Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA Tsiili põhjaossa ehitatakse maailma suurimat teleskoop jaama. Euroopa riikide, USA, Kanada, Jaapani, Taiwani ja Tsiili ühistöö Koosneb 66st raadioteleskoobist Selle eesmärk on jäädvustada ja asetada planeedid ja tähed kaardile http://vimeo.com/19711309 http://www.novaator.ee/ET/kosmos/video_raadioteleskoopide_tantsupidu/ http://et
Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid. Raadioteleskoop on raadiovastuvõtja, mida kasutatakse objektide vaatlemiseks raadiolainete spektriosas. Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk raadiomeeter. Maapealsed teleskoobid Maa atmosfäär häirib head vaadet kosmosele. Ta paneb tähed vilkuma ja ähmastab galaktikate kujutisi. Teleskoopide jaoks valitakse koht mäetipul, kus õhk on selge ja õhukiht õhem. Need teleskoobid on nii võimsad, et mõne ööga kogutud andmed annavad astronoomidele tööd mitmeks kuuks või aastaks. Kaasaegsed teleskoobid on suured, kuid õrnad aparaadid, mis vajavad kaitset ümbritseva keskkonna eest. Nad paigutatakse kuplitesse, mida saab avada nii palju, et teha nähtavaks osa
teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. 3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. 4. Kudee (coudé - painutatud) fookus. Kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses asuv aparatuur peab jääma teleskoobi pööramisel paigale. Suured ja väikesed teleskoobid Tänapäeva teleskoobiehituse põhisuunad määrab arvutustehnika: digitaalselt juhitav mehaanika võib teleskoopi suunata ükskõik kuhu ja pöörata ükskõik mis suunas. Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA-
Teleskoobid Ants Luik Refraktoteleskoop Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas" Miinused: - Suur pikkus - Halb tasakaal (ühes otsas raske lääts) - Erineva lainepikkusega valguskiired murduvad läätses erinevalt, kvalieetse kujutise saamiseks on vaja erinevatest läätsedest liitsüsteemi. Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897. aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi...
Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer
........................................................................................ 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus
Nagu paljudes teistes teadustes on ka astronoomias andmete kogumine muutumas omaette tööstusharuks. Teadlaste poolt koostatud programmide täitmiseks ehitatakse lisaks universaalteleskoopidele üha sagedamini spetsiifilisi optilis-elektroonilisi komplekse, mis töötavad arvuti juhtimisel aastaid või isegi aastakümneid. 3 Teleskoobid Teleskoopide tüübid: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". · Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus
Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema. Muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Aja möödudes hakati ehitama aina suuremaid ja võimsamaid teleskoope, mis võimaldasid avastada ühe rohkem planeete. 1960. aastatest alates taotlesid astronoomid NASAlt umbes 3 meetrise kosmoseteleskoobi
m NB! see on näivheledus) 8) Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970) 10) Optilised teleskoobid: Läätseteleskoop e refraktor Mõlemalt poolt kumer klaaslääts e objektiiv Kujutis tekib objektiivi fookuses Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga Peegelteleskoop e reflektor Objektiivi asemel nõguspeegel obj.teleskoobi ees, peegel toru põhjas Kujutis tekib teleskoobitoru sisse (suurtel teleskoopidel tõstuk toru sisse)
Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks.
