suhkrut. Aedades kasvav kõige tavalisem kukerpuu (Thunbergi kukerpuu ei kõlba toitude tegemiseks(lehed on mürgised)(3cm lehed värvuvad sügisel sügavpunaseks). 9) Kuslapuu (Lonicera) Eestis on 2 looduslikku liiki Harilik kuslapuu ja Sinine kuslapuu. Harilik kuslapuu on levinum kui sinine. Kuslapuu lehed on pisikesed ja terveservalised, msi on kaetud pehmete karvadega.hariliku kuslapuu marjad on punased sinise on sinika sinised.. Sinisel kuslapuul on marjad kergelt mürgised, harilikul kuslapuul ohtlikult mürgised. Paar marja löövad juba kõhu lahti. Kuslapuu peentest ja tugevatest okstest tehti rehapulki, heegelnõelu ja muid vastupidavaid esemeid(praegu eelkõige kasutuses haljastusena).. 10) kuusk (Picea abies) Eestis kasvab ainult üks hariliku kuuse liik Harilik kuusk, ent sellel on väga palju erinevaid vorme.(üle 100). Noores eas jääb kasvukiirus männile alla, hiljem läheb männist ette. Kuusk on varjulembene puu, lagedas ta ei suuda iseseisvalt kasvama hakata.
õrnuse, hapruse) poolest sobib pigem koduaeda kui suurelamute juurde. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 5) Lonicera periclymenum - väätiv kuslapuu Väga sarnane eelmise liigiga. Eristamistunnuseks on, et ei moodusta "kraesid", lehed on palju lineaalsemad ning vähem sinised. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Erinevalt lõhnavast kuslapuust õitseb suve teisel poolel, sageli kuni sügiseni välja, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik, kui lõhnaval kuslapuul Sugukond aktiniidialised -Actinidiaceae Perekond aktiniidia -Actinidia Perekonna tuntumateks esindajateks meil on südajas aktiniidia (A. kolomikta) ning teravalehine aktiniidia (A. arguta). Märkimist väärib, et aktiniidiate perekonda kuulub ka kõigile viljade kaudu hästi tuntud hiina aktiniidia (A. chinensis) ehk kiivi. 6) Actinidia kolomikta -südajas aktiniidia Väga dekoratiivne, sõrestikel umbes 5 meetri kõrgusele tõusev, kesksuvel valge-roosa
Hiljen , isegi aastakümnete järel võivad uinuvad pungad tegevusse astuda ja oksteks areneda. Nt.põõsaste pügamine kutsub ka esile paljude uinuvate pungade kunstliku ärkamise. *Vesivõsud- vanemate puude tüvede või okste küljes uinuvaist pungadest tekkinud harusid nimetatakse vesivõsudeks. Nad kasvavad kiirest ja kannavad harilikest suuremaid lehti. *Normaalselt tekib lehe kaenlas ainult üks kaenlapung , erandlikult võib neid esineda ka rohkem nt kuslapuul on neid kolm. Neid nimetetakse seriaalseteks pungadeks. Asetsevad need aga kõrvuti , nagu ploomipuudel siis nimetatakse neid kollateraalseiks . Külgvõsuks areneb neist kõige suurem pung, mis on seriaalseist kõige alumisem, kollateraalseist aga keskmine. Teised jäävad harilikult uinuvaks. Punga arenemisel oksaks võime eraldada kaht juhtu. *Pikkvõrse-Punga telg pikeneb jõudsasti , tekib oks mille lehed asetsevad üksteisest eemal.
Idu võib olla nii suur, et täidab kogu seemne (joonis), näiteks tammel (Quercus) või luigelillel (Butomus), aga ta võib olla ka väga väike, näiteks kuslapuul (Lonicera) või piipheinal (Luzula) või koguni mikroskoopiline, nagu käpalistel (Orchidaceae). Idu on seemnes paigutunud kas selle alusele, (näiteks porgandil -- Daucus), tippu (näiteks
Temast saab keediseid, mahlasid, veine, likööre. 90. Eesti metsade peamised põõsaliigid harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Kuslapuu on sage asukas meie viljaka mullaga metsades. Salukuusikus käimise muudab ta mõnikord lausa võimatuks. Metsategijadki kiruvad teda: kõik kohad on täis rohkesti harunevate halli värvi okstega põõsaid. Nendest ei saa kergesti läbi, ei üle, ei alt. Nii ongi ainuke võimalus põõsad Kalevipoja kombel maa seest välja tõmmata. See on lihtne, kuna kuslapuul on maapinnalähedased juured ja needki pole eriti tugevalt arenenud. Mõneks ajaks võib põõsast niimoodi lahti saada küll. Kuid ega metsamees ka päriselt oma nuhtlusest vabane. Mõni kännutüügas või suurem juurejupp jäi maha ning mõne aasta pärast kasvab uus tihnik. Kui ka seda mitte, siis mullas on kindlasti varuks veel idanemata seemneid, milledest kasvavad soodsates tingimustes uued põõsad.
annaabi.ee 
