Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud
Lääts nim. Läbipaistvat keha, mille üks külg on kas kumer v nõgus Kumerlääts nim. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtelt, vaadates läbi kumeraläätse kaugele, näeme kujutist ümberpööratuna ja vähendatuna.lähedalt vaadates kujutis suurendatud ja õiget pidi. Valgusyades kumerläätse paralleelsete valguskiirtega koonduvad kiired pärast läätse läbimist ühte punkti e. fookusesse. Koodavlääts ja + lääts Nõguslääts nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõgulääts...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all
kokkupõrkest nafta platvormiga. Tema suurendamised tundusid kinni olema väikeses pildis. Juhtide maailmavaade objektiivi läbi aitab või siis takistab strateegilisi otsuseid, eriti kriisiolukordades. Peab vaatama lähedalt, et saada ülevaade valitud objektist, võib olla liiga lähedalt et seda mõista. Vaadata suuremalt, et saada üldine pilt ja märkamata mõned kavalused ja nüansid. Digitaalsete masinate suurendus nupud võimaldavad meil pilte uurida mitmest vaatenurgast. Need omakorda võimaldavad asjakohast metafoori, mis modelleerib strateegilist mõtlemist. Mõned inimesed eelistavad naha asju lahedalt, teised aga kaugelt. Mõlemal vaatenurgal; ussisilmadel ja linnusilmadel on oma väärtused kui ka puudused. Nad peaksid olema pöördepunktid mitte fikseeritud asendid. Parema pildi saamiseks vajavad juhid mitmeid vaatenurki. Efektiivsed juhid vaatavad lähedalt ja kaugelt.
kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral – esiteks suurendab objektiiv – s.t. Objektile lähemal olev lääts – kujutist 4-100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus.
aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad tähed on
· 1880 Soti kirurg Sir Alexander Ogston uuris pärast põlveoperatsiooni sealt tulevat mäda. · Kirjeldas kui viinamarjade kobarat · 1884 Saksa arst ja mikrobioloog Friedrich Julius Rosenbach eristas staphylococcus aureust lähtudes selle värvist ja välimusest · Staphyle (kr. viinamarja kobar) + Staphylococcus aureus · Grampositiivsed bakterid · Üksikult või kobaras · Liikumatud ega moodusta eoseid · Läbimõõt on 0,81,2 m 10000x suurendus 1000x suurendus Edasikandumine · S. aureus kandub edasi läbi õhu või õhk- piisk teel · Otsesel kontaktil · 30% tervetest inimestest kannab S. aureus't oma ninas, kurgu tagaosas ja nahal. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. · S. aureus võib kanduda kergesti ühest liigist teise. See hõlmab ka ülekandumist inimeste ja loomade vahel. Oportunist · Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv
5 mm · Üksik lati lugem: Keskmine viga: 0.6 mm (electronic) and 1.2 mm (optical) at 30m · Kauguse mõõtmise täpsused: Keskmine viga kauguse mõõtmisele 10 mm kui D 10 m ja (Distants m x 0.001) kui D > 10 m · Ulatus: 2 - 100 m (elektrooniline) · Mõõtmise reziimid: Single ja Tracking · Üksikmõõtmise aeg: <3 sec · Kompensaator: Magnet-pendel kompensaator (ulatus +/- 10min) · Teleskoop: Suurendus (optiline) 24x · Andmesalvestus: kuni 1'000 punkti · Keskkonna mõjud: IP55 · Jõuallikas: AA dry cells (4 x LR6/AA/AM3 1.5 V) · Kaal: <2.5 kg TRIMBLE DINI DIGITAALNIVELLIIR 0,3 MM Trimble® DiNi digitaalne nivelliir on ideaalne täpseteks elektroonilisteks mõõtmisteks, kus tegemist kõrguste ja kauguste mõõtmisega. DiNi 0,3mm on nivelliir, mis oma suure täpsuse poolest leiab kasutust riiklike nivelleerimiskäikude mõõdistamisel.
