Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe
Valgustugevus Lily-Marleen Pannerlein Merilin Heide Sissejuhatus Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on valgussuurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas. Tähis: Iv - kasutatakse siis, kui on vaja eristada valgussuurust vastavast kiirgussuurusest (Ie ) Mõõtühik: kandela (cd, 1 cd = 1 lm/sr) Definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis dΩ leviva valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis. Valem: I = dΦ/dΩ Valgusvoog Valgusallikast ruuminurga Ω ulatuses leviv valgusvoog ΦΩ on võrdne valgustugevuse I ja selle ruuminurga korrutisega (cd∙sr). ΦΩ = I ⋅ Ω Ruuminurk võib üldjuhul olla suvalise kujuga
jard, jalg jne). Alates meetermõõdustiku loomisest on selle ideeks olnud see, et erinevad mõõtühikud oleksid üksteisega seotud. 19. sajandil olid ainsad nomineeritud põhiühikud pikkus, mass ja temperatuur. Rahvusvahelisi ühikutesüsteemi ühikuid nimetatakse SI ühikuteks ning nendeks on : meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (termodünaamiline temperatuur), mool (ainehulk) ning kandela (valgustugevus). Ühikute definitsioonid (2005 aasta) : Meeter vahemaa, mille valgus läbib ajavahemikus 1/299 792 458 sekundit Kilogramm võrdne rahvusvahelise kilogrammi etaloni massiga (1l vee mass) Sekund - tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse9 192 631 770 võnkeperioodi kestus Amper - Amper on konstantne selline elektrivool, mis põhjustaks kahes paralleelse lõpmatu
valgustitega üle disainitud. q Valgus peab olema nii tugev, et selle valgel oleks mugav toimetada. q Valguse tugevus sõltub palju köögi värvivalikust ja mööblist. Kui seinad on heledad mööbel läikiv ja tehnika roostevabasest terasest, peegeldub valgus pinnalt vastu ja mõjub silmadele halvasti. Valguse ühikud Luumen on valgusvoo ühik. Tähis lm. Luumen võrdub valgusooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis
SI-süsteemi põhiühikud Jkr. Füüsikaline Füüsikalise Ühiku nimetus Ühiku tähis nr. suurus suuruse tähis 1. pikkus l meeter m 2. mass m kilogramm kg 3. aeg t sekund s 4. voolutugevus I amper A 5. temperatuur T kelvin K 6. valgustugevus kandela cd 7. ainehulk mool mol
Pikkustlbilcud 1mm=~0,O01m 0,1cm lcm 10mm~ QOlm 1dm 0,1m 1m 10dm lOOcni l000mm' 0,001km 1km l000m Massiubiknd lkg l000g 11s lOOkg 100 000g lt= 1000 kg= lOts= 1 000 000g Piudalaulukud 1cm lOOmm' ldm lOOcm 10 000mm lm= lOOdm 10 000cm I 000 000mmt 1a 100m lha= 100a 10 000na' lkm'l 000 000m Mabuuliikud lcm' 1000 mm' linI ldm l000cm' 11 lm' l000dni' 1 000 000cm' 1 000 000 000mm' lkm' 1 000 000 000in' ...
a= kiirendus m/s2 Vo= algkiirus m/s V= lõppkiirus m/s G= 6.67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a= F / m F= ma III Seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = -F2 SI süsteem 1. pi...
