Operatsioonisüsteemiks on Solaris UNIX, töökeskkonnaks OpenWindows. Tüüpiline stardipilt: Menüü e. käsurida Command Tool Text Editor File Manager Shell Tool ·avada Text Editor (hiireklõps tühjal ekraanil!) kirjutada programmi tekst ekraanile. valida File-menüüst käsk Save As... panna vasakule ilmunud aknas oma programmile mingi nimi. !!! Nime järele on soovitav kirjutada ka laiend (tüübitunnus) .pas (näiteks pindala.pas). klõpsata hiirega Shell Tool- aknasse. käivitada Pascali translaator (programm, mis muudab meie kirjutatud Pascal-keelse programmi arvutile arusaadavaks): pc < programmi nimi > < väljundprogrammi nimi > N: pc pindala.pas pindala.out !!! Soovitav on panna väljund- ehk tööprogrammi nime laiendiks mingi kindel kolmetäheline kombinatsioon. Kasutada võib ka .EXE -laiendit nagu PC-del, kuid kinnitamata andmetel võib põhjustada probleeme (arvuti tõlgendab seda PC-failina!).
Pascali katse tulemusena näeme et vesipurskas välja kõigis suundades. Seega vedelikes ja gaasides erineb rõhk võrreldes tahke kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale
Inimelu on üksainus ja pidev meelepete. Inimesed muud ei teegi kui ainult petavad üksteist ja kiidavad üksteist. Kohalviibijate ees ei räägita kunagi nii nagu räägitakse siis kuid meid pole. Tänapäeval kutsutakse seda pigem silmakirjalikkuseks. Kuid inimestevahelised suhted ongi rajatud ainult niisugusele vastastikusele petmisele. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese mõtlemine määrab tema suuruse. Kogu meie väärikus seisneb mõtlemises. Oma väärikust võid leida ainult enda mõtlemise korrastatusest. 6. Pascal kutsub inimest ,,mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? Inimene on nõrgim looduses
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA
siseenergiat loovutama sunnitud ja seetõttu tahkunud ilusa, ent salakavala veega. Õnneks ei luba mu saabaste kavalalt kujundatud siiruviiruline sünteetilisest kummist tald mul jääl liikudes tasakaalu kaotada - hõõrdejõud on, jumalale tänu, piisav! Mööduvad mõned SI-süsteemi tavapäratud ajaühikud ehk minutid ning leiangi end just peatusesse jõudnud rohelist spektriosa peegeldava värvikihiga bussi avatud uste eest. Ega need uksed niisama avanenud - neid lükkas-tõmbas Pascali tubli sõber rõhk, mida kasutatakse bussiuste hüdraulikamehhanismides. Minu ja veel mõnede varajaste ärkajate jalalihased teevad pisut tööd ja õige pea olemegi sooritanud meetrise nihke bussi kõrvalt selle sisse. Pisut "Scania"-tüüpi ühissõidukis ringi vaadanud, taipan, et peangi jääma maapinnaga ristisesse asendisse: kõik istekohad on hõivanud arvväärtuselt suurema ajatelje koordinaadiga olendid.
oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas
"Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Neljateistkümnendast eluaastast hakkas Blaise Pascal koos isaga osalema Marin Mersenne'i kogunemistel, millest võtsid osa mitmed prantsuse geomeetrid Roberval, Mydorge, Gerard Desargues Desargues ja millest hiljem kasvas välja Prantsuse Teaduste Akadeemia. 16-aastasena pani Pascal Desargues'ist lähtudes kirja 53-realise töö pealkirjaga "Essee koonuslõikelistest tasapindadest", tõestades Pascali teoreemina tuntuks saanud väite, mis on projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria üks põhiteoreem. See saavutus tegi Pascali teadlaste hulgas tuntuks. 1639 sundis kardinal Richelieu rantjeede vastuhakus osalenud Pascali isa armuandmise järel Roueni generaliteedi intendandi kõrgele ametikohale. Äsja oli generaliteedis veriselt maha surutud vaeste ülestõus, Roueni tulud ja varad olid konfiskeeritud, linnale oli määratud lisaks veel miljoniliivrine kontributsioon
Jacqueline mõnekuune. Clermont-Ferrand Haridus · Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. · Kui Pascal 12-aastaselt geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina. · Pascal koolis ei käinudki, sai ainult koduõpet. Pascali arvutusmasin Füüsika · Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. · Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi.
Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Blaise Pascal Andrea Palu 8.a Elulugu Sündis 1623.a Haridus kodune, suunatud esialgu keeltele. Elu viimased aastad elas askeetlikult. Pascali tervishalvenes peale õe surma. Suri 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Oli abielus, kuid lapsi temast maha ei jäänud. Leiutised ja saavutused Täiustas Torricelli baromeetrit. Esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee. Hüdrauliline press Esimese primitiivne ruletimasin. Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Filosoofia
rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651 suri Pascali isa. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris,
enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed väited võivad viia tõsise solvumiseni.Inimene peaks vaatama loodus kui tervikut uurima. ,,Kui me näeme et miski toimib alati ühtemoodi, siis järeldame, et see on looduse poolt antud paratamatus" Mälestus ja rõõm on tunded ja tunded on loomulikud. Pascal arvab, et maailmas toimuvad suured asjad ning inimmõistus ei hakka sellest kunagi arusaama. Samuti on oluline Pascali maineküsimus.
................................................... 13 2 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Elulugu. Blaise Pascal sündis 19.juunil 1623 Clermont-Ferrandis mägises Auvergne.i provintsis. Selle linna lähedal on ka mägi mille Pascal tegi hiljem kuulsaks oma vaakumieksperimen- tidega. Pascali perekond kuulus kohtu- ehk mantliaadlisse (nobelesse de robe). Pascali esi- vanemad omandasid aadliseisuse 150 aastat ennem tema sündi. Nagu traditsiooniks oli tee- nisid Pascalid Clermonti parlamendis ja olid väga lugupeetud. Blaise`i isa Etienne Pascal oli väga haritud ja andekas mees. Ta teenis Auvergne`i finants- ja maksuringkonna valitava kuningliku nõunikuna, lisaks ostis ta ka Montferrand`i linna mak- suameti teise presidendi ametikoha
vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascal ütleb: „Kuna oleme igas mõttes piiratud, siis avaldub keskmine asend kahe äärmuse vahel kõigis meie võimetes. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemate harjumustest nagu loomad omandavad jahipidamisoskuse (lk 62).
Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt).
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2.
Joon mida mööda liigub keha. Ühtlane liikumine Liikumine loetakse ühtlaseks sellisel juhul kui keha kiirus ajas ei muutu, st. keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. Inerts Inerts on nähtus, kus keha välisjõudude lakkamisel või tasakaalustumisel säilitab oma liikumise. Inertsus Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise iseloomu. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha, st. seda rohkem tööd tuleb teha, et keha liikumise iseloomu muutmiseks. Pascali seadus Anumas olevatele vedelikele või gaasidele avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühesugusena. Archimedese seadus Jõuõlg Jõuõlg on pikkus toetuspunktist jõu mõjumissirgeni. Kang Lihtmehhanism, millega saab vähendada töö tegemisel kasutatavat jõudu, suurema teepikkuse läbimise tõttu. Kang jääb tasakaalu kui sellele mõjuvad jõud on põõrdvõrdelised enda jõuõlgadega. Kangi valem: F1*l1=F2*l2 põhikooli õpikutes ka F1*d1=F2*d2 või F1/F2=d2/d1
Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid on väga lihtsa ehitusega, mis enamasti kuuluvad keeruka ehitusega mehhanismi juurde. Näiteks: plokk, kang, kruvi jne. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. P-rõhk, P=F/S (jõud(N) jagatud pindalaga (meetrit ruudus)) 1 njuton/ruutmeetri kohta= 1Pa (paskaal). Valemist näeme et rõhk sõltub S-ist. Suure pindala korral on rõhk väiksem aga väikse pindala korral on rõhk suurem. Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus (17.saj B.Pascal) tahke keha avaldab rõhu edasi jõu mõjumise suunas. Vedelikes ja gaasides kehtib aga Pascali seadus. [vedelikus või gaasis antakse mõjuv rõhk edasi igas suunas ühte viisi]. NT. Kui tulistada keedetud muna õhupüssiga siis kuul lendab läbi muna ja auk jääb järele. Kui tulistada toorest muna, siis lendab see laiali, sest vedel muna kannab rõhu edasi igas suunas. Samal põhimõttel töötab ka Pascali kuul. Vedeliku samba rõhk
väljas. . 8. Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha või kehade süsteemi mehaaniline koguenergia jääb liikumise käigus muutumatuks juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks. 9. Ülemaailmne gravitatsiooni seadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 10. Pascali seadus Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Ühik: Pascal(P). Pascali seadus- vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi, järelikult peab ta olema skaalar. 11. Arhimedese seadus- hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga 12
Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi Õhurõhk raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhk normaalrõhuks nimetatakse rõhku 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaa...
Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja.
Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti
Rõhuühikud Paskal (tähis Pa) on SI-süsteemi rõhuühik. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Ühik on nime saanud Blaise Pascali järgi. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 Atmosfäär – Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär (tähis atm) on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5 Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa
Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki Teleoloogia- petus, mis selgitab asju nende eesmrkide kaudu Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU Jumalasse uskumine on parim strateegia: kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sndiv kahju vike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiisi jumalasse uskumine on kindlustuspoliis. Emotsionaalsed phjendused Olen Jumala kohalolu otseselt tajunud. Valgustatus hmmastavad kokkusattumised Palvetele vastamine Ka on ta kinnitatud Maa, et see ei kiguks 16.saj oht autoriteet Kopernik Kepler Galilei Newton Tde vabaneb kiriku autoriteedist
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e
materjalist. 13. KÜSIMUS: Mis on elastsusjõud ja millest see sõltub? (lk 102-103) VASTUS: Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne ja vasassuunaline keha deformeerivale jõule. 14. KÜSIMUS: Mis on rõhk? Rõhu valem ja ühik (lk 104-105) VASTUS: Rõhk (Pa [paskal]) füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega (rõhk=jõud/pindala). 15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112) VASTUS: Pascali seadus vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga igas suunas. 16. KÜSIMUS: Millest sõltub vedeliku samba rõhk. Valem (lk 113-114) VASTUS: Vedelikusamba rõhk sõltub: *vedelikusamba kõrgusest, *vedeliku tihedusest. Vedelikusamba rõhk = g(g 10)*vedelikusamba kõrgus. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 17. KÜSIMUS: Millest sõltub õhurõhk? Torricelli katse kirjeldus (lk 117-118)
Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s) (t aeg)
Tämber ehk kõlavärv(440) – tuleneb ülem-ja alamtoonidest, mis sõltuvad helilainete kordsetest - mida mõjutab kõlakast(inimesel suuõõs) (ülemtoonid 880 hz, 1760 hz jne) VEDELIK JA GAAS ja mis põnev nendega seostub, millest vällik on kõnelenud Voolamine- toimub torudes , jõgedes jne ühtlane voolamine ehk lineaarne voolamine ideaalne voolamine on kokkusurumatu ja mitteviskoosne. Reaalsed vedelikud ON viskoosed turbolentne voolamine (keeris) pascali seadus : rõhk kandus vedeliks ja gaasis igas suunas ühte moodi p=F/S stabiilne rõhk- vedelikus mille liikumise kiirus on ühtlane(mõõdetakse manomeetriga?) dünaamiline rõhk – on rõhk vedelikus, mille liikumis kiirus on bernoulli printsiip : voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne
Pascal 1. Tõe olemus Usaldada võib ainult seda, mis meelte või mõistuse jaoks on kindel ja selge, ning tõesed seisukohad tuleb fikseerida printsiipide või aksioomidena, nt: kui kahele võrdsele asjale lisada võrdselt, siis saame võrdsed asjad. Aksioomidest tuleb tuletada täiesti paratamatud järeldused, mille tõesus tuleneb aksioomide tõesusest. Pascali lauseid 1. Kui me tsiteerime autoreid, siis me ei tsiteeri nende nimesi, vaid nende tõestusi. 2. Loodus ei tunne mingit hirmu tühjuse ees; ta seletab seda elavhõbeda samba langemisega kõrguse tõustes. 3. Mõistus on armastuse silmadeks 4. Mõjus õnnistus juhib tahet nii, et inimesel jääb alati võimalus sellele vastu panna. 5. Jumal , kes lõi meid ilma meieta, ei saa meid päästa ilma meieta. 6. Inimese tõeline vabadus on ühitamatu kontrollimatu
praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumipaisumisteguriga. 2) gaasid ja aurud kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust Hüdrostaatika: Hüdrostaatiline rõhk survejõu intensiivsus tasapinna A mingis suvalises punktis Hüdrostaatika differentsiaalvõrrand: Näitab, et hüdrostaatiline rõhk on konstantne p Hüdrostaatika põhivõrrand + z = const g Hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm (Pascali võrrand) rõhk tasakaalus oleva vedeliku suvalises punktis gh koosneb välisrõhust tema pinnal ja vedelikusamba avaldatavast lisarõhust p = p 0 + g ( z 0 - z ) = p 0 + gh Pascali seadus rõhu muutus mistahes vedeliku punktis kandub edasi samasugusena kõikidesse vedeliku punktidesse. Ühendatud anumate seadus vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised nende tihedustega h1 2 = h2 1
See, mida peame loomulikuks, on tegelikult vaid harjumuspärane. 12. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Ilmselt peab Pascal teineteise petmise all ka iseenda petmist, me teeme end kellekski, kes me ei ole, jätame tunnistamata enda puudused. Inimesed ei talu tõde. Me räägime asjadest siiralt nende kohaloluta, kuid kas see on siis enam siirus? 13. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? 14. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi Mõteldes suudame haarata universumit, oleme universumist suuremad, mõtlemine aitab meid tõe otsingul. 15. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Teadmine tõstab inimese teadmatuse madalseisust, inimene pole üksnes pilliroog, nõrgim lülidest, vaid ta on "mõtlev pilliroog" st tal on teadmine enda nõrkusest. 16. Mis on filosoofia?
1. Mis on arvuti? Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 2. Kuidas kutsutakse esimest masinat, mille abil saab arvutada ? Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. 3. Mis aastal ja kelle poolt leiutati esimene liitmismasin ? Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. 4. Kes leiutas esimese mehhaanilise arvutusmasina? Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval
suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. p=F/S (kui jagada pinnale risti mõjuv jõud pinna suurusega, siis saadakse füüsikaline suurus, mille nimetuseks on rõhk. Rõhk sõltub:1. toetuspinna suurusest- pöördvõrdeliselt2.rõhumisjõust-võrdeliselt.Rõhu valem: p=F: S. Rõhuühiku tuletame rõhuvalemist. 1Pa=1N:1 ruutmeetrit. 1pascal on niisugune rõhk, mille tekitab rõhumisjõud.1N ühe ruutmeetri suuremale pinnale. 1 Pascali suuruse rõhu tekitab näiteks 1mm paksune veekiht. Kuna 1Pascal on väga väike rõhk,siis kasutatakse temast 1000 ja 1000000 korda suuremaid ühikuid. 1000Pa=1kPa(kilopaskal). 1000000Pa=1MPa(megapaskal)=1000kPa.
