Uurimistöö. Probleem: Kuidas mõjutab harvendusraie puude kasvu ? Taustinformatsioon: Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. See on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine
1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga
Soomlase Juha Laitila 2007. aasta uurimustöös „Harvesting Technology and the Cost of Fuel Chips from Early Thinnings“ käsitletakse harvendusraiel kogutava küttelaastu tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi. Hinnavahe oli peaaegu et kahekordne. Kuid ei t...
Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik. Istutuse või külviga saadud puukeste (nt
Puhtmännikus tehakse harvendusraiet alameetodil, raidudes peamiselt sanitaarraie põhimõttel, täies peab jääma pärast raiet kuni 70% hundi tüüpi puid on hilja juba maha raiuda, sest muidu jäävad sinna tühjad kohad. Lehtpuude osatähtsust vähendada niipalju, et täius jääks 60%. Kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus, kuid võib ka jääda. Kuusk jätta alles teise rindesse. Viimane harvendusraie teha 50-70-aastaselt, hiljem võib teha vajadusel ainult sanitaarraiet. Seega tehakse kokku üks-kaks harvendust. Uuendusraietest lageraie on tänapäeva üks peamisi puiduvarumis viise, kus siis raiutakse ühe aastajooksul kõik puud väljaarvatud seemnepuud, järelkasvu ja säilikpuud. Seemnepuudeks jäetakse 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta. Säilikpuid tuleb kindlasti jätta vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari koha. Lamapuittu tuleb
RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Muutused metsaelus ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Männitaeliku korral tuleb mineraliseerida maapinda. Harvendusraie on puistu koosseisu muutmine puistu väärtuse tõstmiseks. Ühe harvendusraie käigus raiutakse ~5-40% esimese rinde tagavarast. Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert
1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp
III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie 13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi
ÜLESANNE 2 2.1. Seleta mõisted a) turberaie - uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks. b) sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast. Samuti surevate või surnud puude raieks. c) valgustusraie - ehk noorendike hooldus. Selle raieliigi peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu. d) harvendusraie - Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1. Võrdle valgustusraiet ning sanitaarraiet. ( 1 sarnasus, 2 erinevust) Sarnane- 1)Tegemist on puude raiumisega. 2) Välja raiutakse teisi varjutavad puud. 3) kasvama jäetakse terved, sirged, korraliku tüve ja võraga puud. Erinev- 1)Valgustusraiet plaanitakse kaua aega ette, sanitaarraie toimub pärast metsakaitse
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv r...
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie.
Istikud (600 tk/ha) 4,15 600 2 0 Kultuuri täiendamine (kr/tk) 0,75 600 2 0 Kultuuri hooldamine 898 1 2 0 Valgustusraie 1643 1 15 0 Harvendusraie 0,7 1643 1 25 0 Harvendusraie 9596,70 1 60 77909,87 Kokku Intressimäär 3% Hind(kr/
juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie. Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi. Samuti on riigi poolt kehtestatud saastemaksud, mis on saastetasu saatseainete heitmisel õhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse. Kehtestatud on ka looduskaitse loodusvaradele hoidumaks neid negatiivsest inimmõjust. Looduskaitse all on kotkad(Kaljukotkas, Kalakotkas, Madukotkas, Merikotkas, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas), saarmas, hallhüljes
