14000 4820 = 5073mm 2 Arvestades trafo plekkide isolatsioonikadu 5% 0,95 Vajalik südamiku ristlõike pindala A y 5000 mm2. _______________________________________________________________________________________________________________________ Trafode puhul arvestame voolutiheduse konstanti juhtme mm2 kohta 2,2A C = 2,2A/mm2 Teades voolutugevust I, saame arvutada nii primaat- kui ka sekundaarmähise traadi läbimõõdu d järgmise valemi järgi: I 2 2 d =2 d = × I = × I = 0,76 × I ×C ×C 2,63 1660 I prim = = 7,21A 7,2 A d prim = 0,76 × 7,2 = 2,039 2mm
, kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise ekvivalendi mõistet: Ekvivalendi ühik on g/A*s ning rauale on see 1,04 g/Ah. Kui on teada voolutihedus elektroodil, saab ekv abil leida reageeriva aine massi: m[g/m2*s]=ekv[g/A*s]*i[A/m2] Reageerinud raua lahustumise massikadu oleks voolutiheduse 1mA/cm2 korral m=25,0 mg/cm2 /d ja õhenemine on d=1,16 cm/y. Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke
teist liiki energiaks, näiteks soojuseks; reaktiivtakistus ehk reaktants X ‒ iseloomustab elektrienergia perioodilist võnkumist ahelaelementide vahel; induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on induktiivtakistus XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus mahtuvustakistus XC. Ohmi seadus vektorkujul Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju: kus on voolutiheduse vektor; on erijuhtivus; on elektrivälja tugevuse vektor. Valem kehtib isotroopsete materjalide korral. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse.
nullist erinev summaarne laeng, st tekib elektrivool. Elektrivoolu iseloomustatakse: dq - voolutugevusega I = - ajaühikus läbi vaadeldava pinna kanduva laengu dt q suurusega; ajas muutumatut voolu nimetatakse alalisvooluks; sel juhul I = ; r t - voolutiheduse vektoriga j , mille suunaks võetakse positiivsete voolukandjate suunatud liikumise kiirusvektori suund, selle moodul võrdub voolutugevusega dI läbi ühikulise elementaarpinna j = . dS Voolutugevus läbi mingi pinna on leitav kui voolutiheduse vektori voog läbi selle pinna: r r I = j dS . Voolutiheduse vektori voog läbi kinnise pinna on võrdne laengu S
- Laetud kondensaatori energia 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. - Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25
.........................38 1.6 TÖÖKINDLUSE ARVESTAMINE ......................................................40 1.7. ELEKTRIVÕRGU ÜLDSKEEMI VALIK ................................................42 2. ELEKTRIVÕRGU ELEMENTIDE VALIK ........................................46 2.1 TRAFODE VALIK ................................................................................46 2.2. JUHTMETE JA KAABLITE RISTLÕIGETE VALIK ÖKONOOMSE VOOLUTIHEDUSE JÄRGI......................................47 2.3. RISTLÕIGETE VALIK ÖKONOOMSETE INTERVALLIDE MEETODIL .........................................................................................49 2.4. RISTLÕIGETE VALIK JAOTUSVÕRGUS LUBATUD PINGEKAO JÄRGI ...............................................................................50 2.5. RISTLÕIGETE KONTROLL KUUMENEMISELE............................51 2.6
vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel
olema täiesti puhtad vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel
Tilk suureneb aeglaselt pealevoolava elavhõbeda arvel, kuni rebib end lahti ning langeb elektrolüüseri põhja. Lahtirebinud tilga asemel hakkab moodustuma uus tilk (korduv protsess). Tilga iga on 3-5 sek. Pidevalt uueneva elavhõbedatilga kasutamine elektroodina tagab elektroodi pinna puhtuse ja ühetaolisuse. Mittepolariseeriva elektroodi (elavhõbedakihi) pind on mitu tuhat korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Väikese voolutiheduse tõttu elavhõbedakihi potentsiaal praktiliselt ei muutu. Suurepinnalise elavhõbeelektroodi asemel võib kasutada ka mõnda teist mittepolariseerivat elektroodi (näit. kalomelelektrood). Elektroodid on ühendatud pingejaguri kaudu välise vooluallikaga ning neile rakendatavat pinget suurendatakse alates nullist kuni teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Voolutugevuse olenevust pingest jälgitakse tundliku galvanomeetriga
o Väljatugevuste liitmine vektorkujul Loen 12 o Suurused: voolutugevus, voolutihedus, pinge, elektromotoorjõud Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus), laengukandjate arvu peamiselt juhi mõõtmed. Viimasest vabanemiseks kautatakse voolutiheduse mõistet. Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus. Ohmi'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega See tähendab: kui pinge suureneb n korda, suureneb n korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus Joule-Lenz'i seadus
Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus. Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust;
Panen siia lõppu ka valemeid mina neist tõesti aru ei saa, kuidas seda jutuga siduda. w= e0 e E2 / 2 w= ED/2 7.Elektrivool, voolutugevus ja voolutihedus Elektrivooluks nim laengute suunatud liikumist, seda iseloomustatakse voolutugevusega (i), skalaarse suurusega, mis on võrdne ajaühikus (dt) vaadeldavat pinda läbiva laenguga (dq). i=dq/dt . Voolu suunaks võetakse pos laengukandjate liikumise suund (neg liigub vastassuunas). Elektrivoolu jaotust iseloomustakse voolutiheduse vektori (j) abil. Mis on võrdne voolutugevusega (di) jagatud antud punktis laengukandjate liikumise suunaga risti oleva pinna suurusega(dS ). j=di/ dS Seega, voolutugevus läbi mistahes pinna on: i= SjndS 8.Ohm 'i seadused (vooluringi osale, koguvooluringile, diferentsiaalkuju) Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus on võrdeline pingelanguga U juhil: I=U/R. Kui juht on homogeenne (ei mõju
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel
laiemale ülesannete hulgale. Otseseks järelduseks Maxwelli võrranditest on nn. pidevuse võrrand. Võtame divergentsi I võrrandi mõlemast poolest Kuna ja Maxwelli III võrrandist saame pidevuse võrrandi kujul saame pidevuse võrrandi kujul ***Juhtivusvoolu tiheduse välja allikaks on muutuv laengutihedus.***Vaatleme voolutiheduse välja ruumi mingis osas, mis ei sisalda muutuvaid laenguid. Järelikult vool kas puudub üldse või on vaadeldavasse ruumi sisenevate voolujoonte arvuga. Järeldus on õige ka iga teise ruumiosa kohta, milles puuduvad muutuvad laengud. Seega voolujooned on pidevad. Pidevuse võrrandist tuleneb laengu jäävuse seadus. Integreerime võrrandi 2.3.1 ruumis V Vastavalt Gaussi valemile ¿ ´jdV = ´j d ´s Kuna Saame V S
Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning...
keskele.Siis kui järgmisel ajahetkel on pinge juba järgmistel mähistel ,siis liigub ankur nende vahele jne kuni tsükli lõpuni. Alalisvoolu masina tööpõhimõte 1.energia muundamine elektrimasinates elektrimasina töötamisel generaatorina toimub mehaanilise energia muundamine elektriliseks. See seletub elektromagnetilise indutktsiooni seadusega, mille olemus seisneb: kui välise jõuga F nihutada juhe magnetväljas näiteks vasakult paremale risti voolutiheduse vektoriga B, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud. See valem määrab ainult elektromotoorjõu suuruse. Elektromotoorjõu suuna määramiseks tuleb kasutada paremakäe reeglit. Jõu suuna määramiseks tuleb kasutada vasakukäe reeglit. Energia muundamine elektrimasinas toimub mistahes suunas e. elektrimasin võib töötada nii generaatorina kui ka mootorina. 2.alalisvoolugeneraatori töötamispõhimõte Generaatori töötamisel ankur pöörleb ja tema
tervisehäirete ja haiguste vältimine. 4.3.2 Baaspiirangud Elektri-, magnet- või elektromagnetvälja toime inimorganismi erinevatele organitele, organsüsteemidele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Seoses sellega kasutatakse baaspiirangute määramiseks erinevates sagedusvahemikes erinevaid füüsikalisi suurus. Baaspiiranguid iseloomustavate suuruste: magnetvootiheduse, voolutiheduse, erineelduvuskiiruse ja võimsustiheduse maksimaalselt lubatud arvväärtused, sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis: Sagedus MagnetvootiheduVoolutihedus Erineelduvuskiir Erineelduvuskiir Erineelduvuskiir Võimsustihedu sB J (mA/m2) us Sk(kogu keha) us Sk(pea ja us Sk (jäsemed) s S (W/m2) (mT) (ruutkeskmin (W/kg) kehatüvi) (W/kg) (W/kg) e väärtus)
Voolutugevus on igas punktis sama. Alalisvooluks nimetatakse sama suuna ja tugevusega elektrivoolu. 10 (1A) võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga. Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega. Voolutiheduse suund ühtib voolusuunaga. Voolutiheduse ühikuna on A/m2 j(vektor)= n*q*u kus n on laengukandjate arv, q on laengukandja laeng, u on laengukandjate suunatud kiirus ehk triivkiirus (laengud hüplevad edasi- tagasi kuid tervikuna nad liiguvad aeglaselt ühes kindlas suunas, kui on olemas elektrivool). Seos voolutugevuse ja voolutiheduse vahel: ❑ I =∫ jn dS j= tihedus pinnatükil n= pinnatüki normaal s 19. Ohmi seadus. Elektromotoorjõud.
Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. 24. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted (lk 68) Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks. Mehaanilised harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina
Kui voolud juhtmetes on samasuunalised, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud, vastassuunaliste voolude korral tõukejõud. Elektrivoolu tugevuse ühikut amprit kasutades defineeritakse ka elektrilaengu ühik kulon. Üks kulon on niisugune laeng, mis läbib juhti ühe sekundi jooksul siis, kui voolutugevus juhis on üks amper. (1C = 1A*s) Voolutugevus on skalaarne suurus. Et iseloomustada elektrivoolu jaotust aines, defineeritakse voolutiheduse vektor, mille suund langeb kokku voolu suunaga vaadeldavas punktis. Voolutiheduse ühikuks on üks amper ruutmeetri kohta [j] = 1 A/m2 Voolutihedus juhis on võrdeline vabade laengukandjate kontsentratsiooni, liikumiskiiruse ja ühe vaba laengukandja laenguga. 42. Elektrivool metallides Kui metallis tekitada elektriväli, hakkab vabadele elektronidele mõjuma elektriline jõud, mis elektronide negatiivse laengu tõttu on suunatud elektriväljale vastu. Vabad elektronid
Saadud avaldis on elektrivälja energia ruumitihedus ja sisaldab ainult elektrivälja energia parameetreid E ja D. 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud. Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25
Saadud avaldis on elektrivälja energia ruumitihedus ja sisaldab ainult elektrivälja energia parameetreid E ja D. 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud. Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25
Puuvillased ainult vee läbilaskevastase impregneerimise. Langevarjude tootmiseks kasutatakse puuvillast riiet aviasent. 69. Metalli kaitsmine kaitsekihiga ja selle kihi materjali valik. Detailid puhastatakse mustusest, õlidest, oksiidi kihtidest ja asetatakse elektrolüüsivanni. Detail ühendatakse alalisvoolu negatiivse poolusega. Anoodiks on plaat vastavast kattemetallist. Teatud aja möödudes detailile kandub õhuke kattemetalli kiht. Õige voolutiheduse korral tekkib kvaliteetne kattekiht. Protsessi on võimalik reguleerida ja juhtida. Meetodid: Tsinkimine, kadmeerimine, kroomimine, difusioonimeetod, fosfaatimine, oksüdeerimine, nitriitimine. 70. Plastifikaatorid laki ja värvi katetes. Plastifikaatorid suurendavad kattekile plastsust. Dibutüülftalaat, kastroolõli jt. Sikatiivid on kuivamise kiirendajad, kiirendavad oksüdeerimise protsessi kilekatet tekitavas aines. Koosnevad plii-, koobalti-, mangaani
Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljas elektromagnetiline jõud F, suund määratakse vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed
Pindkontakt - kontakteerumine toimib vähemalt kolmes samal pinnal asuvas punktis Elektriaparaatide kontaktid Kontakti üleminekutakistus Kontaktide kontakteerumise pind omab suhteliselt suurt takistust, mida nimetatakse kontakti üleminekutakistuseks. Oma olemuselt on kontakti üleminekutakistus voolujuhi takistus, kuid eelmainitust selgub, et kontaktide vahel juhivad voolu vaid punktid, mis oma pindalalt on väga väikesed. Piltlikult võib öelda, et üleminekutakistus on voolutiheduse järsk suurenemine kahe pinna kontakteerumise punktis. Mida suurem on punktide arv kontakti pinnal, seda väiksemaks muutub ülemineku takistus. Elektriaparaatide kontaktid Elektriaparaatide kontaktid Mitmekordsel kontakti sulgumisel, sama surve jõu korral, kontakti üleminekutakistus muutub. Seletatakse seda sellega, et kontaktide kontakteerumise punktid ja nende suurus võib igal korral erineda. Kontakti üleminekutakistuse sõltuvus temperatuurist