kujutist välgatab kõrval ja silma liikumised salvestatakse. Null vergentsi 11.Mille poolest erinevad geomeetriline ja empiiriline horopter? Horopter, mida tajume, on empiiriline horopter. Empiiriline horopter on laiem, kõik punktid ei asu ringil (VMR-l), ei ole alati ringi kujuline. Geomeetriline horopter on teoreetilise horopteri ring, kus kõikidel korrespondeeruvate punktide paaridel on sama võrdne nurk silmakesksest esmasest nägemissuunast. 12. Mida näitab suhteline suurendus R? - R on suhteline suurendus kahe silma reetina kujutiste vahel. 13. Kuidas nimetad empiirilise horopteri ja VMR-i kõveruste vahelist erinevust, mis saab alguse fiksatsiooni punktist? - Abaatiline kaugus, Hering-Hillebrandi kõrvalekalle. 14. Mis on abaatiline kaugus? fiktsatsiooni punkti kaugus, kus AFPP horopter on lame. (1-6m). 15. Mida näitab horopteri kohta võrdlus H = 0, H < 0, H > 0. H=0, siis empiirilise horopteri kõver on täpselt VMR-l.
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on:
Valgusallikas Laserdiood 660 nm Laserpointer Koaksiaalne Laserkiire hajumine: Prisma reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 4 cm / 100 m DR reziimis: horisontaalne ja vertikaalne 2 cm / 50 m Üldised andmed: Loodimine: treegeri ringvesilood/ 8' / 2 mm 0,3" lahutusvõime Pöörlemiskiirus 86 kraadi/ sek Positsioneerimise kiirus 302 sek Teleskoobi suurendus 30x Töötemperatuuride vahemik 20 °C kuni +50 °C Andmeside Serial, USB Toiteallikas: Sisemine aku/ tööaeg Li-ion aku 11,1 V, 4,4 Ah / ligik. 6 tundi Kaal: Robot-variant 5,25 kg Robotmõõtmine: Ulatus, passiivsed prismad 300- 500 m Juhtpaneel: Operatsioonisüsteem Windows Embedded CE 6.0
Paber kinnitatakse silmade kõrgusele seinale ja vaatleja eemaldub sellest nii kaugele, et ristkülikud näiksid talle üheks kokkusulanuna. Teades pilu laiust s ja kaugust paberini l ning arvestades fakti, et väikeste nurkadekorral on nurga siinus ja tangens ligikaudselt võrdsed nurga endaga radiaanides, võimegi silma minimaalset vaatenurka arvutada valemist s min = (1) l Pikksilma suurendus Kaugel asuvaid esemeid ei näe me selgelt just sellepärast, et nende vaatenurk on liiga väike. Selleks, et eristada ka kaugel asuvate esemete väikseid detaile, kasutatakse optilisi seadmeid (näiteks pikksilmi), mis muudavad vaatenurga suuremaks. Optilise seadme poolt tekitatud suurendusefekti hinnatakse tavaliselt valemiga tan s= , (2) tan
mikroskoope. Tema mikroskoop koosnes vaid ühest läätsest. Läätse ühel pool oli teravik, millele tuli asetada vaadeldav ese ning seda vaadeldi teiselt poolt läätse. Siukene nägi välja tema Tema mikroskoobiga oli võimalik tehtud mikroskoop saada suurendus kuni 300 korda. Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Leiutas palju erinevaid Haha! Mina olen mikroskoope ja uuris targem ainurakseid ning mikroobe Antonie Mikroskoobi Ehitus - Valgusmikroskoop Tuubuses asuvad läätsed, mille abil suurendatakse vaadeldavat eset. Tuubus kinnitub tuubusehoidjale. Esemelaud paikneb tuubuse all ning Koolis sellele asetatakse vaadeldav ese. Kasutatav
Oska ise koostada lihtsa bioloogilise probleemi lahendamiseks uurimistöö plaan. probleemi püstitamine muutuja, uurimusobjekt taustinformatsiooni kogum püütakse saada ülevaade uurimusobjektist ja analoogilistest uurimistest hüpoteesi sõnastamine probleemi oletatav vastus hüpoteesi kontrollimine katse-ja vaatlustulemuste kordamine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Nimeta, millega saab uurida rakke. Erinevad mikroskoobid. Optiline u 1000X suurendus. Valgusmikroskoop Elektonmikoskoop u 200 000X suurendus(aatomid). Elektronide voog Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. Lämmastik - iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Fosfor - ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks Kaltsium luud, hambad naatrium - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks,; happe-tasakaalu säilitamisel