Suurus nimi sümbol PIKKUS meeter m MASS kilogramm kg AEG sekund s ELEKTRIVOOLU TUGEVUS amper A TEMPERATUUR (absoluutne ehk kelvin K termodünaamili ne) AINEHULK mool mol VALGUSTUGEVU kandela cd S Radioaktiivse kiirguse mõju Kiirguse ioniseeriv toime lõhub olemasolevaid rakke, tungides ka DNAsse Tekitab vähki ning teisi rakkude väärarenguid Paljude rakkude hävimine üheaegselt võib põhjustada surma Lõhub immuunsüsteemi Kõige tundlikumad on luuüdi-, vere-, sugu- ja karvanääpsude rakud Lapsed on tundlikumad kui täiskasvanud Kiiritustõve sümptomid: Peavalu
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
Mis on optika ja kuidas see jaguneb? Optika on füüsika osa, mis uurib kõiki valgusega seotud nähtusi. Optika jaguneb: Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Geomeetriline optika- uurib valguse levimise seadusi. Füüsikaline optika- uurib valguse olemust. Kvantoptika- käsitlev valgust kui osakeste voogu. Mis on fotomeetria? Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Mida iseloomustab valgustugevus? (tähis ja ühik ka) Valgustugevus- I ( cd ) ( kandela ) Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis selle ruuminurga eeldusel, et valgusallikas on küllalt punktikujuline ja väike võrreldes kaugusega vaatlejast või valgustatavast pinnast Mida iseloomustab pinna valgustatus? (tähis ja ühik ka) E (lx) (luks) Pinnavalgustatus iseloomustab valgustatud pinda ja on arvuliselt võrdne ühikulisele pinnale langeva valgusvooga. Millest sõltub pinna valgustatus?(valem ja tähiste selgitused ka)
süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine 12. Mõõteasjandus e. metroloogia 13. Mõõtesuurused, mõõdevahendid(raamat ntks), mõõteriistad(põhiühikud n: meeter, sekund, kg.) 14. Nimeta mõõteriistu, mis vajavad taatlemist. -voolumõõtja, veemõõtja, dosimeeter(kui suur radioaktiivne kiirgus meid ümbritseb, kaal 15. SI süteemi põhiühikud (7põhi, 2 lisa) –põhi: meeter, sekund, kg, kelvin, amper, kandela, mool. Ja lisa:raadian ja steradiaan 16. Kordsed ühikud -põhiühik m, kordne cm või põhi on kilogramm kordne on gramm 17. Mõõtemääramatus on pool väikseimast ühikust mõõtevahendil. 18. Mõõtmisetäpsus –mõõtmine koos mõõtemääramatuse arvestamisega. 19. Kas mõõta saab absoluutselt täpselt? Põhjenda. -kuna inimlikud vead tulevad sisse/ meil pole nii kõrgelt arenenud tehnoloogia, alati jääb mõõtemääramatus 20
Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t tähistused d jja mõõtühikud
Põhiühikud Suuruse nimetus Suuruse üld- Ühiku Ühiku tähis levinud tähis nimetus Pikkus l, s meeter m Aeg t sekund s Mass m kilogramm kg Temperatuur T kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus I kandela cd Voolutugevus I amper A Täiendavad ühikud Suuruse nimetus Suuruse üld- Ühiku Ühiku tähis levinud tähis nimetus Tasanurk (nurk) radiaan rad
aastal toimunud 9. vihtide ja mõõtude peakonverents (CGPM) teha rahvusvahelisele vihtide ja mõõtude komiteele ülesandeks korraldada uuring teadus-, tehnika- ja hariduskogukondade mõõtmisvajaduste väljaselgitamiseks. · Kuus aastat hiljem korraldatud 10. CGPM otsustas uuringu tulemuste põhjal, et vaja on kuut põhiühikut: meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (temperatuur) ja kandela (valgustugevus). 1970. aastal lisandus neile ainehulga mõõtühik mool. · Tulemuseks oli meetermõõdustiku nüüdisaegne versioon, mis sai 1960. aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI- süsteem (SI on lühend prantsuskeelsetest sõnadest Système international d'unités rahvusvaheline mõõtühikute süsteem). · Suurbritannias peaks üleminek SI- süsteemile lõppema 2009. aastal. USA-s kasutatakse SI-süsteemi tööstuslikult aina
kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks Mõõtühikute süsteem kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud SI süsteem rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI süsteemi põhiühikud - pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper, valgustugevuse ühik kandela, ainehulga ühik mool. Mõõteseadus reguleerib kõike mõõtmisega seonduvat, seaduses on defineeritud kõik olulised mõõteasjanduslikud ehk metroloogilised mõisted Mõõtevahendi kontroll ja taatlemine mõõtevahendite ja mõõteriistade omadused võivad ajas muutuda. Seetõttu tuleb õiguslikku aspekti omavatel mõõtmistel kasutatavaid mõõtevahendeid ja mõõteriistu perioodiliselt taadelda. Taatlemine - protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud
Si põhiühikud : m,s(sekund), kg, mol, K(Kelvin), A(Amper), cd( Kandela, valgustugevus) Tuletatud ühikud: m/s, N Abiühikud: rad, sr Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel Newtoni I seadus kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju tasakaalustub, siis on see keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Pikkus l; s meeter m Mass m kilogramm kg Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K Aine kogus n mool mol Valgustugevus Iv kandela cd Olulisemad eesliited ja nende tähised Eesliide Lühend 10 aste Kordne piko- p 10-12 0,000 000 000 001 nano- n 10-9 0,000 000 001 mikro- µ 10-6 0,000 001 milli- m 10-3 0,001 senti- c 10-2 0,01
Füüsika kontrolltöö 1. Iseloomusta mõistet nähtavushorisont. Piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 2. Nimeta si-süsteemi põhiühikud. (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) 3. Loodusteaduslike mudelite liigid Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Ainelised mudelid- jagunevad pildilisteks mudeliteks, animatsioonideks ja interaktiivseteks arvutimudeliteks. Abstraktsed mudelid- jagunevad graafilsteks mudeliteks ja siis on ka veel näiteks matemaatilised avaldised. Matemaatilisele avaldisele tuginevat loodusnähtuse (nt rongi liikumise) kirjeldust nimetatakse analüütiliseks mudeliks. 4. Selgita vektoriaalse suuruse erinevust skalaarsest. Ruumilist su...