Metsade maha raiumine Brasiilias on juba üle 50% metsast kaitse all Metsatööstus METSAVARUMINE, METSARAIE SAEVESKID (palgid, prussid, lauad) EHITUSTÖÖSTUS (laast- ja kiudplaadid, vineer) MÖÖBLITÖÖSTUS TSELLULOOSI- JA PABERITÖÖSTUS PUIDUKEEMIA (vaigud, tärpentiin, piiritus) Metsade majandamine METSAISTUTUS JA ISTIKUTE KASVATUS KUIVENDAMINE HOOLDUSRAIE, HARVENDUSRAIE KAHJURITÕRJE VÄETAMINE INFO http:// v2ikekevin.weebly.com/ekvatoriaalne-vihmamets.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia https://et.wikipedia.org/wiki/Savann https://prezi.com/qmp6zjhcqc4l/brasiilia-metsandus/ http://www.google.ru/url?sa=t&rct=j&q=& esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD&url=htt p%3A%2F%2Fwww.mgm.ee%2Fgeo%2FMAGA%2Fppt%2FME TSAMAJANDUSEGEOGRAAFIA.ppt&ei=6dARVbrkBonAOd fJgIgM&usg=AFQjCNHGYZeh-ZK12hkimiaUK361DxS0q w&bvm=bv
prügi. See näitab inimeste teadmatust looduse ja metsade hoidmise seisukohalt. Tuleb teha palju tööd, et tõsta teadlikkust keskkonnahoidlikust eluviisist. Eesti metsade suurimateks vaenlasteks saab pidada rööv- ja harvendusraiet. Metsade arvukust vähendab oluliselt sala- ehk röövraie, mille maht on Eestis vähenema hakanud. Kui aastal 2000 oli ebaseaduslikult raiutud puid alla kahesaja tihumeetri , siis nüüd on see arv tunduvalt kahanenud. Harvendusraie, mida praegusel ajal massiliselt kasutatakse, on tegelikult palju ohtlikum kui lageraie. Raidurid langetavad kõige paremad ja tugevamad puud, need mis alles jäävad ei anna piisavalt järglasi ja on tuulehellad, mis omakorda põhjustavad metsahävingu. Ka lageraie ei ole metsale kasulik, kuid kui seda korralikult teha, on võimalik ka viieteistkümne aasta pärast samast kohast uuesti raiuda. Lageraie on suureks probleemiks ka maailma väärtuslikes vihmametsades
Prahi peab panema prügikotti, mitte metsa alla. Keevitades tuleb hoolikalt valida aega ja kohta suvel tuleohtlikul ajal on keelatud metsas keevitamine. Masin peab olema tuleohtlikust prahist ja õlist puhas, et ära hoida tulekahju. Raieliigid Kirjeldada järgmisi raieliike kirjalikult. 1. Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. 3. Sanitaarraie kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik. Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked Kirjelda järgnevaid puidurikkeid kirjalikult. 1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel
uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel. Neid tehakse, tallates uute metsataimede ümbert rohurinnet või lõigates võsasaega segavaid puittaimi. Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. 2. PÕLLUMAJANDUS · MAAHARIMINE Maaharimise põhieesmärk on valmistada ette hea taimelava, et tagada hiljem hea taimekasv. Maaharimine on vajalik ka siis, kui mulla pealiskihil on vaja segada eri aineid nagu lubi, sõnnik või saagijäätmed. Kasutatakse eri meetodeid alates otseharimisest kuni hariliku adraga kündmiseni
▪ Õhuniiskust ▪ CO2 sisaldust ▪ Toitainete sisaldust mullas (väetamine) ▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha:
Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Harvendusraiet tehakse puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Arenguklasside järgi tehakse harvendusraiet latimetsas ning keskealises metsas. Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta Kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mõõk. Omanik teeb küll kuuskedele
Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv 50 m3 1 ha-l. liigiline koosseis kasvavad väheväärtuslikud puud, maapinnal on rikas taimestik, tüüpilised loomad elavad puudel, massiivsed loomad paksu nahaga, kõrged puud, igihaljad taimed, hõre rohurinne. hinnang mõjutab maa kliimat oluliselt. metsade olukord metsa võetakse maha, iga päev hävineb 40 ha metsa minutis.