tähed taevas. Üldfaktid teleskoobist Optiline teleskoop on instrument mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobis on vähemalt üks kumer läätse või peegel. Optilisi teleskoope kasutatakse enamasti astronoomias, kui ka teistes instrumentides. Üks esimesi teadaolevaid teleskoope võeti kasutusele Hollandis aastal 1608 (refraktor). Juba 20. Sajandil oli tulnud juurde paljusid teleskoope. Üks väga laialt levinud teleskoop on reflektor. Erinevad teleskoobid Optiline teleskoop (joonis 1) - Optilised teleskoobid suurendavad kaugete objektide nurga suurust ja ka nende heledust. Selleks et optilise teleskoobiga midagi näeks on vaja kasutada ühte või mitut kumerat optilist elementi, tavaliselt on nendeks klaasist läätsed või peeglid. Need koguvad valgust ja muud elektromagnetilist kiirgust keskpunkti. Mõtet, et valguse kogumise element võiks olla ka peegel hakati läbi töötlema peagi pärast refraktori leiutamist
.............................................................................................. 14 Läbi aegade on astronoomid unistanud üha suurematest teleskoopidest, et koguda rohkem kiirgust ning näha üha kaugemaid taevakehi ehk vaadata ajas üha enam tagasi ning jõuda aina lähemale Universumi algusele. Edusammud arvutite ja peeglite valmistamise tehnoloogias 20. Sajandi teisel poolel suunasid mõtte uute suurte teleskoopide ehitamisele. 1990. aastate alguseni olid maailma suurimad teleskoobid 4-6 meetriste peeglitega. Viimasel 15 aastal on ehitatud 13 teleskoopi, peegli läbimõõduga vahemikus 8-10 meetrit. Üpris ammu sai selgeks, et väga suuri peegleid on klassikalisel kujul väga raske või isegi võimatu valmistada. Mida suurem on läbimõõt, seda raskem on peegel. Kui suurendada läbimõõtu kaks korda, suureneb peegli pindala ehk valgust koguv pind neli, mass aga kaheksa korda. Näiteks kui meetrise läbimõõduga klassikaline peegel kaalub 250 kg siis analoogne 10
Kuid teleskoobi effekt avastati tänu hollandi prillimeistritele Z.Jansenile, H.Lippersheyle ja J.Metiusele. Peale seda levis teleskoop väga kiiresti üle kogu Euroopa. Teleskoobist sai uus ja tõhus vahend taeva uurimiseks. Tänu Galileole ja prillimeistritele levis idee teleskoobist kaugele. Ajapikku see uuenes. Teadlased arendasid teleskoopi edasi, et näha kaugemale, näha täpsemalt jne. Tänapäeval on muutunud teleskoobid hiiglaslikeks. Suurim neist asub kosmoses. Selle 3 teleskoobi nimi on The Hubble Space Telescope. Tõlkes tähendab see Hubble'i kosmose teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha. Peale tähtedevahelise tolmu ja gaasiliste ainete osakeste on kosmoses ka raadio- ja muud lained. Neid paljalt
taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis. Need on POLAROIDID. Rakendused:Polaroid päikeseprillid.3D kino Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902
Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud. Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18) Esimesed teleskoobid (Galilei ja Kepleri) olid refraktorid. Hilisemad suuremad teleskoobid on relflektorid. TÄHISTAEVA VAALTEMINE. *Soovitatav alustada õpetaja juhendamisel. * Vajalik eeltöö (välja selgitada, mida vaadelda tahetakse) *Hankida tähekaart- või atlas, taskulamp, nurkade mõõtmiseks vajalikud vahendid. *Õhtu peaks olema selge ja kuuvalguseta. Mõned valgusnähtused Maa atmosfääris on ettearvamatud ja kordumatud, nende vaatlemiseks ei saa koguneda kusagile kindlaks kellaajaks.
1929. aasta septembris külastab ta viimast korda oma lapsepõlvekodu Naissaarel, et matta oma ema Maria. Tagasi Bergedorfis alustab ta oma viimast tööd, mis kirjutab Benhard Schmidti nime igavesti astronoomia ajalukku nimelt töötab ta välja koomavaba peegli, mis polnud mitte paraboloid nagu tavaliselt, vaid sfääriline peegel. 1. 4 Elutee lõpp Teade Schmidt`i leiutatud teleskoobist levib astronoomide hulgas kiiresti ning peagi vaatavad taevast mitmed seda tüüpi teleskoobid. Kuid kuulsa optilise süsteemi autor ise on jõudnud oma elutee lõppu. 1. detsembril 1935. aastal sureb Bernhard Voldemar Schmidt Hamburgi hospidalis raske haiguse tulemusena. Ta on maetud Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale ning tema hauakivil on sõnad, mis teda kõige paremini iseloomustavad: Per aspera ad astra ( lad k "Läbi raskuste tähtede poole"). 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse 2. 1 Schmidt´i kaamera Tema suurim panus teleskoobiehitusse on 1930
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 1...
