Põllurull Rulli otstest ulatuvad välja raudpulgad, mis kinnituvad raami külgpuude aukudesse. Külgpuud olid ühendatud mõlemast otsast peale ja alla löödud lauaga. Rullid olid valmistatud puidust. Esimesed põllurullid tuli kasutusele 19. sajandi lõpul, need olid raamita ja siledast puust kerega. Hiljem, 20 saj algul kasutati Eestis ka raamiga ja istmekohaga keerulisemaid põllurulle. Raske rull tagas mullakamakate purustamise ja tasandamise. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida, parandades veevarustust. Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda. Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu. Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, rullimine tegi mulla tihedamaks siis ei pääsenud külm nii sügavale maapinda ja ei kahjustanud taimi. Mulda rullitakse külvijärgsel perioodil. ...
(Triticum dicoccum-kaheteranisu; triticum persicum- pärsianisu; triticum durum-kõva nisu; triticum turgidum-pundnisu; triticum polonicum- poola nisu). III. Heksaploidne rühm (2n=42). (Triticum spelta-spelta nisu; triticum aestivum-pehme nisu; triticum compactum-kääbusnisu). Oder 6 realine (igal peatelje lüli astmel 3 norm pähikut, milles igaühes on arenenud tera. On kuuetahuline-pea tihe;pähikud hoiduvad peateljest;mõlemal pool peatelge 3 vertikaalset terarida;pea ristlõikes 6 tipnelise tähe kujuline. Neljatahuline-pea hõredam;keskmised terad paremini arenenud;ristküliku kujuline). 2 realine (tera moodustub keskmises pähikus, moodustub 1 teris. On mutantia- külgmistel viljatutel pähikutel lible,sõklad;peatelg külgvaates nähtav ei ole. Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer
kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja fookusi ning kiirte käiku võime konstrueerida suvalise eseme kujutise mille tekitab koondav või hajutav lääts. 1. Kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti, 2. Kiir mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, 3
4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU);
kus: valitud kihi suhteline joondeformatsioon; y valitud kihi koordinaat (+/- märgiga, telje suhtes), [m]; R varda telje kõverusraadius, [m]; ristlõike pöördenurk paindemomendi toimel, [rad]; vaadeldava vardalõigu kesknurk, [rad]. e nulljoone kaugus peateljest (alati "sissepoole"), [m]; · Hooke'i seaduse ( = E) abil saab ristlõike paindepinge M = E ( y + e) , laotuse avaldise (see on hüperbooli võrrand): (R + y ) kus: M paindepinge, [Pa]; E materjali elastsusmoodul, [Pa].
Tõmbepinge 6.32. Millistel juhtudel on painde korral ristlõike suurim survepinge ja suurim tõmbepinge võrdse arvväärtusega? 6.33. Millistel juhtudel on painde korral ristlõike suurim survepinge ja suurim tõmbepinge erinevate arvväärtustega? 6.34. Määratlege varda ristlõike tugevusmoment! Wz -ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz- ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a-kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. 6.35. Sõnastage Zhuravski hüpotees! hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad varda laiuses (b ulatuses) ühtlaselt 6.36. Mis on lubatav paindepinge? Konkreetses ülesandes ohutuks loetud normaalpinge kas tõmbel või survel 6.37. Kuidas on seotud materjali tõmbetugevus, survetugevus ja paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 6.39
hõredam arenenud libled ja ainult libled sõklad peateljelülid pikad, pähikud hoiduvad peatelg ei ole peatelg külgvaates jättes pähikute vahele peateljest eemale külgvaates nähtav nähtav vaba ruumi mõlemal pool mõlemal pool peatelge 3 peatelge keskmised korrapärast terad tugevamini vertikaalset terade arenenud ja surutud rida vastu peatelge pea ristlõikes pea ristlõikes kuuetipulise tähe
Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab varre otsas vaid üks õis. Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut õit. Tegelikult koosneb see paljudest väikestest õitest, mis avanevad järk-järgult äärest keskosa suunas
Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest). Eesti rukkis on keskmiselt 9...10% proteiini, 1...2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi
pähikut keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia pea tihe Pea eelmisest Külgmistel Külgmistel viljatutel pähikud hoiduvad hõredam viljatutel pähikutel pähikutel on arenenud peateljest eemale Pearao lülid pikad on arenenud libled ainult libled mõlemal pool peatelge jättes pähikute vahele ja sõklad Peatelg külgvaates 3 korrapärast tühja ruumi Peatelg ei ole nähtav vertikaalset teraderida Mõlemal pool külgvaates nähtav pea ristlõikes 6-tipulise peatelge keskmised tähe kujuline terad tugevamini