1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). 2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu (halvemate omadustega puud likvideeritakse hooldusraiete käigus). Lisaks võimaldab
korraldamisele, maksudele, materjali transpordile ostjani kui ka muude kuludega; - sissetulekute osas hinnata planeeritud sortimentide (palk, paberipuu, küttepuu jmt) ja hindade põhjal saadavat tulu ning leida kulude lahutamisega puhastulu; - raiete planeerimisel ei tohi unustada lähitulevikus tehtavaid kulutusi metsa uuendamiseks ja hooldamiseks; - arvestada tuleb erinevate võimalustega tööde teostamisel kas on mõttekas teha tööd ise (nt harvendusraie, kus kasutatakse mootorsaage ja hüdrotõstukiga varustatud metsaveokäru põllundustraktori haakes), kas on vaja palgata suurema töömahu korral lisatööjõudu ja masinaid, või on otstarbekas sõlmida raie tegemiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Lageraieks küpses ja suure tüvemahuga metsas on sageli otstarbekam tellida metsafirma suure tootlikkusega metsamasinate ja professionaalsete töömeestega; - hinnata tuleb töö tegemiseks kuluvat aega:
2) õigusaktist või planeeringust tulenevate metsa majandamise kitsenduste, majandamise eesmärkide ja metsakategooriate, metsa kasutamise viiside ja neid soodustavate metsa majandamise võtete loetelu ja kirjeldused; 3) kaitse ja tulundusmetsas uuendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud uuendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa; 4) kaitse ja tulundusmetsas harvendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud harvendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus; 5) metsa uuendamise, metsamulla vee ja toitereziimi reguleerimise, metsakaitse ja metsamaale teede ehitamise soovitused; 6) elustiku mitmekesisuse üksikelementide, potentsiaalsete vääriselupaikade ja pärandkultuuri objektide kirjeldused ning nende säilitamise abinõude kirjeldused; 7) märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta. (6) Kui metsaomanik teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul metsamajandamiskava
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal Referaat õppeaines MI.0951 ,,Metsatakseerimine" Metsamajanduse magister 1. kursus Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Looduslike häiringute liigid ja mõjud......................................................................................4 2.Häiringute registreerimine Eestis.............................................................................................7 3.Häiringute registreerimine mujal maailmas.............................................................................
Räägitakse küll palju, et metsa raiutakse rohkem kui juurde jõuab kasvada, kuid tegelik raiemaht aastal 2010 oli 10,47 tm, seega Eesti mets on veel kaugel väljasuremisohust. Kuna Eestis on väga palju vanu metsi, mille juurdekasv on ruumipuuduse tõttu väike, siis saaks õige metsamajandamise korral raiemahu piiri veelgi tõsta. Põhjus miks inimestel on raiumise kohta teistsugune arvamus on seepärast, et üsna paljud firmad kasutavad lageraie meetodid harvendusraie asemel. Harvendusraie ei riivaks silma ja annab veel küpsemata puudele paremad kasvutingimused. Kui nende puude vahele panna uued istikud, on viimased paremini kaitstud nii tuulte kui ka metsloomade eest.
Alles siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse
segmentidesse ja määratakse peegelduste arvu järgi neile väärtused 0,5..1 või 0. Väärtus 0 määratakse neile segmentidele, kus segmendi peegelduste arv jääb alla 1% kogu peegelduste arvust. Sellest tulenevalt loetakse võra alguse kõrguseks kõige kõrgemat 0 väärtusega segmenti (Holmgren ja Persson 2004). Elusvõrastiku pikkusest omakorda saame vajalikku infot puistu elujõulisuse, biomassi ja näiteks ka harvendusraie vajaduse kohta(Lang ja Arumäe 2014). 7 3.3 Puistu tüvemahu tuletamine Puistu tüvemahu ehk tagavara on üks olulisemaid tunnuseid mille abil puistu kirjeldatakse ja mille alusel metsi majandatakse. LIDARi andmetelt puistu tagavara saamiseks on vaja puistu keskmist kõrgus või üksik puude kõrgusi. Võimalik on tagavara saada ka kasutades võrastiku katvust mahu hindamisel (Nasset 1997b).
