........ ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Lainepikkuse mõõtmine liinis Käivitasime generaatori ning lülitasime lühise liini lõppu. Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi asukohad liinil, milledeks saime x1 = 485 mm ja x2 = 700 mm Valemi = 2 * ( x2 - x1) järgi saame arvutada lainepikkuse = 2 * ( 700 485 ) = 430 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil Lülitasime koormuse liini lõppu ning mõõtsime Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 3 mV ja Umax = 47 mV Valemi SWR = SQRT( Umax / Umin ) järgi saame arvutada seisulaineteguri SWR = SQRT( 47 / 3) = 3,958 Seejärel joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. Miinimumkohaks koormusega liinil, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel, saime x3 = 650 mm Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR ringil aktiivtakistus on minimaalne
Tuul 5,00 4,60 4,50 4,50 4,50 4,20 4,10 4,00 3,90 3,60 3,50 3,50 3,503,50 3,40 3,10 3,10...
matemaatikud on sarnaseid diagramme kasutanud ka varemalt ning mida aeg edasi, seda enam arendatakse Venni diagrammi edasi ja leitakse sellele erinevaid kasutusvõimalusi. 1.2. Venni diagrammi olemus Venni diagrammiga on diagramm hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks. Venni diagramm on efektiivne moodus saada kiiret ja selget ülevaadet mingist avaldisest (Täht, 2016, lk 5). Samuti ka hea viis rühmitada erinevaid objekte (What are…, 2015). Diagrammil näidatakse hulki ringjoontena, mille sees võivad näidatud olla hulgaelemendid. Tavaliselt kasutatakse alates kahest ringist koosnevat Venni diagrammi ning osa, kus ringid omavahel kattuvad, moodustavad ühise osa. (Joonis 1) Hulki kujutatakse osaliselt kattuvate ringidena, kus kattuvad alad tähistavad elemente, mis kuuluvad mitmesse hulka. 3 Ühis-osa Joonis 1. Venni diagrammi ühisosa (autori koostatud). 1
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Protsess ideaalgaasiga ÜLESANNE NR.5 Ülesannete lahendamine õppeaines "Soojusõpetus" TE.0044 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille ...
..................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja x2 = 480 mm Lainepikkuse valem: = 2 * ( x 2 - x1 ) = 2 * ( 480mm 259mm) = 442 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil a) Lülitasime koormuse liini lõppu. b) Mõõtsime seisulaineteguri liinis. Umax=84V ja Umin=7V SWR=SQRT(Umax/Umin) SWR=SQRT(84/7)=3,464 c) Joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. d) Leidsime liinil miinimumkoha koormusega, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel. x3=428mm e) Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR aktiivtakistus on minimaalne. f) Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi - x1. Leidsime nihke
on läbinud järjestikku mitu erinevat termodünaamilist vaheolekut. Ringprotsessi tähtis eesmärk on soojuse muundamine tööks, mis ongi tehnilise termodünaamika peamine eesmärk. 30. Oleku ja protsessifunktsiooni mõiste. Olekufunktsioonid on funktsioonid, mis iseloomustavad süsteemi olekut, aga mis ei sõltu protsessi kulgemise teest. 31. Absoluutse mehaanilise töö mõiste, graafiline kujutamine p-v diagrammil. Mehaaniline töö tehakse suletud süsteemi poolt teda väliskeskkonnast eraldavate pindade asendi muutuse tagajärjel. 32. Millal loetakse mehaanilist tööd positiivseks, millal negatiivseks Mehaaniline töö loetakse positiivseks, kui see tehakse termodüinaamilise keha paisumisel negatiivseks aga siis, kui termodünaamilise keha maht väheneb 33. Kas termodünaamilises protsessis tehtav töö on oleku või protsessifunktsioon.