kaugemale jääv planeet planeet X mõjutab oma gravitatsiooniga Neptuuni. Planeedi X otsimine oli sellest ajast peale astronoomide suurim väljakutse. 1929. aastal hakkas seda uurima ka erihariduseta, raamatute põhjal teadmised omandanud 22-aastane Clyde Tombaugh. Taevast tehtud fotode võrdlemisel, mis oli äärmiselt töömahukas ülesanne, leidis ta 1930. aasta 18. veebruaril salapärase planeet X-i. Kohe pärast avastuse teatavaks tegemist pöördusid teleskoobid kõikjal maailmas selle planeedi suunas, mis oli juba ette Pluutoks nimetatud. Pluuto ei vastanud kellegi ettekujutusele. Pluuto oli tillukene, isegi Maa kuust väiksem. Alles aastaid hiljem avastati, et planeeti X-i polegi olemas, Neptuuni liikumist polnud lihtsalt kogu Neptuuni aasta jooksul vaadeldud. Pluuto avastamine määras aga kindlaks Päikesesüsteemi piirid. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi.
muid aparaate. Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali. Sellised pildid võimaldavad määrata kosmose objektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Teleskoop on varustatud arvutitega, mis annab võimaluse 24h jooksul võimaluse jälgida mõnda kosmose objekti. Vaatlusandmed salvestatakse ja saadetakse edasi maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmose objektidest, mida maapealsed teleskoobid ei võimalda. Kui kosmoseteleskoobi projekt loodi, siis plaaniti teleskoop tuua iga 5 aasta järel maale, et vahetada välja detaile/osi. 1985 aastal otsustas NASA, et teleskoobi korrashoidmiseks piisab ka kosmoses tehtavatest parandustest. Selleks planeeris NASA regulaarseid lende.
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood).
.........................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul....................................................................................15 2. TEADLASED JA UURIMUSSUUNAD TÕRAVERE OBSERVATOORIUMIS...........18 2.1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu.............................................
Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. Kudee (coudé - painutatud) fookus. Kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses asuv aparatuur peab jääma teleskoobi pööramisel paigale. Suured ja väikesed teleskoobid Tänapäeva teleskoobiehituse põhisuunad määrab arvutustehnika: digitaalselt juhitav mehaanika võib teleskoopi suunata ükskõik kuhu ja pöörata ükskõik mis suunas. Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn
bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad, näiteks maod, isegi saaki infravalguses, infraastronoomia võimaldab uurida tähti. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Teleskoobid, mis on varustatud infrapunasensoritega, on kasutusel infrapunaastronoomias, millega avastatakse ja uuritakse näiteks molekulaarpilvi ja avastada madalaga temperatuuriga tavakehi, näiteks planeete. Infrapunakaamera e. Termokaamera tuntuimad kasutusvaldkonnad on päästeoperatsioonid, turvamine ja militaaroperatsioonid. Soojust ei ole võimalik peita ning seetõttu võimaldab soojuskaamera avastada otsitava objekti või inimese kiiresti ja kauge maa tagant
2017 SISSEJUHATUS Taevas on inimesi paelunud sajandeid. Tähtede ja tähtkujude kaardistamiseks ja seletamiseks on kasutusele võetud nii teaduslike kaarte kui ka müüte ja legende. AJALUGU TAEVAKAARTIDEST Taevakaardid on kaardid, mis kujutavad tähtede paiknemist Maalt vaadates. Tänapäevased taevakaardid Ajalugu taevakaartidest 30 500 a eKr- Mammutikihv alates 17. saj - teleskoobid 31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALOO TÄHTKUJUD Mis on tähtkujud?
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on Päike ja tema ümber tiirlevad objektid. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsiionijõu tõttu. Meie kohalik täht Päike valitseb Oäikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbrit...