(Laas et al. 2011) (Dale et al. 2001) Tormidele on vastuvõtlikud niisketel muldadel kasvavad puistud ja samuti madala juurestikuga puuliigid (Dale et al. 2001). Seepärast on kuusk Eestis väga tormihell puuliik kuna kuuse juurestik on maapinna lähedal ning kuusele meeldivad niiskemad kasvukohad. Samuti võib välja tuua, et kui metsa on juba sisse tekkinud häilud siis see võib avada metsa tuultele ja põhjustada edaspidi rohkem tormikahjusid. Samal põhimõttel võivad olla tormihellad ka harvendusraie läbi teinud puistud või puistud mis asuvad raiesmike ääres. (Laas et al. 2011) (Mitchell 2012) Uuringud on leidnud, et sama puistu kõrgemad puud on tuultega rohkem kohastunud kui väiksemad kuna suured varjavad väiksemaid (32). Samuti on äeldud, et enamasti on segapuistud tormikindlamad kui puhtpuistud (Laas et al. 2011). Suurematel puudel annab sageli järgi tüvi, mitte juured, kuna need on korralikult ankurdunud, ning selline
( klaster – mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik) Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused (Lääne -ja Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) 8. Metsamajanduse jaotus 1) metsade majandamine a) nimetage kolm alajaotust 3p. 2) metsatööstus a) nimetage kolm alajaotust 3p. 1) metsade majandamine a) metsaistutus ja istikute kasvatus b)kuivendamine c)hooldusraie, harvendusraie d)kahjuritõrje e)väetamine 2) metsatööstus a)metsavarumine, metsaraie b)saeveskid (palgid, prussid, lauad) c)ehitustööstus (laast- ja kiudplaadid, vineer) d)mööblitööstus e)tselluloosi- ja paberitööstus f)puidukeemia (vaigud, tärpentiin, piiritus) 9. Metsade jaotus kasutamisotstarbe järgi, tooge näide 5+5p. 1) mitmeotstarbeline mets, näiteks tammik väärispuit mööbliks, kork 2) kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks, näiteks kuivad lähistroopilised metsad
2005. Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu; sellest vähem raiuti viimati 1997. aastal. Võrreldes 2004. aastaga vähenes puiduraie 2005. aastal 32,9% võrra. Seoses jaanuaritormiga suurenes sanitaarraie võrreldes eelmise aastaga ligi kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse
tm/ha rm/ha MWh/ha pm3/ha MWh/ha MWh/ha Kaasik - - - 40 130 32 105 32 105 Kuusik - - - 40 130 32 105 32 105 Männik - - - 40 130 32 105 32 105 Tähistused: tm (m3) tihumeeter; rm ruumimeeter; pm3 puistekuupmeeter Tabel 10. Esimene harvendusraie latimetsas. Toodang: tarbepuit, traditsiooniline küttepuit, hakkpuit raiejäätmetest. Saak Tagavara Tabe- Traditsiooniline Hakkpuit, Puitkütuste Puistu puit küttepuit (niiskus 40%) energia kokku MWh/ tm tm/ha rm/ha MWh/ha pm3/ha MWh/ha
Neid indekse arvutati iga kolme põhjapõdra karjatamise piirkondade kohta eraldi ning kogu uurimise all oleva ala jaoks tervikuna. Maakasutuse vormid Valiti üheksa maakasutuse vormi, olenevalt sellest millise teguri mõju ÖTle uurida sooviti: 1) Looduskaitsealad 2) Teedevõrgustik 3) Mäeeraldised 4) Põhjapõtrade karjatamine, nii suvistel kui talvistel karjamaadel ning võttes arvesse ka inimtegevust nende karjatamisel 5) Metsamajandus, sealhulgas lageraie, harvendusraie, valikuline raie 6) Mootorsaani ja Husky safarid ning teekonnad, mille puhvrer on 4m ja 400m 7) Matka- ja suusarajad, mille puhvriks on 4m 8) Ajaloolised paigad 9) Paisjärved Nimetatud maakasutuse kategooriad on jagatud vastavalt nende poolt osutatavale mõjule ÖTdele rasketeks (2,3,5,9) ning kergeteks (1, 4, 6, 7, 8). Mõju erinevatele maakasutusvormidele hinnati kahel viisil. Esiteks hinnati iga maakasutuse
Kilehooned nõuavad hooldamist ka talveperioodil, et vältida lume poolt tekitatavaid kahjustusi. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: ● üksikpuudena ● gruppidena ● lankidena Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine 6. Kujundusraie Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Hooldusraied - n.o
