Rakvere Ametikool Füüsikalise suuruse muutmine elektriliseks suuruseks ja selle suuruse muutumine digitaalseks. Referaat Juhendaja : Leo Nirgi Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus.
Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu. Nad võivad nihkuda asendist. Toimub polariseerumine
15. kujutatud staatilise karakteristiku. 3. Rõhutajurid 3.1 Mida saab mõõta sülfooniga? Sülfoon on õhukeseseinaline, tavaliselt metallist, gofreeritud toru, vt joonis 3.20. Olenevalt sisemise (mõõdetava) ja välise (tavaliselt atmosfääri) rõhkude vahest sülfoon kas pikeneb või lüheneb. 3.2 Mis on sülfooni kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 3.3 Kuidas saab muuta sülfooni (kui automaatikasüstemi elemendi) väljundi elektriliseks signaaliks? 3.4 Millel põhineb membraani kui rõhutajuri töö? 3.5 Mis on membraani kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Membraan on kujult tavaliselt ümmargune õhuke plaat, mis on kinnitatud mööda väliskontuuri. 3.6 Kuidas saab muuta membraani (kui automaatikasüstemi elemendi) väljundi elektriliseks signaaliks? 3.7 Mida mõõdetakse difmanomeetriga? Kui tekib vajadus mõõta kahe rõhu vahet, siis kasutatakse difmanomeetrit, 3
ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ Elektrimasin on seade, mis võib muundada mehaanilist energiat elektriliseks energiaks või elektrilist energiat mehaaniliseks energiaks. Generaator – mehaanilise energia muundamine elektriliseks energiaks. Mootor – elektrilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks. Trafo – ühe pingetasemega elektrivõimsuse muundamine teise pingetasemega elektrivõimsuseks. Elektrimasin töötab kas mootori talitluses või generaatori talitluses. Elektrimasinad muundavad energiat ühelt kujult teisele magnetvälja abil. Asünkroonmootoriidee. Staatorile on paigaldatud kolmefaasiline mähis, mis ühendatakse kolmefaasilisele pingele
tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 3. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Leiame pinge vooluringis siis kui rakendame järgmist valemit U=I*R 4. Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks
tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 5.Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kuii pinge on üksikutel juhtidel on teada ? 6.Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on
potentsiaal on sama. Elektriväljade jõujooned on ekvipotentsiaalpindadega alati risti. Pinge näitab elektrivälja poolt laengu ümber paigutamise tehtava töö ja laengu suuruse suhet. Tõõtegijateks on elektrilised jõud. Pinge on potentsiaalide vahel, pinge saab olla ainult kahe punkti vahel. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Juht elektriväljas, kui juht asetatada elektrivälja, siis tema ühte otsa kogunevad teise + laengud. Seda nähtus nim. elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Selle tulemusena saab sumaarne elektriväli juhi sees võrdseks nulliga. Juht omandab ühesuguse potendsiaali. Juhi välispind on eksvipotentsiaalpind. Dielektrik elektriväljas polaarsete dielektrik molekulid on diipolid. S.t , et molekuli + lanegukese ja - laengukese ei ühti. Mittepolaarsetel molekuli laengukese ja pluss laengukese ühtivad. Nt: Süsihappe gaas
Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektriliseks koeks. Lihaskoe paaneb tööle elektrolüüdi aktiivsus rakuvälise või koevedeliku ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüütide ebapiisava kontsentratsiooni korral võib tunda lihastes nõrkust või võivad tekkida krambid. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme. Elektrolüüdid aitavad toksilisi aineid kehast välja viia, reguleerida närviimpulsside tööd ja lihaste kokkutõmbeid. Nad on vajalikud ajutegevusel, rasvade ja
