Metsakasvatuse arvestuse vastused (0)

5 VÄGA HEA

Eesti metsad ja metsandus .
Metsakasvatus – on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid.
Metsakorraldus – esindab ökoloogilist suunda metsanduses ( metsatakseerimine , majanduskavade koostamine).
Metsatööstus – tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega.
Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2.

Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad.
Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud ; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%.
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest).
2009. a metsaseaduses on ära kaotatud metsakategooriate mõiste ( varem jagati metsad hoiu- kaitse- ja tulundusmetsadeks). Säilinud on vääriselupaiga mõiste – see on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti , kus haruldaste või ohustatud liikideesinemise tõenäosus on suur.

Puistu koostisosad ja põhimõisted.
I rinne e. ülarinne
II või III rinne e. alarinne
Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga.
Järelkasv – noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada .
Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all.
Alustaimestik – metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum.
Mõisted:
Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale või annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu.
Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa.
Boniteet iseloomustab antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks.
Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks.
Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises , metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses.
Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga.

Metsa looduslik hõrenemine ja puude diferentseerumine. Kasvuklassid (Krafti klassid ).
Puude diferentseerumiseks nim. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel. Selle peamised põhjused on: Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad ja puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse.
Looduslik hõrenemine nim. protsessi mille puhul puud hakkavad vananema, nende mõõtmed suurenevad ja toitumistingimused halvenevad – sellised puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb.
Kasvuklassid: I klass – ülevalitsevad – kõige kõrgemad puud puistus, jämeda tüve ja pika võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast.
II klass – valitsevad – tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud, kõige hinnatumad puud puistus, majanduslikus mõttes; puude kõrgus moodustab u 90% esimese klassi puude tagavarast.
III klass – kaasvalitsevad – keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast.
IV klass – allajäänud puud – kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a – enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega ; IV b – ühepoolse võraga)
V klass – rõhutud puud – jagatakse kaheks Va – surevad puud; Vb – surnud puud)

Mets ja valgus.
Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab ) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas ).
Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda:
Võradetihedus Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu.
Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel.
Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem.
Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti.
Puude juurdekasv sõltub:
Valgustatusest valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest.
Fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist.
Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass.
Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse.
Albeedo – on arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest.

Mets ja temperatuur.
Temperatuur mõjutab fotosünteesi - Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40(50)º C, optimaalne on enamasti 15-25º C.
Hingamine algab puudel suhteliselt madalal (alla 0º C) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tavaliselt 36-40º C. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50º C.
Puud jaotatakse soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi järgnevatesse rühmadesse:
I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -500 C ja isegi madalamale (nt hall lepp harilik kuusk ja mänd)
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C. (nt must lepp, harilik tamm ja vaher )
III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: (nt har. jugapuu , har. robiinia , valgepöök)
IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C (nt mammuti- virsiku- ja pukspuu )
V Troopikaliigid.

Mets ja vesi.
Vee tähtsus puittaimedele – vesi tagab normaalse elutegevuse, kui vett on vähe on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett.
Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. See soodustab toiteainete liikumist ja vähendab lehtede temperatuuri.
Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada:
hügrofüüdid – need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel (nt harilik mänd ning sookask )
mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda (nt haab, hall lepp, tamm)
kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (nt.harilik mänd harik kadakas )
Sademete negatiivne mõju metsale :
Lumemurd – lume raskuse alla puu murdub. Lume vaalimine – lumi painutab puu maha.

Mets ja atmosfäär.

Mets ja muld .
Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus , tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud.

Mets ja alustaimestik.