µ µ 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Boylei joon ja selle kujutamine z-p diagrammil. Reaalse gaasi iseloomustamine kokkusurutavusteguriga. Tk Reaalsete gaaside iseloomustamiseks on sobiv käsutada kokkusurutavustegurit, mis on määratletud kui ideaal- ja reaalgaasi mahu suhtarv: Vreaal pVreaal v z= = = reaal Videaal Ru T videaal 27. Reaalse gaasi kriitiline punkt. 28
A=*100%= *100%= 51,28% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 70,07% Katsekeha Nr.3 MESSING Tõmbetugevus Rm Rm== = 404,79 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 349,65 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 30,71% Katkeahenemine: Z Z=*100%=*100%= 73,52% Katsekeha Nr.4 ALUMIINIUM Tõmbetugevus Rm Rm== = 371,32 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 185,56 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 21,04% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 68,14% Diagrammil toimuvate protsesside kirjeldus Terase diagrammil näeme, et teras pole just kõige plastsem. Ta kannatab palju tõmbejõudu välja, kuid on suhteliselt habras ja ei pikene eriti. Roostevaba terase diagrammil näeme, et erinevalt terasest on ta palju plastsem ning kannatab ka tõmbejõudu rohkem kui teras ja seejuures pikeneb oluliselt. Messingu diagrammilt näeme, ta ei kannata eriti tõmbejõudu. Plastsus on päris hea ning pikeneb oluliselt. Alumiinium on väga habras, kannatab kõige vahem tõmbejõudu välja erinevalt teistest
järjestussuhteks ehk lineaarjärjestuseks ja sellist hulka M nimetatakse täielikult järjestatud hulgaks. Vt näited lk 132 Mis on Hasse diagramm? Kuidas ta koostatakse? Hasse diagramm on osalise järjestussuhte illustratiivne graafiline esitus. Diagramm koosneb sihipäraselt paigutatud ja joontega ühendatud alushulga elementides. 2 nõuet, vaata lk 133 kõige üleval. Millisel juhul ütleme, et üks element diagrammil katab teise elemendi? Kui osaliselt järjestatud hulga 2 elementi on Hasse diagrammil joonega ühendatud, siis öeldakse, et ülemine element katab alumist elementi. Mis on järjestussuhte minimaalne element? Mis on maksimaalne element? Osaliselt järjestatud hulga mingi element on minimaalne element, kui ta ei kata selle hulga Hasse diagrammil mitte ühtegi elementi. Osaliselt järjestatud hulga mingi element on maksimaalne element, kui selle hulga Hasse
Diagrammi analüüs Analüüsisime diagrammi brändilojaalsuse kohta, kui palju noortest kannavad kindlaid või valivad riideid brändide järgi. Diagrammi vead: · Värvi eristada on raske · Üks diagrammidest ületab 100%, diagrammil on 131,3% · Puuduvad seletused diagrammide juures, mida diagrammil täpselt näidatud on Diagrammilt loeme välja, et 66,1% poistest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele ja 65,2% tüdrukutest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele. Poisid ja tüdrukud on võetud ka kokku ühte diagrammi, mis näitab et 34,4% on lojaalsed ja 65,6% ei ole lojaalsed brändidele (100 inimesest 34 on lojaalsed ja 66 ei ole).
Küsimustikule vastamine võttis aega kuni 10 minutit. Klassi kuulusid nii poisid kui ka tüdrukud. 4.Küsimustiku tulemuste analüüs Järgnevalt esitan küsimustiku analüüsi tulemusi Esimene küsimus oli: Kas sa tead, et Bach sai kuulsaks alles ligi 100 aastat pärast oma surma? 7 õpilast vastasid jah, 4 ei tea ja 3 vastasid, et ei. Selle küsimuse juures oli üllatav see, et pooled vastanutest teadsid, et Bach sai kuulsaks alles ligi 100 aastat pärast oma surma.Vaata joonis 1. Diagrammil on protsentides välja toodud kuidas vastused jagunesid. Teine küsimus: Tead sa kas Bach kirjutas teoseid ka koorile? Mitte keegi ei vastanud jah, enim õpilasi vastas ,et ei tea ja üksõpilane vastas ei. Küsimuse vastustes ei tulnud suue üllatusena, et mitte keegi ei vastanud jah. Vaata joonis 2. Diagrammil on protsentides välja toodud kuidas vastused jagunesid. Kolmas küsimus: Kas sulle meeldib Bachi muusika? 2 õpilast vastasid, et meeldib, 4 õpilast
Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame sisejõu suuna ja punkti g asukoha (kahe sirge ristumispunkt): Seega on kahe varda sisejõud meil juba teada: Sisejõu märgi määramine (eeldusel, et jõud mis mõjub sõlme suunas on surve ja mis sõlmest eemale on tõmme): Liikudes tsoonist c-g-sse ümber toepunkti... ... liigume diagrammil järgmisel suunal: Liikudes tsoonist g-a-sse ümber toepunkti... ... liigume diagrammil järgmisel suunal: Seega võib kindlaks teha milline varras on surutud, milline tõmmatud: Diagramm pärast poole sõrestiku lahendamist: Sisejõud:
Konstrueerisin skeemi nagu tööjuhendis nõutud (joonis 1). Koormuse poolt esimese liini lainetakistuseks arvutasime ZL= 33 Ω ning sünteesisime selle järgi mikroribaliini, sageduse 5,0 GHz jaoks. Keskmise liini sünteesisime arvutatud lainetakistuse Z L=40,62 Ω järgi, veerandlaine pikkusega. Allikapoolse liini sünteesisime allika väljundtakistusega ZL=50 järgi. Joonis 1. Konstrueeritud sobitusskeem Simuleerisime tulemuse Smithi diagrammil (joonis 2), arvutades välja punktid 1GHz...10GHz, sammuga 0,1GHz. Joonis 2. Simuleeritud tulemus Smithi diagrammil. Joonis 3. S11 parameetri sõltuvus sagedusest. 4. Kokkuvõte Käesoleva töö käigus tutvusin programmiga AnsoftDesignerSV, Smithi diagrammi kasutusvõimalustega ning mikroribaliinidega. Ülesandeks oli sobitada koormus 5,0 GHz juures, kasutades veerandlainetransformaatorit.
2.Leida hulgad A ja B, kui järgnevad tehted nendega annavad järgnevad tulemused: Vastus: AB ={1, 5, 7, 8} BA ={2, 10} AB={3, 6, 9} Vastus: A={1, 3, 5, 6, 7, 8, 9} B={2, 3, 6, 9, 10} 3.Mida võib ütelda hulkade A ja B kohta järgneval viiel juhul ( ehk millistel erijuhtudel need võrdused kehtivad?): AB=A AB=A AB =A AB=BA AB = BA Vastus: Need viis võrdused kehtivad ainult juhul, kui A= ja B= 4.Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk (AB)C Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk ABC Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk C(AB) 5.Viirutada 3 hulga Venni diagraamidel hulk, mida esutavad distributiivsusseadused: A(BC)=(AB)(AC) A(BC)=(AB)(AC) 6.Esitada AB tehete ja abil: Vastus: AB=(AB)B 7.Lihtsustada hulgaavaldis: (AB) (AB) (AC) A = (AB) (AB)(BA) (AC) A = (AB)(BA) (AC) A=
1 Antud põhimetallide ning 70/15/15 (lisametall/põhimetall.1/põhimetall.2) dilution korral sobis Elga tootevalikust vaid Cromamig Duplex (C 0,015%; Si 0,4%; Mn 1,8%; P 0,02%; S 0,005%; Cr 22,5%; Ni 9%), mis tagab soodsa keevismetalli koostise. Dilutioni mõiste segunemisaste, legeerimisaste, põhimetallide ja elektroodist tuleva materjali suhe [Schaeffleri diagrammil graafiliselt lahendades sirge 1-2 ja C-W lõikepunkti asukoht määratakse põhimetallide suhte järgi (kui keevismetallis on mõlema suhe võrdne (15/15), siis asub see sirge keskpunktis, ebavõrdse jaotuse korral väiksema osakaaluga punkti pool), keevismetalli punkt asub lõikepunktist 0,7 pikkuse kaugusel (70% lisametalli)] (Diagrammil on näidatud põhimetallide ja keevitustraadi koostised. On soovitatav, et
kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe. SWR=1. Joonis vihikus? 6. Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 7
Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5 Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. 6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 7 Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele.
saab tekitada otse tekstitöötlusprogrammi (Google dokument, MS Word, LibreOffice Writer) sees leiduvaid tööriistu kasutades, siis diagrammid ja pildid tuleb üldjuhul mõne teise tarkvaralahenduse abil eelnevalt valmis teha ning alles seejärel tekstidokumenti importida. Tulemuste esitlemisel ... Tulemusi uurimistöö raportis kirjalikult esitledes tuleb arvestada, et igale lisatud tabelile, diagrammile ja joonisele tuleb tekstiosas viidata ning tabelis või diagrammil olev sisu seletatakse tekstiosas lahti. Lahtiseletuseks ei sobi tabelis või diagrammil oleva arvulise info üksühene tekstina üleskirjutamine. Tabelis või diagrammil olevate arvuliste tulemuste lahtiseletamisel uurimistöö tekstis tuleks välja tuua üldised tendentsid (nt üle poolte vastanutest kasutavad portaali mitu korda päevas või ligikaudu 85% vastanutest kasutab portaali vähemalt üks kord päevas) ning see, mis on töö sisulises
// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine struktuuridiagrammina Radar Tutvumine radardiagrammiga Piktogramm Piltide kasutamine diagrammi ilmestamiseks Struktuur Stuktuuridiagrammid Aegrida Dünaamikadiagramm ehk aegrida
b h y a b r r=x/2 r x 8 cm y 10 cm a 5 cm r 4 cm h 3 cm b 3,9 cm S 97,6 cm2 P 43,4 cm r=x/2 Auto 1 1 Mootor Kere 1 2,4 Esiklaas Uks Töövihik 1 DIAGRAMMIL Chart DIAGRAMMIL Chart Diagrammia Chart Are 1 1 Jooniseala Pealkiri Draw Area Title 1..* Andmeseeria 1..* Punk Data seria Poin Auto 4 1 Kere Ratas Salong 2,4 1
2. laulusõnade autor, luuletaja ; 3. aranzeerija, kes seab muusikapala sobivale muusikute koosseisule ; 4. muusikud, kes seda pala esitavad ; 5. mänenzer, kes loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused ; 6. kirjastaja, kes trükib noodid ; 7. toote produtsent, kes hoolitseb reklaamimisest ja stuudiotöö sujuvast kulgemisest ; 8. vabrik, kes dirazeerib (kui palju toodab) toodet ; 9. kauplused, kus müüakse toodet. Järgneval diagrammil on näha, millest kujuneb toote hind ja kuidas jagunevad ligikaudsed tulud. 2% plaadifirma kasum 3% produtsent 6% muusikud 7% tootmiskulud 9% helilooja + luuletaja 10% helisalvestuskulud 17% muud kulud 18% käibemaks 28% kaupluse juurdehindlus
34 N 12a 12 Ei 2 2 4,5 35 N 12a 17 Ei 2 3 4,5 36 M 12b 15 Jah 4 4 3,8 37 N 12b 14 Jah 3 2 4 38 N 12b 14 Jah 3 3 4 39 M 12b 13 Jah 4 1 3,85 40 N 12c 11 Jah 5 1 3,5 Küsimustele vastanute võrdlus: Diagramm 1 Esimesel diagrammil on näha, et vastanuid on peaaegu võrdelt. Mehi vastas: 18 Naisi vastas: 22 Kokku oli vastanuid: 40. Diagramm 2 Teisel diagrammil on näha, kui suur oli iga paralleeli osakaal vastanute seas. 12a ja 12b klassist oli vastanuid võrdselt, veidi vähem oli neid 12c klassist. 12a klassist oli vastanuid: 14 12b klassist oli vastanuid: 14
Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7. Tähtede tekkimine ja evolutsioon. Supernoova, must auk, neutrontäht 8. Hubble`i seadus ja konstant
avaldis koos seletusega. Entalpia soojussisaldus, mis on üks TD keha olekuparameeter, mis on soojustehnikasse sisse viidud et hõlbustada soojustehnilisi arvutusi. Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat: H =U + pV [J] h = u + pv [J/kg] 20. Entroopia mõiste ja mat. avaldis koos lahtiseletustega ning mõõtühik. Entroopia diagramm, mida kujutab sellel diagrammil joone alune pindala? Entroopia Puhtformaalselt TD-sse sisse viidud parameeter mis saadi matemaatiliste arvutuste tulemusel ja mis lihtsustab soojustehnilisi arvutusi. (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S =s M dq ds = T 2 dq s = s 2 - s1 = = J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21