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega
ning neil puuduvad harud. Riskid * Kasvatus ja väetamise vead , mille tulemusena kiu kvaliteet langeb. Kas siis kasvatakse valesti või väetatakse üle või vale väetisega. * Õige koristusaeg , kui korjatakse liiga hilja langeb kiu kvaliteet. * Turu ebastabiilsus * Madal kokkuostu hind , kui lina on odav ei tasu ära selle kasvatamine kuna on suured kulutused koristustehnika rentimiseks. Siin on siis linakiu mis on 300x suurendus. Kanepi kiud Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem tervisehoius üldravimitena, kuid pikapeale kasutamine vähenes, sest neid ei peetud enam tõhusateks ega kindlateks ravimiteks. Kanep on leidnud kasutust nii kiu kui ka õlitaimena, rahusti , uimastina ,kui ka terviseprobleemide leevendajana. Kanepi kasv jääb 5-6 meetri kõrguseks. Kanepi värvus on ereroheline ning tal on jäme vars. Taim on vastupidav ja tunneb ennast kõige paremini kuivas
keskkonnas väiksem kui vaakumis. 3. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise muutub valguse kiirus, suund. 5. Murdumise valem: n = sinα / sinγ = v1 / v2 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. Jagunemine: kumerläätsed (koondavad valgust) ja nõgusläätsed (hajutavad valgust). 7. ← kiirte käik läätses. 8. Läätse valem: 1 / f = 1 / a + 1 / k 9. Läätse suurendus: S = k / a 10. Dispersioon on nähtus, mis näitab valguse lainepikkuse ja murdumisnäitaja seost. (Lisaks ↓) 1. Dioptria (ehk läätse optiline tugevus) valem: D = 1 / f (1/m dptr) 2. K / eseme kõrgus = kujutise kõrgus 3. F = a*k / a+k 4. Kui kujutisekaugus k on negatiivne, siis on tegemist näiva kujutisega, kui k on positiivne, siis on tegemist tõelise kujutisega.
teleskoobi suurenduse(näidatud numbriliselt juhtpaneelil). Simulatsioon näitab kuue tähe silmaga nähtavat kujutist ning valitud parameetritele vastava teleskoobi poolt suurendatud(või vähendatud) kujutist. Uuritud simulatsioon on lihtinimesele ilmselt veidi keerukas, aga geniaalselt tehtud ja püütud ka meile selgeks teha arvutuste abil objektiivi ja okulaari ning suurenduse sõltuvust. Põhimõtteliselt on kõik lihtne, kõik toimib ühe valemi järgi. Valem : v = f1 / f2 kus a) v = suurendus b) f1 = objektiivi fookuskaugus c) f2 = okulaari fookuskaugus Paar näidet:
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks. Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab. Esimene kiir läbib optilist keskpunkti. (ei murdu ega muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat
pikkusega 4,8 km; 11. SR204 10032 10005 SR898 pikkusega 1,1 km; 12. SR682 343 SR682 pikkusega 0,3 km. Geomeetrilise nivelleerimise edasi-tagasi käikude kogupikkuseks kujunes 26,8 km. 11 3.1.1 Kasutatud instrumendid Geomeetrilisel nivelleerimisel kasutati nivelliiri Trimble DiNi12 nr 700984 (Tabel 3). Nivelliir Trimble DiNi 12 1. Pikksilma suurendus 32× 2. Kompensaator tööpiirkond ± 15 / ± 270 mgon täpsus ± 0.2 / ± 0.06 mgon 3. 1 km edasi-tagasi keskmine ruutviga ± 0.3 mm Tabel 3. Nivelliiri Trimble DiNi 12 tehnilised näitajad. Nivelleerimisel kasutati jäika puitstatiivi ja puidust 3 m koodlatte NEDO LD24 ning erivajadusel alumiiniumist 1 m koodlatti NEDO LD21.