Valgusaasta teepikkus, mida valgus läbib ühe aastaga liikudes kiirusega c=300 000 km/s Parsek 1 pc = 3,26 va Päikesele lähim täht Proxima Centauris =1,3 pc =4,3 va Hele täht Vega 8 pc e. 26 va Põhjanael 240 pc e. 780 va Galaktika keskpunkt 8,5 kpc e. 28 000 va Andromeeda galaktika 690 kpc e. 2,2 Mva Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes mida suurem arv, seda väiksem heledus. Vega m = 0, Põhjanael = 2,3 Nõrgemad palja silmaga nähtavad u m = 5,5-6, teleskoobid m = 28 Heledaim täht Siirus m = -1,45 Päike -26,8 Kuu -12,5 Kui kahe tähe tähesuuruste vahe on 1, siis nende tähtede füüsikalised heledused erinevad 2,5 korda. Universum sai alguse 13,7 +- 0,2 miljardit aastat tagasi. Esimesed tähed 20--400 miljonit aastat pärast Suur Pauku. I põlvkonna tähed suure massiga, plahvatavad kiiresti supernoovadena, rikastavad tähtedevahelist keskkonda metalliga
Ta kirjeldab hiljem: "Mind haaras kohutav erutus. Ma liigutasin katiku ühele ja teisele poole ning uurisin ülesvõtteid. Mõtlesin, et on vist aeg vaadata kella ja täpne aeg üles märkida. See peaks küll ajalooline hetk olema". Tombaughi käekell näitas 16.00, oli 18. veebruar 1930. Sel õhtul läks ta Flagstaffi ja tähistas avastust kinos, vaadates Gary Cooperit ,,Virgiinlases". (1) Kohe pärast seda, kui Vesto Slipher oli avastuse laiemale üldsusele teatavaks teinud, pöördusid teleskoobid kõikjal maailmas Tombaughi planeed suunas, mis oli juba Pluutoks nimetatud. Avanes üllatav vaatepilt. Pluuto ei vastanud kellegi ettekujutusele. Nimelt arvati, et planeet X on suur ning võimeline oma raskusjõuga Neptuuni orbiiti mõjutama. Selle asemel aga oli Pluuto tillukene, isegi Maa Kuust väiksem. Alles hulga aastaid pärast Tombaughi avastust leidsid astronoomid, et Neptuuni orbiidi kõrvalekalded olid tegelikult näivad-
keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja päikeseloojangu ajal. Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva. Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri pinnast ning kraatreid. kosmoseaparaadid Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele.
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilome...
sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektrist .Infrapunakiirgus on ligikaudu lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes ning ka enneaegselt vabanenud vangide jälgimiseks, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita,lähimaa traadita andmesideühendusel ja ilmaennustamisel. Infrapunaastronoomias on kasutusel teleskoobid,mis on varustatud infrapunasensoritega, nendega näiteks avastatakse ja uuritakse molekulaarpilvi. Otsitakse ja avastatakse ka madala temperatuuriga taevakehi, näiteks planeete. Infrapunakiirgust kasutataks öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust,et objekti näha, dedekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Soojemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad.Sellega võimaldatakse politseil ja sõjaväel
seda hobusega tehes oleks tehtud. Siinkohal mainiksin ka telegraafi, milles kasutati morset. Morset kasutatakse tänapäevalgi ning enamjaolt raadioamatööride seas. Enne seda loengut ma ei teadnud raadioamaörismist mitte midagi. Väiksena mäletan vanu televiisoreid, millede sees olid suured ümmargused kobakad. Televiisoreid nägin tänu naabrimehele, kes televiisoreid parandas. Erialatutvustuse loengus sain teada, et nendeks asjadeks on teleskoobid. Mitmetes loengutes sain teada erinevate lühendite tähendusi nagu näiteks AIR – Antenna Integrated Radio, TAAT – Eesti Haridus- ja Teadusasutustevahelise Audentimise ja Autoriseerimise Taristu, WRC – raadiomaailma olümpiamängud, TJA- Tehniline Järelvalve Amet, millest mul polnud varem ühtegi teadmist. Lühendustest/tähistest võiks veel välja tuua tehnilistel esemetel (nagu näiteks mikrofonil) olev „C-täheline märk“, mis tähistab seda, et