Igal peateljelüli astmel 3 normaalset arenenud pähikut Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks. 6-tahuline 4-tahuline Rühm nutans Rühm deficientia pea tihe Pea eelmisest hõredam Külgmistel viljatutel Külgmistel viljatutel pähikud hoiduvad peateljest Pearao lülid pikad jättes pähikutel on arenenud pähikutel on arenenud eemale pähikute vahele tühja libled ja sõklad ainult libled mõlemal pool peatelge 3 ruumi Peatelg ei ole Peatelg külgvaates nähtav korrapärast vertikaalset Mõlemal pool peatelge külgvaates nähtav teraderida keskmised terad pea ristlõikes 6-tipulise tähe
Ta teeb kõrre tugevamaks ja kaitseb sõlmevahe õrna kasvavat osa vigastuste eest. Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda. Õisik. Koosneb pähikuist. Nisu õisikut nimetatakse peaks. Pea koosneb kõrre jätkuna arenenud lülilisest peateljest ja selle astmetele kinnituvatest pähikutest. Peatelje igale lülile kinnitub nisul üks pähik. Pähik. Pähik koosneb nisul 3...5 õiest ja pähiku alusel paiknevast liblest.Üks libledest asub kõrgemal, seda nimetatakse siselibleks, teist aga välislibleks. Nende vahel on õied. Õis. Õiel asuvad välissõkal ja sisesõkal. Sisesõklal on kaks andrut. Sõkalde vahel asub emakas ja kolm tolmukat. Õisiku diferentseerimine algab juba kõrsumisfaasis, mistõttu sel
üksikud toad)). Näitena võib tuua Pompeii Pansa ja Fauni majad, Loreius Tiburtinuse ja Vettiuse majad: pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Söögitoaks määratud ruumi tablinumi taga oli uuendusena näha Kreekast sisse toodud peristüül. Kaunistusi oli rohkelt. Erinevalt kreeka majast olid ruumid rooma majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule. Tänapäeval kutsuvad Pompeii majad esile vaimustuse võludes kujunduse ülima täiuslikkusega, ent seal tuleb ilmsiks ka rooma majade edevus, maitsetu luksus ning nende rikast mõttetused, kes lasksid pooleldi käsitööndusliku tasemega kunstnikel maalida seinad täis kreeka maalide koopiaid. Kõikide vahenditega püüti esile kutsuda ruumilisuse muljet. Maapiirkondades olid asjalood mõnevõrra teised. Plinius kirjeldab oma Tusculumi suvila asukohta: "..
Priit Põdra, 2004 100 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL kus: Wz ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. Tugevusmomentide avaldistes on vastava teljega risti olev mõõde ruudus (Joon. 6.23). Erinevate kujundite (ja profiilide) tugevusmomendid peatelgede suhtes on toodud insenerikäsiraamatutes (ja tootekataloogides) Ristküliku tugevusmoment Kolmnurga tugevusmoment Ringi tugevusmoment
Priit Põdra, 2004 100 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL kus: Wz ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. Tugevusmomentide avaldistes on vastava teljega risti olev mõõde ruudus (Joon. 6.23). Erinevate kujundite (ja profiilide) tugevusmomendid peatelgede suhtes on toodud insenerikäsiraamatutes (ja tootekataloogides) Ristküliku tugevusmoment Kolmnurga tugevusmoment Ringi tugevusmoment
Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve
Tõelise meridiaani tasand pöörleb nurkkiirusega 2 M sin . Tekib pretsessioon ümber telje y-y ja moodustub nurk β tundliku elemendi ja tõelise horisondi vahel. Elavhõbeda ülekogus põhjapoolses anumas tekitab tundliku elemendi peatelje peapretsessiooni nurkkiirusega ωp tõelise horisondi poole ja ekstsentriline lisaraskus lisapretsessiooni nurkkiirusega ω s tõelise horisondi poole. Tundliku elemendi peateljest eemaldumine toimub seni kuni nurk β saavutab väärtuse, mille juures ω2 = ωp Tundliku elemendi peatelje tõus tõelise horisondi suhtes jätkub seni kuni nurk α saavutab väärtuse mille juures tõelise horisondi langemise nurkkiirus ω 3 võrdsustub lisapretsessiooni nurkkiirusega ωs. Matemaatiliselt tundliku elemendi peatelje tasakaalu tingimused on järgmised: ω2 = ωp ω3 = ωs C p
moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole.
taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu, monopodiaalne - varre peaharu jätkab kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle, sümpodiaalne - harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.). Pungaks nim kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Esikasv - moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest; teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene
moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). · Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne · Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. · Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. · Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel.
moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel.