Valgusmikroskoobiga töötamise kord 1. Asetage mikroskoop enda ette lauale sobivale kaugusele nii, et esemelaud on suunatud endast eemale. 2. Keerake revolvri abil tööasendisse (esemelaual ava kohale) väike objektiiv, õige objektiivi asendi korral on vaateväli ühtlaselt valgustatud ja objektiivi fikseerumisel kostab naksatus. Juhul, kui mikroskoobil on ainult üks objektiiv, siis on see esemelaua suhtes koheselt õige paigutusega. 3. Tõstke tuubuse seadekruvi keeramisega objektiiv esemelaua kohal umbes 1...1,5cm kõrgusele. 4. Vaadake okulaari ja leidke selline peegli asend, kus vaateväli on intensiivselt ja ühtlaselt valgustatud. Vältige ülevalgustamist, sest liiga ere valgus segab mikroskopeerimist ja väsitab silmi. 5. Asetage uuritav preparaat (alusklaasil) esemelauale nii, et vaadeldav objekt oleks ava keskel. 6. Jälgige objektiivi kõrvalt ja viige see seadekruvi keeramisega 2...3mm kau...
teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe sin n= jääv. sin . Kahe keskkonna suhteline murdumisnäitaja näitab, mitu korda on valguse kiirus esimeses keskkonnas suurm kui teises. Lääts- nõgusate või kumerate pindadega läbipaistev keha. Kumer- ja nõguslääts. Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Läätse suurendus näitab kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse kiiruse sõltuvust valguse lainepikkusest. Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui ta langeb risti. Veekogud paistavad madalamatena, sest me näeme seda, kui valgus tuleb veest õhku. Vaakumi absoluutne murdumisnäitaja on 0.999=1 Kahe keskk. suhteline murdumisn. on ns=1 siis nendes keskk. on murdumisnäit. või kiirused väga sarnased.
kooskõlas. Rakude uurmisel kasutatakse tänapäeval tihti biokulaarseid mikroskoope, mis lubab uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbeks kasutada stereomikroskoopi. Stereomikroskoop võimaldab enamasti kuni 5 kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikseid rakustruktuure. Valgusmikroskoobi lahutus võime on 0,2m=0.2*10-6m ,millele vastab 1300 kordne suurendus. Loomorganismide, sealhulgas ka inimese ehtiuses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-,side- ja närvikude.
Elektrilamp annavad valguse Diafragma reguleeritakse preparaadile laskuvat valgust. Kondensor koosnevad mitmest läätsest, mis peegeldavad valgusallikalt tulenevad kiired väikesele pinnale esemelaual. Objektiivid kõige tähtsamad ja hinnalisemad mikroskoobi osad. Kasutatakse erinevate suurenduste jaoks. Okulaarid suurendavad objektiivi poolt antud kujutist, kuid ei too ise nähtavale mitte mingisugust uuritava preparaadi detaili. 5. Mis on mikroskoobi suurendus? Mikroskoobi suurenuds = objektiivi ja okulaari suurenduse korrutisega ( Nt. kui kasutatakse objektiivi suurenudsega x40 koos okulaariga, mille suurendus on x10, siis mikroskoobi kogusuurendus on 400x) 6. Mis on mikroskoobi lahutusvõime ja kuidas seda leitakse? Lahutusvõime all mõeldakse minimaalset kaugust preparaadi kahe punkti vahel, mille kujutist võib antud mikroskoobi abil selgesti eristada. Mida väiksem on see kaugus seda suurem on mikorskoobi lahutusvõime.