1. Millega tegeleb kinemaatika?Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. (nt asukoht/koordinaadid, liikumise kiirus, liikumise kiirendus) 2.Millega tegeleb dünaamika? Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. (nt vastastikmõju, raskusjõud, hõõrdejõud, keha mass, liikumishulk, energia ja töö, võimsus) 3. Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erineval...
nende pikkuse iga meetri kohta jõu 2x10-7 N. · 1 kelvin (K) on võrdne temperatuurivahemikuga, mis saadakse vee kolmikpunktile vastava temperatuuri (jää sulamistemperatuuri) ning absoluutse nulltemperatuuri vahe jagamise1273,16 osaks. · 1 mool (mol) on ainehulk, mis sisaldab samapalju osakesi kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12 C (see on Avogadro arv NA= 6,02 x1023). Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · 1 kandela (cd) on võrdne sellise monokromaatse ja sageduse1540 x 1012 Hz toimiva valgusallika valgustugevusega, mis 1 sekundis kiirgab antud suunas ruuminurka 1 sr valguslaine energiaga 1/683 J. · 1 radiaan (rad) on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiusega võrdse pikkusega kaarele. · 1 steradiaan (sr) on võrdne ruuminurgaga, mis toetub raadiuse ruuduga võrdsele kerapinna osale. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Iga mõõtmisega kaasneb mõõteviga. See ei
Põhisuurused Pikkus meeter m L Mass kilogramm kg M Aeg sekund s T Elektrivoolu tugevus amper A I Temperatuur kelvin K Valgustugevus kandela cd J Ainehulk mool mol N Tuletatud suurused Pindala ruutmeeter m2 L2 Ruumala kuupmeeter m3 L3 Kiirus meeter sekundis m/s LT-1 Nurkkiirus radiaan sekundis rad/s T-1
peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1. valgusvoog (fii) valgusenenrgia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Ühik on luumen (lm). Fii =L/t. 2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=... Valguse kiirus õhus: 3 x 108 m/s. Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine).
loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenergia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka
termodünaamilisest temperatuurist. Ainehulk: Mool (mol) Mool võrdub süsteemi ainehulgaga, milles sisalduv struktuurielementide arv on võrdne 0, 012 kilogrammi süsiniku 12C aatomite arvuga. Mooli kasutamisel peavad struktuurielemendid olema liigitatud. Nad võivad olla aatomid, molekulid, iooni, elektronid ja teised osakeste rühmad. Valgustugevus: Kandela (cd) Kandela võrdub sellise valgusallika valgustugevusega antud 540 1012 suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega Hz ja mille energeetiline 1 683 valgustugevus selles suunas on W/sr. Nimetus Tähis Kordaja, millega tuleb korrutada mõõtühikut
suuruse arvväärtuse kindlakstegemine on suuruse mõõtmine. Näiteks matemaatikas arvutame kehade liikumiskiirust ja keemias arvutame või mõõdame aine ruumala ja massi. Sl mõõtühikute süsteem on rahvusvaheline. Selle põhiühikutes on pikkuse, massi, aja, temperatuuri, elektrivoolu tugevuse ja valgustugevuse ühikud ning ka ainehulga ühik. Selles süsteemis kasutatakse kümne astmetega korrutamist või jagamist. Seitse põhiühikut on: meeter, sekund, kilogramm, kelvin, amper, kandela ja mool. Näiteks kasutame tihti neid mõõtühikud keemias, füüsikas ja matemaatikas arvutamisel. Mõõtmiseks nimetatakse füüsikalise suuruse arvväärtuse kindlakstegemist. Mõõtmine ei ole kunagi täpne, kuid kui me mõõdame mitu korda saame tõenäosusliku väärtuste vahemiku. Mõõtemääramatus näitab maksimaalselt kui suur võib mõõteviga olla. Mõõteviga pole võimalik küll ära kaotada, kuid seda on võimalik vähendada, korrigeerides mõõtevahendeid.