Harilik mänd – kasvab 40-50 m kõrguseks, läbimõõt 1-1,5 m. Männi võra on koonusjas, vanemas eas muutub vihavarjutaoliseks, tüvi on silinderjas. Oksad on korrapärastes männastes, okkad on kahe kaupa 4-7 cm pikad ja sinakasrohelised. Okkad püsivad 3-4 a. Mänd õitseb mai lõpul ja juuni algul. Viljastumine järgmise aasta kevadel, järgneb käbide intensivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbide pikkus 3-7 cm, värvuselt pruunikad või hallikad. Kasvab laialdaselt Euroopas ja Aasias, Eestis on Männikuid 34,4% kogu puistust. Mänd on külmakindel aga valgusnõudlik, kavab kuivades kasvukohtades ja liiniisketel aladel. Sügava juurestiku tõttu on tormikindel. Võib saada 300-400 a. vanaks . Raieküpsus saja aasta vanuselt. Moodustab segapuistuid koos kuuse ja kasega. Lõlipuit on punakas ja maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses, vineeriks, postides ja mööblitööstuses ja paberitööstuses.
Harilik kuusk – tavaliselt 30m soodsates tingimustes ka 50-60 m kõrge. Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a. Juured on maapinnalähedased, seetõttu on kõige tormikartlikum puuliik. Õitseb mais, seemned valmivad oktoobris . Käbide värvus on violetne, helepruun , pikkus 10-13 cm. Kuused on tundliku juurepessu suhtes ja noores eas ka külmakartlikud. Eestis on kuusikuid 17.5% kogu puistust. Võib kasvada liivadest kuni turbamullani. Sageli kasvab teises rindes kuna on varjutaluv liik. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses. Jõulukuuskede kasvatamine , kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva.
Harilik kadakas – 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun ja kestendav. Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis. Okkad püsivad umbes 4 a. Õied moodustuvad sügisel, õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on see roheline, hiljem sinakasmust, sisaldab 1- 3 seemet . On külmakindel, juured om maapinnalähedased, talub hästi kuivust ja kõrget temp. Kasvab liiv- ja loomuldadel. Kasutatakse haljastuses. Puit on tihe, sitke , aromaatne – kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasut alkoholitööstuses.
Harilik jugapuu – kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, 1.8-3.5 cm pikad, püsivad puul 4-8 a. Koor on pruunikashall ja sile, vaemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Vili on punane ja munajas. Seemned, võrsed, okkad ja koor on mürgised. Looduslikult kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikast Rootsini, Eestis leidub peamiselt Saaremaal. On väga aeglase kasvuga, juurdekasv 2-3 cm aastas. Võib elada 2000-4000 a vanuseks. Elistab viljakaid huumusrikkaid muldi. On Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam. Puit on väärtuslik, pruunikaspunane, tihe ja hästi töödeldav. Ainuke vaiguta puuliik(okaspuudest). Kasutatakse palju ka haljastuses. Jugapuu on hävimisohus, seega on ta looduskaitse alla võetud.
Lehised – nende perekonda kuuluvad suvihaljad ühekojalised kõrged puud. Oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Vabalt kavavatel puudel võivad oksad olla isegi kuni 10 m pikad. Lehised õitsevad aprillis ja mai alguses. Käbid valm ivad õitsemisaasta sügisel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On väga valgusnõudlikud, aga taluvad madalaid temperatuure . Juurestik on sügav seetõttu on tormikindlad. Puit on tugev ja vaigurikkas, seega on vastupidav mädanemisele. Eestis on levinuimad Euroopa lehis ja siberi lehis.
Lehtpuud:
Arukask – Kaasikud moodustavad Eestis 31% kõikidest metsadest. Võib olla kuni 30 m kõrge, sirgetüveline puu. Tüve koor on valge ja kestendav. Lehed 4-7 cm pikad, kolmnurksed või rombjad, terava tipuga. Õitseb mais, seeme valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad sügisel on 5-8 cm pikad ja paiknevad 2-3 kaupa võrsete tipus. Emasurvad paikneva võrsetel moodustuvad kevadel ja on 1.5-2 cm pikad. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljunevad enamasti seemnetest. Kasvab pemiselt koos teiste lehtpuudega ja kuusega. On täiesti külmakindel aga valgusnõudlik. Eelistab kasvamiseks värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Leidub enam parasniisketel muldadel. Juurestik on tugev ja on küllaltki tormikindel puuliik. Võib saada kuni 150 a vanuseks, raievanus 60-70 a. Arukase keskmine boniteet on I-II. Aastane juurdekasv 4.8 tm/ha/a. Puit on tugev, elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks .
Sookask – kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad . Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Tavaliselt kasvab puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Boniteet IV-V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel .
Sanglepp e must lepp – kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun . Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike. Leviala Kesk-ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Põhja-Aafrika. Kasvab viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks on lodu . On kiirekasvuline kuid võib saada kuni 130 a vanaks. Keskmine boniteet 2.3. Puit on kerge, pehme, habras ja hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu muutub puit õhu käes punakas. Kautatatakse saet , määblit, kütteks ja söet. Veel ka liha ja kalas suitsutamiseks. Suurimaks probleemiks puidu kasutamisel on mädanikud.
Hall lepp e valge lepp – 15, harvem ka 25 m kõrge puu. Koor on helehall ja sile, lehed ovaalsed 4-10 cm pikad. Õitseb märtsis, aprillis. Käbid on väikesed, valmivad sügisel. Paljuneb nii seemnetest kui ka vegetativselt. Kasvab Euroopas, Aasias ja Lääne- Siberis . Kasvab hästi viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, leidub ka soostuvatel muldadel. Suur osa kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. On kiirekasvuline, kuid lühiealine 50-70 a. Kasvab peamiselt puhtpuistuna. Puit on pehme ja punakasvalge. Kasutatakse saet, siseviimistluses ja söet.
Harilik haab – 30 m kõrgune, tüvi sirge, silinderjas. Võra lai ja ümarovaalne. Lehed mai keskel, algul on need kollakaspunased. Leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab koos kuuse kase ja lepaga. Õitseb aprillis, mais. Seemned valmivad juuni lõpus või juuli algul. On kahekojaline liik, isasõitega isendeid leidub rohkem. Paljuneb juurevõsude abil(eestis). On kasvukiiruselt Eestis II kohal. Vanus 80-100 a. Keskmine boniteet 1,3. On külmakindel ja valgusnõudlik, kasvab viljakatel kasvukohtadel. Kasvatamise peamiseks probleemiks on seenhaigused eriti just haavataelik . Kasutatakse nt saunade siseviimistlusel ja katuselaastude valmistamiselja paberitööstuses.
Harilik tamm – kasvab 30-40 m kõrguseks. Tugevate okstega puu, koor on noorelt pruunikas, hiljem peaaegu must. Lehed on 7-15 cm pikad ja nahkjad. Lehed parkainerikkad seega kõdunevad halvasti. Õitseb mais, juunis. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad, peamiselt paljuneb tõrudest. Kasvab Euroopas, Kaukaasias , Väike-Aasias. Keskmine tammikute boniteet Eestis on III. On valgusnõudlik, ei talu ülavarju, aga talub külgvarju. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub lühiajalist üleujutust. Kõige tormikindlam puuliik Eestis. Võib saada kuni 1500 a. Puit on kõrgelt hinnatud, on raske kõva, elastne, heade tugevuspmadustega, vees muutub mustaks. Väga hinnatud mööblit ja tarbekunstis, kasut ka siseviimistlusel, laevaehitusel.
Harilik saar – kõrgus 25-35 m, tüvi sirge ja hästi laasuv. Koor on noores eas sile ja rohekas. Lehed kuni 40 cm pikad, pungad süsimustad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist. Vilja valmivad sügisel. Kasvab Norrast kuni Krimmini. Puhtpuistuid esineb harva. Eestis on vähelevinud, bonittet on II. Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a. Puit on rõngassõõneline ja lülipuiduga. Puitu kasut siseviimistlusel ja mööbli valmistamiseks, laialdaselt ka pargipuuna.
Harilik pärn – kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega.
Harilik vaher – soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas. Lehed on suured, 5-15 cm. Õitseb mais, õied on kahesugulised ja meerikkad. Vanus 150-200 a. Kasvab niisketel muldadel. Levib Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia. Eesti metsades kasvab koos tamme ja saarega. Vahtra puhtpuituid on Eestis umbes 40 ha. Puit on punakas või kollakas ja vastupidav. Kasut. siseviimistluses, mööbliks ja haljastuses.
Künnapuu – 20-30 m kõrge, lehed ovaalsed 5-12 cm pikad ja ebasümmeetrilised. Õitseb aprillis, mais, õied paiknevad kimbuna lühivõrsetel. Vanus 300-400 a. Külmakindel j akeskmise varjutaluvusega. Puit on väga väärtuslik, kõva, maltspuit on kollakasvalge, lõlipuit pruun või tumehall. Sageli kasvatatakse pargipuuna.
Harilik jalakas – kõrgus 25-30 m. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust. Lehed on suured 8-16 cm. Õitseb aprillis, õied on tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike. Täiesti külmakindel, varjutaluv, talub linnatingimusi, aga mullastiku suhtes nõudlik. Puit on väärtuslik nagu künnapuul.