laetud osakaste korrapäralise liikumisel juhis teeb elektriväli tööd A= I*U*t 1A*1V*1s=J=1w*s 1KW*h Elektromagnetisimi 3 põhikatset Esimene katse: magnetnõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el. Seade, ülesanne on muudada mehaanilise energia elektriliseks energiaks. Kasutatakse vinüülplaadimängijates, turva seaded, signad jne, piezo kristall. Elektromagnet lained ligi 300tuhat km sec vaakumis, elektromagnetlained tv,raadio jne Elektromagnetlainete tähtsamad parameetrid ehk arvväärtused on lainepikkus sagedus Madal sagedus lained, tehitab vahelduvool. Raadio lained- pikk laine, kesk laine, lühi laine, ultralühi laine 300-30mgh, infrapuna laine, uv kiirgus
1. Mida nimetatakse elektriliseks induktsiooniks ja mis seda nähtust põhjustab? 2. Mida näitab aine dielektriline läbitavus? Kus on dielektriline läbitavus kõige väiksem? 3. Mis on alalisvool? Mis ühikutes mõõdetakse? Too mõned näited seadmetest, mis tarbivad alalisvoolu. 4. Mida näitab laengukandjate kontsentratsioon aines? 5. Kuidas leitakse takistite süsteemi kogutakistus rööpühendusel, kuidas jadaühendusel? 6. Kui suur takistus peaks olema tolmuimejal, et teda läbiks 220-voldisel võrgupingel 5-ampriline vool? 7. Arvuta voolutugevus 300 takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20 ja 200 on ühendatud rööbiti. Pinge on 100V.Arvuta voolutugevus mõlemas takistis. Leia koguvoolutugevus ja kogutakistus. *9. Korteri kaitsmed taluvad voolu tugevusega 10A. Sisse on lülitatud valgustid (2,5A), teler (1A) ja aeg-ajalt töötab külmkapp (2,5A).Kas...
suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Elektriliseks pingeks (U) nim kahe punkti potensiaalide vahet. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel välja ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vahel on pinge üks volt, kui laeng 1 C viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1 J.
Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis muundab vastuvõetava signaali elektriliseks. Ekraan sensoriga asub aparaadi sees. Aparaadi taga, välisel küljel on ekraan pildistaja jaoks. Sellel on kujutis juba õiget pidi. Fotoaparaadi oluline osa on katik, millega muudetakse valgustundliku komponendi valgustamise kestust.Katik avab tee valgusele enamasti sekundi murdosaks. Katik koos diafragmaga tagavad sensorile sobiva valguse hulga. Valgusaja määramine toimub enamasti automaatselt. Pildistatava kaadri valikuks varustatakse fotoaparaat pildiotsijaga. Objektiiviga tekitatava
mahtuvusandurist ~5 mm kaugusele. Tulemusi kajastab allolev väljavõte. 18 Lõpuks sooritati teadmiste test, mille kohta on esitatud väljavõte alljärgnevalt. 19 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE Mitteelektrilistest suurustest oleneb väga palju elektrilisi suurusi. Seega on võimalik mõõta elektrilist suurust, mis on sõltuv mitteelektrilisest suurusest ehk muundada mitteelektriline suurus elektriliseks. Elementi, mis on ettenähtud mitteelektriliste suuruste muundamiseks elektriliseks, nimetatakse anduriks. Andur koosneb tajurist, mõõtelülitusest ja normeerivast sig- naalmuundurist. Tavaliselt toimub andurites signaalide muundamine kahes etapis. Tajurid, mida nimetatakse ka primaarmuunduriks, muudavad signaali liiki, näiteks mehaanilist suurust elektriliseks. Sekundaarmuundurid viivad muundatud signaali standardsele kujule. Nad
Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Samanimeliste laengute korral tõuke-, erinimeliste laengute korral tõmbejõud. Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et liigutada laengut ühest punktist teise või alguspunktist lõpp-punkti. Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi)
E=elektrivälja tugevus N/C, F=jõud 1N, q=laeng 1C Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat Homogeene ühtlane, ühesugune Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia ; wp=qEd Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U= 1 2 ; ; A=qEs; Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt, tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse keha viimisel ühest punktist teise Sammupinge - Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m.