Sissejuhatus füüsikasse 1. Mis on maailm? Maailm on kõik, mis inimest ümbritseb 2. Mis on loodus? Inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond 3. Mis on loodusnähtused? Looduses toimuvad muudatused 4. Mis on loodusteadused? Teadusharud, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi(Füüsika, Bioloogia, Geograafia, Keemia) 5. Mis on füüsika peamised erinevused teistest loodusteadustest? Füüsika on loodusteadvus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid ning Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadu...
tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel langeda hajuskiirgusena. 37. Hajuskiirgus Kiirgus, mis langeb vaatluskohale peale hajumist. Esineb molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Hajuskiirgust mõjutavad päikese kõrgus, pilved, sademed. 38. Silma valgustundlikkuse kõver Iseloomustab sama energiaga kiirguse poolt tekitatud aistingu tugevuse sõltuvust valguse lainepikkusest. 39. Kandela Valgusallika valgustugevuse ühik. Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60cm2 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044K) 40. Valgusvoog Kogu kiirgusvõimsus, mis väljub valgusallikast ja mida tajub silm. Ühik on luumen (lm) 41. Valgusviljakus Lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur) 42. Valguse värvus Lambi valguse värvust väljendatakse värvitemperatuurina. Mõõtühik on Kelvin (K).
tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta. 5. termodünaamilise temperatuuri ühik Kelvin; Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 6. ainehulga ühik mool; mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus. Kaks täiendavat ühikut on radiaan (rad) ja steradiaan (sr). - radiaan on nurk tasandil ringi kahe raadiuse vahel, mis eraldavad ringjoonel raadiusega võrdse kaare. 1 rad = 57017' 44,806" = 57,29580. - steradiaan on ruuminurk, mille tipp asetseb kera tsentris ja mis eraldab kera pinnal pindala, mis
Loomulik valgustus on tööruumide valgustamine päikesevalgusega. 1 luks (lx) on valgustustihedus, kui 1 m2 suurusele pinnale langeb 1 luumeni (lm) suurune valgusvoog Luksmeeter on valgustustiheduse mõõtja. Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Nad ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende poolt tekitatud pingelang on negatiivne toitepinge suhtes (voolu kasvamisega väheneb takistus) 1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist
Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd SI põhiühikud on määratletud alljärgnevalt (sulgudes on toodud määratluse kehtestanud Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi CGPM) järjekorranumber ja toimumise aasta): meeteron tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983); kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3. CGPM, 1901);
Tartu Ülikool Pärnu kolled Uurimiskeskus UIMASTISÕLTLASTE REHABILITATSIOONI VAJADUSED TARTU LINNA NÄITEL Laiendatud kava Juhendaja: lektor Kandela Õun Pärnu 2015 1.TEEMA AKTUAALSUS Eesti on olnud aastaid Euroopas juhtival kohal uimastisõltuvushäiretega inimeste arvus ja nende surmade arvestuses. Palju tähelepanu on pööratud uuringutes Eesti põhjaosale ja Ida-Virumaale ja arvatakse üldiselt, et Lõuna Eestis ja konkreetselt Tartu linnas on uimastisõltuvusprobleemidega inimesi vähem ja vajadus nende rehabilitatsiooni järele väiksem.
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
kus A, B, C, .... põhisuuruste A,B,C, ... dimensioonid, , , , .... - dimensioonide astmenäitajad. Näide Kiiruse dimensioon: dimV = LT-1 [m s-1] , kus V kiirus, L pikkus, T aeg. Põhiühikud SUURUS ÜHIK TÄHIS Aeg sekund s Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgus-tugevus kandela cd Elektrivoolu tugevus amper A Põhiühikutele lisanduvad põhiühikutest tuletatud ühikud ning kümnendkordajad. Kõik tähised ja eesliited on standardiseeritud. Ühtlaselt kiireneva liikumise võrrandi liikmete mõõtühikud (dimensioonid): 1)Kui võrrandi mõlemal poolel on samad ühikud, siis ei pruugi veel olla tagatud, et võrrand on õige. 2)Kui võrrandi liikmed on kirjeldatud erinevates ühikutes, siis on garanteeritud, et võrrand on vale!
