muusikalinäitlejaks Eestis. Peale kooli lõpetamist valiti ta enam kui 1000 kandidaadi seast naispeaosalise Sandy rolli muusikalis ,,Grease", mida etendati üle 600 korra. 2005. aastal ilmus tema esimene sooloalbum ,,Premiere". Veel tulid esitusele esimeses osas ,,Puhkuse veedame kõik Viljandis" operetist ,,Hernese kannul" Gerli Padari esituses, ,,Pierrot' romanss" lastemuusikalist ,,Buratiino" Lauri Liiva esituses, ,,Suveöö laul" muusikalist ,,Suveöö ilmsi" Merle Jalaka esituses, ,,Igal majakal on oma tuli" operetist ,,Tuled kodusadamas" Märt Jakobsoni esituses, ,,Ära karda mind" muusikalavastusest ,,Kaotajad" Koit Toome ja Hanna- Liina Võsa esituses ning popurrii muusikalist ,,Kuldvasikas" ehk ,,Raha paneb rattad käima" Merle Jalaka, Jaan Willem Sibula ning Hannes Kaljujärve esituses. Minu jaoks üks silmapaistvamaid laule esimeses osas oli ,,Ära karda mind", olen seda kuulanud palju kordi
• Kevadsuvel lendavad koorunud mardikad tervete puude noorte okste koort närima. • Seeneniidistik levib koorealustes viimastes aastarõngastes kiiresti • Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku • Puu sureb tavaliselt 2-5 aastaga. Pärna-võrsesurm Thyrostroma compactum • Levib nii pärna kui jalaka okstel. Sagedamini harilikul pärnal. • Kuivanud okstel on märgata tumepruunikaid musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on need tüve ja oksa hargnemiskohas. • Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb, oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub
Curriculum vitae Nimi: Mati Marumets Sünniaeg: 26.11.1990, Põlva Aadress: Jalaka 10, 72962, Põlva, Põlvamaa Telefon: mobiil: 2222222 E-post: [email protected] Töökäik: 06.2007 07.2007 Põlva Kutsekeskkooli koristaja 07.2008 08.2008 Põlva Linnavalitsuse koristaja Hariduskäik: 1998 2007 Põlva Ühisgümnaasium 2007 2008 Norra Riiklik põhikool, Oslo, Norra 2008 2010 Põlva Ühisgümnaasium Keeleoskus: emakeel eesti, valdan inglise keelt kirjas ja kõnes
- põhjapõder rändas põhja poole. Ürgpiison suri välja, metsahobune või taanduda stepialadele. Pruunkaru, ilves, rebane, hunt, valgejänes, kobras Tekkis maakoore kerkimise tulemusena Veetase kerkis Väljavool Taani väinade kaudu Boreaalne kliimaperiood Soojem ja kuivem Männikud Litoriinameri alguses Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks Laialehistes metsade leidus peale tamme, jalaka, pärna ja sarapuu vähemal määral vahtrat, valgepööko ja raagremmelgat jt. Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale Metssiga, orav, metshiir... Kuuse kiire levik Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine Subboreaalne kliimaperiood Jahedam ja kontineaalsem Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused
Eelkõige tehakse temast paberit. Harilik jalakas. Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda kuuluv suur lehtpuu, Eestis pärismaine. Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane künnapuuga. Mõlemate puude oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga;
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustat...
emissiooni arvatavalt isegi seitse kuni kümme korda. Nii paradoksaalne kui see ka poleks, "saastavad" taimed rohkem kui inimene. Loomulikult on tegemist tehnogeensest arengust tuleneva kõrvalmõjuga, sest seni, kuni inimene lämmastikoksiide atmosfääri ei paisanud, polnud ka nn. taimset saastust. On tehtud kindlaks, et ainult osad liigid paiskavad neid ühendeid õhku saastet tekitavas koguses. Näiteks Eestis on nendeks liikideks Haab, Paju, Kadakas, Tamm, Kuusk, Mänd, kuigi Jalaka ja Pärna saaste protsent on nullilähedane. Seega linnahaljastuses võiks kasutada mitte-emiteerivaid liike.
maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992. aasta tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega · 6-liikmeline trupp professionaale Mida vaadata? · Endla teatri "Titanicut" · See on komöödia · See tundub väga huvitav olevat · Sobib nii noortele kui ka vanematele
Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast. Üleminekualadel okasmetsadelt lehtmetsadele kasvavad segametsad. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, allpool on samblad ja samblikud ja rohurinne. Segametsade alal on palju soid ja niite. Lehtmetsad kasvavad pehmemas merelises kliimas. Lehtmetsad võivad olla kase, paju, haava, pärna, jalaka, saare või vahtra enamusega. Euroopa lehtmetsades on kõige rohkem tammikuid ja pöögimetsi, vähem pärna, vahtra ja jalaka ülekaaluga metsi. Põhja-Ameerikas kasvavad pöögid, vahtrad. Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kell...
Iraani ja Saksamaa põllumajanduse võrdlus Kliima Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Kliima mõju põllumajandusele Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid. Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga. Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on ...
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propel...
Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. 2. kliima muutus kontinentaalsemaks. Metsad hüredamad, tõusid kuuse ja tamme osatähtsus, jalaka roll vähenes. Soolane litoriinameri muutus vähemsoolasemaks limneomereks. Primaarproduktsioon endiselt suur. Siia levisid randalhüljes, lendorav, kaljukass, ulukhobune. Lindudest siberi faunistilise kompleksi liikide sissetung. Neoliitikumis tulid lõuna poolt venekirveskultuuri hõimud. Koduloomad: lehmad, lambad, kitsed, sead, hobused. Metsloomade kodustamine inimeste huvides. 4. oma väljaheidete söömine. Esineb jänestel. 5. imetajad. eestis põder, metskits ja punahirv
Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv. Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Tempe...
17 I (not wear) a coat today because it's too warm. 18 The manager asked the secretary, "How you (feel) after your first month in the company?" 19 How you (get on) at work? - I (think) very well. 20 Look! Our dog (chase) Ms Green's cat. 21 The water (boil). Do you want to make tea or coffee? 22 You (like) this dress? 23 I (water) the garden today but usually my mother (do) it. 24 This machine (make) a strange noise. You (think) it is all right? 25 Where you (live)? In Jalaka Street but now I (stay) with my parents in Tamme Street.
lepatriinusid, sest nad hävitavad lehe- ja kilptäid. Nad on tähtsad ka biotõrje seisukohalt. Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased. Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi. Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Kasutatud kirjandus Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 353 Looduse entsüklopeedia lk 172-173 Eesti Entsüklopeedia 6 lk 174 Kristjan Otti