Metsakasvukohatüüpide iseloomustus:
Loometsad – siia alla kuuluvad pael, rähksel või klibumullala kasvavad madala tootlikkusega (III-V boniteet) mullad . Kõige sagedamini esineva männikud vahel ka kuusikud ja kaasikud. Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike tüsedus, mis omakorda tingib ebasoodsa veereziimi. Jaguneb 1) Leesikaloo – esinevad männikud kohati kuusk ja kask. Õhukesed paepelased mullad. Niiskuse puudus. Alusmets: kadakas, pihlakas , sarapuu. Alustaimestik: on hõre, iseloomulikud taimed on lubikas, leesikas , sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo – tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt männikud ja männi kuuse segapuistud. Alustaimestik: kõrrelised, punane aruhein , lubikas, ussilakk , võsaülane. Alusmets: sarapuu, kadakas, kuslapuu . (saared, Lääne- ja Põhja-Eesti).
Nõmmemetsad – asuvad toitainevaestel liivmuldadel, enamus puistust männikud, tootlikkus on madal. 1) Sambliku kasvukohatüüp – paikenvad mitmesugustel liivadel , valdavad mullad on leedemullad . Esinevad hõredad puhtmännikud, alusmets puudub või esineb kadakaid. Alustaimestik: samblikud, kanarbik , pohl , leesikas. On kuivad ja tuleohtlikud metsad (Põhja- ja Loode-Eesti). 2) Kanarbiku kasvukohatüüp – asub toitainevaestel liivadel, muld on tugevalt happeline. Esinevad hõredad puhtmännikud. Alusmets: üksikud kadakad või puudub. Alustaimestik: kanarbikk, kukemari , leesikas, samblad , samblikud (Põhja-Eesti, saared).
Palumetsad – metsakõdu umbes 10 cm tüsedune, millele järgneb huumus - või leethorisont. Domineerivaks on männikud, kaaspuuliigiks kuusk. 1) Pohla kasvukohatüüp – esineb reljeefi kõrgematel osadel, domineerivad männikud, kuuske võib leida teises rindes. Alusmets: puudub või on üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestik: pohl, mustikas , kanarbik. (Lõuna ja Kagu-Eesti). 2) Mustika kv - paiknevad reljeefi madalamal osal, esinevad gleistunud ja leedemullad. Põhiliselt männikud ja kuusikud. Alusmets: puudub, või on pihlakat, kadakat ja paju. Alustaimestik: samblad, mustikas, pohl, leseleht , kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti lõuna-eestis. Jänesekapsa (mustika alltüüp) – muld on viljakam, huumushorisont kuni 25 cm paks. Domineerivad kuusikud võib esineda ka kaasikuid ja haavikuid.
Laanemetsad – 1)Jänesekapsa kasvukohatüüp – esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Puistute keskmine kõrgus võib olla 35-40 m. Kõige levinumad on kuusikud, võib esineda ka kaasikud, haavikuid ja männikuid. Alusmets: kuslapuu, pihlakas, vaarikas , sarapuu. Alustaimestik: jänesekapsas, leseleht, sinilill, laanelill . 2) Sinilill – leostunud või leetjad mullad, tüse huumushorisont. Kõige enam esineb kuusikuid, mida on kahjustanud juurepess. Leidub veel männikuid, kaasikuid, tammikuid, haavikuid. Alusmets: sõstar, kuslapuu, pihlakas, vaarikas. Alustaimestik: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas , ussilakk.
Salumetsad – levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimietel tekkinud muldadel. Muld on viljakas ja seetõttu on puistute koossesi mitmekesine . Esineb nii lehtpuumetsi kui ka kuusikuid. 1) Naadi kv – levivad nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Taimed on veega hästi varustatud, huumushorisont on tüse 20-35 cm. (eesti viljakaim kasvukohatüüp). Üle poole on kaasikuid ja 1/5 kuusikuid. Sobi ka nt tamme ja saare kasvatamiseks. Alusmets: sarapuu, sõstar, toomingas, vaarikas. Alustaimestik: domineerivad rohttaimed, kopsurohi, naat , ussilakk (eesti ida ja keskosa). 2) Sõnajala kv – esineb peamiselt orgudes, põhjavesi on pinnalähedane, võib esined üleujutusi. Sagedamini esineb kaasikuid ja sanglepikuid. Alusmets: toomingas, kuslapuu, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: sõnajalad.
Soovikumetsad – 1) Osja kv – levivad tasastel madalatel aladel, esinevad soostunud ja küllastunud mullad. Põhiliseteks puuliikideks on kask ja mänd või kuusk. Alusmets: pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud . Alustaimestik: kõrgematel osadel mustikas, pohl, laanelill. Lohkudes võsaülane, ussilakk, naat, sinilill, angervaks. 2) Tarna kv – esineb madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Domineerivaks on sookaasikud, mille koosseisus võib esined mändi, soodsama veerežiimiga aladel ka kaske, kuuske, sangleppa. Alusmets: hõre, pajud, kadaka , pihlakas. Alustaimestik: domineerivad kõrrelised, mustikas, pohl. 3) Angervaksa – levivad madalatel alael jõgede ja ojade läheduses. Valitsevad kaasikud talle järgneb kuusk ja sanglepp. Alusmets: pihlakas, paju, toomingas, vaarikas. Alustaimestik – angervaks, naat, seakapsas, sõnajalad (edela-eesti).
Rabastuvad metsad – toorhuumuslikud mullad, alustaimestikus domineerivad puhmad. 1) Sinika kv - levivad tasastel madalamatel aladel, lähtekivimiks liivad, muld on happeline ja liigniiske . Alusmets: kadakas, paju, paakspuu . Alust: kanarbik, sinikas, pohl, sookail , kukemari. 2) Karusambla – tekib tihti mustika tüübi soostumisel madalatel aladel, mulla lõimis on raske. Kõige sagedamini esineb männikuid vähem kuusikud ja kaasikuid. Alusmets: hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik: iseloomulik tugev sammalkate.
Rohusoometsad – kasvavad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel, puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. 1) Lodu kv – levib madalsoo või lammi -madalsoo muldadel. Domineerivaks on sookaasikud, kuivendatud aladel ka kuusikud. Alusmets: toomingas, lodjapuu , paju, näsiniin. Alustaimestik: kastikud, soosõnajalg, varsakabi , metskõrkjas (kirde-eesti). 2) Madalsoo kv – võrreldes loduga on üleujutused pikemaajalised ja turbakiht tüsedam. Domineerivaks sookaasikud, järgnevad männikud ja kuusikud. Alusmets: hõre, esinevad pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestik: tarn , sookail ja soopohl (lääne ja lõuna eesti).
Samblasoometsad – iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, puudest domineerib mänd. 1) Siirdesoo kv – tekib lodu või madalsoo edasisel soostumisel. Ülekaalus on männikud, vöhem sookaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alust: raba - ja madalsoo taimed (levinud üle kogu eesti). 2) Raba – tekib siirdesoo, sambla või karusambla kasvukoha edasisel rabastumisel, turvas halvasti lagunenud ja toitainevaene. Puistud on hõredad, domineerivad männid. Alusmets: puudub. Alust: sookail, kukemari, murakas , jõhvikas, kanarbik, samblikud.
Kõdusoometsad – iseloomulik on kuivendatud soomuld. Ülekaalus on kaasikud ja männikud. Levivad arumetsale iseloomulikud taimed ja seetõttu saab kasvukoha tüübi kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv – esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, g´harvem rabamuldadel. Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv – esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud.