Jaapanis ning Aasia ja Põhja-Aafrika suurlinnades, kuid isegi suhteliselt vähene valguskogus on märgatav ja tekitab keskkonnaprobleeme. Valgusreostuse tulemusel muutub tähistaevas heledamaks. See tekitab suuri probleeme astronoomias, sest tähed ei paista enam nii hästi välja. Observatooriumid on kolinud tavaliselt maailma kõige üksildasematesse piirkondadesse, kus valgusreostust oleks vähem. Väga võimsad teleskoobid on avakosmoses, kus seni valgusreostus praktiliselt puudub. eristatakse astronoomilist ja ökoloogilist valgusreostust. astronoomilist valgusreostust iseloomustatakse eelkõige taevakumaga, mis halvendab öötaeva vaatlusu. ökoloogiline valgusreostus muudab loomuliku valguse reziime maismaa-ja veeökosüsteemides. ökoloogilise valgusreostuse allikad on valgustatud hooned ja tornid,tänavavalgustus, valgustus laevadelt, turvavalgustus,sõidukite tuled ja isegi veealuste uurimistööde
Nad annavad meile juurde teadmisi ning me ise areneksime siis tohutult. Võibolla nad üldsegi kaitseksid meid universumi ohtude eest. Ise ma arvan küll, et meile halba ei tehtaks ning me peaksime kogu aeg otsima naabreid mujalt universumist. Kes ei riski see sampust ei joo. Kokkuvõte Läbi aegade on inimkonda paelunud tähistaevas ning kõik, mis meid ümbritseb, kuidas elu toimib ning mis meid ees ootab. Nüüdseks, kui on leiutatud võimsad teleskoobid, on võimalus päikesesüsteemi oma jalaga avastada ja uurida triljoneid kilomeetreid kaugemal olevaid taevakehi, on see eriti populaarne. Kellegile ei meeldi mõte, et me oleme siin üksi. See oleks justkui täielik raiskamine, kui võtta arvesse universumi suurust. Tõenäoliselt ei suudaks inimkond tervet universumit avastada, rääkimata paralleel universumite võimalusest. Mis meid kõik ees ootab selle avastute retkete käigus. Mida kõike me kohtame või keda kõike me kohtame
piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. 7. Vaata vihikust! 8. Vaata vihikust! 9. Vaata vihikust. Päikesevalguse neeldumine Maa atmosfääris- neeldumise tulemusena päikeseenergia muundub teisteks energialiikideks: enamus soojusenergiaks aga ka elektrienergiaks. 10. Friedrich Wilhelm Herschel oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja. 1773. aastal hakkas William huvi tundma astronoomia vastu. Samuti pakkusid talle huvi teleskoobid ning temast sai tuntud teleskoobivalmistaja. 13. märtsil 1781. aastal märkas Hershel taevakeha, mida ta pidas algselt komeediks. Hiljem selgus, et see on tegelikult planeet, mis sai nimeks Uraan. Mikolaj Kopernik oli Poola astronoom,matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. 12. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt
Üks levinuma idee järgi püüti iga sodiaagi tähtkujuga vastavusse seada mingi rändav taevakeha vastavalt sellele, kuidas mütoloogias tähtkuju ja ,,rändurit" kutsuti. Kahjuks oli koos Päikese ja Kuuga saadaval ainult seitse niisugust taevakeha, sest Uraan, Neptuun ja Pluuto paljale silmale kätte ei andnud ning nende olemasolust ei teatud midagi. Seetõttu pole tähtkujude ja rändavate taevakehade vahel üksühest vastavust. Märkigem siinkohal, et palju hiljem, kui võeti kasutusele teleskoobid ning avastati Uraan, Neptuun ja Pluuto, seoti needki tähtkujudega. Asjaolu, et nendega varem ei arvestatud, astrolooge ei takistanud, nagu ei sega astrolooge praegugi tõsiasi, et Pluutot enam planeediks ei peeta. Sodiaak Päike, Kuu ja planeedid liiguvad Maalt vaadatuna piki taevaskera vööd, mida nimetatakse Sodiaagiks. Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk
täielikku kuivamist pealmine lääts paigutada nii, et kahe läätse keskpunktid kattuksid. Sama tegevust korrates paigutatakse vastavalt vajadusele üksteise külge täpselt nii mitu üksikut läätse kui parajasti vaja on ja graveeritakse läätse küljele vajalik informatsioon liitläätse kohta. 5. Optiliste läätsede rakendus Läätsi kasutatakse kõikvõimalikes optilistes seadmetes nagu näiteks binoklid, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid, videokaamerad, video projektorid, mikrofilmide lugejad. Läätsi kasutatakse ka nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägevuse, kaugelenägevuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Lisad Kokkuvõte Läätsedest on aja jooksul saanud ühe väga olulised seadmed, mille abil on võimalik uurida asju, mida me palja silmaga ei suuda näha, teha fotosid ning paranda nägemishäireid
.............................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop...........................