TÖÖLEPING nr 2 Käesolev tööleping on sõlmitud 26.04.2010 järgmiste poolte vahel: Tööandja EhE Trading OÜ, registrikood 11109999, Jalaka 8, Pärnu, mida esindab tegevjuht Greete Tens, ja Töötaja Maret Mandel, isikukood 3467457665, elukoht Nõmme 4-4, Kilingi-Nõmme. Käesolevaga on Pooled on kokku leppinud alljärgnevas: 1. L E P I N G U TÄ H TA E G 1.1. Töötaja asub tööandja juures tööle 26.04.2010. 1.2. Töötaja suhtes kohaldatakse katseaega kestvusega 1 nädal, alates 26.04.2010 a. kuni 02. 05.2010 a. 1.3. Tööleping on sõlmitud määratud ajaks. Tööleping lõpeb 24.05.2010 a. 1.4
elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". 1941. aasta sügisel ja talvel hukati Sonderkommando 1a/Einsatzgruppe A korraldusel veerand Eesti juudikogukonnast, ülejäänud olid põgenenud Nõukogude Liitu. On võimalik, et ligi pooled neist hukati väljaspool Eestit. Salme Rull oli pealtnägija massimõrvale Tartu tankitõrjekraavis, nn. Jalaka liinil. Ta elas 1941. a. Lemmatsi vallas, neli-viis kilomeetrit Tartust. Tankitõrjekraav, mille Tartu elanikud kaevasid Riia maantee äärde saksa tankide kinnipidamiseks sõja algul, asus nende majast 50 m kaugusel. Juute, nagu ka teistest rahvustest vange, kasutati põhiliselt tööjõuna, muuhulgas ka kindlustuste rajamisel Eestis. Eestis rajati kümmekond võrdlemisi kerge reziimiga töölaagrit, mille vangid külastasid lisatoidu saamise eesmärgil ümbruskonna talusid. 1944
söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Harilik jalakas (Ulmus glabra) jalak, jallai, jalapuu, raid ·Jalakas on väga sarnane künnapuuga.Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. · Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. · Jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud. Harilik haab (Populus tremula) haav, mädapuu, aab, hundipuu
nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Saunasid tehakse ka haavapuidust. Mööblit tehakse veel ka jalakast: jalaka puhul toob peits esile väga huvitava puidumustri. Kasest: aja jooksul kase peaaegu valge värv küll muutub, kuid selle kaunis struktuur püsib. Kuusk Parkett - Bambus on ülimalt popularne materjal ka siseviimistluses — näiteks saab bambusest toota suurepärast parketti. Bambust peetakse õigusega üheks maailma enimkasutatavaks taimeks. Temast saab teha peaaegu kõike alates maitsvatest lõunasöökidest kuni sajameetriste sildadeni. Bambusparkett on värvuselt enamasti
Siis viidi Tom oma kohale istuma ja kuigi ta kõrv kipitas, ta süda hõiskas... Keskpäeval Tom ja Becky kihlasid ja siis, kui neil oli lõbu laialt rääkis Tom kogemata Amy Lawrencest, kellega ta oli kihlatud olnud umbes nädal aega tagasi. Loomulikult Becky solvus ja ei võtnud Tomi käest isegi Tomi kõige kallimat kingitust: vasest kaminavõre nupu. Siis läks Tom metsa, kus veetis tükk aega Joe Harperiga. Sellel ööl läksid Tom ja Huck kalmistule, kus nägid jalaka varjus Indiaani Joed, dr.Robinsoni ja Muff Potterit. Indiaani Joe ja Potter kaevasid välja kirstu ja doktor lihtsalt jälgis nende tegevust. Kuid siis tõusis Indiaani Joe ja tuletades doktorile meelde, mida halba on doktor talle teinud ning ähvardas teda rusikaga, kuid doktor jõudis temast ette ja lõi ise Indiaani Joed. Siis tõusis Potter püsti ja lõi omalt poolt doktorit, siis oli väike võistlus ning seejärel tõstis doktor hauakivi ja lõi sellega Potterit. Indiaani Joe kasutades
muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon).
