kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi
eemaldatakse seemnekestad. Jahu kasutatakse leivatööstuses, nisujahule lisatakse 15-20%, see tõstab leivas valgusisaldust 3-4%. Läätsejahu kasutatakse ka kondiitri- ja toiduainetetööstuses kohvi, kakao, kompvekkide, küpsiste, sokolaadi, vorsti tootmisel. Läätse kasutatakse loomasöödana harva. Loomadele söödetakse üksnes toiduks kõlbmatut vilja. Söödaks kasutatakse seemneid, põhku ja aganaid. Läätsepõhk on söödaväärtuselt lähedane heinale. Läätse haljasmassi- ja seemnesaak on väiksem kui teistel kaunviljadel. Kuna läätse vars on lamenduv, siis on mehhaniseeritud koristamine raskendatud. 20. sajandi alguseni kasvatati läätse rohkesti ka Eesti alal, aga tõenäoliselt vähene saagikus ongi põhjus, miks Eestis enam ei ole läätse kasvatamine populaarne. Lääts on kasvutingimustes üsna leplik. Seemned hakkavad idanema 4-5 juures, tõusmed taluvad 5-6 öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 . Läätse veevajadus on üldiselt väike
see ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on: ▪ Üldiselt lühiealisemad ▪ Mädanikku tekitavaid seenhaigusi esineb rohkem ▪ Puit on madalama kvaliteediga Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Looduslikule uuenemisele jäetakse alad, kus tingimused kasvukohale vastavate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.2 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastad seemnevaheaastad. Viljakandvus algab vabalt kasvavatel puudel alati varem, kui puistus kasvavatel. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast b) Kasvukohatingimustest c) Ilmastikust d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed pungad, heledate vahetäpikestega. pungad munajad, terava tipuga, nõrgalt kleepuvate pruunide soomustega. Seemned valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Vili on piklikelliptiline kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. 1000 seemne mass on 0,15-0,2g.Viljakasvandus algab arukasel varakult: üksikult kasvades 10-15 aasta vanuselt, puistus 20-30 aasta vanuselt. Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemnesaak on väga rikkalik-kuni 350 miljonit seemet (60kg) hektarilt Noorelt raiumisel annab rikkalikult kännuvõsu. Juurte läbiraiumisel võib anda ka juurevõsu. Kliima suhtes on arukask vähe nõudlik, külmakindel ja talub hästi kontinentaalset kliimat. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldade kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik on tugev, Hästi arenenud, kuid sügavale ei lähe
sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad 3-4 a järel, tammel 4 - 7 a, arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel: ● Mänd üksikult 12 - 15 a, puistus 20 - 30a ● Kuusk 20 - 25 a, puistus 35 - 40 a
Metsade uuenemine ja uuendamine. Looduslik metsauuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete levimus- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus b) Kasvukohatingimustest paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) Ilmastikust väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti d) Kahjurite ja haiguste esinemisest
sajandil Rootsis ja Prantsusmaal. Ta on vastupidav külmale ja märjale, kasvab paremini niiskes kliimas ja niiskes mullas, kardab enam põuda. Rootsi ristik pn põldristikheinast niiskeil luldadel kestvam, võib 4-6 aastat püsida, enamasti peetakse teda 3 aastat. Varjamist kannatab ta vähem, söödaväärtuses ja pärastkülvi-aastate saagis jääb põldristikust veidi alla. Ta kannatab ka ristikheinavähi läbi, mulla ristikheinaväsimus esineb vähem. Seemnesaak on kindlam, seeme variseb kergesti. Puhaskülvi ei tarvitata, sest taim lamandub. Ta annab ligi 120-240 kvintaali haljast või 25-50 kvintaali kuivatatud heina. Valge ristikhein on tähtis karjamaataim. Ta on kestvam põld- ja rootsiristikust, eriti on kodumaa seeme suure püsivusega. Ta sobib kergemaile kuivemaile muldadele ka niidu- ja põldheina segusse, siiskeimal jääb põld- ja rootsi ristikust saagi poolest taha. Karjamaal on
juba 16. saj. ● Põhja-Euroopasse levis kloostriaedade kaudu Itaaliast. Kasvatamine ● Külv aprilli algul istikukasti, 0,5 cm sügavusele (külvinorm 0,5...2 g/m²), tärkavad 2 nädala jooksul. ● Istutatakse kasvukohale mais peale öökülmade möödumist vahedega 20 x 30 cm. Kasvatamine ● Õitsemisperiood kestab ligi 2 kuud. ● Seemned valmivad alates teisest aastast, septembris. ● Seemnesaak on 25...30 g/m²-lt. ● Seemned on väikesed, 1000 seemne mass ca 1 g. ● Seemnete idanevus säilib 3...4 aastat. ● Paljundatakse peamiselt seemnetega, ka vanade puhmikute jagamise teel. Hooldamine ja kogumine ● Mulla ja kasvukoha suhtes vähenõudlik taim, eelistab päikesepaistelist ja lubjarikast kasvukohta. ● Meil talvekindel ja talvekatet ei vaja. ● Ürti kogutakse tavaliselt 2 korda suve jooksul alates teisest
kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Hiired - Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. Järel, tammel " 4 7, arukasel " 1 - 2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak
kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest. Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. Soome varaseim leid kanepikiududest pärineb viikingiajast. Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit . Näiteks 1938. aastal kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nõukogude Liidus. Kunstlikku tolmeldamist kasutades ja sordist olenevalt ulatus seemnesaak hektarilt üheksa tsentnerini (tavaliselt siiski 25 ts) ning kiusaak oli kuni 29 ts/ha . Kasutatud materjalid http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484 http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep http://en.wikipedia.org/wiki/Cannabis http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/kanep.html http://www.narko.ee/
Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil ,,Jõgeva 4". Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud Haiguskindlus: kahe sordi vahel olulisi erinevusi. Soovitus Kasvatatakse karjamaasegudes, liblikõielise kasvatamiseks: komponendina turvasmuldade seemnesegudes. Harilik kastehein Sordi lisainformatsioon Liik: Harilik kastehein
lämmastikuga väetamine 6. Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid. II Ida kitseherne Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime. Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini.
Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane koldküpsus sobib kõige paremini kiu saamiseks kuna selles küpsusjärgus saadakse linalt kõige suurem ja kvaliteetseim kogusaak. Selles staadiumis on linapõld muutunud helekollaseks. Lehed on varisenud varre alumisest osast kuni varre keskosani. Seemned on kupardes helekollased. Koldküpsuses koristatakse kõige kvaliteetsem seemnesaak. Mis sobib eeskätt külviks. Koldküpsuses on linapõld kollane ja kuprad hakkavad muutuma pruuniks. Täisküpsuses on kõik lehed maha langenud, seemned on värvunud pruuniks. Sellises küpsusjärgus koristatakse lina. Lina koristatakse üldjuhul kombainiga mille küljes on ka sidumisaparaat. Need kombainid kitkuvad lina, raatsivad kuprad vartelt ära, seovad varred nööriga peodesse või laotavad ühtlase lindina põllule
aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) Saagikus Eestis Aastatel 1993...1995 Jõgeval läbiviidud viie katse keskmisena (kaheniiteline kasutamine kahel kasutusaastal) on sort `Ilte' ületanud diploidset standardsorti `Jõgeva 205' haljasmassisaagilt 21,3 % (saagid vastavalt 65,4 t ha-1 ja 53,9 t ha-1) ning heinasaagilt 8,3 % (10,92 ja 10,08 t ha-1) (joon. 1). Saagi kuivaine proteiinisisaldus oli sordil `Ilte' 17,7 %, sordil `Jõgeva 205' 16,4 %. Kahe katseaasta (1988...1989) keskmine seemnesaak oli sordil `Ilte' 326 kg ha-1, standardsordil `Jõgeva 205' aga 234 kg ha-1. (Bender, 1996) 70 65.4 60 53.9 50 40 t ha-1 " " 30 20 10.92 10.08 10 0
Vegetatiivselt 2) Vegetatiivne uuenemine toimub kännuvõsu (areneb kändudel uinuvatest pungadest peale puu raiumist) ja juurevõsudega (areneb juure lisapungadest). Vegetatiivselt tekkinud puud on tavaliselt lühemaealised, kannatavad rohkem haiguste käes ja on madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla). Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid. Seemneaasta aasta millal seemnesaak on rikkalik, seemnevaheaasta vähese seemnesaagiga aasta. Viljakandvus sõltub: 1) kliimast mida soodsam kliima seda sagedasem on puude viljakandvus, mida karmim kliima seda harvem korduvad seemneaastad. 2)kasvukohatingimustest puistutes kus boniteet on parem on ka seemnesaak suurem. 3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab) 19
sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne.) Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 10.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. järel tammel " 4-7 arukasel " 1-2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel: Mä üksik 12 - 15 a. puistus 20 - 30a. Ku " 20 - 25 a
