Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem: a2= b2 + c2 - 2bc * cos Pindala a) S= bc * sin b) S= ; p= Siinuseteoreem: Koosinusteoreem...
Teoreem 1: Kui ühe kolmnurga kaks nurka on võrdsed teise kolmnurga vastavate nurkadega, siis need kolmnurgad on sarnased. • A D ABC DEF Sümbolites: C F • Joonisel: Teoreem 2: Kui ühe kolmnurga üks nurk on võrdne teise kolmnurga ühe nurgaga ja nende nurkade lähisküljed on võrdelised, siis on kolmnurgad sarnased. • A D Sümbolites: AC AB ABC DEF DF DE • Joonisel: Teoreem 3: Kui ühe kolmnurga küljed on võrdelised teise kolmnurga külgedega, siis need kolmnurgad on sarnased. • AB BC AC k ABC DEF Sümbolites: DE FE DF F C • Joonisel: A B D E A...
· Üks paar tutvub tunnusega NN (õpik lk 124, teoreem 1) ja teine paar tunnusega KNK (õpik lk 125, teoreem 2). · Kumbki paar täidab oma tabeli vastavad lahtrid. · Vahetage rühmas paarilised ja selgitage uuele paarilisele õpitud sarnasuse tunnust. · Täida uue paarilise abiga tabelis vastavad lahtrid. · Arutlege rühmas ühiselt, mida kirjutada viimasesse ritta (tunnus KKK) · Täitke koos tabeli viimane rida ja lahendage ülesandeid nende tunnuste põhjal. Kolmnurkade sarnasus kahe nurga järgi (NN). · Teoreem 1: Kui ühe kolmnurga kaks nurka on võrdsed teise kolmnurga vastavate nurkadega, siis need kolmnurgad on sarnased. · A D ABC DEF Sümbolites: C F · Joonisel: Kolmnurkade sarnasus kahe külje ja nende vahelise nurga järgi (KNK). · Teoreem 2: Kui ühe kolmnurga üks nurk on võrdne teise kolmnurga ühe nurgaga ja nende nurkade lähisküljed on võrdelised,
tipp külg külg tipp külg tipp Ristlõiku, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele, nimetatakse KOLMNURGA KÕRGUSEKS (h). h h Külge, mille vastastipust on joonetatud kolm- nurgale kõrgus,nimetatakse KOLMNURGA ALUSEKS(a). h a h a KOLMNURKADE LIIGITAMINE O KÜLGEDE JÄRGI O NURKADE JÄRGI O erikülgne O teravnurkne kolmnurk kolmnurk O võrdhaarne O täisnurkne kolmnurk kolmnurk O nürinurkne O võrdkülgne kolmnurk kolmnurk KÜLGEDE JÄRGI LIIGITAMINE O Erikülgseks nim. kolmnurka, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarseks nim. kolmnurka, millel on kaks võrdse pikkusega külge. Võrdkülgseks nim. kolmnurka, mille
Antsla Gümnaasium DEVIA PAAP MARILIN NIILUS 8A klass KOLMNURKADE LIIGITAMINE Referaat Juhendaja: õpetaja SIGNE KINNAS Antsla 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kolmnurk.....................................................................................................................................
Valemileht 1. Heroni valem: b c S= p(p-a)(p-b)(p-c) a+b+c p= 2 a 2. Kolmnurga pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse poole korrutisega. ab sin ac sin bc sin S= 2 = 2 = 2 3. Siinusteoreem: a b c sin = sin = sin 4. Koosinusteoreem: Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis. a2 = b2 + c2 2bc cos b2 = a2 + c2 2ac cos ...
6. kl matem (Kolmnurk) Kolmnurkade liigid, nurkade arvutamine, ümbermõõt ja pindala. Märgista tõesed laused Kolmnurga kõik 3 nurka saavad olla samasuured Kolmnurgal saab olla 2 teravnurka ja 1 nürinurk Kolmnurgal saab olla 2 täisnurka Kolmnurga kõige suurem nurk võib olla 179 kraadi Kolmnurga kõige väiksem nurk võib olla 61 kraadi Kolmnurga nurkade summa oleneb kolmnurga suurusest Kolmnurga nurgad võivad olla 41 kraadi 100 kraadi ja 39 kraadi Määra kolmnurga liik, kui kolmnurga nurgad on: 60o, 30o ja 90o kolmnurk 45o, 70o ja 65 o kolmnurk 60o, 60o ja 60o kolmnurk 18o, 137o ja 25o kolmnurk 10o, 10o ja 160o ...
Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad) Kolmnurkade sarnasus. (Täisnurksete kolmnurkade sarnasuse tunnused. Kaks täisnurkset kolmnurka on sarnased, kui 1. ühe kolmnurga kaatetid on võrdelised teise kolmnurga kaatetitega; 2. ühe kolmnurga teravnurk võrdub teise kolmnurga teravnurgaga; 3. ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on võrdelised teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.) Teoreeme sarnaste kolmnurkade kohta. ( 1. sarnaste kolmnurkade küljed on võrdelised vastavate kõrgustega; 2
Teoreem: Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed. Eeldus: Kolmnurk on võrdhaarne, AC = BC (vt. joonist) Väide: Alusnurgad on võrdsed, = Joonis: Tõestus: 1. Ühendame tipu C küje AB keskpunktiga D. Saame kaks kolmnurka ADC BDC 2. Vastavalt eeldusele on küljed AC ja BC võrdsed: AC = BC 3. Küljed AD ja BD on samuti võrdsed: AD = BD, sest D on lõigu AB keskpunkt (vt. tõestuse punkt 1) 4. Külg CD on kolmnurkade ADC ja BDC ühine külg. 5. Oleme kindlaks teinud, et kolmnurkade ADC ja BDC küljed on võrdsed. Seega on ka kolmnurgad ADC ja BDC võrdsed tunnuse KKK (kolmnurkade võrdsuse tunnus kolme külje järgi). 6. Võrdsete kolmnurkade vastavad nurgad on aga samuti võrdsed. Seega =
kolmnurgad. k sarnasustegur Kaks hulknurka on teineteisega sarnased, kui nende hulknurkade vastavad nurgad on võrdsed ja küljed on võrdelised. Teoreem: Kahe sarnase hulga ümbermõõtude suhe võrdub vastavate külgede suhtega ehk sarnasusteguriga. P / P 1= k Teoreem: Kahe sarnase hulknurga pindalade suhe võrdub nende hulknurkade vastavate külgede suhte ruuduga ehk sarnasusteguri ruuduga. Kitsam variant: Kahe sarnase kolmnurga pindalade suhe võrdub nende kolmnurkade vastavate külgede suhte ruuduga ehk sarnasusteguri ruuduga. KNK (kolmnurkade sarnasuse tunnus kahe külje ja nendevahelise nurga järgi): Kui ühe kolmnurga kaks külge on võrdelised teise kolmnurga kahe küljega, ja nende külgede vahelised nurgad on võrdsed, siis need kolmnurgad on sarnased. NN (kolmnurkade sarnasuse tunnus kahe nurga järgi): Kui ühe kolmnurga 2 nurka on vastavalt võrdsed eise kolmnurga kahe nurgaga, siis need kolmnurgad on sarnased.
8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9. Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) 10. Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad) 11. Kolmnurkade sarnasus. (Täisnurksete kolmnurkade sarnasuse tunnused. Kaks täisnurkset kolmnurka on sarnased, kui 1. ühe kolmnurga kaatetid on võrdelised teise kolmnurga kaatetitega; 2. ühe kolmnurga teravnurk võrdub teise kolmnurga teravnurgaga; 3. ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on võrdelised teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.) 12. Teoreeme sarnaste kolmnurkade kohta. ( 1. sarnaste kolmnurkade küljed on võrdelised vastavate kõrgustega; 2
8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9. Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) 10. Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad) 11. Kolmnurkade sarnasus. (Täisnurksete kolmnurkade sarnasuse tunnused. Kaks täisnurkset kolmnurka on sarnased, kui 1. ühe kolmnurga kaatetid on võrdelised teise kolmnurga kaatetitega; 2. ühe kolmnurga teravnurk võrdub teise kolmnurga teravnurgaga; 3. ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on võrdelised teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.) 12. Teoreeme sarnaste kolmnurkade kohta. ( 1. sarnaste kolmnurkade küljed on võrdelised vastavate kõrgustega; 2
Tippnurgad Nurgad, mille haarad moodustavad lõikuvad sirged. Teoreem Lause, mida saab tõestada varem teada olevate tõdede abil. Aksioom Lause, mida loetakse ilma tõestamiseta õigeks. Eeldus Teoreemi osa, mis selgitab, mis on teada. Pöördteoreem Lause, milles eeldus ja väide on vahetuses. Ristkülik Nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad Trapets Nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed. Kolmnurkade võrdsuse tunnus KKK Kui kahe kolmnurga 3 külge on vastavalt võrdsed, siis kolmnurgad on võrdsed. Kolmnurkade võrdsuse tunnus KNK Kui kahe kolmnurgal 2 külge ja nende vaheline nurk on vastavalt võrdsed, siis kolmnurgad on võrdsed. Kolmnurkade võrdsuse tunnus NKN Kui kahe kolmnurgal 1 külg ja lähisnurgad on vastavalt võrdsed, siis kolmnurgad on võrdsed. Kolmnurkade võrdsuse tunnus KNK Kui kaks külge ja pikema külje vastasnurk on
