Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"momendid" - 268 õppematerjali

momendid on suunatud teineteisele vastu ja kahe jõu summaarne moment punkti O suhtes oleks mooduli poolest nende jõumomentide vahe: M = M 1, 2 − M 2,1 = r2 F1, 2 sin α2 − r1 F2,1 sin α1 . Vastavalt Newtoni III-le seadusele on need jõud võrdvastupidised, s.t. nende moodulid on
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Praktikaaruanne

Mis vajaks veel õppimist? · Kutse- ja ametioskuste areng: (näit. tänu praktikale sain arendada klienditeenindaja oskusi ja lihvida suhtlemisoskust...) 1 4.3. Hinnang praktika kohta Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud järgmiste alalõikude kohta: · Koolipoolne korraldus (dokumentatsioon, juhendamine jm.). · Ettevõttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane töö, lisaülesanded, kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.). · Hinnang õppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele. 5. Kokkuvõte · Hinnang praktikale töökeskkonnas (omandatud oskused ja kvalifikatsiooni osad). 6...

Informaatika
123 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Venemaa ja Eesti 1917-1920

Millised poliitilised momendid Eesti,Venemaa ja maailma arendus soodustasid Eesti isesesvumist? Eesti: Enamik Eesti partesid olid isesesvumise poolt; Eesti sai omavalitsuse; Balti- Sakslased kaotasid sõja tõttu oma positsiooni ühiskonnas. Venemaa: Venemaal olid kodusõjad ja revolutsioonid; Venemaa sõdis paljude piiririikidega; Toimus veebruari revolutsioon(eestlased said autonoomia) Maailm: Lääneriigid toetasid Eesti isesesvumist; Toimus I maailmasõda, kus nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa; I maailmasõjas osales palju eestlasi ja nad said seal väljaõppe. 2. 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas, põhjenda? 1) Kuulutati välja isesesvus, sest see näitas maailmale, et Eesti tahab saada vabaks ja oma riiki. 2) Eesti sai autonoomia, sest asjaajamine läks eesti keelde ja eestlased said võimu 3) Vabadussõda, sest seal võideti vabadus kätte 3. Veebruari revolutsiooni põhjused Venemaal?...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis see on , mis ärkvel hoiab hinge?

Kui kõik oleks tip- top korras ja elu oleks vaevast prii, siis inimeses tekib tunne, et nii peabki olema, et kõik hea on iseenesest mõistetav. Kui aga pingutama ei pea ja kõik kipub kergelt tulema, hakatakse asju vääriti hindama. Nii aga elu ju paraku ei toimi. Asjade nimel tuleb vaeva näha, tööd teha, neid tuleb hoida ja kohelda neile vääriliselt, õigesti. Minu vaatevinklis muutub siinkohal halb heaks. Kõik need probleemid, ärevad momendid meie elus, ootus ja kahtlused hakkama saamises, hoiavad ärkvel meie hinge. Ärkvel olek on ju hea. Iga kord kukkudes, tuleb leida see jõud, et uuesti tõusta. Lootus täidab meie hinge, kui me mõtleme kõigidele teistele inimestele, hingedele, enne meid, kes samuti selliseid olukordi läbinud. Nemad said hakkama, saame meie ka. Hinge ärkvel hoidmisele ei tee halba ka tunnustus meist väljaspool, meie lähedastelt, tuttavatelt...

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kt. materjal 2

Fn). Valime taandamiskeskmeks mingi punkti O , kuhu tuleb kanda rööplükkega süsteemi kõik jõud. Iga jõu Fi ülekandmisel tuleb taandamiskeskmesse lisada jõupaar momendiga Mo(Fi). Tulemusena on esialgne jõusüsteem asendatud ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud n jõust ja n jõupaarist. Liites jõud omavahel ja jõupaaride momendid omavahel, saame tulemuseks ühe jõu ja ühe momendi. Jõudu Fo=F1 nimetatakse jõusüsteemi peavektoriks ja momenti Mo=Mo(F1) jõusüsteemi peamomendiks. Seda tulemust tuntakse staatika põhiteoreemina: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. Peavektori ja peamomendi arvutamine: Fox=F1x, Mox=(yiF1z-z1F1y) ; Foy=F1y, Moy=(ziF1x-x1F1z) ; Foz=F1z, Moz=(xiF1y-y1F1x)....

Tehniline mehaanika
252 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Anna karenina miljöö

Anna Karenina keskkond ­ Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas ­ perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ­ ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Sts...