erimärgilisest laengust. Polarisatsioon: kujutame aatomit, mille mõõt 10(15)m--homogeensesse elektrivälja, kuna atom kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed käituvad erinevalt--elektronkate liigub ühele poole, tuum teisele poole.tuum saab reageerida üksnes elektronide keskmisele tõmbejõule- tegemist nag 2 erineva laenguga q=n*e; -q=n*(-e) , mis paiknevad teineteisest kaugusel l, sellist võrdsete erinimeliste laengute süst-i nim elektriliseks kakspoolsuseks(elektriline dipool)--neutraalne aatom või molekul muutub elektrivälja asetatavaks elektriliseks dipooliks l*q=p- dipoolmoment- see on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes ja on võrdeline väljatugevusega p=d*E .. d nim molekulide elektronpolariseerituseks. mida suurem on välise väljatugevuse E, seda suurem on ka molekuli elektronpolariseeritus. piirjuhul on kõigil molekulidel dipoolmomendi vektorid samasuunalised välise elektrivälja vektoriga
4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on energies 1 J. 5.Mis on ekvipotentsiaalipind? Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. 6.Mis on elektriline pinge?Tema tähis ja ühik (defineerida): Õpikus: Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U. Konspektis: Töö laenguühiku kohta. U= A / q (töö 1C kohta) U= F / q Tähis [U]= 1V 7.Seos pinge ja elektrivälja tugevuse vahel: E= U : d 8.Mis juhtub elektriväljas juhi sees? Miks? Juhi sees elektriväli puudub, sest vabad laengukandjad paiknevad väliste elektriliste jõudude mõjul ümber nii, et loovad oma elektrivälja, mis tasakaalustab välise elektrivälja. 9.Mis juhtub elektriväljaga dielektrikus?
sugugi lähemale. Teised leiutised: elektriline äratuskell, paberist sisetallad, klaasist raseerimisaparaat, pneumatilised sokid lampjalgsetele. Tegeles seebi, austraalia mee ja kookoskiu äriga. Teenitud summa elektroonika alaste katsete teostamise peale. Suri 58aastasena, olles ise pettunud ja kibestunud sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid. Televisiooni toimimise tööpõhimõte Stuudio mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. Sidesateliit võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid Televisioonivastuvõtja ehk teler tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse.
HÕÕGLAMP VS. LED LAMP Hõõglampi peetakse esimeseks praktiliseks elektriliseks valgusallikaks mis inimeste poolt on loodud ja see on olnud inimeste poolt kasutuses alates sellest ajast kui Thomas Edison selle 1900 aastate alguses populaarseks tegi. Sellegi poolest on see saanud kõvasti kriitikat ja soovitud on selle kasutamise lõpetamist. Hõõglampide järkjärgulise kaotamise idee energia säästmiseks on kogu maailmas laialt heakskiitu leidnud ja paljude jaoks ei ole küsimus kas seda teha, vaid kui kiiresti seda teha. Levinumad probleemid hõõglampidega:
Anduri tundlikus (rakenduskaugus) sõltub objekti materjalist. Mahtuvusandur Fikseerib kondensaatori mahtuvuse muust. Saab kasutada kõikide materjalide äratundmiseks. Võimaldab tuvastada objekte läbi teiste materjalide. Optiline andur Koosneb kahest osast (saatjast+ vastuvõtjast). Reageerib optilise signaali katkestamist. Ultraheliandur Rõhuandur Pneumosignaali muundamiseks elektriliseks signaaliks. Läbivooluandur Õhukulu muutmine elektriliseks signaaliks
kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujooned on inimese poolt välja mõeldud abivahendiks elektrivälja kirjeldamisel. Tegelikkuses neid olemas ei ole 3. Elektriväljatugevuse ühikud Väljatugevuse ühikuks on njuuton kuloni kohta (1N/C). Rohkem kasutatakse ühikut üks volt meetri kohta (1V/m). 4. Elektriline pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim elektriliseks pingeks. q1-q2=U= A/q [U]= [A] / [q]= 1J / 1C= 1V Homogeenses väljas U=A/q=Ed 5. Juht ja dielektrik elektriväljas Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: · väljatugevus juhi sees on null; · elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; · kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale;
universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi olulise leiutise elektripatarei, mis võimaldas muuta keemilist energiat elektriliseks. Eespool nimetatud leiutisi võib pidada oluliseks, sest nad võimaldasid inimestel loodusest paremini aru saada ja maailma turvalisemaks muuta. Avarduv maailmapilt provotseeris teadlasi tegema katseid, mille käigus tehti mitmeid tähtsaid avastusi. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier (1743-1794) leidis, et õhk kooseb gaaside segust. Lisaks sellele oli tähelepanuväärne Edward Jenneri
Selle tagajärjel laaduvad juhi pinnad. Juhi pinnale kogunevaid laengud nimetatakse indutseeritud laenguteks. *Elektrilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektriväljas oleva juhi laengute ümberpaiknemist ja juhi eri osade laadumist. *Juhi sees elektrostaatiline väli puudub sest indutseeritud laengute elektriväli tasakaalustab juhile väljast poolt mõjuva elektrivälja. Seda nähtust kasutatakse elektrilise varjestamise juures nt: teleri kaabel. *Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS *Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes- polariseerumine. *Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. *Aine polariseerumisvõimet iseloomustab dielektriline läbitavus. ELEKTRIMAHTUVUS/KONDENSAATORID *Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. *Kahe keha mahtuvus näitab, kui suure laengu
. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele - Mootori temperatuuri anduri signaalist- näiteks külm mootor vajab rikkamat küttesegu - Välisõhu temperatuuri andur signaalist näiteks kuumem õhk on hõredam ja sellisel juhul tuleb õhu hulka pihustada vähem kütust - Välisõhu rõhu anduri signaalst analoogselt eelmises näites tooduga tuleb mägedes kus
Tulevikus võib juhtuda, et kõik nafta varud on otsa saamas ja kuna need varud taastuvad ei tea täpselt keegi, teada on, et see on pikk protsess. Nafta puurtornide põlemisel tekib suur kadu, kuna siis on puurtorn kahjustada saanud ja nenede platvormide kustutamine võtab aega mitu päeva. Aastakümnete või sadade pärast, kui ühiskod seisnebki ainult elektriautodel, nii suur osa kaubavahetusest sõltub naftast aga kui see kõik muuta elektriliseks, siis on nafta edukus langenud suurel määral. Kõik sellised tegurid, pealt vaadates väiksed, kuid lõpp tulemus oleks üpris kulukas või kahjulik, võivad saada naftale nõrkuseks. Naftaga kaasneb suur oht, ehk siis reostus. Reostus võib olla nii maismaal kui ka veekogudes, olgu see siis ookeanis, meres või järves. Mõeldes esmalt maismaal olevale reostusele, arvame, et see ei ole nii reostav, kui on vettes olev reostus. Tegelikult me eksime, see on palju kahjuliku, maismaalt ei ole
LIIGITUS Peamiselt on kitarre viite liiki: klassikaline: -, vestern -, elektriline -, elektriline bass - ja akustiline bass kitarr. Igal ühel neist on omad eelised. Igat ühte kasutatakse erinevas valdkonnas erinevaks otstarbeks. Samuti on olemas veel elektriline vestern ja elektriline klassikaline ning elektriline akustiline bass kitarr, kuid need on eelnevate põhiliikide 2 täiustused. Elektriliseks on neid tehtud näiteks helipea lisamise või nn. piusa efekti kasutamisel, viimane toimib võnkel. MÄNGIJAD F. Tarrega, A. Segovia ja M. L. Andino. Kitarri kasutatakse ka väga paljudes bändides. MEISTRID Martin&Co, Amada, . Vestern ja elektrilisi pille firmadelt Encore, Amada, Fender, Diamond, Vintage, Aria-Pro, Gibson, Martin, Guild, Takamine, Yamaha, Washburn, Ibanez,
osakestele mõjuma vastassuunalised jõud, selle mõjul molekulid venivad pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujoont. sellist laengute nihkumist dielektrikus nim. polarisatsiooniks. Kui dielektrikus puudub väli, siis tema molekulid asetsevad kaootiliselt, kui väli on olemas, siis on kõik korrastatult. Kuna dielektriku pinnale tekivad laengud, ühelepoole lähevad pos, ja teisele neg laengud, siis sellist molekuli mille laengud paiknevad ümber välja mõjul nim elektriliseks dipooliks. Igal elektriväljal paikneval laengul on mingi jõud, ja selle jõu mõjul tehakse laengu liikumisel mingi hulk tööd. Töö laengute ümberasetsemisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest, mõõdetuna piki välja suunda. WTF?? Suurust, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega nim. välja potentsiaaliks