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
TEST 10 VALGUS II 1. Millise optikariista korral, milline suurendus on oluline? a. Projektor joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Luup nurksuurendus d. Fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis
nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Esimesed primitiivsed mikroskoobid võisid valmida juba 15. Saj keskel. 1590. Aastal meisterdasid hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssenid esimsed liitmikroskoobi. See koosnes torukestest, mille mõlemad otsad olid varustatud läätsedega. Mikroskoobi suurendus oli 3x-9x. Mõnevõrra täiuslikumuma konstruktsiooniga oli inglase Robert Hooki poolt leiutatud mikroskoop. Ta vaatles sellega korgilõiku ning nägi seal sees õõnsusi, mida eraldasid üksteisest vaheseinad ehk rakukestad. Oma vaatlusandmed avaldas Hool alles 1665. aastal. Hollandlane Anton von Leeuwenhoek valmistas 17. Sajandi teasel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope ning uuris nendega ainurakseid. Arvatavasti oli ta ka esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid
kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee
Tüvirakkude kasutamine haiguste raviks Tüvirakk Click to edit Master text styles TÜVIRAKU JAGUNEMISEL TEKKIVATEST Second level TÜTARRAKKUDEST JÄÄB OSA EDASI Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB Fourth level DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS Fifth level SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS. Kuidas kasutatakse tüvirakke? 1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud, mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks. Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegenerati...
Männivaik Marko Hinto KHK Sügis 2010 Toodetakse: Tööstuslikult toodetakse männivaigust peamiselt tärpentiniõli ja kampolit. Tärpentin on värvusetu või kergelt kollaka tooniga vedelik Kampolit saadakse, kuumutades männivaiku tärpentini ja vee eraldumiseni. Kuidas saada vaiku? Selleks kõrvaldatakse puutüvelt osaliselt korp ning raiutakse puhastatud alale kindla kujuga soonestik: püstrenn ja sellest kahele poole kaldlõiked. Lõikeid tehakse korraga kümme või mitukümmend ja need meenutavad kalasabamustrit. Mida rohkem uurdeid, seda rikkalikumalt eritub vaiku. Tüvel olevat vaigukogumisala kutsuvad metsamehed karriks. Männivaigu omadused: iseloomulik koostis lõhn kleepuvus Värvus looduslik toode Männivaik koosneb: vaikainetest alkoholidest estritest eeterlikest õlidest fenoolsetest ühenditest veest ja mineraalsooladest Kuidas hoida vaik...
Selle aasta füüsika valemid (aasta lõpuks on siin kõik ...) Füüsikaline suurus Valem Ühik/(märkus) Laetud kehade vastastikmõju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsia...
puutunud. · 2006 aastal avastati, et 9 14-st galaktikast laiub tasandil, mis lõikub Andromeeda südamikuga, selle asemel et olla juhuslikult paigutatud. 9 satelliitgalaktikat asub ühel tasndil. Vaatlemine · Eestis on Andromeeda vaadeldav aasta ringi. · Parimad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. · Palja silmaga on Andromeeda nähtav vaid vaevumärgatava udulaiguna. · Väga hästi on see vaadeldav 7-8 kordse suurendusega binokliga. · Kui suurendus ületab 10 korda, on väga raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas. Pilte
23. joonsuurus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmistest, kusjuures s=k/a 24. luup on koondav lääts, mis annab esemest näiva päripidise suurendatud kujutise 1/f=1/a+1/k D=1/f S=|k|/|a| f-fookuskaugus, a-eseme kaugus läätsest, k-kujutise kaugus läätsest. NB hajutaval läätsel f<0, näiva kujutise korral loetakse k<0, D= läätse optiline tugevus dptr, s-läätse suurendus n(s)= sin(alfa)/sin(gamma)=n(2) / n(1) =v(1) / v(2)
esiteks suurendab objektiiv s.t. Objektile lähemal olev lääts kujutist 4- 100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus. Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop võimaldab saavutada oluliselt tugevamat suurendust kui valgusmikroskoobid, tulenevalt elektronide väikesest lainepikkusest. Tänu sellele on võimalik sellega uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii
tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Läätse valem- koondav. Kui kasutada seda valemit hajutava läätse korral, siis tema fookuskaugus ja optiline tugevus on negatiivsed. 1 1 1 = + f a k Optiline tugevus Läätse optiline tugevus iseloomustab seda, kui palju lääts valgust murrab. 1 D= f D- läätse optiline tugevus. Suurendus Kui ese on läätsest kaugemal kui 2F, siis läätse suurendus on väiksem kui 1 kujutis < 1 ( kujutis on esemest väiksem) Kui ese on läätsest 2F kaugusel, siis suurendus on 1 kujutis = 1 ( kujutis on sama suur esemega) Kui ese on 2F ja F vahel on kujutis suurem kui 1 Kujutis > 1 S=H/h=k/a Sfääriline peegel ja tema analoogia läätsega Koondavale läätsele vastab nõguspeegel ja hajutavale kumerpeegel. Kumerpeegel Nõguspeegel.