Vesinik põleb tuumas. Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool -- seda näitavad kosmilise raadiokiirguse mõõtmised. Tähti seevastu on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides (näiteks kerasparvedes väljaspool galaktikaid). Jääb võimalus, et kusagil väga kaugel on olemas galaktikavälised tähed, mida meie teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid
kromaatiline hälve teleskoobi läätses veenis Newtonit vastupidises. Kui ta lasi peene kiire päikesevalgust läbi klaasist prisma, märkas ta värvide spektrumit. Ta seletas, et valge valgus on tegelikult segu mitmetest erinevatest kiirtest, mis peegelduvad veidi erinevate nurkade alt ja et iga erinevat tüüpi kiir moodustab erineva spektri värvi. Newton, juhindudes sellest seletusest, jõudis arusaamale, et teleskoobid, mis kasutavad kiiri murdvaid läätsesid jäävad alati kromaatilise hälbe alla kannatama. Ta konstrueeris peegeldava teleskoobi. Pärast peegelteleskoobi leiutamist valiti Newton 1672. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks. Samal aastal andis ta välja oma esimese teadustöö valgusest ja värvidest. Töö võeti üldiselt hästi vastu, kuid Hooke ja Huygens ei võtnud omaks Newtoni katset eksperimentaalselt tõestada, et valgus koosneb väikeste osakeste liikumisest mitte lainetest
Selline Maa kumer vari Kuu peal näitab, et maakera on ümmargune. (Kuul on väga mitmekülgne mõju Maale, nt. põhjustab tõusu ja mõõna. See tõusu ja mõõna laine on ümber Maa nagu rihmaratas ja põhjustab hästi väikest maakera pöörlemise aeglustumist, st. et ööpäev läheb natuke pikemaks.) 6. Astronoomilised uurimismeetodid. (astronoomia- teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja selle seadusi) · nurgamõõtmisriistad (teodoliit, sekstant) · teleskoobid 1. refraktor- koosneb läätsedest, kõige suurem on läbimõõduga 102 cm. 1609- Galilei- Jupiteri 4 kaaslast, Veenuse faasid, Kuu mäed. 2. reflektor- (maal 6m), 1675- Newton. Teleskoopide probleemiks on olnud teatud moonutused ehk aberatsioonid. Eestist pärit B. Schmidt valmistas sellise teleskoobi, kus moonutusi oli väga vähe. *Fotograafia * Spekromeetrid *Arvutid 7. Iseloomusta Päikesesüsteemi planeete. MERKUUR
MADIS VAHER GALILEO GALILEI REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12-22 Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat. Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin, ta oli filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on oletatav ja matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita matemaatiliste arvutuste põhjal, et maakera ei ole universumi keskpunkt ja suutis ka selle tõestada. Karistuseks pidi ta loobuma olemast ise. Oli kohustatud alluma tolleagsetele tõekspidamistele. ...