Keha tihedus V = a. keha koguruumala b. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala c. Vedeliku koguruumala 9. Aatomituuma osakesed on (mitu) a. prootonid b. Positronid c. Neutronid d. Elektronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temperatuur pV = nRT a. väheneb b. Jääb samaks c. Suureneb 11. Gaasides (mitu) a. esineb pindpinevus b. Esineb elastsusjõud c. Toimib Pascali seadus d. Toimub gaasisamba poolt avaldatav rõhk e. Toimub üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi omadused määrab ära: a. tuumalaeng b. Neutronite arv c. Massiarv 13. Maal on kõige levinuim keemiline element a. vesinik b. Hapnik c. Vesi (NB! vesi on liitaine mitte keemiline element!!) d. Raud 14. Milline on aine väikseim osake, millel säilivad tema keemilised omadused? a. molekul b
p = F / S , kus p - rõhk F - jõud (ühik njuuton N), S - pindala (ühik ruutmeeter) Rõhu mõõtühikud Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal; 1Pa = 1N/m². 1 Pa - on väga väike ühik, seetõttu kasutatakse praktikas ühikut 1 bar = 100 000 Pa = 0,1 MPa Elavhõbedasammas: mmHg (torr); 1bar = 750 torr Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. Boyle'i-Mariotte'i seadus Gaas täidab alati kogu ruumi. Õhu rõhk ja ruumala on omavahel seotud. Kui vähendada õhu ruumala, siis rõhk suureneb ja vastupidi. Eeldatakse, et temperatuur on konstant.
Elastsusjõuks nimetataksekehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Vedelikusamba rõhk Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega, Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku
Impulsi jäävuse seadus F*t=(mv)= p Ülemaailmne gravitsiooniseadus F=G* Mm/r²= (G* M/r²)m F=am F=G* Mm/r² (- r/r) Newtoni seadused pöördliikumise korral a= 1/dm *dF aT= 1/m *FT, kus FT=sin a ja a on nurk jõuvektori F, kuna sin a=1/r, kus l on jõu F õlg aT= 1/m * FT= 1/m *Fsin a= 1/m *F *l/r= 1/m* M/r, kus M=Fl on jõu F moment Pöörlemise dünaamika põhivõrrandi: aT=1/m *M/r = 1/mr² *M= M/I kus I=mr² on tükikese inertsimoment. I=pr²dV, kus p=m/V Pascali seadus p=F/S, F=pS, kus F on rõhumisjõud ja S on pinnatüki ristsirge. Archimedese seadus p1S1+p2S2+p3S3+p4S4+p5S5+p6S6+P=0 p2S2=-p4S4 ja p3S3=-p5S5 p1S1+p6S6=-P= - mg= -pVg kus p on vedeliku tihedus ja V=hS kuubi ruumala. p1S1-p6S6=-ph(S1=S6)g p6-p1=pgh. H on kuubi kõrgus. p(h)=pgh kus h kaugust vedeliku pinnani. Archimedese seadus F=p6S-p1S=pgSh=pgV, keha kaal P=p1gV. P=P-F
1 paskal on üldtunnustatud mõõtühikute süsteemis (SI) rõhu põhiühikuks, kuid kasutatakse ka ühikuid 1 millimeeter elavhõbeda sammast (1 mm Hg), 1 atmosfäär (1 atm) ja 1 baar (1 bar). 1 mmHg = 133,322 Pa 1atm = 760 mmHg 3 1 atm = 101325 Pa 1 bar = 105 Pa Kõik meist on võtnud dussi ja teavad, et läbi dusisõela tuleb vedelik kõikidest aukudest ühtemoodi. Kuidas seda seletada? Analoogse nähtuse uurimisel jõudis Pascal järeldusele, mis nimetati Pascali seaduseks ja kõlab järgnevalt. Pascali seadus: vedelikus antakse rõhk kõikides suundades ühtemoodi edasi. Järelikult vaadates vee jaotumist dusisõelas me näeme, et kui vesi tuleb torust ühtlase joana, siis enne dusisõelast väljumist jagatakse vesi kõikides suundades ühtlaselt kuna eelistatud suunad puuduvad. Seega ei toimu vee eelistatud liikumist keskmistest aukudest vaid kõikidest aukudest ühesuguse kiirusega. Hüdrostaatiline rõhk
molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. · Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F / S [Pa = N / m2]. · Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. p = 1/3m0nv2. m0 molekuli mass; n molekulide kontsentratsioon; v2 molekulide kiiruste ruutude keskväärtus. · Rõhk vedelikus paigalolevas vedelikus sügavusel h on rõhk: p = gh. · Pascali seadus vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi gasse punkti. · Absoluutne temperatuur on võrdeline molekulide korrapäratu liikumise keskmise kineetilise energiaga. Temp. iseloomustab süsteemi soojuslikku tasakaalu. Ek = 3/2kT = m0v2 / 2. Asendades eelmisse valemisse: p = 2/3nEk ja p = nkT (k boltzmanni konstant, J/K) · Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on
Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. rõhk vees. Vesi on teatavasti raskem kui õhk Ning ültasi ei õnnestu vett suure rõhuga kokkusuruda erinevalt õhust, mille maht kahaneb 2 korda kui survet tõsta samuti 2 korda Seega, igasugu õhuga täidetud õõnsused meie kehades hakkavad keskkonna rõhu kasvades kahanema. Siit kõik halb hakkabki. Seda saab kõike vältida, kui nendesse õõnsustesse välise- keskkonnaga võrdset õhku lasta. Ehk siis sisemine ja välimine
1.21 Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikse puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. 1.22 Nihkeks ehk põikeks nimetatakse varda deformeerumist, kui varda vastaspindadel esinevad nihkepinged. 1.23 Igakülgne ehk hüdrostaatiline kokkusurumine tekib vedelikku paigutatud tahkes kehas, kui vedelikus tekitada staatiline rõhk p, mis Pascali seaduse järgi mõjub ühtlaselt keha kogu pinnale. 1.24 Vääne on varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Painutatud vardaid nimetatakse taladeks. Joonis 1. Varda põhideformatsioonid 1
Rõhk: * Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk = jõud / pindala * Rõhu tähis on p, jõu tähis on F ja pindala tähis S. p=F/S * Rõhu ühik on Pa (pascal). Nimi antud prantsuse teadlase B. Pascali auks. * Kasutatakse kordseid ühikuid: kPa (kilopaskal) ja 1 MPa (megapaskal). * Vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. * Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga.
21) Mis on epistemoloogia? Vastus : Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 22) Mis on skeptitsism? Vastus : Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Vastus : Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus- see määrab inimese suuruse.. Tema ainus ülesanne on õigesti mõelda. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. Inimene on seotud kõigega, mida ta teab. Ta koosneb kahest vastandlikust ja eri liiki olemusest hingest ja kehast.
infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järele sündis alles pärast esimeste kalkulaatorite kasutuselevõttu ehk arvelaudade laialdasemat levikut. Koopia ühest varaseimast Rooma arvelauast Mehaaniline ajastu (14501840) Joonis ühest esimesest mehaanilisest arvutist Pascali masinast Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese informatsiooni plahvatusega. Johann Gutenberg, saksa leiutaja ja trükkal, tutvustas 15. sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma. Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks.
· Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks · Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kaheosaline ühendatud anum, tasemeanduriga;
· Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel · Võnkeamplituud võnkuva keha amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist · Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks · Võnkesagedus võnkeperioodi pöördväärtus · Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi · Raskusjõust tingitud rõhk vedelikus Maa külgetõmbejõu tõttu avaldab vedelik anuma põhjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rõhku · Õhurõhk raskusjõu tõttu avalda õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele · Normaalrõhkõhurõhk · Üleslükkejõud jõud millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha
FIBONACCI JADA Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1=0 ja F2=1 ning iga järgnev liige on kahe eelneva liikme summa. Jada esimesed liikmed on: Fibonacci jada {Fn} on rekurrentse seosega: Lahendatakse algtingimusel: Fibonacci jada väljendumine Pascali kolmnurga kaudu: 1 1 1 2 1 1 3 5 1 2 1 8 13 1 3 3 1 21 34
annaabi.ee 