Kirjandus
461 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid

Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel. 3) Jõumoment? (jõudude moment?) Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt. 7) Sündmuste intervall? s = ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + (ict 2 - ict1 ) 2 Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade liikumistest ja olenevad teinetesest. See pärast vaadeldakse kolme ruumikoordinaati x,y,z ja ajakoordinaati t kui ühe ruumi (x,y,z,ict) sellises ruumi arvutatakse sündmuste vahelist ,,kaugust" nii nagu ikka 2 punkti vahelist kaugust...

Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tugevusõpetus I

6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad, plaadid, alus (kuhu konstruktsioon toetub ja/või kinnitub); · sidemed (toed), mis massiivkehad takistavad konstruktsiooni liikumisi; · koormavad jõud ja momendid . 1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! 2.2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? = ideaalse mehaanilise süsteemi Varras . üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: andmetega · sirge varras; · murdjooneline varras; · kõver varras...

Tehniline mehaanika
542 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus I Kontrolltöö 3

2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz- teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5...

Tugevusõpetus i
757 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...

Raudbetoon
413 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...

Pinnasemehaanika, geotehnika
425 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kivi eksami küsimuste vastused

lihtsustatult: Nihkepinge Elem-de purunemise 2.ristlõike arvutuslikkude =V/A V ­ põikjõud A ­ uurimisel vaadeldakse tihti suuruste ristlõike pindala. Tegelik ka nn määramine:raskuskese, leidmine toimub materjali piirolukorda.Piirolukorra momendid : staatiline katsetamisel. Elementide võib defineerida mitmeti,nt moment x-telje suhtes on purunemisel vaadeldakse liigsete deform-de alusel või integraalina väljenduv piirolukorda, mida võib voolupiiri saabumisega summa Sx =aydA. defineerida naiteks pingetes.Materjali voolama Pinnamomendi dA staatiline deformatsioonide alusel või...

Kivikonstruktsioonid
273 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused - vastused

Olgu D jaotatud osapiirkondadeks Di(i=1;...;n). Olgu Pi(i,i) kuulub Di. Kui Si on piirkonna Di pindala, di piirkonna Di läbimõõt ja (x,y) kuulub C (D), siis vaadeldava kooriku mass m on leitav kui piirväärtus n lim (Pi)Si m=ll(P)dS (3.4.9) max di->0 i=1 D Analoogiliselt leitakse kooriku staatilised momendid Mx ja My vastavalt x- ja y-telje suhtes kui piirväärtused n lim i(i,i)Si max di->0 i=1 n lim i(i,i)Si max di->0 i=1 Seega Mx=lly(P)dS (3.4.10) D Mx=llx(P)dS (3.4.11) D Kooriku massikeskme koordinaadid xc ja yc avalduvad kujul xc=My/m yc=Mx/m (3.4.12) Seega xc=1/m llx(P)dS (3.4.13) D yc=1/m lly(P)dS (3.4.14) D...

Matemaatiline analüüs 2
511 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Variandid

Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1 Sinna alla kuuluvad: Ferromagneetikud ja Ferrimagneetikud. Ferromagneetikutel on olemas tugev ja püsiv ühesuunaline magnetmoment. Ferrimagneetikul on samuti püsiv magnetmoment olemas, kuid momendid on antiparalleelse suunaga, kuid ühes suuna magnetmoment on väiksem kui teine, ehk siis üks suund domineerib. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Mittepolaarsete metallide eritakistus suureneb temperatuuri kasvades. Polaarsete metallide eritakistus --------------------------------------------- Hõreda pakisega ioonsetel dielektrikutel temperatuuri tõustes kaod suurenevad...

Elektrimaterjalid
109 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geotehnika spikker

Gravitatsiooniseinad jagunevad: lihkejoonega eraldatud massiivseteks (betoon-ja kiviseinad) pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest õhukesteks (raudbetoonseinad). tingitud momendi suhe seda osa 61. Kirjeldage joonistage pinnasesse nihutavatest jõududest tingitud momenti. kinnitatud tugiseinte tüüpe Suhteliselt õhukesed Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri teras-, raudbetoon või tugiseinad, mille püsivus suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan tagatakse tugede, ankrute ja pinnase ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. passiivsurvega. Seina omakaal ei mängi Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone...

Geotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Pöördliikumise dünaamika

5) Märkus. Vektorkorrutise tähistamiseks asutatakse ka kirjaviisi M O = [r , F ] . 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. Vaatleme kahte punktmassi m1 ja m 2 , mis mõjutavad teineteist jõududega F1, 2 ja F2 ,1 . Arvutame nende jõudude momendid mingi punkti O suhtes. m1 F2,1 1 r1 l F1, 2 2 m2 O r2...

Füüsika
201 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tugevusõpetus(teooria küsimused ja vastused)

Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). 10. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. 11. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 12. Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13...

Tugevusõpetus i
772 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun