Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga
Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel • juurdekasvupuuri abil Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused Eesti riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Metsamassiividest raiutakse läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e kvartaliteks. Tekib kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade paremat majandamist, kuid kvartali piiriks võib olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). Kvartalivõrgustiku tähtsus: – võimaldab metsade majandamist, ligipääsu erinevatele metsaosadele – kvartalid ja eraldised on nummerdatud, seega loodud omaette koordinaatide süsteem, mis
uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied – neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o
10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud. Alusmets hõre, kuid liigirikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik. Pidev sammalkate puudub. 1.1.7. Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp - tasastel, madalamatel aladel. Muld tugevasti leetunud. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed – domineerivad puhmad. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmeilmeline mets. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Karusambla kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske. Muld happeline. Vastavalt soostumisele intensiivsusele kujunevad leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on ku
Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 % (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga
Kõik kommentaarid