Energiavoog ökosüsteemis • Mis rolli mängib energia ökosüsteemis? • Kuidas liigub energia toiduahelates? Päikesevalgus • Olulisim energiaallikas on Päike. • Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub rakuhingam...
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taim...
docstxt/135102969962.txt
1.-2. HULKRAKSUS Koloonia: vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine (üle madalakvaliteetse toidu); üks alternatiiv suur olla (suuri objekte süüa), mis osutus ootamatult edukaks (NB! Erinevalt teistest põhines kõige rohkem koostööl!). Differentseerumine: loomadel saagi püüdmine; taimedel - kinnitumine ÖKOSÜSTEEM Populatsioonid Kooslused Toiduahelad 6 Üldbioloogia. 1.-2. ENERGIAVOOG Milleks? Korda luua: Juhuslikkuse kaotamine Korra laiendamine Kuidas? Erinevad energia vormid Stabiilsus Universaalne vahendaja: ATP Kuidas? 1. Heterotroofselt 2. Autotroofselt Heterotroofne energiaga varustamine: 1 Ananeroobne: käärimine s.l. a. + glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H b. käärimine s.str.: püruvaatetanool piimhape
Ehitus:Aatom koosneb tuumast ja tuuma ümber tiirlevatest elektronidest. Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga.statsionaarne olek e ajas muutumatu olek, mil aatom ei kiirga, ning teisest küljest aatom kiirgab (neelab) teatud koguse energiat ainult üleminekul ...
69. Atsidofiil happelembeline taim 70. Kaltsifiil lubjalembelised liigid 71. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 72. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). Harilikult on elustikult rikkalikud, mitmekesised ning väga produktiivsed. 73. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 74. Energia võime teha tööd 75. Energiavoog päikese kiirgusenerga järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 76. Energeetiline efektiivus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks 77. Produktsiooniefektiivsus 78. Assimilatsiooniefektiivsus 79. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 80
heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal
N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Sarnanevad ehituselt Maaga. Nende mõõtmed, massid ja keskmised tihedused on võrreldavad. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud.
kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,moodustub glükoos;taimed saavad elada fotosünteesita;ainete
Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Päikese laigud Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000k madalam. Järelikult on seal energiavoog päikese pinnale olema takistatud Miks päike vajalik on? Päike annab meile valgust ja soojust.Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Päikese pinna temperatuur on umbes 6000 kraadi. Päikese sees aga 100 miljonit kraadi. TNX
astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel Selle kaudu on organismid omavahel seotud Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) Nt. leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk pähkel orav nugis kotkas Toiduahelad on omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku.
populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Põhjendage oma arvamust. 46. Päikesekiirgus ja FAR. Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes. Päikesekiirgus: 1) otsene kiirgus - S; 2) hajus kiirgus - D; 3) summaarne kiirgus - Q FAR, selle osa kogu päikesekiirgusest; lehepinna indeks (m²/m²); lehtede pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine 47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või
ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (>107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses. 6. Mis on Päikese laigud? Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 7. Päikese siseehitus. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude- konvektsiooni teel. 1 8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid ehk laikudega kaasnevad loited- aine paiskumine sadade tuhandete
Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine. Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog, aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. . Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. Eksaminand teab: · bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid;
nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv
silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 5. Mis on Päikese laigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon
Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike
substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2, H2O retsükliseeritakse Joonis loeng 16, slaid 6 4. Joonistage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem ja iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad ühes ja teises.
22.Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses 23.Valguse peegeldumisseadus, murdumisseadus Peegelduv ja murduv kiir on langemistasandis Peegeldumis- ja langemisnurk on võrdsed 24.Sumbuvvõngete võrrand, sumbuvustegur, sumbuvuse dekrement - sumbuvvõngete võrrand Suurusi ja nim. vastavalt sumbuvate võnkumiste sumbuvusteguriks ja omasageduseks. Suhet nimetame sumbuvuse dekremendiks 25.Lained, energiavoog laines, laine võrrand Energiavoog laines. Et lainetus levib, kaasneb tema liikumisega ka energia levik. Analoogselt vee vooluhulgale läbi vooluga risti oleva pinna Laineks nimetame keskkonna osakeste võnkumist, kus võnkefaas sõltub allika kaugusest siinus (koosinus) funktsiooni järgi. Lainevõrrand. Seega kirjeldab lainet valem 26.Doppleri efekt Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega
· Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud · Enamasti on nad umbes 10000 km suurused ja nad esinevad tavaliselt rühmadena. · Mingil ajahetkel võib päikeseplekkide arv olla nullist mitmesajani.
4. Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas kapinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, kontsentriliste sfääridegasfäärilisteks laineteks. 5. Lainete omadused: Lained kannavad energiat, seda iseloomustavad füüsikalised suurused energiavoog läbi pinna ja energiavootihedus- Poyntingi vektor. 6. Lainepikkus: Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sagedus f jagatisega: Lainesagedus: Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Laineperiood: Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse
43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; 51
Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 10. Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine. Reegel : Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast. Koostamine : Ökoloogiline püramiid saadakse, kui toiduahel paigutatakse vertikaalselt ja kõige alla jäävad tootjad. 11. Kuidas liiguvad ökosüsteemis aine ja energia? Ökosüsteemi läbib energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse laguahelda lagundajate poolt
Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi. Pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine.Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, nind kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda vett ja õhku. Biosfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI. Energia eksisteerib paljudes eri vormides ja need võivad üksteiseks üle minna-muunduda e. teiseneda. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Kui keha paiknseb teise keha loodud gravitatsioonijõu väljas, räägime gravitatsioonienergiast. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s
põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuvates aine- ja energiaringetes, mis on omane dünaamilisele süsteemile. Maa sfäärid moodustavad tervikliku süsteemi. Teke ja toimumine on vastastikku seotud; toimub aine- ja energiavahetus ehk Maa sfäärid on avatud süsteemid; Maa sfäärid muutuvad ajas ja ruumis ehk on dünaamilised. 4. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Maakera on energeetiliselt avatud süsteem. Potensiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia, nt. Lained, kivide veeremine ja jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus
1) Arvukus – isendite hulk 2) Biomass – organismide kogumass 3) Produktiivsus – biomassi juurdekasv (väheneb kõrgemate tasemete suunas) Tootjad – esimene troofiline tase Tarbijad – teine troofiline tase I astme tarbija – taimetoitlane e herbivoorid II astme tarbija – kõigesööjad e omivoorid III astme tarbijad – lihassööjad e kiskjad e karnivoorid 6. Energiavoog läbi ökosüsteemi (püramiidi reegel) o Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogiline efektiivsus) Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi.
kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 5 Päikeseplekid Päikeseplekid ehk Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000°C madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited ehk Protuberantsid aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi
Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust. - Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele. - Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas. Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks. - Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. - Kerge kõhulahtisus. - Tugev energiavoog. Sageli tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud................................................. 7 5.2 Valude leevendamine .......................................................................................................8 5.3 Tuhud................................................................................................................................ 8 5.4 Enneaegne sünnitus............
populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. N: kuusiku maharaiumisel kasvavad sinna enne lehtpuud, mis muudavad metsatüüpi. Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Ökoloogilise püramiidi reegel - Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas.
loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ektoparasiidid – parasiidid, kes elavad teiste organismide peal. Elusstrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad Endoparasiidid – parasiidid, kes elavad teistes organismides sees. Energiavoog – Päikese kiirgusenergia järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks Fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad
jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. (üle 11km ookeani põhjani) Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhhukiht. Ülapiiriks peetakse hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000-1200km. Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemis ja mineraalainete ringe moodustavad ökosüsteemi. 2.2 Maa energiasüsteem Energia ei kao, vaid muundub ühest olekust teise. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Energia liigid ja nende avaldumine looduses Mingi keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on mehaaniline energia. Energia,
Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes elavate parasiitide keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe, omandavad võime omastada hapnikku tingimustes, kus selle osarõhk on väga väike. Endoparasiitide hingamine on alati anaeroobne. 22. Energiavoog on päikese kiirgusenergia järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 23. Fossiilsed kütused ehk fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinukuühendid.
Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis)
Taim kasvab ja areneb normaalselt kiirguste lainepikkuste vahemikus 400 – 800 nm. See lainepikkuste vahemik mõjutab taime kõiki tähtsamaid füsioloogilisi protsesse (Ph, fototaksis, fotoperiodism, idanemine, säilitusainete moodustamine jm). Albeedo – pinna peegeldusnäitaja (0 – 1, peegelduva kiirguse intensiivsus võrreldes pealelangeva kiirgusega Kiirgusbalanss – aluspinnale (muld, vesi jm) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. 47.Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. Oli 25.05.18 eksamis (seotud toiduahela küsimusega) Organismis. Toiduahelas. Toiduahelas. L – taimkatte poolt neelatud valgus en; GPP – primaarne kogutoodang (süsteemi poolt omastatud energia); NPP – primaarne puhastoodang (toodetud orgaaniline aine, kättesaadav järgmisele troofilisele tasemele); R – hingamisenergia; B – biomass; NU – bioloogilist str läbinud energia (nt
Vajab suurt rõhku ja tempi. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast madalam. Energiavoog Päikese pinnale on takistatud. Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud
Netoproduktsioon Orgaanilised ained glükoos Pindmine äravool vesi Populatsioon Segametsa loomad ja taimed Populatsioonilained Kohanemine * ühekordne Kohastumine pikaajaline Autotroof tootja, produtsent , taim :D Biomass- elusolendite mass :D:D:D:D:D:D:D:D:D::D:D Bioproduktsioon elusaine toodang Brutoproduktsioon puu ehitab keha üles, kasvatab massi :D Neto -.- - palgast maha :D Ektoparasiidid välisparasiidid Endoparasiidid siseparasiidid Elustrateegia K, R Energiavoog Nool näitas seda kuhu lähevad võrgustikus nooled, kes keda söb (võrgustik) :D Geoloogiline aineringe kivimite ringe. Maakera sisemus Keemiline energia päike muudab valguse keemiliseks energiaks, meie sööme kõhud punni :D Rakuhingamine meie saame rakusisest energiat! Lõhume söögi ära ja saame energia, et punnitada :D Sünergism bio ja a bio koosmõju (tuulekülmaga koos ikka on külmem, kui ns külmaga.) :D
Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ökoloogilise püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog. 55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcl/m2). 56. Fütomass taimne organismide mass 57. Zoomass loomne organismide mass 58. Energia (kr. energia- tegevus) on võime teha tööd 59. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus)
CE = In/Pn-1 * 100 Troofilise taseme energiatarbimise üldine Assimilatsiooni efektiivsus efektiivsus AE = An/In * 100 CE * AE * PE Produktsiooni efektiivsus Konsumentide roll toiduahelas: Positiivne tagasiside Kiire taimse toidu produtseerimine stimuleerib ka tarbimist, energiavoog kontsentreerub kahele-kolmele troofilisele tasemele Paaris- ja paartituarvulised ahelad Toiduahela konsentreerumine: Toksilistel ainetel on omadus toiduahelas liikudes igas järgmises lülis konsentreeruda Radioaktiivsed ühendid, pestitsiidid, DDT. Elavhõbe Energia toiduahelas Toiduahel: - Kvantiteet - Kvaliteet + Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofiline struktuuri kujutis, mille
Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks 33% peegeldub tagasi kosmosesse 22% neeldub atmosfääris 45% neeldub pinnases Fotosüntees 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Kust saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Mis on päikeselaigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Milline on siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna
Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks 8) Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Energia tekib Päikese tuumas ja siis liigub 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi. Kust kiirgusena jõuab mingi hulk ka Maale. 9)Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 10) Mis on tähesuurus? Iseloomustab tähe heledust. Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 11)Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 12) Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Visuaalne tähesuurus- inimese nägemismeele abil
.................................................................................................... 10 Kasutatud materjal: ....................................................................................................................... 11 2 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID Looduskomponendid (pinnamood, mullastik, veestik ja taimestik) ning nende vastastikune seotus. Aineringe ja energiavoog maastikus. Maastike aine- ja energiabilanss, nende erinevust põhjustavad tegurid. Inimmõju maastike arengule ja välisilme muutustele. 2. EESTI MAASTIK 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi
Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa
Termodünaamika II seadus Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada. PÄIKESEENERGIA Energiavoog läbi kiirgub Maale valgusena biosfääri BIOSFÄÄR Aastane bioproduktsioon FOTOSÜNTEES kuivainena on 1,1 Gt Päikeseenergia muundatakse FOTOSÜNTEES keemiliseks energiaks energiasisaldusega 1,8 ZJ (10²¹J). 54% energiast sisaldub HINGAMINE metsades, Keemilist energiat kasutatakse
määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne valgus või üleväetamine. 15. Energia ökosüsteemis. Energiavoog. Albeedo Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine)
on seepärast liigirikkam kui kumbki neist. Ökotonid on liikide kontrsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (mahendab keskkonnakahjustusi) ning geoökoloogilised barjäärid. Veekogude kaldad on ökotonid - vajalikud varje- ja sigimispaigad veega seotud elustikule. 12) Kirjeldage ökosüsteemi energiavoogu ja toitainete ringet. Miks pannakse loomadele soolakive? Miks väetatakse põldu aga mitte metsa? Energiavoog on Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse- ja loomse biomassi energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Soolakive pannakse loomadele nende mineraalidevajaduse katmiseks, eriti talvisel ajal. Metsa väetab kogu puudelt ladestunud varis, loomade elutegevuse jäägid ja surnud loomad. 13) Millises Eesti piirkonnas on mulla hapestumine suurem probleem ja miks?
kasvuga. Et vastu võtta strateegilisi otsuseid, tuleb peale keskkonnaseire, mis annab teavet keskkonna olukorrast, toetuda veel uurimistööle, mis annab teavet keskkonnataluvuse kriitiliste koormuste ja kriitilise taseme kohta. ERKP on peamiselt suunatud keskkonnaohu (kliimamuutused, hapestumine, eutrofeerumine, toidu saastumine, liigirikkuse kaudu jne.) avastamisele, lisaks uuritakse näiteks välismõjusid inimese tervisele. 31. Energia Ökosüsteemis. Energiavoog Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine ) ökosüsteemis taimse ja
biomassist. Seda seaduspärasust nimetatakse ökoloogilise püramiidi reegliks. o Kui kujutada ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi ristkülikuna ja paigutada need ülestikku, saame biomassi püramiidi. Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? o Kogu bisfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. o Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemete energiaks. o Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. o Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku enegia saamiseks. o Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Ökoloogilised globaalprobleemid
aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanded Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Kaks põhitüüpi:
aineringluse toimumiseks, on aluseks loomse ja taimse biomassi tekkele. · 63. Millised on elusaine biogeokeemilised funktsioonid? · 63. · (a) elufunktsioon ja · (b) kontsentratsioonifunktsioon ja · (c) biokeemiline funktsioon ja · (d) taandamis-hapendamisfunktsioon · (e) gaasifunktsioon · (f) lagundamisfunktsioon ja · 64. Kirjelda energiavoo, vee tsükli ja biogeokeemiliste tsüklite vahelisi seoseid: · 64. Energiavoog on elu alus. Et maalejõudev energiavoog saaks muutuda elusloodusele kasulikuks, peab toimuma hulga protsesse. Enamus looduslikest tsüklitest hõlmavad nii elus kui eluta ainet. Biogeokeemiliste tsüklite hulka kuuluvad hapniku, süsiniku, lämmastiku, fosfori ja paljude teiste elementide tsüklid, nende hulgas ka inimtegevusest tekitatud toksilised ja saastained. · Hüdroloogiline ehk veetsükkel on looduses üks põhilisemaid protsesse. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi õhku ja
annaabi.ee 