ületab ette nähtud tasumäära kaks korda. Suurenduse maksmine lõpetatakse kõnealusele kvartalile järgneval kuul. Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva. Juhul, kui pereliige asub elama teise riiki võik lahkub ametniku leibkonnast, siis välislähetustasu suurendus kaob ära. Kui ei ole võimalik tagada perekonnaliikmete julgeolekut või majutust, siis eeltoodud kulutusi ei kaeta.
Amorfse polümeeri korral kujutist ei teki. Skaneeriv elektronmikroskoopia (SEM Scanning Electron Microscopy) võimaldab vaadelda nii lamellide kogumikke kui ka superstruktuure. Seadmel on valgusmikroskoobist oluliselt parem lahutusvõime ja sügavusteravus kuid proovi ettevalmistus on keerulisem, kuna selle pind peab olema muudetud voolujuhtivaks. Skaneeriv elektronmikroskoopia · Töö toimub vaakumis (10-4 mm/Hg või alla selle) · Lahutusvõime pinnal: kuni 50 Å · Suurendus kuni ca 100 000 korda SEM kujutis: tindikiri paberil: Aatomjõudmikroskoopia (AFM Atomic-Force Microscopy) on uusim meetod polümeeride morfoloogia uuringutes, võimaldab uurida nii kristalliite kui ka superstruktuure ja erinevaid polümeeri pinna omadusi. Vajab suhteliselt tasase pinnaga proove. AFM - non-contact mode : Aatomjõud mikroskoobi skeem: Aatomjõud mikroskoobiga registeeritud polümeeri ahelate (0,4 nm paksune) kujundid erineva pH-ga vesikeskkonnas:
~1510 ~1475 2 A 3 ~790 ~727 4 F + T (jahtumine) t 4. Antud sulami struktuuriskeem / struktuuriosad. 1) L -> A + L 2) L -> A 3) A -> F 4) A -> P(F + T) P F suurendus 500x 5. Sulami tehnoloogilised omadused. C-sisaldus 3,0% Valatavus: Hea, sest likvidusjoone ja solidusjoone vahe on väike. Lõiketöödeldavus: Grafiitmalmil hea (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmil väga halb. Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmis tsementiidi sisalduse lähtudes tuleb et sulam ei ole survetöödeldav. (Tsementiit kõva ja habras)
terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja kallid mõõteriistad ja igas ettevõttes neid olla ei pruugi. Profilograaf on isekirjutav mõõteriist, mille mõõteotsak pannakse mööda mõõdetavat pinda liikuma ja isekirjutav sedae joonestab pinnakonarustest suurendatud kujutise. Suurendus võib olla isegi kuni 1000 korda või üle selle. Saadud kujutist nimetatakse profilogrammiks ja selle analüüsimisega tuuakse välja ning arvutatakse pinnanareduse vajalikud näitajad. See mõõteriist on küll keerukas, kohmakas ja ei sobi üldiselt pinnakareduse mõõtmiseks töökohal, küll aga teaduslikuks uurimustööks ja laboratooriumisse. Teine täpsem mõõteriis on profilomeeter. Ka sellel pannakse mõõteotsak (nõel) mööda pinda liikuma spetsiaalse elektrimootori abil
suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. · Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. · Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral. Siin on suuri tegusid teinud meie kaasmaalane Bernhard Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. · Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud
suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. 2. Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. 3. Vaateväli on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Suurte teleskoopide korral omab siin määravat tähtsust optiline skeem - teleskoop peab andma võrdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral. Siin on suuri tegusid teinud meie kaasmaalane Bernhard Schmidt, kelle 1930. aastal välja mõeldud teleskoop on tänaseni ületamatu. 4. Lahutusvõime (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on