laeng voolutugevuse ja ajavahemiku korrutisena, . (12.1a) 19 Kuna ühe elektroni laeng on 1,6 10 C , siis järeldub siit, et üheamprilise voolu korral läbib metalljuhtme ristlõiget igas sekundis 6 1018 elektroni. Voolutugevus on skalaarne suurus. Et iseloomustada elektrivoolu jaotust aines, defineeritakse voolutiheduse vektor, mille suund langeb kokku voolu suunaga vaadeldavas punktis ja mille moodul arvutatakse järgmiselt. Vaadeldavas punktis konstrueeritakse pinnaelement S , mis paikneb voolusuunaga risti, ning jagatakse seda pinnaelementi läbiv 5 summaarne voolutugevus I selle pinnaelemendi pindalaga. Voolutihedus selles punktis defineeritakse kui piirväärtus saadud jagatisest, kui S läheneb nullile
Alalisvoolust räägime siis, kui elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu. Praktikas kasutatakse alalisvoolu valemeid ka muutuva voolu korral -- juhul, kui muutused on nii aeglased, et elektromagnetilise induktsiooni mõju võib arvestamata jätta. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus), laengukandjate arvu peamiselt juhi mõõtmed. Viimasest vabanemiseks kautatakse voolutiheduse mõistet. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus: Elektrivoolu iseloomustavateks suurusteks on voolutugevus ja pinge (täpsemalt: pingelang). Vooluallikat iseloomustavateks suurusteks on elektromotoorjõud ja sisetakistus Kui laengukandjate ruumtihedus on ja liikumiskiirus võime voolutiheduse avaldada vektorina Pingeks e. pingelanguks vooluga juthtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd,
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
dt dq e∗n∗dV e∗n∗S∗dl J= = = =e∗n∗⃗S∗u⃗ dt dt dt e – laengukandjate laeng, n – laengukandjate kontsentratsioon +¿ + ¿∗n∗⃗u¿ Tuletage alloleva voolutiheduse valem. −¿+e ¿ −¿∗n∗⃗u¿ ⃗j=e¿ dI ∗⃗u Voolutihedus ⃗j= dS u Suund määratakse positiivsete laengu suunatud liikumise kiirusevektoriga. I e∗n∗S∗u j= = =e∗n∗S S S ⃗j=e∗n∗⃗S
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. · Laetud kehale magnetväljas mõjuv jõud: suurus, suund, sõltuvus laengu märgist Lorentz'i jõud. Et elektrivool koosneb liikuvatest laengutest, tähendab vooluga juhtmele mõjuv jõud tegelikult liikuvatele laengutele mõjuvat jõudu. Selle jõu saab välja arvutada, lähtudes voolutiheduse definitsioonidest: Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda.
Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. · Laetud kehale magnetväljas mõjuv jõud: suurus, suund, sõltuvus laengu märgist Lorentz'i jõud. Et elektrivool koosneb liikuvatest laengutest, tähendab vooluga juhtmele mõjuv jõud tegelikult liikuvatele laengutele mõjuvat jõudu. Selle jõu saab välja arvutada, lähtudes voolutiheduse definitsioonidest: Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda.
7. Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga (elektrihulgaga). Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus), laengukandjate arvu peamiselt juhi mõõtmed. Viimasest vabanemiseks kautatakse voolutiheduse mõistet. 8. Sukeldume hetkeks trigonomeetriasse.. See tähendab, et siinusfunktsioon on faasis nihutatud koosinusfunktsioon. Seega võib võnkumise kirjeldamiseks kasutada mõlemat, erinevus seisneb vaid algfaasis. 9. 14.PILET 1. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nim. seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne
8. 1 kA = ... A 9. 1 mA = ... A 10.1 µA = ... A 11.Mis tekitavad juhtmes elektrivoolu? 12.Mida nimetatakse elektrivooluks? 13.Kuidas elektrivoolu tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 14.Millal tekib juhtmes püsiv elektrivool? 15.Millal on vool võrdne ühe ampriga? 16.Milline on elektrivoolu leppeline suund? 17.Taskulambi voolutugevus on ... A. 18.Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus ... A. 19.Mida nimetatakse voolutiheduseks? 20.Nimetada voolutiheduse mõõtühik. 21.Voolutihedus lühiajaliselt töötavates mähistes on ... A/mm 22.Voolutihedus kestvalt töötavates masinates, trafodes ja mähistes on ... A/mm 23.Voolutihedus mõõtetehnikas on ... A/mm 24.Voolutihedus küttekehades on ... A/mm 9.Elektritakistus. 1. Mis takistab elektronide kindlasuunalist liikumist vooluringis? 2. Millal on takistus üks oom? Kirjutada takistuse arvutamise valem. 3. Kuidas elektritakistust tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4
Turvakoormused -5 γA = 1,0 1,0 ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 20 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3. JUHTMETE JA PIKSEKAITSETROSSIDE ARVUTUS 3.1 ÜLDPÕHIMÕTTED Juhtmete ristlõige määratakse reeglina elektrivõrgu projekteerimise raames kas ökonoomse voolutiheduse järgi, ökonoomsete intervallide meetodil või lubatava pingekao alusel (jaotusvõrkudes). 110 kV ja kõrgema pingega liinide juhtmed tuleb kontrollida koroona tingi- muse järgi − see määrab juhtmete lõhestamise vajaduse ja lõhisjuhtme osa- juhtmete arvu ja paigutuse. Mehaanilised tingimused määravad ristlõike kui elektriliste arvutuste alusel leitud ristlõige ei taga piisava mehaanilise tugevuse: • väga väikeste elektriliste koormuste korral;
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
Mõõtmetelt väikesi detaile saab tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel. Pliiga katmist kasutatakse mustade ja värviliste metallide kaitseks, kus tegemist agressiivsete gaasidega, lahustega või väävliühenditega. Terasele on plii katoodiks. Pliid kantakse pinnale kuumalt või elektrokeemilisel teel. Eelektrolüüdi koostis võib olla järgmine: pliiinitraat, ammooniumsulfaat ja polüetüleenpolüamiin. Sellise vesilahusega voolutiheduse juures 100 A/m saadakse tihe poolläikiv pliikate. Vasetamine on kasutusel seal, kus soovitakse terast katta nikli või kroomi kihiga. Vask ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on rauale katoodiks. Enne kroomimist või nikeldamist vasetamine on väga levinud, kuna siis saadakse püsivam kate. See vasetamisprotsess on väga mürgine, kuna elektrolüüsil kasutatakse tsüaniide. Vaske on väga kerge poleerida ja saada väga ilus läikiv kate ja
Mõõtmetelt väikesi detaile saab tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel. Pliiga katmist kasutatakse mustade ja värviliste metallide kaitseks, kus tegemist agressiivsete gaasidega, lahustega või väävliühenditega. Terasele on plii katoodiks. Pliid kantakse pinnale kuumalt või elektrokeemilisel teel. Eelektrolüüdi koostis võib olla järgmine: pliiinitraat, ammooniumsulfaat ja polüetüleenpolüamiin. Sellise vesilahusega voolutiheduse juures 100 A/m saadakse tihe poolläikiv pliikate. Vasetamine on kasutusel seal, kus soovitakse terast katta nikli või kroomi kihiga. Vask ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on rauale katoodiks. Enne kroomimist või nikeldamist vasetamine on väga levinud, kuna siis saadakse püsivam kate. See vasetamisprotsess on väga mürgine, kuna elektrolüüsil kasutatakse tsüaniide. Vaske on väga kerge poleerida ja saada väga ilus läikiv kate ja
Isegi kui need tunduvad väliselt märkamatud, võib tegemist olla vigastatud jäseme raskeima kahjustusega. Eriti jäsemete kitsamates kohtades, nagu käe- ja jalaliiges, tõuseb temperatuur suure voolutiheduse tõttu kiiresti ja võib põhjustada raskeid termilisi kahjustusi. Suurepinnalised kontaktid tekitavad väiksemaid nahakahjustusi kui väikesed kontaktpinnad. Luu on suure takistuse tõttu halb elektrijuht. See viib suure voolutiheduse korral luu suure soojenemiseni ja võib nii põhjustada ümbritsevate lihaste raskeid põletusi. Lihaste kaasamise tõttu vallandatakse suured müoglobiinikogused, mis võivad viia neerukahjustuste ja koguni crush-neeruni. Eriti sageli saavad viga küünarvarre painutajalihased. Veresooned ja närvid Veresooned ja närvid on head elektrijuhid. See võimaldab nimetatud struktuurides suurt elektrivoolu. Elektrist tingitud veresoone siseseina kahjustused viivad mõnikord trombide tekkeni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