.......................................................13 30.Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem............................................................................................. 14 31.Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel..............................................................15 32.Aurujõuseadme põhimõtteskeem....................................................................................................15 33.Rankini ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused)..........................................................................................................................................15 34.Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine) (soojuskasuteguri mõiste)............................. 16 35.Drosseldamine (teda iseloomustav skeem) ....................................................................................16 36
avaldis koos seletusega. Entalpia soojussisaldus, mis on üks TD keha olekuparameeter, mis on soojustehnikasse sisse viidud et hõlbustada soojustehnilisi arvutusi. Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat: H U pV [J] h u pv [J/kg] 20. Entroopia mõiste ja mat. avaldis koos lahtiseletustega ning mõõtühik. Entroopia diagramm, mida kujutab sellel diagrammil joone alune pindala? Entroopia Puhtformaalselt TD-sse sisse viidud parameeter mis saadi matemaatiliste arvutuste tulemusel ja mis lihtsustab soojustehnilisi arvutusi. (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S s M dq ds T 2 dq s s 2 s1 J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21
alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi) HR - diagrammi muudab oluliseks see, et ta annab ülevaate tähtede evolutsioonist. On selgunud, et tähe arenedes muutub tema heledus ja värvus ning seega ka tema asukoht diagrammil. Kui täht paikneb diagrammi piirkonnas, kus on palju tähti, on ta järelikult pikaajalises ja stabiilses etapis. Kui täht paikneb hõredas piirkonnas diagrammil, on ta ebastabiilses ja lühiajalises etapis. Tähed tekivad suurtes tähtedevahelistes gaasipilvedes. Selleks, et gaasist saaks täht, peab gaas kokku tõmbuma, kuid kosmiline gaas on väga hõre ja ka väga madalal temperatuuril tasakaalustab gaasi
Protsesside arendamise tehnikad Lisaks metoodikale on vaja leida ka sobiv tehnika muudetavate või probleemsete kohtade leidmiseks. Ajurünnak Ajurünnak on tehnika, kus grupp inimesi pannakse genereerima ideid ilma neid jooksvalt analüüsimata. Ideed kogutakse kokku ja analüüsitakse läbi, sõeludes ebaoluline välja. Paremate ideede puhul viiakse läbi täiendavaid kontrolle nende teostatavuse ja otstarbekuse kohta. Ajurünnak sobib uuenduslike lahenduste sissetoomiseks. Küsimustike koostamine Küsimustike koostamine on tehnika, kus koostatakse valitud sihtgruppidele protsessi või mõne tegevuse kohta küsimustik. Küsimustik võib olla iseseisvaks täitmiseks või ka abimaterjal intervjuu läbiviimiseks. Küsimustikud sobivad suure hulga inimeste arvamuse teadasaamiseks. Algpõhjuse analüüs Algpõhjuse analüüs on tehnika, kus tuvastatakse probleemid ning analüüsitakse sammhaaval nende tekkimise põhjuseid. Algpõhjuse analüüsi tulemused visualiseeritakse n...
menüü Layout sakilt. Muuda vajadusel hiirega tekstikastide asetust nii, et nendes olevaid andmeid oleks lihtsam jälgida. Office'I tugi diagrammiliikide kohta Office'I tugi andmete märgistamiseks diagrammi loomisel Office'I tugi diagrammi loomise kohta tekstiliselt (ka pealkiri, legend, trendijoon) Office'I tugi diagrammi loomise kohta videona (ka kohandamine) Office'I tugi andmesiltide muutmise kohta diagrammil 2014- 2016 keskmine 1159 178 148 94 93 gramm peab olema Sektordiagrammi Sektordiagrammi kasutatakse kasutatakse selliste selliste andmete andmete esitamiseks,
Ülesanne 4 Veeaur Kui palju kulub soojust t1 temperatuuril oleva niiske (x=0,8) veeauru temperatuuri tõstmiseks temperatuuri t2 suletud ventiilidega katlas (püsival mahul), kui auru on 3 kuupmeetrit? Algandmed: t 1 = 180°C t 2 = 390°C x= 0,8 V=3m3 T1=180+273,15= 453,15 K T2=390+273,15= 663,15 K L=0 Arvutused: q=Δh - v·Δp Q=q·m Erientalpia: h1=(1-x)·h’+x·h’’ Erientroopia: s1=(1-x)·s’+x·s’’ h1=(1-0,8)·762,7+0,8·2778=2374,94 kJ kJ s1=(1-0,8)·2.138+0,8·6,587=5,697 Kg·K Kg Niiske auru erimaht: v1=(1-x)·v’+x·v’’ 3 v1=(1-0,8)·0,00113+0,8·0,1946= 0,1559 m= 0,1559 =19,243 Kg m3 Kg Leian tabelist: p1=0,20Mpa=200 kPa Leian veeauru diagrammilt: s2=3230 kJ /(kg·K) h2=5,25 kJ / kg p2=310kPa Arvutan välj...
2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 B) Seisulainetegur SWR = = = 3,254 U min 8,5 D) Koormusega liinil leitud miinimumkoht, mis asetseb punktide x1 ja x2 vahel: x3= 650 mm x2-x3= 703- 650= 53 mm E) Minimaalne aktiivtakistus: x/= 53/440= 0,12 F)Leitud nihe Smithi diagrammil: 0,1718- 0,1295= 0,0423 mm 3. B) L1= 0,0423*= 0,0423*440= 18,612 mm C) Lühisliini pikkuse arvutamiseks leidsime Smithi diagrammilt Xx= 0,3542, L2= (0,3542- 0,25)*= 45,85 mm Lahutame sellest lühisliini osa ja liidame pool lainepikkust: L2- 75+/2= 45,85- 75+ 440/2= 190,85 mm 4. Koostasime sobitusskeemi reaalselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri: Umax= 59,5 V Umin=16 V 59,5 SWR = = 1,93 16
Iga südamelöögiga südamepõhjast levib elektriline signaal. Kuna süda on pidevalt töös, siis füüsilise elektrisüsteemi signaalid põhjustavad südame kokkutõmbeid ja vere pumpamist. Protsess kordub iga südamelöögiga. Kuidas töötab? Südame elektrilised signaalid seavad südamelöökide rütmid. Seade puutub rütmiga elektroodide kaudu kokku. Masin salvestab need signaalid millimeetri paberile või kuvab ekraanile. Kogu katse kestab umbes 10 minutit. Diagrammil on kujutatud P-laine (amplituud alla 0,25 mV) T-laine (amplituud1/6-2/3 vahemikus) PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verevarustuse häireid südamelihase infarkti südamekambrite ülekoormust ja suurenemist südamelöögi sagedust Kes vajab EKG ? Valu rinnus Väsimus ja nõrkus Probleemne hingamine
4. Riigi sisemajanduse koguprodukti leidmisel summeeritakse kõigi tegevusharude koguproduktid. Sellise summeerimise nimetamiseks kasutatakse terminit agregeerimine. 5. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe eelmisel ajaperioodil olnud arvväärtusesse on ahelindeks 6. Alusindeks on järjestikuste ahelindeksite korrutis 7. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe baasperioodil olnud arvväärtusesse on alusindeks. 8. Diagrammil on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga? 00,01,07,08 Diagrammil on toodud suuruse X alusindeksi dünaamika. Mitu protsenti oli suuruse X 2003. a. väärtus suurem väärtusest 2000. aastal? 62,5% 9. Millise valemi järgi arvutatakse ahelindeksit? yt tähistab suuruse y väärtust ajaperioodil t, y0 tähistab suuruse y väärtust baasperioodil. 10
pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR- diagrammil asub erineva massiga tähtede ilmumiskohti ühendav joon peajadast paremal ja on peaaegu vertikaalne, vastates ligikaudu temperatuurile 3000 K. Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR- diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral
b. Klassiekskursioonil külastatakse Kääriku suusakeskust. Lumetehnik toodab lumekahuriga lund. Juku küsib küsimuse Õpetaja vastab küsimusele c. Tudengil on vaja kursuseprojekt valmis saada Tudengil sai kursuseprojekt valmis Tudeng on valmis lõpetama kursust Tudeng ei lõpeta kursust Tudeng on kursuse lõpetanud 10.Allpool toodud diagrammil on järgmised vead: a,b,c,d,e*,f* a. Process 2 ei oma algust (Start Event puudu). b. Process 1 ei oma lõppu (End Event puudu). c. Process 1 ja Process 2 on kahes eraldi basseinis (Pool). nendevahelist suhtlust tuleb näidata Message Flow connectori abil, mitte Sequence Flow connectori abil. d. Tööjärje üleandmine eeldab ka vähemalt ühe (reeglina ühise) andmeobjekti kasutamist mõlema protsessi poolt. e
1 1 2 2 3. Miks töödeldakse toornafta enamasti nafta ammutamispaigast kaugel? Too kaks põhjust 4. Millised eelised ja puudused on naftaliival? Selgita Kanada näitel (Õ.lk.96). Kuidas on naftaliivade kasutuselevõtt seotud toornafta hindadega maailmaturul? 5. Kas ülemisel diagrammil on kujutatud riigid, mis toodavad kõige rohkem a)tuuleenergiat, b)soojusenergiat, c)päikeseenergiat, d)hüdroenergiat, e)tuumaenergiat, f) geotermaalenergiat ? Mille põhjal otsustasite? 6. Millise energiaallika tootmisvõimsuste prognoosi on kõrval