Metsatakseerimine
Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid.

Kasvava puu takseerimine , kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine.
Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast ) ja puu kõrgus.
Diameetri mõõtmine – mõõdetakse metsaklupiga umbes 1,3 m kõrguselt juurekaelast.
Kõrguse mõõtmine – kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised , trigonomeetrilised . Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ning tulemused liidetakse või lahutatakse.
Puu vanuse määramine – männaste loendamise teel; juurdekasvupuuri abil.

Puistu lõikepindala määramine.
Puistu lõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil.
Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist kolmest küljest. Klupid jagunevad: täpsusklupp – joonlaua jaotised on kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega ning 0 punkt algab klupi liikumatust haarast. Ümardatud klupp – jaotused on 2 või 4 cm kaupa, 0 punkt on viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Elektrooniline klupp – töö tegemine on kiirem, piisab 1-st inimesest, andmete sisestamine arvutisse on lihtne.
Bitterlichi nurkloendur on istrument mis koosneb täpse pikkusega nöörist, või ketsit ja selle otsa on kinnitatud U-kujuline diopter. Puistus seistes teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud mis katavad dioptriava täielikult (1), puud, mis mahuvad täpselt dioptrisse (0,5) ja puud mis on väiksemad kui dioptriava loetakse (0). Saadud summa ongi puistu ristlõikepindala.

Puistu eraldamise tunnused: tekkeviis, rindelisus , koosseis, vanus, boniteet, täius.
Tekkeviis – sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad mestakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: kultuurpuistud, looduslikud (seemnetekkelised, võsutekkelised).
Rindelisus – on puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Eraldatakse üherindeline ja kaherindeline puistu. Teisesse rindesse kuuluvad puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte madalam kui 4m.
Koosseis – puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Seda iseloomusttakse valemiga, mis määratakse igas rindes eraldi. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist , mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puitu koosseisust.
Vanus – määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.
Boniteet – iseloomustab kasvukoha headust mingi puuliigi kasvatamiseks.
Täius – on koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga.

Metsamaterjalide mahu määramine.
Ümarmaterjalid – kõige tavalisem on palk, maht määratakse mahutabelite abil, selleks tuleb teada: materjali ladvapoolset diameetrit; materjali pikkust meetrites.
Virnmaterjalid – maht leitakse virna kõrguse pikkuse ja laiuse korrutisena.
Saematerjalid – tuleb leida materjali ühe tüki maht (selleks vaja teada materjali laius paksus ja pikkus).

Metsade uuenemine ja uuendamine. Jaguneb:

Looduslik metsauuenemine – võib toimuda kas seemneliselt – selleks on vaja soodsat viljakandvusperioodi ning soodsaid seemnete levimis - ja idanemistingimusi. Vegetatiivselt

Vegetatiivne uuenemine – toimub kännuvõsu (areneb kändudel uinuvatest pungadest peale puu raiumist) ja juurevõsudega (areneb juure lisapungadest). Vegetatiivselt tekkinud puud on tavaliselt lühemaealised, kannatavad rohkem haiguste käes ja on madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla).
Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid.
Seemneaasta – aasta millal seemnesaak on rikkalik, seemnevaheaasta – vähese seemnesaagiga aasta.
Viljakandvus sõltub: 1) kliimast – mida soodsam kliima seda sagedasem on puude viljakandvus, mida karmim kliima seda harvem korduvad seemneaastad. 2)kasvukohatingimustest – puistutes kus boniteet on parem on ka seemnesaak suurem. 3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab)

Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid.
Külv – eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske.
Istutamine – eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel.
Istutatakse 3 liiki taimi – seemikud, istikud, heistrid.

Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine.
Algtihedus – selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest .
Puuliigi valik – metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid – 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis – neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada.
Puuliigi valik sõltub – kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust; seenahiguste ja kahjurite esinemisest; metsaomaniku soovidest ja võimalustest.
Hooldamine – eesmärgiks on luua puudele soodsad kasvutingimused , hooldamise viis valitakse lähtuvalt metsa seisundist vanusest ja liigilisest koosseisust. Hooldamise viisid on: 1) pinnase hooldamine- kobestatakse mulla pealmist kihti ja hävitatakse umbrohi. 2) Täiendamine ja koosseisu reguleerimine 3) väetamine 4) keemiline töötlemine 5)kaitseabinõud loomade vastu 6) tulekaitseabinõud.