mõõt). Prantsuse keelest pärineb ka selle süsteemi lühend SI (Système International d’unités). Üle maailma kehtivaid otsuseid süsteemi SI kohta võtab vastu Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (pr Conférence Générale des Poids et Mesureslühendatult CGPM). SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. Tegemist on detsimaalse süsteemiga, st suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks kasutatakse kümnendeesliiteid (kümne astmetega korrutamist või jagamist), mitte enam arve 3, 12 või 16, mida võisime leida vanadest Vene ja Inglise süsteemidest.
1lm=1cd*1sr .Luks (lx) valgustuse mõõtühik. 1lx=1lm/m2 Nitiks (nt) heledus 1nt=1cd/1m2 39. Valgustuse arvutuse meetodid. Valgustustehnikas kasutatavate fotomeetriliste mõõtühikute valik on kooskõlastatud inimese silma spektraalse tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi
PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie kasutame peamiselt rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi SI ( pr.k. Syste`me Internatsional) mis võeti kasutusele 1960 a. Selle süsteemi põhiühikud on : meeter (m), kilogramm (kg) , sekund (s), amper (A), kelvin (K), kandela (cd) ja mool (mol). Skalaarid ja vektorid. Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v , F . Tehted vektoritega: 1. Vektori korrutamine skaalariga. av = av 2. Vektorite liitmine.
üheks tervise indikaatoriks laste puhul on kehaehituse areng. Töö on jaotatud vastavalt kaheks alaosaks. Esimene pool hõlmab põhjuseid, miks artiklis esitatud uuring läbi viidi ja kuidas selleks materjali koguti ning töödeldi. Teine pool kujutab endast seda, mida uuringu käigus leiti ja millised eesmärgid jäid saavutamata. Selle teema allikaks on artikel, mis on kirjutatud samal teemal ning on avaldatud ,,Eesti antropomeetriaregistri aastaraamatus 2001". Autoriteks on Ülle Kirss ja Kandela Õuna Tartu Ülikooli antropoloogia keskusest. 2.Uuring 2.1.Uuringu eesmärk Laste puhul on üheks tervise indikaatoriks laste kehaehituse areng ning üks võimalus selle arengu hindamiseks on süstemaatiliste antropomeetriliste uuringute tegemine. Eestis on neid uuringuid tehtud pikema aja jooksul, kuid hinnatud on vanemate laste tervist ja füüsilist arengut, vähem on seda tehtud väikelaste peal. Peamiseks põhjuseks, miks uuringu objektiks
omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Valguse intensiivsuse mõõtühikud ainest läbiminekul valguse intensiivsus väheneb - valgus neeldub aines. Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse neeldumine aines sõltub ainest ja on selektiivne, st. eri värvi valgus neeldub erinevalt. Valguse intensiivsuseks nimetatakse pinnaühikult ühes sekundis kiiratud energiavoogu Valgustugevuse I mõõtühikuks on kandela: 1 cd kiirgab absoluutselt must keha 1/60 cm² suuruse pinnalt normaali suunas temperatuuril 2042,5 K Valguse interferents ja difraktsioon Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4 0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi
2. Samas võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainena. 3. Valguse intensiivsuse mõõtühikud Valguse dualistlik loomus. Valgus on ühelt poolt elektromagnetlaine. Valguse sagedus Põhiühikuks on SI süsteemi ja lainepikkus on omavahel seotud valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline fotomeetrilisek valemiga = 2c. Teiselt poolt on valgus s põhiühikuks osakeste (footonite) voog. Footoni energia ja küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: on kandela. impulss on seotud sageduse ja laine- pikkusega järgmiselt: Üks kandela on valgustugevus, mis
Pöörleva tiivikuga õhusõidukid Kui mootor seiskub siis kasutatakse autorotatsiooni ning suurendada kohtumisnurka üle kriitilise kohtumisnurga, siis jääb tiivik käima Ripplennus kõige rohkem võimsust vaja, horisontaallennus kõige väiksem Akumulaatorid Valgustid: välis ja sisevalgustus Navigatsioonituled peavad põlema lennu ajal paremal roheline, vasakul punane tuli Sabas valge hele tuli Vilguvad, selleks et hoida ära kokkupõrkeid 5 kandela valgustugevust peavad andma Aviation green ja aviation red Sabas olev valge peab olema 20 kandelat. stroobi tuled, lennuki käivitamisel juba peavad põlema ruleerimistuled- valgustavad 50 kraadise nurga all halogeenide sinine valgus on tingitud hõõgniidi temperatuurist mõõteriistadel on kohtvalgustid autoland system i kategooria: lennuk võib automaatrežiimil 300 jala kõrgusele ii kategooria: lennuk võib laskuda 100 jala kõrguseni alates sellest peab meeskond maanduma