See aga tähendab, et kiir pärast murdumist/peegeldust lõikub peateljega, kusjuures lõikepunkti asukoht sõltub nii murdumisnäitajast kui pinna kõverusest. · Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, · seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Kui kiir murdub/peegeldub peateljest eemale, leitakse fookus kiire pikendusel. Loomulikult on teisel pool murdvat pinda veel üks fokaaltasand (aga peegli korral?). · Fokaaltasandid on esimene paar süsteemi põhitasanditest. · Teise paari moodustavad peatasandid - tasandid, milles asuvate esemete kujutised süsteemis on esemetega ühesuurused. · Peatasandite lõikepunkte peateljega nim. peapunktideks.
ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest peateljest e. pearaost, mille igale astmele kinnitub 1 (nisul rukkil) või mitu (odral 3) pähikut e. osaõisikut. 12. Kahe ja kuuerealine oder 13. Kultuuride külviviisid 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus 16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele
Kui taimel oleks 1 suur õis, millest areneks paljuseemneline vili, võib see kergesti osutuda kehvalt tolmeldatuks j anda väheväärtuslikke seemneid (parem kehvad, kui mitte midagi). Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemed vaid hästitolmeldatud õitest. ÕISIKUTE TÜÜBID: 1) Kobarõisikud e ratsemoossed õisikud 2) Ebasarikõisikud e tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea e täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peneiek telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju paid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale
ka tõelise meridiaani pöörlemist. Tõelise meridiaani tasand pöörleb 2 M sin nurkkiirusega . Tekib pretsessioon ümber telje y-y ja moodustub nurk β tundliku elemendi ja tõelise horisondi vahel. Elavhõbeda ülekogus põhjapoolses anumas tekitab tundliku elemendi peatelje peapretsessiooni nurkkiirusega ωp tõelise horisondi poole ja ekstsentriline lisaraskus lisapretsessiooni nurkkiirusega ωs tõelise horisondi poole. Tundliku elemendi peateljest eemaldumine toimub seni kuni nurk β saavutab väärtuse, mille juures ω2 = ωp Tundliku elemendi peatelje tõus tõelise horisondi suhtes jätkub seni kuni nurk α saavutab väärtuse mille juures tõelise horisondi langemise nurkkiirus ω3 võrdsustub lisapretsessiooni nurkkiirusega ωs. Matemaatiliselt tundliku elemendi peatelje tasakaalu tingimused on järgmised: ω2 = ωp ω3 = ωs C p
vili, võib see kergesti osutuda kehvalt tolmeldatuks ja anda väheväärtuslikke seemneid (parem kehvad, kui mitte midagi). Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemned vaid hästitolmeldatud õitest. Õiskute tüübid: 1) Kobarõisikud e. ratsemoossed õisikud; 2) Ebasarikõisikud e. tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. 39 Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel
missugusest loobuda. Kui taimel oleks üks suur õis, millest areneks paljuseemneline vili, võib see kergesti osutuda kehvalt tolmeldatuks ja anda väheväärtuslikke seemneid (parem kehvad, kui mitte midagi). Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemned vaid hästitolmeldatud õitest. Õiskute tüübid: 1) Kobarõisikud e. ratsemoossed õisikud; 2) Ebasarikõisikud e. tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied
a teekonnal läbi pargi. Aia terviklikkus ei seisnenud sarnaselt varasematele aedadele võrdse tähtsusega aiaosade liitmises, vaid aia osad erinesid üksteisest tunduvalt ja olid hierarhilises suhtes - hoone lähedal ja keskteljel paiknesid olulisemad pargiosad, mis olid suurema keerukuse ja tähelepanuga kujundatud kui kaugemad ja vähekülastatavad osad. Sellele lisandus üllatusmomentide ja -vaadete avamine peateljest kõrval, mida juba järgmises töös - Versailles' lossi pargis - veel selgemini näha on. Loss ja aed õnnistati sisse suurte pidustustega 1661. Seal esietendati Moliére'i näidendeid, ballette ja tehti ilutulestikku. Kuningat olla säärane toretsemine kadedaks teinud ja Focquet langes ebasoosingusse: ta arreteeriti. Kõiki põhjuseid ei teata, ent üheks olevat olnud see, et ta riigi raha kergekäeliselt oma tarbeks kulutanud, ent vahest olulisemaks osutus inimlik kadedus
annaabi.ee 