kuid ma arvan, et see pole võimalik" -kirurgiaosakonna juhataja -vanemõde Rita Roos ei suutnud doktor Reinas tegutses ennast kehtestada ning selgeks teha, - sünnitusosakonna juhataja Jaana väljaspool oma volitusi ning et kirurgiaosakonna doktor ei saa Jalaka pahameel, kuna teise andis korraldusi talle kui sünnitusosakonna osakonna juhataja astus üle talle sünnitusosakonna õdedele tulla vanemõele taolisi korraldusi anda antud õigustest, pidades end appi kirurgiaosakonda, ning et ka neil on õdesid hädasti tähtsamaks ning töötajate puuduse hoolimata sellest ,et neid õdesid vaja ,,ma püüdsin talle küll tõttu kirurgiaosakonnas võet
ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. 88. Harilik jalakas ja künnapuu Jalakas Ulmus glabra on väga sarnane künnapuuga. Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. Kuid tähelepanelikult vaadates võib märgata ka erinevusi. Jalaka võrsed on ka suve teisel poolel tihedalt pehmete karvadega kaetud, siis kui künnapuu oksad on juba siledad ja läikivad. Selle tunnuse järgi on neil hea ka talvel vahet teha. Kuid suvel piisab lihtsalt nende lehtede katsumisest. Jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised. Seda on tunda, kui käega õrnalt tõmmata lehe tipust rootsu poole. Künnapuu lehed on peaaegu siledad. Ning vana metsameeste tarkus: jalakal on jalad all. See tähendab, et suur osa jalaka lehe
Parim tikkude valmistamiseks, kuna puit ei ole rabe. Haavast valmistatakse saunalavasid(ei aja välja vaiku, istumisel ei tundu kuum ega konarlik. Vanad haavad rikastavad metsas elustikku (on elutähtsates sidemetes kümnete linnuliikidega). 2. Jalakas (Ulmus) Eesti kaks looduslikku liiki on Harilik jalakas ja Künnapuu. Levik mõlemal üle Eesti. Suuremate puude kõrgus üle 36m. Mõlema liigi eluiga ulatub 300 aastani. Jalaka lehe vasak ja parem pool on eri suurusega. Hariliku jalaka lehe ülapind on karedalt karvane, künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi ,,jalakasurm". Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3
kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht
Veregrupi järgi toitumine Erinevad veregrupid ning nende omapärad - mida tohib ja mida ei tohi süüa? Veregrupid on: 0, A, B ja AB Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, e...
Räpina pargi vabakujulises osas on alles mälestusmärk aastail 19181919 nõukogude võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur ,,Daam kitarriga" Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm 'Exoniensis', põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull
Riia 120','[email protected]','kassapidaja','Rehvivahetus'),('38911222492','Janek','Jooksik','56787900' ,'Tartu Raatuse 22-4','[email protected]','õpilane','Meie kool'),('49009162497','Jane','Jänes','5424324325','Tartu Piima 12','[email protected]','õpilane','Teie kool'),('39112312497','Mart','Karu','587979797','Tartu Aleksandri 3- 2','[email protected]','õpetaja','Teie kool'),('48901312397','Kati','Karu','74645679','Tartu Jalaka 23-3','[email protected]','õpilane','Teie kool'); Laps CREATE TABLE LAPS ( Laps_ID INT AUTO_INCREMENT , Eesnimi VARCHAR(40) NOT NULL, Pikkus CHAR(5) NOT NULL, Sünniaasta CHAR(4) NOT NULL, Sünnilinn VARCHAR(100), PRIMARY KEY (Laps_ID)); ÜLESANDED Ülesanne 3 15.02.2017 __________________________________ Ülesanne 3. Lihtsamad select päringud Lihtsamad päringud SQL-is Käsud (alates 3
Väljavool Antsülusjärvest oli Taani väinade kohal. Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, mille põõsarindes leidus rohkesti vaevakaske ja puhmarohurindes kõrrelisi, lõikheinalisi ja sõnajalgu. Puittaimedest kasvas pajusid, kadakat, astelpaju, preboreaali lõpul ka üksikuid sarapuid, leppi ja jalakat. Atlantikum (80005000 BP) Kliimaoptimum, kliima muutub niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades leidus peale tamme, jalaka ja pärna vähemal määral vahtrat, raagremmelgat, valgepööki jt. Kagu-Eestist algab ligikaudu 8000 aastat tagasi kuuse sissetung. Suhteliselt rohkem männikuid säilis Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel. Laialehiste metsade rohurinne oli tänapäevasest liigirikkam. Sellel perioodil levisid luuderohi, mõõkrohi, samuti puuvõõrik. Litoriinamere alguses (8000 BP) avanevad Taani väinad ning soolase ookeanivee sissetung Läänemerre soodustas planktoni
· Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri · Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel. AS Kohvi Kohvik asutamisleping Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236 oleme otsustanud asutada Aktsiaseltsi järgmistel tingimustel: 1. Üldsätted 1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi aktsiaselts) 2. Aktsiaseltsi asukoht on Tartus ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Pikk 8. 3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. 4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31. november. 2 Aktsiakapital ja aktsiad
Mandrijääsulamine kujundas maastikud oluliselt ümber, algas mullateke ja turba akumuleerumine. Metsade laiem levik sai alguse preboreaalselkliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000 8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine.