Olenevalt metsakategooriast, puuliigist, kasvukohatüübist jne. lisanduvad raiete peaeesmärgile enamasti mitmed kõrvaleesmärgid (metsa püsikindluse suurendamine, puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine jne.) Puid raiutakse: üksikpuudena gruppidena lankidena Eristatakse 3 peamist liiki raiet, mis omakorda jagunevad eraldi raieliikideks: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on
puude puidu kasutamine Hooldusraiet ei tohi kunagi omaette eesmärgina kujuneda puidu saamine Hooldusraied on loominguline tegevus – südametunnistus Raiutakse välja puud, mis takistavad tulevikupuude kasvu ja arengut Tulevikupuu – so heade omadustega puu, mida tahetakse kasvatada lõppraieni – maksimaalse kvaliteediga puitu Hooldusraiet on vaja vaid inimestele, mets kasvab ka ilma selleta o Valgustusraie -VR o Harvendusraie - HR o Sanitaarraie – SR HR abil ei saada suuremat puidukogust puistu küpseks saades Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud o Paraneb puistu kvaliteet o Sanitaarne seisund o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine
amanitaceae.org) 2. Kärbseseente ohustatus Lääne-Euroopa riikides on üheks peamiseks seente liigi- ja isendirikkust ohustanud teguriks õhusaaste (nn. happevihmad), mis on põhjustanud väga paljude liikide arvukuse langust või väljasuremist. Metsade kahjustused on seal toimunud eelkõige puujuurtega kooselus olevate mükoriisaseente elutingimuste halvenemisega seoses mullastiku muutustega. Eestis seda siiani tähele pandud pole. Olulisem on lageraie ja intensiivse harvendusraie mõju metsaseenestikule, aga ka metsade mineraliseerimine. Teadaolevalt hävib sellega suur osa puude kasvuks vajalikust mükoriisaseenestikust, mis taastub aeglaselt ja osaliselt (koos noore metsa kasvuga) ligidastelt aladelt (s.t. keskealisest või vanast metsast) kanduvate seene-eoste abil. Samas hävivad antud kohas jämedamal lagupuidul kasvavad liigid, mille naasmine on vähetõenäoline sobivat substraati kas ei teki üldse või alles pikema aja pärast
koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud. Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (s.t. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 2. Harvendusraie tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid
suurendada. 7. puid on lihtne uuendada/asendada. Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Olenevalt metsakategooriast, puuliigist, kasvukohatüübist jne. lisanduvad raiete peaeesmärgile enamasti mitmed kõrvaleesmärgid (metsa püsikindluse suurendamine, puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine jne.) Puid raiutakse: üksikpuudena gruppidena lankidena. 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie -neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie
korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel,tormimurd, lumekahjustused). 45. Mis on raiesuund? Raiesuund on lageraielankide paigutamise järjekord metsamassiivis või kvartalil. Raiesuund on reeglina vastu valitsevaid tuuli st idast läände või kagust loodesse, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. 46. Harvendusraie. Harvendusraie eesmärgid? Harvendusraie - Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes. Tavaliselt harvendusraiet tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu (halvemate
majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud tasa teenib. 2. Hollandi puidutöötlemisfirma X ostab üles Kagu- Aasia troopikametsade haruldasi puuliike ja müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Seejuures väidab puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Mis juhul? Firma väide võib olla tõene juhul, kui puid võetakse metsas maha vaid harvendusraie põhimõttel, nii, et alusmetsa ei kahjustata (elevantidega köisraudtee, Rootsi hobuveokid) Tulemuseks on väga kallis mööbel, millest saadud tulu saab kasutada ka vihmametsade säilimise eest võitlemiseks. 3. Mis vahe on Ecostar ja ecolabel skeemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühises Euroopa Liidu ökosildistuses? Ecolabel silt antakse toodetele, mis on mingi sellele tooterühmale omase mürgi suhtes puhas (fosfaadivaba pesupulber). Säärane
26. Raied. Raiete liigitus. 1) Hooldusraie ülesandeks on eemalda metsast puud, mis takistavad oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Eemaldatakse ka haiged ja vigased puud. Jaguneb: 1) Valgustusraie selle abil kujundatakse tulevase puistu liigimine koosseis ja parandatakse allesjäänud kasvutingimusi. Tehakse 5-20 a noorendikes. Selle käigus raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. 2) Harvendusraie tehakse puitutes mis on 20-25 a kuni puitute valmimisikka jõdmiseni. Eesmärgiks on anda parema omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. Metsa täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3) Sanitaarraie eemaldatakse metsast surnud, surevad, tormi käes kannatada saanud ning kahjurite poolt nõrgestatud või surevad puud. Hooldusraie bioloogilised alused (ehk põhimõtted millega hooldusraied mõjutavad puistu kasvu)
uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Olenevalt metsakategooriast, puuliigist, kasvukohatüübist jne. lisanduvad raiete peaeesmärgile enamasti mitmed kõrvaleesmärgid (metsa püsikindluse suurendamine, puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine jne.) Puid raiutakse: üksikpuudena gruppidena lankidena Eristatakse 3 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on
valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud avaldad imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval viljakehaga puid; 3) puid, millel on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). 2. juurepessu kahjustusega seotud tugev võib põhjustada harilik põder.Kuidas põder metsa Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; (puid) kahjustab? Noorte mändide puhul söövad aastaselt kuni puistute valmivasse ikka 5) puid, millel enam kui pool võra on nad ära puukeste ladvad ja võrsed, mille jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga tulemusena puud enamasti hukkuvad või cm
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
2 hooldamine -600 0,9426 -565,6 0,9246 -554,7 10 Noorendiku -1000 0,7441 -744,1 0,6756 -675,6 hooldamine 18 Noorendiku -1200 0,5874 -704,9 0,4936 -592,3 hooldamine Kulude -11567,9 -11361 nüüdisväärtus 33 Harvendusraie 2400 0,3770 904,9 0,2741 657,8 50 Harvendusraie 8000 0,2281 1824,9 0,1407 1125,7 70 Lageraie 89600 0,1263 11316,2 0,0642 5754,1 50 Tulude 14046,0 7537,6 nüüdisväärtus
aastas. Riigimetsades on raiemaht olnud küllaltki stabiilne, teistele omanikele kuuluvates metsades aga on raiemaht tuntavalt vähenenud. Viimastel aastatel on siiski toimunud ka erametsades raie aeglane suurenemine, 2010. a toimus märkimisväärne tõus, põhjuseks soodne turukonjunktuur ja külmem talv. 2009. aasta raiemahust 6,60 miljonit m3 moodustas uuendusraie 5,04 miljonit m3 (sellest lageraie 4,63 miljonit m3) ja hooldusraie 1,33 miljonit m3 (sellest harvendusraie 1,10 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%. Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende omanikud tohivad neid kasutada ainult riigimetsa langetamiseks sõlmitud lepingute täitmiseks. Kuna osa erametsaomanikke teeb raietööd ise või on raiutavad kogused harvesteride kasutamiseks liiga väikesed, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
