F A =BIlsinα ⃗ Ampere seadus , kus B - magnetinduktisoon [1T] Kehtib vasaku käe reegel . (magnetilise induktsiooni jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis pöial näitab juhtmele mõjuva ampere jõu suunda) Magnetväli on suunatud põhjapooluse poolt lõunapooluse poole. Homogeenne magnetväli Magnetvälja induktsioonivektorid on ühe suuna ja suurusega. Biot-Savart´i seadus. Para-, dia- ja ferromagneetikud Paramagneetik- nõrgendab elektrivälja; Diamagneetik- tugevdab veidi elektrivälja; Ferromagneetik- tugevdab tuhandekordselt elektrivälja Töö vooluga juhtme liigutamisel magnetväljas ja magnetvoog ???? Magnetvälja tugevus Iseloomustab ainult makrovoolude poolt tekitatud magnetvälja. ⃗ Magnetväljatugevus H antud punktis iseloomustab magnetvälja ruumi
Kasuliku võimsuse suhe vooluallika kogu 2 2 R -U * ( ) ( R + R) 2 võimsusesse määrab allika kasuteguri. Pk=RJ2= 0 R= R0 + R R0 + R r= J r- vooluringi sisetakistus 3. Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=04 ja magnetvälja konstant 0=410-7 Hm H-induktiivsuse ühik hendri.
konstantne. Ideaalse ampermeetri takistus on lõpmata väike. Voltmeeter tuleb ühendada rööpühendusse, sest et siis on pinge konstantne. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur. 52. Tuletada valem vooluallika kasuteguri arvutamiseks lähtudes vooluallika sisetakistusest ja tarbija takistust? N kasulik IU U IR R η= = = = = N kogu Iε ε I (R+r ) R +r 53. Lähtudes üksiku liikuva laengu magnetväljast tuletada Biot’- Savart’-Laplace’i seadus. laengute tihedus μ 0 dq ∙ ⃗v × ⃗r −17 H d⃗ B= ∙ 3 ; μ0=4 π ∙10 dq= ρ⏞ ∙ dV 4π r m voolutihedus μ ρ ∙ ⃗v × r⃗ ∙ dV B= 0 ∙
Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) 0H=B 39. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1/r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=µ0/4 ja magnetvälja konstant µ0=410-7 H/m H-induktiivsuse ühik hendri.
Lorentzi valem väljendab jõudu, millega magnetväli mõjutab liikuvat laetud osakest. F= q(r * b) (ühe liikuva laengu kohta) F=0 (kui liigub paralleelselt väljaga) Kui liikuv laetud osake satub magnetvälja, siis magnetväli hakkab osakest mõjutama jõuga, mis on kiirusega risti. See jõud muudab osakese kiiruse suunda, mitte aga kiiruse arvväärtust. Magnetvälja töö on 0. 12. Biot-Savart-Laplace'i seadus. Ring- ja sirgvoolu magnetväli Biot ja Savart uurisid erineva kujuga voolude magnetvälju. Nad tegid kindlaks, et magnetiline induktsioon on kõigil juhtudel võrdeline magnetvälja tekitava voolu tugevusega ja sõltub B määramispunkti kaugusest. Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka
veel lõpuni uuritud. Maa magnetvälja jõujooned väljuvad geograafilise lõunapooluse lähedal kus on magnetiline lõunapoolus. Kui tekib vajadus magnet- ja elektrivälja võrrelda, kasutatakse tavaliselt homogeense välja mõistet. Homogeenne elektriväli tekib kahe ühtlaselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli tekib rõngasse keeratud magnetpulga pooluste vahel kui pooluste vahel on kitsa pilu. Selline tingimus kehtida vaid ligikaudu ja üsna piiratud ruumiosas. . 6. Biot`-Savart`i-Laplace`i seadus; sirg-ja ringvoolu magnetväli; magneetikud ja hüstereesisilmus. Örstedi katset magnetnõela ja vooluga juhtmega näitab, et vooluga juhtme lähedale pandud magnetnõel pöördub alati juhtmega risti. Seejuures jääb nõela asetus ristsuunda ka tema pöörlemistsentrit juhtmega ühendava sirge suhtes. See tähendab, et magnetvälja tugevus on juhtmest võrdsetel kaugustel ühesugune. Seega peavad magnetvälja jõujooned: olema ringikujulised,
ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nimetatakse magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper`i seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F = k1 B I l sin"alfa" , kus võrdetegur k1 = 1. Liikuva laengu väli, Biot-Savart Laplace seadus Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. Sirge- ja ringvoolu väli Magnetvälja mõju vooludele ja laengutele Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud
Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga (1A) ja ühikulise pikkusega (1m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B – magnetinduktsioon F B= I – voolutugevus juhis Il l – juhtme pikkus Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetnõela põhjapoolus Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla (1T) 1T= N/A* m Biot´-Savart´i seadus vooluga juhtme magnetilise induktsiooni kohta antud ruumipunktis I l B=k r2 l- juhtme pikkus r- ruumipunkti kaugus juhtmest Magnetvälja suund Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetnõela põhjapoolus Joont, mille igas punktis on magnetväli suunatud piki tema puutujat, nimetatakse magnetvälja jõujooneks. Välja, mille jõujooned ei oma algust ega lõppu, nimetatakse pöörisväljaks
vrektoriga B = Bi . i r r Kiirusega v liikuva laengu q magnetväli kohavektoriga r määratud punktis: r µ 0 q( vr × rr ) B= , kus µ 0 = 4 10 -7 - magnetiline konstant. 4 r 3 r Lineaarse vooluelemendi I dl poolt tekitatud magnetiline induktsioon: r r r µ I ( dl × r ) dB = 0 - Biot`-Savart`i seadus. 4 r3 r r r Elektriväljas E ja magnetväljas B kiirusega v liikuvale laengule q mõjub nn Lorentz`i r r r r jõud: Fl = qE + q( v × B ) , milline valem kehtib nii püsivate kui ka muutuvate väljade ja mistahes kiiruste korral. r r Lineaarsele vooluelemendile I dl magnetvälja B poolt mõjub nn Ampe´re` jõud: r r r dF = Idl × B .
39. magnetväli vaakumis-Paigaseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata , see tekib koos liikuvate laengute e elektrivooluga.Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga (magnetiline jõud). Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper'i seadus:juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. 40. biot'-savart'-laplace'i seadus- H(henri)- induktiivsuse ühik 41. pooljuhid-nim materjale, mis jäävad oma el. omaduste poolest juhtide ja dielektrikute vahele. . Pooljuhtidel on tugev juhtivuse sõlt temperatuurist , elektrivälja tugevusest, valgustatusest, mehaanilsest survest jne. Pooljuhtides on nii elektronjuhtivus (vabad elektronid) kui ka aukjuhtivus (vabad augud).Materjalideks on seelen, germaanium,räni,galliumarseniid jm
38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39. Lähtudes elekytroni kineetilise energia avaldisest ja keskmise suunatud liikumise kiiruse valemist, tuletage Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul. 40. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. Kogu jõud võrdub elektriväljajõu ja magnetväljajõu summaga. 41. Tuletage Biot'-Savart'-Laplace'i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. BSL seadus: 42. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist. Tsirkulatsiooni avaldis: Sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldis: 44
38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39. Lähtudes elekytroni kineetilise energia avaldisest ja keskmise suunatud liikumise kiiruse valemist, tuletage Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul. 40. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. Kogu jõud võrdub elektriväljajõu ja magnetväljajõu summaga. 41. Tuletage Biot'-Savart'-Laplace'i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. BSL seadus: 42. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist. Tsirkulatsiooni avaldis: Sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldis: 44
näitab jõujoone suunda. Parema käe rusikareegel: Kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Kuigi punktlaengu elektriväli ja vooluelemendi poolt tekitatud magnetvälja magnetiline induktsioon tunduvad olevat sarnased, on siiski tegemist täiesti erinevate väljadega. Erinevus on jõujoonte paiknemises. 21.Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega. 22.Hüsterees. Hüsterees on süsteemi või keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Sel juhul ei sõltu süsteemi väljundsuurus mitte ainult
Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on V=S*l, siis on temas N=n*V=n*S*l liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: sõnastus, valem vektorkujul. Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega; suuna määrab (parema käe) kruvi reegel. ; Lõplik valem. Parema käe ehk kruvi reegel:
Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) 0H=B 6p.Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1/r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=µ0/4 ja magnetvälja konstant µ0=410-7 H/m H-induktiivsuse ühik hendri.
Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k 1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) μ0H=B Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga.Hunnik valemeid Elektrolüüs, -Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk
alalisvool. Juhtivuse teooriates me eitasime ühtlaselt voolavat elektrit (lisaks triivkiirusele oli alati olemas ka soojusliikumise kaootiliselt muutuv kiirus). Et soojusliikumises olevate laetud osakeste poolt tekitatud väljad annavad summana nulli, võib neid magnetismi uurimisel ignoreerida. Iseasi on muidugi nn. molekulaarsed voolud, mis avalduvad aine magnetiliste omaduste kaudu (vaata 11. loengut). Sirgvoolu väli. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Kirjeldades Örstedi katset, märkisime, et vooluga juhtme lähedale pandud magnetnõel pöördus alati juhtmega risti. Seejuures jäi aga mainimata, et nõel asetus ristsuunda ka tema pöörlemistsentrit juhtmega ühendava sirge suhtes. Viimane aga tähendab,et magnetvälja tugevus on juhtmest võrdsetel kaugustel ühesugune. Seega peavad magnetvälja jõujooned: · olema ringikujulised, · nende tsentrid peavad asuma juhtmel ning
Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse vastuparalleelsete voolude tõukumist. suhe, on leitav valemiga N1 IU U = = = või N I IR R = = I( R + r ) R + r nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem võrreldes takistiga ahelas. 2.3 Joule'i Lenzi seadus 3.2 Liikuva laengu väli, Biot',-Savart',- .Joule´i-Lenzi seadus- Juhis eralduva Laplace'i seadus soojuse hulk on võrdeline tema takistusega ,voolutugevuse ruudu ja ajaga. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja Q = RI2 t magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline
Elektrivool on nii mangetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Ampere seadus F=Bilsinα – juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. Magnetvälja induktsioon on vektor, mille suuna saab määrata kruvireegliga. Magnetvälja induktsioon iseloomustab magnetvälja mõju voolule. B=Mmax/iS=Mmax/Pm, kus Pm on magnetmoment, mis väitab magnetvälja mõju tasapinnalisele voolukontuurile. 18. BIOT-SAVART-LAPLACE´I SEADUS Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle vooluelementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse 𝜇0 𝑑𝑙 𝑟 𝜇0 𝑑𝑙 summana, kusjuures voolu elemendi väljatugevus arvutatakse valemi 𝑑𝐵 = 4𝜋 𝑖 𝑟3 = 4𝜋 𝑖 𝑟2 𝑠𝑖𝑛𝛼 abil , milles α on
ülerõhk, mis paneb elavhõbeda liikuma konstantse kiirusega. Teatud toru lõigul on toru kaks vertikaalset vastasseina tehtud vasest. Reaalse vedeliku liikumine on väga keeruline. Olukorra lihtsustamiseks eeldame järgmist: kuigi vedelik on viskoosne, on tema liikumise kiirus sama kogu toru ristlõike ulatuses, vedeliku kiirus on alati võrdeline temale mõjuva summaarse välisjõuga, vedelik on kokkusurumatu. 53. Voolude vastastikune mõju. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Vooluelemendiks Idl nimetatakse lõpmata väikese pikkusega juhtmelõiku, mille pikkus on dl ja mida läbib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund ühtib voolu suunaga juhtmelõigus. Selline vooluelement tekitab enda ümber elementaarse magnetvälja. Boit' ja Savart' katsetest järeldub, et see kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kuid sõltub lisaks veel suunast, samas kui punktlaengu elektrostaatiline väli oli radiaalsümmeetriline
dR ( R+ r )4 2 E =0 – ei sobi, kuna emj allikas on olemas. ( R+r )2−2 R∗( R +r )=0 R2 +2 Rr +r 2 +2 R2−2 Rr=0 r=R Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. ⃗ F =q∗⃗ E +q∗⃗v × ⃗ B Tuletage Viot’-Savart’-Laplace’i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. μ0 ∗q∗⃗v × ⃗r ⃗ 4π B= 3 r Lähtume liikuva laengu magnetväljast ja tuletame voolu magnetvälja: μ0 μ0 ∗q∗⃗v × ⃗r ∗dq∗⃗v × ⃗r ⃗ 4π ⃗ 4π B= ⇒d B = r3 r3 dq=ρ∗dV ρ∗⃗v = ⃗j μ0 μ0
Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Lorentzi jõud ja osakese trajektoor noolereegliga antud väljas Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: sõnastus, valem vektorkujul Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega; suuna määrab (parema käe) kruvi reegel. Parema käe ehk kruvi reegel: Kui (parempoolne) kruvi panna liikuma piki vooluga
Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Lorentzi jõud ja osakese trajektoor noolereegliga antud väljas Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: sõnastus, valem vektorkujul Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega; suuna määrab (parema käe) kruvi reegel. Parema käe ehk kruvi reegel: Kui (parempoolne) kruvi panna liikuma piki vooluga
4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16
annaabi.ee 