millisekundit). Reeglina muutub ka seejuures voolu suund. Vahelduvvooluks on vaja vahelduvvoolu generaatorit. T = = = 0,02 s = 20ms st, et voolutugevus mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant 8. Joonista skeem, kus on näha kõik vahelduvvooluahelas olevad takistused. induktiivne, mahtuvuslik ja aktiivne takistus Z= 9. Mis on elektromagneetiline võnkumine? *Laengu voolutugevuse ja pinge (peaaegu) perioodilised muutused. *1)Vahelduvvoolu võib nimetada elektriliseks võnkumiseks, mille sageduse määrab generaatori pöörlemissagedus. 2)Võnkering on süsteem, mis tekitab elektrilise võnkumise, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. 3)Elektriliste võnkumistega kaasnevad samaaegsed magnetilised võnkumised. Seda nähtust(elektrivälja ja magnetvälja samaaegset perioodilist muutumist) nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks. 10. Mis on võnkering? Tee ka skeem!
korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada. 4. TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS
elektronid). Dielektrikud elektriväljas Kõik dielektriku laengud on seotud ja peaaegu pole üldse vabu laenguid.Kui paigaldada dielektrik elektrivälja, hakkavad ta molekulide + ja laengutele mõjuma vastassuunalised jõud.Selle mõjul venivad molekulid pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni polarisatsioon. Välja olemasolul asetsevad molekulid korrastatult, aga välja puudimisel kaootiliselt.Molekuli,mille laengud paiknevad välja mõjul ümber nim. Elektriliseks dipooliks.Laengute vaheline jõud dielektrikus väheneb keskkonna dielektrilise läbitavuse võrra (E-epsilon), ja valem F=kq1q2/Er2. Töö Elektriväljas Töö laengute ümberasetumisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest,mõõdetuna piki välja suunda. Potentsiaal ja potentsiaalide vahe Suurust, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud
keha potentsiaalne energia. 22. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks? Mis on sellel liikudes iseärast? Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. Ekvipotentsiaalpinnad on alati jõujoontega risti. 23. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 24. Defineeri pinge mõiste. (valem) Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. U= A/q 25. Defineeri pinge ühik 1 V. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1J, siis on pinge nende punktide vahel üks volt. 26. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. Üks volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi kohta 27. Mis on sammupinge? Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem
TÖÖ JA POTENTSIIALSE ENERGIA SEOS Kui väli teeb positiivset tööd, siis väljas paikneva keha potentsiaalne energia väheneb. Kui laeng liigub väljas kinnist kõverat mööda, siis välja töö on 0 . Sellist välja nim. Potentsiaalseks. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL. Potentsiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. ELEKTRILINE PINGE. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. Elektriliseks pingeks U. Potentsiaalide vahe seos tööga. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positsiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J, siis on pinge nende punktide vahel 1 volt V. ELEKTRIVÄLJA TUGEVUSE JA POTENTSIAALIDE VAHE SEOS. Elektri välja iseloomustamiseks kasutatakse nii jõujooni kui ekvipotentsiaal pindu