Põllumaade metsastamine.
Põllumaade metsastamine on õigustatud kui: muld on väheviljakas, ja ala ei ole põllumajanduseks soodne ning mets annab tulevikus rohkem saaki kui põllukultuurid; ala on väikese pindalaga ning seetõttu ei ole teda otstarbekas põllumaana kasutada või on asukoht ebasoodne (ebasobiv reljeef).
Puuliigi valik – tuleks eelistada lehtpuid kuid okaspuud on sageli jändrikud, kahjustatud haiguste poolt ning puit väheväärtuslik. Kõige paremini sobib arukask, sobilikud on ka sanglepp ja tamm.

Metsaseemnemajandus. Seemlad.

Metsakaitse . Olulisemad juure-ja tüvemädanikud.
Metsakaitse- on metsanduse haru mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võib põhjustada: ilmastiku äärmusseisund, loomad, haigused, inimene.
Juurepess – seenhaigus, mis põhjustab tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab ta enim kuusikuid ja männikuid. Viljakehad asuvad metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid ja alt kollakas-valged. Kuuse haigestumise tunnused: tüve alaosas väikesed piklikud valged laigud, juurekaela vaigujooks. Vanemate puude juurekaela laienemine, võrade hõrenemine. Männi haigestumise tunnused: tavaliselt kahjustab mädanik vaid juuri. Tormiheide, kuivanud kadakad alusmetsas, seene viljakeha metsakõdu all või puude juurekalelal. Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat.
Külmaseen – eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda .
Haavataelik – põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu. Mädanik võib esineda ka 20-30 a vanustel puudel.
Männi-koorepõletik – noortel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Seetõttu lakkab haigestunud külejel kasv ning vastaskülje jämedus suureneb. Koore pealispind muutub rohke vaigu tõttu mustaks. Haigestunud puud tuleb raiuda.

Putukkahjurid.
Putukkahjurid jagatakse kahjustuse astme järgi rühmadesse: 1) primaarsed kahjurid – kahjustavad terveid puid 2) sekundaarsed kahjurid – kahjustavad juba eelnevalt nõrgestatud puid 3) tertsiaalsed kahjurid – kahjustavad surnud puid
Okka ja lehekahjurid – närivad ära puude okkad ja lehed, mille tulemusle puu nõrgeneb.
Tüvekahjurid – toituvad kambiumi mahladest, puu nõrgeneb või kuivab.
Juurekahjurid – närivad või koorivad juuri, mis taksitab puu varustamist toitainetega.
Kuuse kooreürask – on 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Eelsitab 70-100 a vanuseid kuuski . Emakäigu küljes on umbes 60 muna. Kui emaürask on haude lõpetanud jätkavad nad taastumissöömingut emakäigu pikendamisega. Kui metsas on üraskid, siis ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Kui väljavedu pole võimalik tuleks puud koorida.
Männikärsakas – mardikad , enne munemist toimub küpsussööm, näritakse (noorte) okaspuude tüvesi ja oksi ning laikudena ka koort. Kahjustatud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Kahjutuste vältimiseks tuleks hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet. Tõrjeks kasutatakse keemilisi preparaate, millese taimed enne istutamist kastetakse.

Ulukikahjustused metsas.
Kõige suuremaid kahjustusi tekitab põder. Kahjustused: mändide puhul sööb põder ära puu ladvad ja võrsed, selle tulemusena puud hukkuvad või põõsastuvad. Põdrad koorivad ka latiealisi kuuski, selle tõttu pääsevad puule ligi mitmesugused haigused ja puu võib hukkuda.
Mestskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Nende poolt tekitatud kahjud on väheolulised.
Kopra rajatud tammid põhjustavad veekogu kallastel paiknevate mestade üleujutusi.
Hiired - talvisel perioodil võivad hiired sügava lume all närida noorte puude koort, see põhjustab puude arenguhäireid ja hukkumist. Eestis esineb hiirekahjustusi harva.