Atlandi saartel (see on suuruselt kolmas vulkaan maailmas peale Mauna Loa ja Mauna Kea mis asuvad Hawaiil ). See on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 1909. alates Vulkaan ja selle ümbrus moodustavad Teide rahvusliku Pargi. ( Parque Nacional del Teide hispaania keeles). Pargi ala on 18.900 hektarit ja sai 29. juunil 2007 UNESCO poolt nimeks Maailma Pärandi Paik. 2007. aasta lõpust on see ka üks kaheteistkümnest aardest Hispaanias . Poolel teel mäkke on teleskoobid Teide Observatooriumist. Territoriaalselt kuulub ta, enamjaolt, La Orotava linnavalitsusele, aga ka Icod de los Vinos'ele , Los Realejos'ele , GUÍA ISORA'le ja veel kümnele. Teide on kõige suurema külastatavusega rahvuspark Kanaari saartel ja Hispaanias, kus käib ISTAC'i andmetel kokku 2,8 miljonit külastajat. 2004. Aasta andmete järgi, 3,5 miljoni külastajaga aastas, saab see vulkaaniline piirkond palju välismaalastest külalisi, jäädks teiseks ainult Mount Fujile Jaapanis
Newton tegelas ka optika alase uurimustööga. Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste, kui ka laiemate hulkade tähelepanu. Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi, mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated Newtoni teleskoopidest ulatusid Londoni Kuningliku Seltsini. Viimane palus Newtonit saata temale see uus leiutis tutvumiseks. Londoniski äratas teleskoop suurt huvi ning, et tagada Newtonile leiutaja au ja õigused, saadeti riista ladinakeelne kirjeldus Pariisi kuulsale Huygens´ile. Pildil on toodud Newtoni peegelteleskoop, mis praegu seisab Londonis, Kuningliku Seltsi
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e
Olukorda, kus on nähtav kogu Kuu – täiskuu ja olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata- Kuu loomiseks. 8. Mis on teleskoop? Teleskoop on mõõteriist, mis suurendab vaatenurka ja toob sellega kauged esemed ligemale. 9. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Võimaldab astronoomidel kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetvälja tugevuse. Aitab mõista universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Kosmosesse viidavad teleskoobid võimaldavad lähemalt uurida erinevaid taevakehi ja neist proove võtta. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? Korrapäran planeetide liikumine. Koosneb planeetidest, kosmosetolmust, planeetid kaaslastest, tähtedest, kustunud tähtedest. Päiksesüsteemi kuulub 9 suur planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslasi ning teadmata kogus meteoorset ainet.
Selle tähe valgus võib olla sadu tuhandeid valgusaastaid läbi kosmose liikunud. Meie silmades on kolvikesed. Need on rakud, mis saadavad värviinfo edasi peaaju nägemiskeskusesse ja seal luuakse sellest värviline pilt. Kepikestekujulised rakud on aga tundlikumad. Need suudavad ka öösel vastu võtta footoneid ja loob meile mustvalge pildi. Suured teleskoobid suuresti võimendavad valgust. Ilma selleta me neid värve ei näeks. Taeva- kehade värvused annavad teadlastele vihjeid nende keemilisest koostisest, temperatuurist, kosmoses liikumisest ja kauguse Maast. Kõige loomulikumad värvid on planeetidel. Nende värve on kõige lihtsam tõlgendada. Planeedid ise tegelikult ei helenda, vaid nad ainult peegeldavad tähtede valgust. Planeetide värvus sõltub sellest, et millist lainepikkust nad neelavad. Näiteks Neptuun ja Uraan on sinakad planeedid
Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid. Lk 24 küsimused 8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/poolvedel. 9.Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?-Laamade liikumine. 10. Milline on maa atmosfäär?- Süsihappegaasi on väga vähe elustaimede ja ookeanide tõttu. Hapniku olemasolu. 13.Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?-Maa liikumine. 20
loomiseni. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool -- seda näitavad kosmilise raadiokiirguse mõõtmised. Tähti seevastu on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides (näiteks kerasparvedes väljaspool galaktikaid). Jääb võimalus, et kusagil väga kaugel on olemas galaktikavälised tähed, mida meie teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid
Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole. Elu tekkeks ülisoodsatest tingimustest hoolimata ei ole leitud veenvaid tõendeid elu olemasolust Maal, kuigi kaudselt kinnitab seda pinnase värvuse sesoonne muutumine. Mõned entusiastid kipuvad Maa raadiokiirguse kasvu seletama mõistuslike olendite tegevusega, kuid tõenäoliselt leitakse sellele usutavam seletus." Umbes nii võiks iseloomustada Maad kujuteldav Marsi astronoom, kelle käsutuses oleksid samasugused teleskoobid koos lisaseadmetega nagu tema maistel kolleegidel. Kindlasti oleks tal veel lisada mitmeid hüpoteese ja teooriaid Maa ja sellega seotud nähtuste kohta, samuti võiks ta palju põhjalikumalt kirjeldada mandrite kontuure ja paiknemist. Lisame veel, et kõnealune raadiokiirgus pärineb televisooni ja ultralühilaine saatjatelt. Raadiokiirgus saadab arvatavasti ainsana maailmaruumi teateid tsivilisatsiooni olemasolust Maal. Kui marslaste käsutuses oleks ka automaatjaamadelt tehtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