kujutisena); väljundpilust (selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse) 8. Proovi küvetid Küvetid on proovi lahuste anumad. Küvetid peavad olema võrreldavad, ühesuguse pikkusega. Nad ei tohi neelata kiirgust, neile ei tohi jätta peale sõrmejälgi või muud mustus. 9. Detektorite eesmärk spektroskoopias. Fotoelektronkordisti tööprintsiip. Detektor on kiirguse vastuvõtja ehk fotodetektor konverteerib valguse intensiivsuse mingiks lihtsasti mõõdetavaks signaaliks nt elektriliseks signaaliks (voolutugevus, pinge). Fotoelektronkordisti põhimõte on "paljundada" iga footoni poolt tekitatud elektroni, et footoni neeldumise tulemusel tekiks võrdlemisi tugev, mürast selgelt eristuv vooluimpulss. Fotoelektronkordistis toimub fotoelektronide voolu võimendamine elektronide sekundaarse emissiooni kaudu. Fotoelektron suunatakse esimesele dünoodile. Elektoodide vahele on rakendatud kiirendav pinge suurusjärgus 100V. Sellise
juhtimissüsteemide ehitamisprintsiipe ja teooriaid. Automaate teevad inimesed ja nad töötavad inimeste poolt tehtud programmi järgi. Inimesed teenindavad ja häälestavad automaate vajalikule reziimile, lülitavad neid sisse, jälgivad nende töötamist, vajadusel remondivad ja seadistavad neid. Igas automaatseadmes on juhitav objekt ja juhtimisseade. Automaatelemendid koosnevad järgmistest elementidest: 1)andurid-seadmed, mis mingi mitteelektrilise suuruse viib üle elektriliseks signaaliks. 2)distantsülekandeseadmed-signaal mõõtmiskohast viiakse täiturseadmeni. 3)täiturseadmed-saadud signaali põhjal korrigeerivad tegevust. Andurid:kõige levinumad andurid töötavad elektritakistuse-,mahtuvuse või induktiivsuse muutumise teel või neis tekitatakse elektromotoorjõud mehaanilise,akustilise,soojuse,magneetilise või optilise mõjutuse tõttu.(generaatorandurid) Reostaatandur:tema üheks elemendiks on voolualas olev reostaat. Selle muutusi reguleerib galvanometer
Alalisvoolu korral on laengutele mõjuv jõud elektrijõud ja takistusjõud võrdsed, järelikult kogu elektrivoolu töö kuulub takistusjõudude ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana. Kütteseaduses on vvoolutöö aisaks A= IUT=Q Kui tehakse mehaanilist tööd, siis elektrivoolus läheb kaeks asjaks A=Am*Q Am-mehaanilie töö UIT=Am+I2Rt AA=Q=qU=IUt=U2/R*t=I2Rt=N*t Elektriliseks võimeks võib nimetada voolutugevuse ja pinge korrutis 1J=1W*1s Saame võimsuse 1W, kui otstel pinge 1V ja teda läbib vool 1A N=A/t=IU=U2/R=I2R Ohmi seadus kogu voolluringi kohta Vooluallikas nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Vooluallikas toimivaid jõude nim nende mitteelektilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Lõppkokkuvõttes paevad nad laegu liikuma läbi kogu vooluringi
Laengute erinevus ilmub alles nende koosmõjul. Ühenimelised elektrilaengud tõukavad üksteist, erinimelised laengud seevastu tõmbuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja nende vahekaugus. 20 Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1kulon = 1 ampersekund. Mõtisklus 1. Millest oleneb laengutevahelise jõu suurus? 2. Milline elektrihulk on üks kulon? 1. Mehaanilise jõu suurus oleneb laengute suurusest ja nende vahekaugusest. Mehaaniline
Andes ühele laengu +q, omab teine laengu q. Seega kond. laeng võrdub 1katte laeng kond. maht C= q/U, kus U- elektroodide vaheline pinge. Kond. mahtuvus on seda suurem, mida 1) suurem on elektroodide pindala S, 2) väiksem on elektroodide vahekaugus d, 3) suuem on elektroodide vahelise aine dielektriline läbitavus. C= epsilon* epsilon (0) S/ d. epsilon (0)= 8,85*10(astmes -12) *10(-12) F/m. epsilon (0)= Cd/epsilon S Võrdetegur epsilon (0) nim. elektriliseks konstandiks. Liigid: a)dielektriku põhjal: paberkondensaator, õhkkond, keraamilinekond. b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega, muudetava maht.-ga e. muutkondensaator, c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused, kasutamine: kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat. 1) Laetud kondens.energia= max töö. Pinge valemist U=A/q--A=qU. Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2 ehk Wp=qU/2