sirgete lõikepunkt. Nagel’i punkt Christian August Nagel (17.05.1821 – 23.10.1903) – saksa geodeet ja matemaatik. Matemaatilised tööd peamiselt geomeetrias (kolmnurga Nageli punkti defineeris 1836). Nagel’i punkt Kolmnurga KLM külgringjoonte ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt - G. Isoperimeetriline punkt - J • Kolmnurga ABC selline sisepunkt J, mille korral tekkivate kolmnurkade ABJ, BCJ ja CAJ ümbermõõdud tulevad võrdsed. Spieker’i punkt Theodor Spieker [spi:ker] (08.08.1823 – 09.04.1013) – saksa matemaatik. Töötas gümnaasiumiõpetajana. Kirjutas 1862 geomeetriaõpiku, mida Saksamaal kasutati ligi pool sajandit. Uuris mediaalkolmnurga siseringjoone omadusi. Spieker’i punkt - S Kolmnurga ABC mediaalkolmnurga KLM siseringjoone, nn. Spiekeri ringjoone keskpunkt - S Spieker’i punkt - S
9. Võrdsed kolmnurgad 29.Negatiivsed arvud- definitsioon 10.Võrdsed kolmnurgad 30.Arvtelg 11.Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi 31.Absoluutväärtus ja vastandarv 12.Kolmn joonestamine kahe külje ja nendevahelise nurga järgi. 32.Ratsionaalarvud 13.Kolmn joonestamine ühe külje ja selle lähisnurkade järgi 33.Pos ja neg arvude liitmine ja lahutamine 14.Kolmnurkade liigitamine 34.Kasuta arvtelge! 15.Kolmnurkade liigitamine 35.Liitmise seadused 16.Teravnurkne kolmnurk 36.Kuldreegel 17.Täisnurkne kolmnurk 37.Täisarvude korrutamine ja jagamine 18.Nürinurkne kolmnurk 38.Koordinaattasand 19.Erikülgne kolmnurk
tipp külg külg tipp külg tipp Ristlõiku, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele, nimetatakse KOLMNURGA KÕRGUSEKS (h). h h Külge, mille vastastipust on joonetatud kolm- nurgale kõrgus,nimetatakse KOLMNURGA ALUSEKS(a). h a h a KOLMNURKADE LIIGITAMINE KÜLGEDE JÄRGI NURKADE JÄRGI erikülgne kolmnurk teravnurkne võrdhaarne kolmnurk kolmnurk täisnurkne võrdkülgne kolmnurk kolmnurk nürinurkne kolmnurk KÜLGEDE JÄRGI LIIGITAMINE Erikülgseks nim. kolmnurka, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarseks nim. kolmnurka, millel on kaks võrdse pikkusega külge. Võrdkülgseks nim
kolmnurkadeks. Tekib 2 kolmnurka. 2 Kuna ühe kolmnurga nurkade summa on 180°, siis nelinurga nurkade summa saab arvutada 2 · 180° = 360° Viisnurk Jaotame viisnurga kolmnurkadeks, nii nagu enne nelinurga. Tekib 3 kolmnurka. Viisnurga nurkade summa saame arvutada 3 · 180° = 540° Kuusnurk Jaotame kuusnurga kolmnurkadeks. Tekib 4 kolmnurka. Kuusnurga nurkade summa saame arvutada 4 · 180° = 720° Kolmnurkade seos hulknurga tippudega (külgedega) Hulknurk kolmnurkade arv nelinurk 2 Kolmnurki tekib alati viisnurk 3 kahe võrra vähem kui kuusnurk hulknurga tippe. 4 seitsenurk 5 üheksanurk 7 kaheksateistnurk 16 Üldiselt Tähistame hulknurga nurkade arvu tähega n ja nurkade summa tähega s. n-nurga korral tükeldub hulknurk (n - 2)-ks
küljed. Kolmnurgas on pikema külje vastas suurem nurk ja suurema nurga vastas pikem külg. Pindala: ah S= 2 ab sin S= 2 S= p ( p - a )( p -b )( p -c ) Heroni valem a +b +c S = pr , kus p = 2 abc S= 4R 4/6 PLANIMEETRIA KORDAMINE KOLMNURKADE KONGURENTSUSE TUNNUSED (VÕRDSUSE) 1. KNK- kaks kolmnurka on kongurentsed, kui ühe kolmnurga kaks külge ja nendevaheline nurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja nendevahelise nurgaga. 2. NKN- kaks kolmnurka on kongurentsed, kui ühe kolmnurga külg ja selle lähisnurgad on vastavalt võrdsed teise kolmnurga külje ja selle lähisnurkadega 3. KKK kaks kolmnurka on kongurentsed, kui ühe kolmnurga kolm külge on vastavalt
.täisnurkne.................................. ------------------------------------ b) 10º ja 77º - ...ei ole võimalik joonestada................................. c) 106º ja 93º - ...ei ole võimalik joonestada................................. KOLMNURKADE LIIGITAMINE KÜLGEDE JÄRGI Kolmnurki liigitatakse külgede järgi erikülgseteks (isekülgseteks), võrdhaarseteks ja võrdkülgseteks kolmnurkadeks. Erikülgse kolmnurga kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarses kolmnurgas on kaks võrdse pikkusega külge, mida nimetatakse haaradeks. Kolmandat külge nimetatakse aluseks. Aluse lähisnurki nimetatakse alusnurkadeks ja haarade vahelist nurka tipunurgaks. Võrdkülgse kolmnurga kõik küljed on võrdse pikkusega.
külgedega kolmnurgad. Näide: Leia joonise järgi lõigu x pikkus, teades, et a ll b. 3. Sarnased Kolmnurgad: Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad sarnased kolmnurgad. Teoreem: Kui kolmnurgad on sarnased, siis nende vastavad nurgad on võrdsed. Eeldus: ABC ~ DEF, st. Väide: A =D, B =E, C =F Näide: Kolmnurgad on sarnased. Leia geomeetriline keskmine. 4. Kolmnurkade sarnasuse tunnused: KNK -Kui ühe kolmnurga kaks külge on võrdelised teise kolmnurga kahe küljega ja nende külgede vahelised nurgad on võrdsed, siis need kolmnurgad on sarnased. KKK - Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad sarnased kolmnurgad. NKN Kui ühe kolmnurga kaks nurka on võrdsed teise kolmnurga vastavate nurkadega, siis need kolmnurgad on sarnased.
ümbermõõdu: Kasutame kolmnurga AOB pindala leidmiseks valemit , kus hn o kolmnurga AOB kõrgus OC. an hn Kogu korrapärase hulknurga pindala S k leidmiseks korrutan saadud pindala 2 kolmnurkade arvuga n. an hn nan hn Sn n 2 2 Ringi pindala avaldub seega nii: h h
Kolmnurkade lahendamise ülesandeid riigieksamitelt lahendused (koost 2010) 2003 I 2003 II 2005 lisa 2006 I 2006 II 2008 I 2008 II 2009 I 2009 II vastused on 0,19 km ja 0,91 km
Ruumilised kehad Hulktahukad ja poordkehad Korraparane nelinurkne pyramiid · Püramiid on ruumiline kujund, mis on piiratud ühe hulknurga (põhitahk) j a ühise tipuga kolmnurkade Korraparane puramiid · Kulgpindala Sk =pm/2 · Taispindala St =Sk +Sp · Ruumala V=1/3Sp h · http://www.youtube.com Korraparase kolmnurga loige ja pinnalaotus Kuup e. eksaeeder Risttahukas Rooptahukad Silinder Koonus Kera
R is tk ü lik Ruut R ö ö p k ü lik Rom b V a s t a s k ü lje d K õ ik k ü lje d V a s t a s k ü lje d K õ ik k ü lje d o n v õ rd s e d o n v õ rd s e d o n v õ rd s e d o n v õ rd s e d Kolmnurkade klassifikatsioon K o lm n u r g a d K o rra p ä ra s e d K o r ra p ä r a tu d k o lm n u r g a d k o lm n u r g a d
Pythagorase teoreem Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi ruut on võrdne kaatetite ruutude summaga. Esmalt tõestame seda nii nagu tegi Eukleides oma raamatus "Elemendid." Vastavlalt Eukleidese teoreemile on ja Liites need kokku saame, et Kellele võib olla see sarnaste kolmnurkade ja teise teoreemi kaudu tõestamine ei sobi, siis all on ka natuke teistsugune tõestus. Olgu meil antud ruut küljepikkusega . Selle ruudu pindala avaldub kujul . Konstrueerime ruudu A+B sisse veel ühe ruudu külepikkusega C. Selle ruudu pindala avaldub siis kujul . Avaldame nüüd selle ruudu pindala läbi ruudu A+B pindala ehk , kus on täisnurkse kolmnurga pindala. Lahti kirjutatult saame siis, et
Kolmnurkne püstprisma Kolmnurkne püstprisma on piiratud kolme ristküliku ja kahe võrdse kolmnurgaga. Kolmnurgad on püstprisma põhitahud. Kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma põhiservadeks. Ristkülikud on püstprisma külgtahud. Ristkülikute ühiseid servi nimetatakse püstprisma külgservadeks. Joonisel kujutatud püstprismat tähistatakse püstprisma ABCDEF. Põhitahud on kolmnurgad ABC ja DEF. Külgtahud on ristkülikud ABED, BCFE ja ACFD. Põhiservad on lõigud AB, BC, AC, DE, EF ja DF. Külgservad on lõigud AD, BE ja CF.
· suvalise nurga (ka negatiivse) trigonomeetrilised funktsioonid; · trigonomeetrilised põhiseosed; · trigonomeetriline avaldis; · taandamisvalemid nurkade 90o , 180 o ja 360 o puhul; · kahe nurga summa ja vahe siinus, koosinus, tangens; · kahekordse ja poolnurga siinus, koosinus, tangens; · siinus- ja koosinusteoreem; · trigonomeetrilised funktsioonid, nende graafikud ja omadused; · trigonomeetrilised põhivõrrandid. Põhioskused · Täis-, terav- ja nürinurksete kolmnurkade lahendamine; · trigonomeetriliste avaldiste teisendamine; · taandamisvalemite kasutamine; · trigonomeetriliste funktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite lahendite leidmine etteantud piirkonnas; · trigonomeetria valemite kasutamine geomeetriaülesannete lahendamisel. Valemid · Trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste märgid Funktsioon I veerand II veerand III veerand IV veerand
Valem sõnades: täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga. koosinusteoreem Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis Pythagorase teoreem on koosinusteoreemi erijuht täisnurksete kolmnurkade jaoks. Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel. Selle järgi on kolmnurga suurima külje vastas ka suurim nurk. Täpsemalt öeldes on kolmnurga kõigi külgede suhe vastasnurga siinusesse konstantne ning selle kaudu saab leida kolmnurga ümberringjoone raadiuse R. Siinusteoreemi kasutatakse kolmnurga arvutamiseks, kui on teada üks külg, selle vastasnurk ja veel kas üks külg või üks nurk. Juhul, kui on teada kaks külge ja ühe külje vastasnurk, tuleb
matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele.Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas. Pythagorase teoreem on täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel. Valem : Valem sõnades: täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.Pythagorase teoreem on koosinusteoreemi erijuht täisnurksete kolmnurkade jaoks.Ühelgi teisel teoreemil pole nii palju erinevaid tõestusi.
Püramiid ko o s ta s : La ura Ka s e küli Püramiidiks nimetatakse ruumilist kujundit, mille külgedeks on ühise tipuga kolmnurgad ja põhjaks hulknurk Ühise tipuga kolmnurki nimetatakse püramiidi külgtahkudeks. Külgtahkude ühiseid servi nimetatakse külgservadeks. Põhjaks olevat hulknurka nimetatakse põhitahuks ja selle külgi põhiservadeks. Kolmnurkade ühine tipp kolmnurk püramiidi kõrgus Korrapärane püramiid Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui tema põhjaks on korrapärane hulknurk ja kõik külgservad on võrdsed. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on S, põhi on ruut ABCD, külgtahud on ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on AS, BS, CS, DS,
65. Nimetage tahukate liike. * 66. Mis on tahuka pinnalaotus? Kuidas tuletatakse tahuka pinnalaotus? *Tahuka pinnalaotus on tasandiline kujund, mis on koostatud selle tahuka tõelistest kujudest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist paigutust. Pinnalaotuste tuletamine: * 1) Kõik tahud, mis pole kolmnurgad, tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks, siis koosneb keha pind kolmnurkades * 2) Leiame kõikide kolmnurkade külgede tõelised pikkused * 3) Kontsrueerime kolmnurkade tõelised kujud üksteise selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal, tulemuse väljajoonestamisel jaotame tahkude diagonaalid muidugi ära 87. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? *Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 88. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
3.millist lahendusmeetodit kasutada Lõikejoone määramiseks 2 võimalust: 1.sirge ja tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga tipud 2.kahe tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga küljed 3.tuletatakse tahuka ja tasandi lõikejoon lisaekraani abil Pinnalaotuse tuletamine: 1.kõik tahud, mis pole kolmnurgad tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks 2.leiame kõigi kolnurga külgede orginaalpikkused 3.konstrueerime kolmnurkade orginaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad. Algebrailsed jooned Kasutatakse mõistet JÄRK. Geomeetrilises tõlgenduses tähendab algebralise tasakõvera järk selle joone ja sirge lõikepunktide arvu. *esimest järku joon on sirge *2.järku joon kas ellips, hüperbool, parabool *3.järku joon näiteks strofoid, tsissoid *4.järku näiteks konhoid Algebralise ruumikõvera järgu määrab selle kõvera ja tasandi lõikepunktide arv.
Kui ristküliku küljed suurenevad k korda, siis pindala suureneb k² korda. Kui täsnurkse kolmnurga kaatetid suurenevad k korda, siis pindala suureneb k² korda. Kolmnurkade sarnasuse tunnused Kui ruudu külg suureneb k korda, siis pindala suureneb k² korda. KNK - Kui ühe kolmnurga kaks külge on võrdelised teise kolmnurga kahe küljega ja nende külgede vahelised nurgad on võrdsed, siis need kolmnurgad on sarnased. KKK - Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad sarnased kolmnurgad. Kui kaks hulknurka on sarnased, siis nende pindalade jagatis võrdub sarnasus teguriga k².
Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Triangulatsioon geoteetilise põhivõrgu rajamise meetod, mis seisneb külgnevate kolmnurkade süsteemi loomises maastikul. Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on on süsteemi lähtekülg, kuid enamasti arvutatakse baasvõrgu abil lähtekülje pikkus. Trilateratsioon kolmnurkade mõõtmisest ja lahendamisest koosnev meetod, kus mõõdetakse küljepikkusi, misjärel arvutatakse nurgad koosinuslausega.Kasutatakse mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Puudused:
etappidest; väliraamatute jt. Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Triangulatsioon geoteetilise põhivõrgu rajamise meetod, mis seisneb külgnevate kolmnurkade süsteemi loomises maastikul. Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on on süsteemi lähtekülg, kuid enamasti arvutatakse baasvõrgu abil lähtekülje pikkus. Trilateratsioon kolmnurkade mõõtmisest ja lahendamisest koosnev meetod, kus mõõdetakse küljepikkusi, misjärel arvutatakse nurgad koosinuslausega.Kasutatakse mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Puudused:
3 tan 300 = . 3 17. (2000) Täisnurkse trapetsi ABCD alus AB = 10 cm, alus CD = 4 cm ja alustega ristuv haar BC = 3 cm. Haarade pikendused lõikuvad punktis E. Tee joonis ja arvuta: 1) lõigu EC pikkus; 2) kolmnurkade DCE ja ABE pindalade suhe (jagatis). 18. (2000) Täisnurkse kolmnurga ABC kaatet AC = 10 cm ja kaatet BC = 15 cm. Kaatetiga AC paralleelne sirge eraldab kolmnurgast trapetsi ACDE, mille lühem alus on 8 cm. Tee joonis ja arvuta: 1) lõigu CD pikkus; 2) kolmnurkade EBD ja ABC pindalade suhe. 9. (2001) Võrdhaarse kolmnurga alus on 8 cm ja haar 5 cm
Siinusteoreem 2 Koosinusteoreem 2 · Pindala valemid , , , , , Kolmnurkade sarnasuse tunnused KKK, NN, KNK (2 külge ja nendevaheline nurk), KKN (2 külge ja pikema külje vastasnurk). Võrdhaarne kolmnurk: 1. alusnurgad võrdsed; 2. tipunurgast tõmmatud kõrgus, mediaan ja nurgapoolitaja ühtivad, st kõrgus poolitab aluse ja tipunurga; 3. alusnurkadest tõmmatud kõrgused või mediaanid võrdsed. Võrdkülgne kolmnurk: 1. kõik nurgad 60°;
Esialgne täpsushinnang et polügonimeetrikäikude punktides mõõdetalse õldjuhul ainult kaks suunda. Kui seisupunktis tehakse rohkem kui 2 täisvõtet , siis nurgamõõdu ühe täisvõtte keskmise ruutvea võib leida üksikvõtete hälvete järgi. 6. Analüütilised võrgud - ptk. 7 Triagulatiooniks nimetatakse geodeetilise põhivõrgu rajamise meetodit, mis seisneb külgnevate kolmnurkade sõsteemi loomises maastikul. Süsteemis mõõdetakse vähemalt baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla 1 kolmnurga külg, mida nimetatakse süsteemi lähteküljeks, kui enamasti arvutatakse nn. Baasvõrgu abil lähtekülje pikkus.Kolmnurga tippudesse ehitati sõrestiktornid. Tänapäeval kasutatakse trilateratsioonivõrkude (kui neid üldse kasutatakse) mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid
m-külgtahu kõrgus, moodustaja Trapets P= a + b + c + d Kolmnurga Kolmnurga Kiirteteoreem Kolmnurkade sarnasustunnused: b ( a + b) h kesklõik mediaanid u v OA AC OC Kaks kolmnurka on sarnased, kui… S= C = =
5.1. Põhjenda, et need kolmnurgad on sarnased. 5.2. Arvuta lõigu DF pikkus, kui AC = 10 cm, BC = 12 cm ja AF = 6 cm. C 75° D A 75° B F 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. Ühe kolmnurga küljed on 24 cm, 18 cm ja 30 cm ning teise kolmnurga pikem külg on 5 cm. Leia teise kolmnurga ülejäänud küljed nii, et nende kolmnurkade vastavad küljed oleksid võrdelised. 19. Nurga haarad on lõigatud kahe paralleelse sirgega. Lõikajate lõigud haarade vahel on 4 cm ja 10 cm. Nurga haarade lõigud nurga tipust teise lõikajani on 15 cm ja 25 cm. Arvuta nurga haarade lõikude pikkused nurga tipust esimese lõikajani. 20. Kolmnurga lõikamisel sirgega, mis on ühe küljega paralleelne, tekkis trapets, mille alused on 2,4 cm ja 6 cm ning haarad 2,7 cm ja 3,6 cm. Arvuta kolmnurga külgede pikkused. 21