tööks. Termodünaamilise keha poolt sooritatava mehaanilise töö arvutamiseks peame teadma rõhku ja erimahu vahelist funktsionaalset sõltuvust. Mehaaniline töö loetakse positiivseks, kui ta sooritatakse termodünaamilise keha poolt (termodünaamilise keha paisumisel) ja negatiivseks, kui ta sooritatakse väliskeskkonna poolt (termodünaamilise keha komprimeerimisel). Termodünaamilise protsessi kulgemisel p-v diagrammil vasakult paremale on töö positiivne, protsessi joone kulgemisel paremalt vasakule negatiivne. Mehaaniline töö kui protsessi iseloomust sõltuv suurus on protsessi funktsioon. Mehaaniline töö sooritatakse termodünaamilise keha poolt teda piiravatel pindadel. Nendeks on agregaadi (soojusjõumasina) liikuvad pinnad (näiteks sisepõlemismootori kolb), samuti pinnad, mille kaudu termodünaamiline keha siseneb agregaati ja väljub sellest
Küsitlusele vastas 129 õpilast 353-st ning nende vastustest oli võimalik järeldusi teha Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilaste teadmiste kohta street workout`ist. 4. Saadud andmete põhjal koostati 10 sektordiagrammi, kuhu märgiti läbiviidud küsitluse andmed. Sektordiagrammidest on raske aru saada, sest pole kasutatud värvilist printerit, mis teeb diagrammi sektorid suhteliselt ühevärviliseks. Iga sektordiagrammi kohal ära selgitatud küsimuse tulemused, mida sellel diagrammil kujutatakse. Samuti olid kõik vastused ära põhjendatud. 5. Uurimustöö autorid said palju uusi teadmisi street workout`i ajaloost ning sellega seonduvatest teemadest. Saadi teada, et õpilastel on tänavatreeningust vähesel määral teadmisi, kuid enamus ei olnud päris kindlad mis street workout täpsemalt on. Minu jaoks ei olnud selle uurimustöö tulemused eriti üllatavad, sest street workout pole nii
Keskmise liini sünteesisime arvutatud lainetakistuse ZL= järgi, veerandlaine pikkusega. Allikapoolse liini sünteesisime allika väljundtakistusega ZL=50 järgi. Joonis 2. konstrueeritud sobitusskeem Simuleerisime tulemuse Shmithi diragrammil (joonis 3), arvutades välja punktid 1GHz...10GHz, sammuga 0,1GHz. Joonis 3. simuleeritud tulemus Smithi diagrammil Joonis 4. S11parameetri sõltuvus sagedusest Kokkuvõte: Käesoleva töö käigus tutvusime programmiga AnsoftDesignerSV, Smithi diagrammi kasutusvõimalustega ning mikroribaliinidega. Ülesandeks oli sobitada koormus 5.0 GHz juures, kasutades veerandlaine transformaatorit. Vaadates viimaseid graafikuid, võib sobituse tulemusega rahule jääda. On näha, et koormuse impedans on peaaegu z = 1 + j0, mis tähendaks, et peegeldustegur oleks võrdne 0'ga
11 12 6. Heakorranädala raames koguti vanapaberit. Andmed on diagrammil. 3 punkti 13 Vastus: ___________________________________________________________ 3. Märgi arvkiirel punktid, mis vastavad arvudele ja 3 punkti
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm ...
elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab
elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab
a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Diagrammil torkab silma kõigepealt diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba -- peajada. Sellesse diagrammi kogupindalast vaid sajandiku moodustavasse ribasse on koondunud 90% tähtedest. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) 4 Mille horisontaalteljel on tähtede temperatuurid vastavalt tähtede spektraalklassifikatsioonile (tähed on jagatud nende temperatuuri, värvuse ja keemilise koostise järgi klassidesse).