3. JÄÄTMEKOGUMISE KORRALDUS 3.1 Ohtlike jäätmete kogumiskorraldus Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt kohustatud ise korraldama ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. Ettevõtete ohtlikke jäätmeid võtab vastu AS Epler&Lorenz. Tartu elanikud saavad ohtlikke jäätmeid viia: · Jalaka 60b ja Jaama 72c keskkonnajaama (võetakse vastu akusid, patareisid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslampe jm); · kolmeteistkümnes bensiinijaamas (patareid, akud ja vanaõlid); · ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, lahustid, elavhõbedajäätmed, ravimid ja kemikaalid); · lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud). 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus
tundlatega rohekad või sinakad putukad. Isased on tiivulised, emased sageli tiivutud. Tagakeha kuuendal lülil on paljudel liikidel eritustorukesed. Lehetäid on ovipaarid, ovovivipaarid või vivipaarid. Sageli toimub areng partenogeneesi teel või toimub komplitseeritud põlvkondade vaheldus. Osa lehetäidest tekitavad pahkasid. Nad on suure majandusliku tähtsusega taimekahjurid. Eritavad magusaid nõresid. Eestis on tavalisemad sinakas oatäi Aphis fabae ja õunapuu-lehetäi A. pomi. Jalaka lehtedel elavate jalaka- kublatäide elutegevuse tulemusena moonduvad jalaka lehed. Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Tarmo Tiido 2001. "Lehetäid (Aphidodea) ja nende toidutaimed Eestis". Magistritöö. Tartu Ülikool V Rühm: Kilptäilised Coccoidea Liikide määramine toimub täiskasvanud emaste järgi. Väga omapärase välimusega putukad
Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. ÕIETOLMUD Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse Osakond EESTI TALUMÖÖBLI ARENG Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1. EESTI MÖÖBLI LÜHIAJALUGU....................................................................................5 2. MÖÖBLI LEVINUIM MATERJAL - PUIT.........................................................................8 3. MÖÖBLI LIIGID....................................................................................................... 10 3.1. Istmed............................................................................................................. 10 3.2. Lauad........................
lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.(1) 4 Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.(1) Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon)
ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline "lihatootja" oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee
ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline “lihatootja” oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung
kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Von Krahl on esimene erateater taasiseseisvunud Eestis. Kolm esimest aastat tegutseb Krahl kui projektiteater, puudub püsitrupp ja peale Jalaka lavastavad seal ka teisedki. Alates 95 aastast hakkab tegutsema väike omatrupp. Lavastuses kasutatakse erinevaid tehnikaid, tehakse tantsu- ja muusikalavastusi. Alates 98 aastast tegutseb juba püsitrupp. Teatri eripära seisneb selles, et tal on pidev suhtlus välisteatritega. Sageli käiakse välismaa festivalidel, kutsutakse näitlejaid ja lavastajaid. Teater suhestab end lääneteatriga esteetiliselt ja organisatsiooniliselt
neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher
lehed, raudremmelgas ehk raudpaju läikivad lehed, halapaju hõbevalged urvad vahastel tumepunastel võrsetel, tihti tuuakse tuppa) ja perek pappel (haab lühike eluiga aga kasut pargipuuna, hõbepappel ehk hõbehaab dekoratiivne puu, valgeviltjad lehed) * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nõgeselaadsed. Sugukond jalakalised: jalakal õied kahesugulised, tolmlevad tuulega kevadel, pähklike laia kileja äärisega, jalakaid ohustab seenhaigus jalaka surm. 42. SELTS PÖÖGILAADSED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised. * Liike umbes * Kõik on tuultolmlejad, ühekojalised, vahelduvate lihtlehtedega puud ja põõsad. Õied ühesugulised. * Vili pähklike või pähkel on üheseemneline. * Kaseliste sgk: · perek lepp (sanglepp ehk must-lepp niiskuslembene metsapuu, kasvab veekogude ääres, tema tumepunane puit on väga vastupidav ja hinnatav, eriti vette ulatuvates ehitistes),
Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia cordata), vahtra (Acer platanoides), jalaka (Ulmus glabra) ja saare (Fraxinus excelsior) puistud, põlismetsad ja lodumetsad on määratletud kui kõrgeima prioriteediga elupaigad, mida tuleks kaitsta, säilitada ning majandada väga hoolikalt. Tänapäeval peavad näiteks kõik metsakuivenduse projektid läbima keskkonnamõjude hindamise, et vältida loodusväärtuste, sealhulgas haruldaste ja ohustatud metsakoosluste edasist hävimist. Loometsi väga õhukesel, kuid viljakal mullal peetakse samuti prioriteetseteks elupaikadeks,
moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja 512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad
kuRkunud, niisiis proovis ta veel kaks korda. Viimane vise oli tagajärjekas: kaks marmorkuuli lebasid ühe jala kaugusel teineteisest. Just sel hetkel kõlas rohelise metsavõlvi all nõrk mängupasuna hüüd. Tom viskas kuue ja püksid maha, muutis traksid vööks, lükkas pehkinud puutüve taga oksad kõrvale, paljastades algelise vibu ja noole, puust mõõga ja plekkpasuna, haaras need esemed ja sööstis minema palja jalu ning lehviva särgiga. Ta peatus varsti suure jalaka all, puhus vastusignaali ja hakkas siis kikivarbail, siia ja sinna piiludes edasi minema, hüüdes tasakesi oma kujutletavaile kaaslastele: «Pidage, mu vahvad poisid! Jääge peitu, seni kui puhun.» Nüüd ilmus nähtavale Joe Harper, niisama õhuliselt riietatud ja hoolikalt relvastatud nagu Tom. Tom hüüdis: «Pea! Kes tuleb siia Sherwoodi1 metsa minu loata?» «Guisborne'i Guy ei vaja kellegi luba! Kes oled sina, et sa . . . et sa .. .» « ..
37240326.806824 20529 Luunja vald 31739 7800144-1Jalaka 58.37231826.807449 31739 Luunja vald 31971 5700068-1Jalaka 58.94066723.551389 31971 Haapsalu linn 31972 5700067-1Jalaka 58.94011023.551888 31972 Haapsalu linn 128372 7820314-1Jalaka 58.34315726.723515 128372 Tartu linn 128373 7820315-1Jalaka 58.34285026.723809 128373 Tartu linn 128664 7820314-2Jalaka 58.34314426.723707 128664 Tartu linn 134568 47334-1 Jalaka tee 59.31929824.512107 134568 Saue vald 134662 47336-1 Jalaka tee 59.31915524.512579 134662 Saue vald 26490 5100070-1Jalalõpe 59.05816625.878331 26490 Järva-Jaani vald 26491 5100071-1Jalalõpe 59.05842225.877875 26491 Järva-Jaani vald 138992 5100668-1Jalalõpe II 59.06662725.883785 138992 Järva-Jaani vald 139009 01905-1 Jalami 59.40499624.626970 139009 Haabersti 139010 01906-1 Jalami 59.40479924.627614 139010 Haabersti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