trigonomeetria – trigonon – kolmnurk, metreo – mõõdan (16. saj). Trigonomeetria (kr. k. trigōnon “kolmnurk” + metron “mõõtmine”) on matemaatika haru, mis tegeleb kolmnurkade külgede ja nurkade vaheliste seoste uurimisega. Trigonomeetria ajalugu ulatub tagasi nii kaugele kui Vana-Kreeka astronoomi Hipparchuse aega 200 a. e. kr. Suuremad läbimurded toimusid siiski alles 600 aastat hiljem — 5 saj. esimesel poolel. Bartholomeo Pitiscus leiutas sõna trigonomeetria, mida ta kasutab oma 1595. aastal trükitud raamatu pealkirjas. [3] Sõna trigonomeetria tuleneb kreeka keelest, sõnadest trigonon (kolmnurk) ja metreo (mõõdan)
h2+h=hl VRS- Virtuaaljaamade võrk Staatilisel mõõtmisel ei saa parandeid, peab ise juurde liitma Kinemaatilsel mõõtmisel saab. 7. loeng Geodeetilised võrgud Geodeetiline võrk on maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel -Plaaniline võrk -Kõrgusvõrk -Gravimeetriline võrk( Seotud kõgusvõrguga) Merenivoomõõtmiste võrk Triangulatsioon- vanal ajal( kolmnurkade abil) Trilateratsioon-trilateratsioon, geodeetilise alusvõrgu punktide koordinaatide määramise meetod, mille puhul maastikule rajatud üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemis mõõdetakse kaugusmõõturiga kõik kolmnurkade küljed. Polüganomeetria- mõõdetakse nii nurgad kui kaugused I Eesti riiklik geodeetilien põhivõrk I klassi võrk- 13 punkti / 7000000 II klassi võrk-199 punkti 1/5000000 Tihendusvõrk 3922 punkti 1/250000 Aluseks mõõdistusvõrgule
· suvalise nurga (ka negatiivse) trigonomeetrilised funktsioonid; · trigonomeetrilised põhiseosed; · trigonomeetriline avaldis; · taandamisvalemid nurkade 90o , 180 o ja 360 o puhul; · kahe nurga summa ja vahe siinus, koosinus, tangens; · kahekordse ja poolnurga siinus, koosinus, tangens; · siinus- ja koosinusteoreem; · trigonomeetrilised funktsioonid, nende graafikud ja omadused; · trigonomeetrilised põhivõrrandid. Põhioskused · Täis-, terav- ja nürinurksete kolmnurkade lahendamine; · trigonomeetriliste avaldiste teisendamine; · taandamisvalemite kasutamine; · trigonomeetriliste funktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite lahendite leidmine etteantud piirkonnas; · trigonomeetria valemite kasutamine geomeetriaülesannete lahendamisel. Valemid · Trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste märgid Funktsioon I veerand II veerand III veerand IV veerand
Kolmnurga võrdsuse tunnus kahe külje ja nendevahelise nurga järgi: KNK Kui ühe kolmnurga kaks külge ja nende vahel olev nurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja nende vahel oleva nurgaga, siis need kolmnurgad on võrdsed Ülesanne: Joonesta kolmnurk BCD, kui * BC = 4cm; BD = 4,5 cm ja nurk B = 70º * CD = 3,6 cm; CB = 5 cm ja nurk C = 85º Kolmnurkade võrdsuse tunnus: NKN Kui ühe kolmnurga üks külg ja selle lähisnurgad on vastavalt võrdsed teise kolmnurga ühe külje ja selle lähisnurkadega, siis need kolmnurgad on võrdsed. Ülesanne: Joonesta kolmnurk CDE, kui * CD = 4cm; nurk C = 55º ja nurk D =º * DE = 4,8cm; nurk D = 65º ja nurk E = 90º Kas küsimusi on? Aitähh tähelepanu eest!
originaalvormidest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist paigutust. Kolmnurksete tahkude tõelise kuju saab konstrueerida tema kolme külje tõeliste pikkuste järgi. Seda silmas pidades võib mistahes tahuka pinnalaotuse tuletada järgmiselt: 1) kõik tahud, mis ei ole kolmnurgad, tükeldatakse diagonaalidega kolmnurkadeks. Siis koosneb kogu tahuka pind ainult kolmnurkadest; 2) seejärel tuletatakse kõigi kolmnurkade külgede tegelikud pikkused; 3) konstrueeritakse kolmnurkade originaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal. Tulemuse välja joonestamisel tahkude diagonaale välja ei joonestata. 47. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Iga pinna tasandiline lõige osutub tasakõveraks (erijuhul sirgeks). Tasakõverad asuvad üleni ühel tasapinnal. Tuntuim tasakõver on ringjoon. Kahe kõverpinna lõikejoon on üldjuhul ruumikõver. Tuntuim ruumikõver on kruvijoon. 48
(3² + 4²= 5²; 5² + 12²= 13 ²;...)
avastas muusikateraapia
Pythagoras oli esimene, kas hakkas
maailma tervikuna kutsuma kosmoseks,
kuid arvas, et Maa on maailma keskel ja
ülejäänud planeedid ja taevakehad tiirlevad
tema ümber
Samuti oli Pythagoras see, kes arvas, et
Maa ei saa olla lame, vaid peab olema
kerajas, kuna just seda pidas ta kõige
täiuslikumaks ja ilusamaks kehade seas
Kõige tuntum teoreem on tal siiski
Pythagorase teoreem täisnurksete
kolmnurkade kohta
Pythagorase teoreem:
Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude
summa võrdub hüpotenuusi ruuduga
Eeldus:
kolmnurk ABC on täisnurkne kolmnurk
Väide: a2 + b2 = c2
Hüpotenuusile AB on joonestatud kõrgus DC
Nüüd tekkisid joonisele 2 sarnast täisnurkset
kolmnurka ACD ja BCD
Kolmnurk ACD on sarnane kolmnurgaga ABC, kuna
neil on üks ühine nurk (
0,0773 m2 ,07719 m2 140,456 ha 140,456 ha Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. Metoodika: Maatüki pindala leidmiseks jaotasin selle plaanil kolmnurkadeks ja määrasin iga tekkinud kolmnurga pindala arvutamiseks vajalikud mõõtmed plaanil mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Planimeetria valemite abil leidsin üksikute kolmnurkade pindalad. Nende summa annab maatüki üldpindala. Esimesel mõõtmisel saadud tulemused: 1310x 64 0 4-2-3 P1= = 419200 m2 = 41,92 ha 2 7 9 0 x 2 90 1-2-4 P2= = 114550 m2 = 11,46 ha 2 67 0x 4 40 7-1-4 P3= = 147400 m2 = 14,74 ha 2 1000 x370 7-4-6 P4= = 185000 m2 = 18,5 ha 2
d 02 A0 = 4 Lõike tugevustingimus: Juhendis oli kirjas, et needi voolepiir on 175MPa: Juhendis oli märgitud, et kui neetide arv on suurem kui 6, siis tuleb valida suurema läbimõõduga needid. Seega valin uued: Suurendan veelkord: Vastavalt juhendile valin: Nurkterase telje asukoha arvutamine: Needid tuleb paigutada nurkterase sisekülje keskele: k- nurkterase sisekülje keskpunkti kaugus äärtest Sarnaste kolmnurkade tunnust arvestades: Lisaks: Seega: Kui on tagatud äärmiste neetide tugevus, on tagatud ka kogu ülejäänud tarindi tugevus. Koormuse F-suunalise komponendi suurus: Äärmistele neetidele mõjuv tegelik kogujõud: Neetide tegelik lõikepinge ja tema kontroll lubatuga: Neetide tugevus lõikele tagatud Neetide lubatud muljumispinge vastavalt juhendile: Kontrollin nurkterase tugevust:
Vastused I 1) ; 2) 18 m . II 1) ; 2) 6 m . a b a b b2 III 1) a2 c2 , ; 2) 3,6 m, 2,3 m. a2 c2 Näpunäited I, II Joonestame trapetsile diagonaalid ning otsitava ristlõigu diagonaalide lõikepunktist ülesandes nimetatud trapetsi küljele. Selle lõigu pikkuse leidmisel võib kasutada kolmnurkade sarnasust, rakendada koordinaatide meetodit kasutada tekkinud kolmnurkade pindalasid, rakendada koordinaatide meetodit või kasutada planimeetriaülesande lahendamist trigonomeetria rakendamisega jm. III Märgime joonisele otsitavad lõigud. Nende lõikude pikkuste leidmisel võib toetuda kahe kolmnurga sarnasusele ning rakendada Pythagorase teoreemi. 17
Gravitatsiooniliste meetodite aluseks on geofüüsikalised arvutused ja Maa raskusvälja moodistamine nii gravimeetriliselt kui ka muude vahenditega. Kosmiline meetod kasutatakse kas tehiskaaslasi voi nüüdisaegseid teadmisi astronoomiast ja taevakehade füüsikast Triangulatsioonimeetod- geodeesias plaanilise geodeetilise alusvorgu punktide koordinaatide määramise meetod, mis seisneb selles, et maastikul kujutatakse üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemi ning moodetakse koikide nende kolmnurkade nurgad ja süsteemi baasjoone pikkus[ Milankovici tsüklid- kolm tsüklilist tegurit, mis mojutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist. Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest. Projitseerimisviisid- · ortogonaalne projektsioonprojitseerimine siirdepinnale paralleelsete
annaabi.ee 