täpsused mõõtmisele 10 mm kui D 10 m ja (Distants m x 0.001) kui D > 10 m Ulatus 2 - 100 m (elektrooniline) Mõõtmise reziimid Single ja Tracking Üksikmõõtmise aeg <3 sec Kompensaator Magnet-pendel kompensaator (range +/- 10min) Teleskoop Suurendus (optiline) 24x Andme salvestus kuni 1'000 punkti (ainult 150M) Keskonna mõjud IP55 Jõuallikas AA dry cells (4 x LR6/AA/AM3 1.5 V) Kaal <2.5 kg 6 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus Na720 optiline nivelliiri plussideks on vastupidavus, talub kukkumist, vett ja vibratsiooni. Lisaks
tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna. • Väga hästi vaadeldav on ta 7–8- kordse suurendusega bin okli abil. Kui suurendus ületab 10 korda, on raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas. • Udukogud moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed, näiteks Kotka udukogus. Seda udukogu kujutab üks NASA tuntud pilte "Loomise sambad • Sellistel aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad, muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas
Paralleelne optilise peateljega, murdub läbi fookuse. Läheb fookusest läbi, peale murdumist paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tõeline. · Fookuskauguse pöörväärtust nim. läätse optiliseks tugevuseks. Tähis: D ühik: 1dpt · Joonsuurendus kujutise joonmõõtmete suhe eseme joonmõõtmetesse · Nurksuurendus kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda
· spetsiaalne konteiner teraliste materjalide fraktsioonide hoidmiseks · haamer, puur, saag, lõiketerad, näpitsad proovide jaoks massiivsetest materjalidest · filter, sõel, absorbent proovi väljaeraldamiseks muust massist Kohapeal võetud proov võib koheselt olla valmis analüüsiks või seda peab töötlema laboris. Proovi võtmine ei tohi jätta sellele analüüsi segavaid jälgi. KUJUTIS 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? Kuni 1000 korda. 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. -> 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha
o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt. Rakkude kuju on kooskõlas nende ülesandega-kattekude tihe=mitte aineid läbi lasta) · Rakud on sarnased ehituse, keemiliselt koostise ja ainevahetuse poolest. Rakubioloogia uurimismeetodid *Valgusmikroskoobi maksimaalne suurendus on 1300 korda, elektronmikroskoobiga saame suurendada 200 000 - 300 000 korda · Erinevad mikroskoobid o Binokulaarsed mikroskoobid- võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. (valgusmikroskoobid) o Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. (5-60 kordne suurendus, üldiselt 2 okulaari) o Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. (2 okulaari)
Optika on füüsika haru, mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. Tuntakse kolme põhilist seadust: 1. Valguse sirgjooneline levimine, 2. Valguse peegeldumisseadus, 3. Valguse murdumisseadus. Valgus levib valgusallikast ja langeb ümbritsevatele kehadele. Korpuskularatsiooniks nim. Valgus mille järgi on igas suunas levivate osakeste voog. Selle teooria rajas Newton. Teine teooria oli on Huygensi teooria, mille järgi on valgus lainete voog. Tegelikult on valgusel kahene ehk dualistlik joon. Geom. Optika uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenerg...
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetataks...
Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi end...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
