Lv II 61 0 44 61 0 26 52 35 Summa 117 84 90 126 93 110 108 104 I ja II rinde mahtude summa hektari kohta (tm) I+II rinne 173 167 137 191 186 193 164 Koosseisukordajate arvutamine (eraldi arvutatakse I ja II rinde kohta) Puuliik Maht Kooseisukordajad (% mahust) ja rinne (tm) Arvut. Ümard. Korrig. Koosseisuvalem Maht kogu eraldise kohta Ks I 84 26,5 27 ### ### Hb I rinne 1615 tm Hb I 119 37,6 38 ### ### Ku II rinne 530 tm Mä I 29 9,1 9 ### ### Ks Summa 2145 tm Ku I 85 26,9 27 ### ### Mä Summa 317 100 101 100 Ku II 69 66,4 66 66 66 Ku Lv II 35 33,6 34 34 34 Lv Summa 104 100 100 100 Kontroll ###
10. Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. 11. Valgustusraie eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning tulevase puistu liigilise koosseisu kujundamine. Kuni 10-aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta, viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad
Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada.
Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. 11) Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie Valgustusraie eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning tulevase puistu liigilise koosseisu kujundamine. Kuni 10-aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta, viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda
enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik,rekonstrueeritud hall- lepik). Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. 28. Mis on puistu koosseis? Koosseisuvalem. Tooge näiteid. Koosseis iseloomustab puistuelemenntide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Puistu takseerimisel antakse koosseis valemi kujul koosseisuvalemina* , mis koosneb puuliike tähistavatest kahetähelistest lühenditest ja nende ees olevatest protsentarvudest kooseisukordajatest*. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