Cobain. Liigid Peamiselt on kitarre viite liiki: klassikaline: -, vestern -, elektriline -, elektriline bass - ja akustiline bass kitarr. Igal ühel neist on omad eelised. Igat ühte kasutatakse erinevas valdkonnas erinevaks otstarbeks. Samuti on olemas veel elektriline vestern ja elektriline klassikaline ning elektriline akustiline bass kitarr, kuid need on eelnevate põhiliikide täiustused. Elektriliseks on neid tehtud näiteks helipea lisamise või nn. piusa efekti kasutamisel, viimane toimib võnkel. 5 Akustiline-, vesterni-, elektriline-, elektriline bass-ja akustiline basskitarr joonis 2. kitarri liigid Eesti tuntumad kitarristid Raul Jaanson (sündinud 16. oktoobril 1962) on eesti kitarrist
4) JÕUD Jõuühikuks on üks njuuton/newton (1N) ning jõu tähis on F. 100 grammilisele kehale mõjub raskusjõud 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Taevakeha külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks (g). Tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõljub antud kohas keha igale kilogrammile. Kõlgetõmbejõud ei ole iseloomulik vaid taevakehadele, teoreetiliselt on igal kehal oma raskusjõud. Laetud kehade vahel mõjuvat jõudu nimetatakse elektriliseks jõuks. Eletriline jõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaengutel on ka kas liiki: positiivne ja negatiivne laeng. Eri laengutega kehad tõmbuvad ja sama laenguga kehad tõukuvad. Midagi tõstes ,,võitled" sa maa külgetõmbejõu vastu, mis tõttu kulub selleks energiat. Maal on külgetõmbejõud 9,9 N, kuid me ümardame selle 10. VALEMID JA TÄHISED: F= jõud g= raskusjõud
esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit. Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja Neurosensoorne kurtus Välis- ja keskkõrvas toimub helide juhtimine, sisekõrvas nende muutmine elektrilisteks närviimpulssideks. Vastavalt sellele, missuguses kuulmisorgani osas kahjustus on
VA Nüüd võrreldes tarbitud võimsust täht- ja kolmnurkühenduses saame, et kolmnurkühenduses arendab mootor (ja tarbib seega võrgust) 3 korda suuremat võimsust. Generaatori ja mootori talitlus Elektriajami töös võib muutuda mootori pöörlemiskiirus, koormusmoment ning teatud juhtudel ka pöörlemissuund. Kui elektrimasin muundab elektrilist energiat mehaaniliseks, siis töötab ta mootori reziimis. Kui elektrimasin muundab mehaanilist energiat elektriliseks, siis töötab ta generaatori reziimis. Sõltuvalt reziimist jaotatakse mootori tööd nelja nö kvandrandi vahel (vt. Joonis 2.15). Mootoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus ühes suunas (kvadrandid I ja III, Joonis 2.15). Näiteks koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline. Generaatoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV, Joonis 2.15)
nimeline kodanik (surnud 303 maj). Aga nähtus on vägev iseenesest. Seega tuli kreekidel seda mõne jumala või vähemalt pooljumalaga seostada ja nad seostasidki. Kusjuures tegid nad vahet, kas masti tipus oli üks või kaks sädelust. Esimesel juhul nimetati tuld Helenaks. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt Sädelahendus. Esimeseks elektriliseks nähtuseks, millega inimesed kokku puutusid, oli välk - atmosfääri elektri säde-lahendus. Seejärel avastati elekter, mis tekib hõõrdumisel (näiteks klaasi hõõrumisel nahaga, või juuste kammimisel). Sädelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduvad laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esile kutsumiseks piisava kineetilise energia. Erinevalt kaarlahendusest puudub sädelahenduse korral elektroodivahelist
Kajastatud saavad ka omadused, mis peaksid olema kontaktimaterjalidel. Referaadi teises pooles tuuakse näited konkreetsetest materjalidest, ning nende positiivsetest ning negatiivsetest omadustest. Graafiline osa referaadis annab võimaluse lugejal kiirelt leida tabelist ja jooniselt kirjeldatud materjalide põhiandmed. 2 2. Kontakt ja selle liigid Elektriaparaadid koosnevad mitmetest voolujuhtidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud. Elektriliseks kontaktiks nimetataksegi kahe voolujuhi ühendust, mis võimaldab nendevahelist voolu üleminekut. Detaile, mille kaudu toimub elektriline kontakt, nimetatakse kontaktideks. [2] Sõltuvalt kontaktosade omavahelisest liikumisest jaotadakse elektrilised kontaktid kolme gruppi: 1) Lahtivõetavad kontaktid - mis töö käigus omavahel ei nihku, vaid jäävad kindlalt fikseerituiks (näiteks polt- ja klemmühendused).[2]
