mahtu ka vastavate valemitega. Kui soovitakse teada fraktsiooni kuivaine kaalu, siis proov kuivatatakse absoluutkuivaks ning kaalutakse uuesti. Maht= suurem mass * proovi maht Proovi mass 11. Puistu ja puistuelemendi ning põlvkonna mõisted. Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni 12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas
moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude kõrgus on 4m. Puistuelement tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpustu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlvkonda on selles puistus. Järelkasv so. noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on
ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes. 6. Mis on lihtpuistu ja liitpuistu? Vormilt jaotatakse puistud lihtpuistuteks (üherindelisteks) ja liitpuistuteks
moodustavad madalamaid võrastikutasapindu. (II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid nt Eestis kuusk, või vahel ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4. Tavaline kaherindeline puistu on nt. arukaasik kuuse teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka kuusik, kus nii esimeses kui ka teises rindes kasvavd kuused. Puistuelement – tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpuistu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlkonda on selles puistus. Järelkasv – noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb
annaabi.ee 