Raied. Raiete liigitus.

Hooldusraie – ülesandeks on eemalda metsast puud, mis takistavad oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Eemaldatakse ka haiged ja vigased puud.
Jaguneb: 1) Valgustusraie – selle abil kujundatakse tulevase puistu liigimine koosseis ja parandatakse allesjäänud kasvutingimusi. Tehakse 5-20 a noorendikes. Selle käigus raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. 2) Harvendusraie – tehakse puitutes mis on 20-25 a kuni puitute valmimisikka jõdmiseni. Eesmärgiks on anda parema omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. Metsa täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3) Sanitaarraie – eemaldatakse metsast surnud, surevad, tormi käes kannatada saanud ning kahjurite poolt nõrgestatud või surevad puud.
Hooldusraie bioloogilised alused – (ehk põhimõtted millega hooldusraied mõjutavad puistu kasvu). – 1) kasvuressursi ümberjaotumine – hooldusraiete käigus raiutkase puistust välja teatud hulk puid, seeläbi jääb teistele puudele toitaineid vett ja valgut rohkem ja seeläbi nende juurdekasv suureneb. 2) puistu liigilise koosseisu reguleerimine 3) Optimaalse tooltlikkusega võrastiku loomine – kui puude kasvavad tihedalt koos siis nende võrad on lühikesed ja lehti või okkaid vähe, samuti pole hea ka liiga pikad oksad, mõlemal juhul pole lehtede ja puu mass tasakaalus ning seetõttu ei saavuta puu oma parimat tootlikkust. Tänu hooldusraietele kujundatakse erinevatele puuliikidele sobivaim võrastik. 4) valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud – paraneb puitu kvaliteet, paraneb sanitaarne seisund sest haigustesse nakatunud puud raiutakse.
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid – 1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel – kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb raiering – tänu hooldusraietele jääb allesjäänud puudele suurem toitepind ja seetõttu kasvavada nad ka kiiremini. 3) lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine – haiged puud raiutakse nin lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud, mis annavad suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine – kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes).

Uuendusraie – tehakse puistutes, mis on halvas tervislikus seisundis, millel on madal täius ja millel on halvad pärilikud omadused.
Jaguneb: 1) Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu seemnepuud , säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie – lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud. Jaguneb aegjärkne raie, häilraie ja veerraie.

Valikraie – teostatakse püsimetsades, kus lageraieid ei tehta. Eesmärgiks on kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ning metsa ei likvideerita.

Trassiraie – kuni 4 meetrise tee või kraavi siseraie ja metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puuest ja põõsastest.

Raadamine – tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul viisil kui metsa majandamiseks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 188 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

188 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

veka123 Õppematerjali autor

mets puistu muld metsad männi juure kask lepp mänd kuusk puuliik

Sarnased õppematerjalid

doc

Materjalid metsanduseks

Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga

Eesti metsad

docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel • juurdekasvupuuri abil Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused Eesti riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Metsamassiividest raiutakse läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e kvartaliteks. Tekib kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade paremat majandamist, kuid kvartali piiriks võib olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). Kvartalivõrgustiku tähtsus: – võimaldab metsade majandamist, ligipääsu erinevatele metsaosadele – kvartalid ja eraldised on nummerdatud, seega loodud omaette koordinaatide süsteem, mis

Metsamajandus

docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied – neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o

Eesti metsad

doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud. Alusmets hõre, kuid liigirikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik. Pidev sammalkate puudub. 1.1.7. Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp - tasastel, madalamatel aladel. Muld tugevasti leetunud. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed – domineerivad puhmad. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmeilmeline mets. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Karusambla kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske. Muld happeline. Vastavalt soostumisele intensiivsusele kujunevad leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud

Metsandus

odt

Metsaökoloogia ja majandus

Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda

Metsandus

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue

Eesti metsad

doc

Üldmetsakasvatuse 2. töö

Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on ku

Üldmetsakasvatus

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 % (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga

Eesti metsad

Rohkem sarnaseid