aasta==2006, select=c(puu,rin,d_k,h,hv)) names(PD.2)<-c("puu","rin_2","d_k2","h_2","hv_2") PD.1.2<-merge(PD.1,PD.2,all.x=T) with(PD.1.2, table(rin,rin_2)) PD.1.2$rin12<-with(PD.1.2, paste(rin,rin_2,sep="")) table(PD.1.2$rin12) PD.1.2E<-subset(PD.1.2, rin12 %in% c("11","22")) # rinnaspindala juurdekasv PD.1.2E$ig5<-with(PD.1.2E, (d_k2^2 - d_k^2)*pi/4) hist(PD.1.2E$ig5) # M0: ig5 = a M0<-lm(ig5~1,PD.1.2E) summary(M0) # mean(PD.1.2E$ig5); sd(PD.1.2E$ig5) # R2: 1-(sd(PD.1.2E$ig5)/var(PD.1.2E$ig5))^2 # Md: ig5 = a + b*d Md<-lm(ig5~d_k,PD.1.2E) summary(Md) # Mh: ig5 = a + b*h Mh<-lm(ig5~h,PD.1.2E) summary(Mh) # Mhv: ig5 = a + b*hv Mhv<-lm(ig5~hv,PD.1.2E) summary(Mhv) # Mdh: ig5 = a + b1*d + b2*h Mdh<-lm(ig5~d_k+h,PD.1.2E) summary(Mdh)
prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelmeetodil. Taimeliikide katvuse summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suureusega liigid katavad ükstest. Ohtrus- ühe liigi isendi suhteline hulk teise liikidega võrreldes. Väljendatakse skaalas 1-5ni 1- üksikuid isendeid ja Liituvus- puistu tihedust iseloomustav näitaja. 0st..1ni, 1- 100% Täius- metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu ja rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaaluistu täiusesse Suktsessioon- koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja *Autogeenne suktsessioon- põhjustavad koosluse sisetegurid, *Allogeenne suktsessioon- põhjustavad välistegurid, nt inimene Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks
Registreeritakse torgete üldarv ja puudete arv taimeliikide kaupa. Nii saadakse andmed liikide katvuse ja üldkatvuse kohta". Vastus: väär 6. Millega on tegemist? Koosneb ökoloogiliselt lähedastest ühte või kahte eluvormi kuuluvatest tsönopopulatsioonidest ühes rindes. Vastus: Sünuus 7. Vali igale kirjeldusele vastav mõiste. a) Puude ristlõikepindalade (1,3 m kõrgusel) summa 1 ha kohta. – rinnaspindala, b) Isendite või võsundite arv pinnaühikul. – arvukus, c) Puistu tootlikkus puude kasvukiiruse alusel. – boniteet, d) Puuvõra poolt kaetava pinna suurus kümnendikes. – liituvus, e) Liigi isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus, väljendatakse enamasti protsentides. – katvus, f) Uuritava liigi esinemise osakaal kõikidest vaadeldud ruutudest. – sagedus, g) Liigi isendite paigutuse iseloom proovipinnal – jaotumus,
osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1-5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. täius - metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu või rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaalpuistu täiusesse (1). Normaalpuistu andmed saadakse standardtabelitest. Laelatu puisniidu 1 hektari suuruse ala puurinde plaan. Kontuurid tähistavad võrade projektsioone, punktid tüvede asukohta. Puistu liituvus on ligikaudu 0,4-0,5 ning puude katvus 40-50%. suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse
Liituse muutus; LAI muutus; liigilise koosseisu muutused; lehtede ja skeleti osatähtsuse muutus, alustaimestiku (heleduse) muutused; raiete mõju (nt kui vähenevad liitus ja või LAI); whkki puude kõrgus, rinnasdiameeter, tagavara ja rinnaspind kasvavad, võivad heleduskoef. Jääda samale tasemele, kui ei toimu samaaegselt ouistu liituse, LAI ja liigilise koosseisu muutusi. Faktorite mõju eri spektrip-k on erinev. LIITUS JA LAI määravad otseselt heleduse, mitte tagavara või rinnaspindala. Empiirilised seosed näitavad enamasti, et mida suurem on tagavara (rinnaspindala, liitus), seda väiksem on puistu heledus. Mudelrehkendused seda ei kinnita. Okkakao mõju kuusiku heleduskordajatele: paremini avastatav spektri nähtavas ja keskmises infrapunases. Sobivad ka muutuste avastamiseks enne ja pärast kahjustust piltide võrdlemine - Geomeetrilisel optikal baseeruvad taimi kujut kui teatud geom kujundeid
ja juurevõsude kasv nõuda kordusraiet. Valgustusraied lehtpuupuistutes Kase ja haavanoorendikes peaks peale teist valgustusraiet allesjäävate puude arv hektaril olema 18002000. Kase kasvatamisel on ka seisukoht, et esimesel valgustusel jätta 3000 tk/ha ja teistkordsel valgustusel teha tugev väljaraie, jättes 1000 tk/ha. Metsaseadus Harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks . Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades. St harvendusraietega alustatakse enamasti 20...25 aasta vanustes metsades ja lõpetatakse üldiselt puistu
24. Mis on täius, kuidas seda määratakse? Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Normaalpuistu täius on 100%. Puistu täius (T, %) on protsent, mis leitakse puistu ühe hektari rinnaspindala või tagavara jagamise teel samasuguse kõrgusega normaalpuistu rinnaspindala või tagavaraga. Täius määratakse rinnete kaupa protsentides. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast T=M/MNORM b) hektari rinnaspindalast, T=G/GNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. 25. Mis on puistu rinnaspindala? Kuidas see leitakse? Rinnaspindala (m3) on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast.
● iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi) ● asukoht puistus ● raievanuste erinevusest ● puuliikide bioloogilisest sobivusest ● puu sanitaarne seisund Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud (korralik võra, tüvi) ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. Rinnaspindala ja täiuse alammäärad, millest hõredamaks ei tohi metsa raiuda on kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga. Ära raiutakse puud, mis takistavad paremate puude kasvu, halvendavad puistu sanitaarset seisundit ja kvaliteeti (kuivanud või haigustest-kahjuritest nõrgestatud puud, tormist, lumest kahjustatud puud, väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid"). 1.3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude
suurte okstega puid, valitud puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust). Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t
saj. keskpaika. Hästi aklimatiseerununa võivad nad olla umbrohud (rukkilill). Uustulnukad e. neofüüdid on sisse toodud viimaste sajandite jooksul, mõnikord teada olevail asjaoludel (nt. tõlkjas toodi Rakvere ümbrusse Krimmi sõja ajal hobusesöödaga). Looduslikes taimekooslustes osalevad tulnukad harva. Turvastumine taimse orgaanilise aine kogunemine mulla pindmises horisondis liigniiskuse turba kujul. Täius kirjeldatava puistu rinnaspindala või tüvepuidu maju (pinnaühikul) ja samasuguse kasvukohaga ning vanusega normaalpuistu (täius 1,0) samade näitajate suhe. Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Tööstusmelanism loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega: tööstuse ja
Samuti tohib puistu juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud lasta väljalangevat osa ära kuivada ja (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem varud võetakse kasutusele allesjäänud puude mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse Metsaseadusega kehtestatust). Küpsusvanus: poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv kasutusele. See võimaldab saada hooldatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