vastassuunalised jõud. Nende jõudude toimel nihkuvad iga molekuli laengud. Molekulid venivad pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni. Niisugune laengute nihkumine on polarisatsioon. Välja puudumisel- molekulid dielektrikus kaootiliselt. Välja olemasolul- molekulid korrastatult. Dielektriku pinnale tekivad laengud, ühel pool POS, teasel NEG. Niisugust molekuli, mille laengud paiknevad välja mõjul umber, nim elektriliseks dipooliks. Väljatugevuse valem: Töö elektriväljas Igale elektriväljas asetsevale laengule mõjud ja sp tehakse iga laengu liiumisel teatud hulk tööd. Oletame, et homogeensesse elektrivälja on asetatud POS laeng q. Elektrivälja tugevus sound on POS plaadiltA, NEG paalileB. Sellele laengule mõjub jõud F=qE,kuna E=F/q. Laengu ümberpaikemisel tehtud töö oleks: A=Fs cos ehk same A=qEs cos. Järelikult A=qEd.
teise.jälgides samaaegselt otsiloskoobiga pingemuutust.Pingesignaal peab olema puhas(ilma värelemiseta)ja uutuma sujuvalt vastavalt liuguri asendile.Lisaks tuleb kontrollida veel potensiomeetrite äärmiste asendite pinget. NB!Mõnedel potensiomeetritel on reguleeritav ka mõõtekava detaili ja potensiomeetri omavaheline asendi(näiteks gaasiklapi potensiomeetril!) Iduktiivandur Induktiivandureid kasutatakse külgliikumise elektriliseks mõõtmiseks ja selle anduri töö põhineb pooli induktiivsuse muutusel. Induktiivanduri näitena on toodud veoautode raami kõrgusreguleeringu. Wabco ECAS, süsteemi kõrgusandur. Andur ise on kinnitatud raamile ja teljele ning raami vahelise kauguse muutumine liigutab anduris olevat raudsüdamikku. Anduri põhikomponentideks on mähis ja selles liikuv raudsüdamik. Soojusest tingitud mähise takistuse muutuse kompenseerimiseks on mähisega jadamisi ühendatud NTC- termistor.
Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada. Telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse kineskoopi, vedelkristall-, plasma- või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. 2 Televisiooni toimimise tööpõhimõte · Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. · Saatja- tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. · Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid · Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine,
Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli?
Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 28. Lühis? Rike elektrijuhis 29. Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. Sulavkaitse – lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist- Kaitselüliti – katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 30. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? Generaator on seade, mis muudab mehaanilist energiat elektriliseks. Elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest enegiast elektrienergia tootmiseks. Gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks. Elektrogeneraator – elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks. 31. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi? Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike (nt telekas ja arvuti). Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet
Valgus on elektomagnetkiirgus 400-700 Nm 7. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon- protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis ajju, kus sellest saab teadvustatavaks infoks meie jaoks. 8. Mis on eristuslävi? Minimaalne muutus kahe stiimuli vahel, mida inimene on võimeline eristama. 9. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? Selleks on test, mille tegemine kujutab endast heli kuulamist ja seda alljärgnevalt: 1
annaabi.ee 