1) Üheaastased ja vastupanuvimet haigustele. N: murunurmikas N- lämmastikuvaegus põhjustab taime arengu üldise pidurduse, teraviljad võruvad halvasti ja väheneb 2) 2-aastased. Esimesel aastal ei õitse, õitsevad teisel aastal ja siis surevad. seemnesaak. N: mesikas, itaalia raihein Taim on toitumielt põhiliselt autotroof, kasutades toiduks anorgaanilisi ühendeid klorofülli osavõtul ja 3) Mitmeaastased päikeseenergia kaasabil sünteesib mineraalaineid org. Ühenditeks. See protsess algab juba
üldjuhul ainult tormimurdu. 2.6 Paljunemine ja kasv Harilik mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb looduslikult seemnete abil. Viljakandvus algab küllaltki varakult: valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Levila põhjaosas algab viljakandvus hiljem, lõunaosas varem. Head seemneaastad korduvad 34, karmimates kasvupiirkondades kuni 7 aasta järel. Levila lõunaosas esineb häid seemneaastaid sagedamini ja põhjaosas harvemini. Raieküpse puistu seemnesaak on tavaliselt 610 (harva kuni 12) kg/ha, levila lõunaosas tavaliselt kuni 19 (harva kuni 40) kg/ha. Isasõisikud on kollakad. Nende pikkus 56 mm ja läbimõõt 34 mm. Nad koosnevad paljudest spiraalse asetusega ja soomusjatest tolmukatest ning asetsevad tihedate kogumikena noore pikkvõrse alusel. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat tolmukotti, millest väljuvad kahe õhupõiega varustatud tolmuterad. Need kanduvad tuule abil väga kaugele, isegi kuni 900 km kaugusele
külmakindel) o Keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid: o Kliima o Kasvukohatingimused o Ilmastik o Kahjurite ja haiguste esinemisest o Kahekojaliste taimede (nt haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Aastast, mil seemnesaak on rikkalik, nim. Seemneaastaks. Vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. o Seemneaastad männil korduvad 3-4 (5) a järel o Kuusel 4-6(8) a järel o Tammel 4-7 a o Arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel. Metsa vegetatiivne uuenemine Kännuvõsu o Areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist, see sõltub:
Teisalt võivad erandlikud ilmastikutingimused, kahjurirüüsted jms tugevalt alla viia populatsiooni arvukuse, ohustades sedaviisi selle säilimist. Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nim populatsioonilaineteks. Arvukuse muutused on hästi jälgitavad üheaastaste taimede kooslustes. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: Rikkalik õitsemine, mis on suure viljasaagi eeldus. Rikkalik viljumine, mille korral valmib rohkem vilju, seemneid. Seemnesaak peab olema mitmeid kordi suurem, et suureneks saak. Suur hulk seemneid satub maapinnale ja mattub, moodustades seemnevaru. Isendilise varieerumise tõttu toimub idanemine väga mitmesugusel ajal ja erineva eduga. Leidmata tingimusi idanemiseks, suur osa seemnevarust hävib. Disseminatsioon e levi on järgmine populatsiooni arengut määrav asjaolu. Lähilevi korral jäävad diaspoorid olemasoleva koosluse piiresse. See peab tagama uuenduse populatsiooni piires.
Vääriselupaiga võtmetunnustega puistus jääb vääriselupaik registreerimata, kui tunnusliike ei leita, või registreerit kse puistud potentsiaalseks vääriselupaigaks. Sellistes puistutes on põlismetsa ökonisse, kuid tunnusliigid ei ole jõudnud antud puistusse või uurijad ei märganud tunnusliike vähese uurituse tõttu. 36. Loetlege metsapuude seemnekandvust mõjutavad tegurid. Mis on seemneaasta ja seemnevaheaasta? Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. 37. Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid? Sega- ja puhtkultuuride eelised puudused? Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja
(Loomasöödas peab olema toorproteiini 18- 20 % ). Enamus liblikõielisi on hästi söödavad ning seeduvad, lopsakad. Neid on raskem kuivatada. Võrreldes kõrrelistega on nende eluiga lühem , vajavad niiskeid muldi ja on lubja lembelised. See teeb nende kasvatamise raskemaks, kuna paneb nende kasvatamisele piirangud , liblikõieliste seemned on kallimad. Seemne saak sõltub ilmastikust ja nad on putuktolmlejad. Punast ristikut kodumesilased ei taha tolmelda. Liblikõieliste seemnesaak oleneb väga palju ilmastikust. Liblikõielisd on põhiliselt samasugulised ja seetõttu vegetatiivselt levivad vähe. Võrsumise laadi järgi võib neid jagada : · (Punane ja roosaristik,Nõiahammas) · Võsundlised (hiireherned, seaherned) · Juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid olemas on sort juurlu ja karlu) · Maapealsete roomavate juurtega ( valgeristik). Kõrrelised heintaimed
annaabi.ee 