protuberantse. Slide 3 Tähed Peajada tähed ongi tavalised,parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kõige tähtsam omadus,mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad, on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku Päikses massist. Väiksed tähed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Suurimad tähed on Päikesest üle 50 korra suurema massiga. Kõrge temperatuuri tättu on nad valged ja nendes vabaneb võimas kiirgus.See aga tähendab, et nad põletavad oma kütusevaru kiiresti läbi ja nende eluiga on lühike. Diagrammil paiknevad nad peajada ülemises vasakpoolses osas. Hiiud Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suurmaid ülihiidudeks. Hiidude läbimõõt on sadu,
Antud programm võimaldab ainult keevismetalli segunemist põhimetalliga 30%. See tähendab, et keevismetalli siirdub 70% keemilistest elementidest elektroodist(lisamaterjalist) ning 15% ja 15% kahest erinevast põhimetallist. 1. põhimetall: 1C35 2. põhimetall: X2CrNiMo 17-12-2 Keevitusprotsess: GTAW Joonis 2.1 - Schaeffleri diagramm Diagrammi analüüs: Joonisel punkt 1 näitab põhimetalli punkti diagrammil ja punkt 2 näitab kõrglgeerterase punkti, punkt C vastab keevituse lisamaterjali punktile ja punkt W on keevismetalli punkt. Iselomulikud alad diagrammil: Austeniit - kuumpragude tekkimise tõenäosus suur. Soovitav vältida puhast austeniiti, vaid eelistada strukturi 5-12% ferriiti, mis asetseb kolmnurgana diagrammi keskel. Austeniit + ferriit struktuur võib tekkida temperatuuridel 470- 900 kraadi juures. Antud piirkonda tuleks
Puitpaneelid 33 1 894 411 1 516 Tselluloos 142 1333 600 875 Paber ja paberitooted 2977 3413 2374 4016 Kalandus • Alates 16.saj. on laevandus ja kalandus kaubandus ja pangandus olnud Hollandi majanduse aluseks. • Rotterdam’i sadam on aga kõige alustalaks. Diagrammil on näidatud püütud kala kogus1950- 2010 raames. • Alumisele diagrammile on lisatud ka kalakasvandustest püütud kalad ja mereannid. Vesiviljelus • Kalade, karpide ja Suurimad kalandus- ja veetaimede kasvatamine vesiviljelustoodete turud on maailmas üks kiiremini arenevaid sektoreid. • See pakub kogu maailmale umbes poole kogu söödavast kalast • Diagrammil on näha akuakultuuride kasvatamise tootlikus 60 aasta jooksul.
· M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Tähtede füüsika 1. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprung-Russelli diagramm näitab spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahelist seost. Koostamine: ühele teljele kantakse spektriklassid ehk temperatuurid ja teisele teljele absoluutsed tähesuurused. Iga täht saab endale diagrammil oma punkti vastavalt temperatuurile ja absoluutsele tähesuurusele. Diagrammil tekivad piirkonnad: ülihiiud, punased hiiud (külmad, suured ja võimsad tähed), punased kääbused (väikeste mõõtmetega külmad tähed), valged kääbused (väikeste mõõtmetega kuumad tähed), põhijada tähed (Päike on ka peajada täht). 2. Mis on peajada? Peajada kulgeb Hertzsprung-Russelli diagrammil ülevalt vasakust nurgast alla paremasse nurka
maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b.) Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 2 c.) Sisendtakistuse määramiseks leidsin koormusega ja lühisega mõõdetud miinimumide vahelise nihke. Teisendasin nihke väärtuse lainepikkusteks ja sooritasin vastava nihke ka diagrammil, kust kirjutasin välja takistuste lugemid. d.) Leidsin antenni normeerimata sisendtakistuse, eeldades, et normeerimistakistus 7. Asetasin dipooli positsioonile 65 ja kordasin p. 6. 8. Asetasin dipooli positsioonile 70 ja kordasin p. 6. 9. Asetasin dipooli positsioonile 80 ja kordasin p. 6. 10. Asetasin dipooli positsioonile 85 ja kordasin p. 6. Dipooli
Põhjenda kolme näitega. Siis riik teab milliseid muudatusi on vaja teha. Kui sündide arv on suur, peab riik planeerima lasteaedu ning koole. Kui on palju tööealisi inimesi, peab olema piisavalt töökohti Kui on palju vanureid, pead riik arvestama, et pensionite maksmiseks jätkuks raha Nimeta lisaks vanusele veel üks tunnus, mille alusel on võimalik Eesti rahvastikku analüüsida. Sugu 5. Rahvastikku võib jaotada vaga erinevate tunnuste alusel. Diagrammil on esitatud Eesti rahvastiku vanuseline struktuur. Täida sektordiagrammi põhjal tabel. Eesti rahvastiku vanuseline struktuur 01.01.2007. a Vanuserühm % 65 ja vanemad elanikkonnast 019-aastased 2064-aastased 0-19 aastased 23% 20 -- 64- 60% aastased 17% 65 ja vanemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