kehtestatud nõudmistele- taatlemine. 10.Nimeta rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurused ning nende mõõtühikud. SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurusena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Põhisuurused on : pikkus, kaal, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende mõõtühikud on siis vastavalt: pikkus- meeter, aeg- sekund, mass- kilogramm, aine hulk- mool, temperatuur- kelvin, voolutugevus- amper ja valgustugevus- kandela. 11.Selgita standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oska seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel 14.Selgita mõisteid füüsikaline objekt, füüsikaline nähtus ja füüsikaline suurus Füüsikalise objektid on materiaalsed ja eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid: *väljad- mitteainelised objektid- heli, soojus * kehad- ainelised objektid- inimene, päike, kivi
määratud plaatina Pt ja iriidiumi Ir sulamist valmistatud normaalkilogrammiga), 1 amper-1A (on selline alalisvoolutugevus, mis liikudes kahes paralleelses lõpmata pikas juhtmes, põhjustab juhtmete vahel 1 meetri kohta 2*10 7 N suuruse jõu, kui juhtmete vahekaugus on 1 m), 1 kelvin-1 K (on 1/273,16 osa vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist), 1 kandela-1 cd (on valgustugevus, mis on defineeritud plaatina sulamistemperatuuril oleva musta keha kiirguse abil.Üks kandela on valgustugevus, mida kiirgab must keha 1/60 cm 2 suuruselt pinnalt normaali suunas temperatuuril 20,45,5 K), 1 mool-1 mol (on ainehulk, milles on sama palju 12 elementaarseid osakesi nagu on süsinikuaatomeid 0,012 kg-s puhtas C isotoobis). Dimensioonivalem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutmisel.Üldkujul: dim (suurus)=L a M b T g I d O e N v J k
Tooge näiteid Mõõtühik- ühikuks võetud suurus, millega mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust. NT: meeter, njuuton, vatt, kilogramm Etalon- on mõõt, mille järgi taastekitatakse füüsikalise suuruse mõõtühik, mida säilitatakse ning millelt kantakse see üle teistele, tegelikult tarvitatavatele mõõtevahenditele (näiteks kilogrammi etalon, meetri etalon). SI süsteemi põhiühikud-meeter, kilogramm, amper, kelvin, mool, kandela, sekund. 20.4. Avaldage põhiühikutes džaul, vatt, njuuton. Džaul-1J Vatt-1W Njuuton-1N 20.5. Taatlemise ja kalibreerimise mõisted. Mille poolest need erinevad? Taatlemine- taatluseeskirjadele vastav menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist meie labori poolt.
pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus. Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks. Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse seda praktikas harva selle näitaja raske määratavuse tõttu (arvutamine keerukas, heledusmõõturite vähedus). Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltuvalt nii aastaajast, ööpäeva ajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest.
kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm.
kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Seadus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvantitatiivne (mõõdetavust eeldav),
1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe, üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga 1 penikoorem = 7,468 km 1 toll = 2,54 cm 1 jard = 0,9144 m 1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4.SI-süsteemi põhiühikud SI algseteks põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma
, peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika
, peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika
Füüsikaline suurus: Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi nt piikus, kiirus Peab olema mõõdetav SI süsteem: Pikkusühik – 1 meeter (m) Massiühik – 1 kilogramm (kg) Ajaühik – 1 sekund (s) Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) Ainehulga ühik – 1 mool (mol) Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mõõtemääramatus: Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetava suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub Mõõtemääramatuse allikad: Riistavead Protseduurivead Mõõdetava suuruse muutlikkusest tingitud vead Süstemaatiline viga Juhuslik viga Vead andmetes: ρz Mõõdeti valet objekti Mõõdeti objekti valesid tunnuseid Mõõteinstrumendi viga Mõõtmisprotsessi viga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
