abiks.pri.ee
FL=F/N=qvBsin (Lorentzi jõud)
AINETE MAGNETILISED OMADUSED
Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada. Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis
Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:
1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt
magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli.
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
3. Magnetväli homogeenses magneetikus B0 H Vaakumis 0 = µ0 H 0 d l =I Homogeenses aines H = H 0 B = µ B0 2.4. Diamagnetism Diamagneetikud on sellised ained, kus välise magnetvälja puudumisel orbitaalsete elektronide magnetmomendid on nullid. Väline magnetväli diamagneetikutes nõrgeneb. -10 -6 Magnetilised omadused temperauurist ei sõltu. Nt vask, kuld, hõbe, vesi 2.5. Paramagnetism Paramagneetiliste ainete aatomid omavad püsivaid magnetmomente. Välise välja puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni...
Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud: ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik, volfram). Paramagneetikud tugevdavad veidi välist magnetvälja. Diamagneetikud : ~<1 (väga vähe väiksem, nt kuld, hõbe, räni). Diamagneetikud nõrgendavad veidi välist magnetvälja. Ferromagneetikud(FM): >>1 (palju suurem, u 1000-10000 korda, nt raud, teras,nikkel, koobalt).Omavad praktilit tähtsust, magnetiline induktsioon sõltub fm-u varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks vastavalt sellele, kui lihtsalt nad ümbermagneetuvad. Kasutatakse nt tundlike mõõteseadmete ,,kaitsmiseks" väliste segavate magnetväljade eest. 3. Elektromagnetilise induktsiooni seadus:...
49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud . Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie...
väljas liikuvale laengule. Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad laengu liikumise kiirus suunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Lorentz'i jõu suunda. Homogeenses magn.väljas hakkab jääva kiirusega risti indukts.joontega liikuv osake tiirlema ringjoonel, mille raadius m-mass(kg), v-liik.kiirus (m/s) avaldub valemist: Magn.läbitavuse järgi jagatakse ained kolmeks: Paramagneetikud, >1 Diamagneetikud , <1 Ferromagneetikud, palju suurem kui 1. Mingi t Ampere'i hüpotees: iga keha magn. omadused on määratud selles kehas toimuvate ringvooludega Elektromagn.indukts.seadus: induktsioonielektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pindala i= (V) -magnetvoo muut (Wb), t- läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. aeg(s), i-induktsioonielektromotoorjõud...
7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? Kahe aatomi ühinemisel üks elektron annab elektroni ära ja teine saab selle endale. Seda elementi mille aatom saab elektron, nimetatakse elektronegatiivseks. Elektronegatiivsed elemendid on enamasti mittemetallid. 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. Mittemagnet materjalid ja magnetmaterjalid Mittemagnet materjalideks nimetatakse aineid mille magneetiline läbitavus on 1 Selle alla kuuluvad Diamagneetikud , Paramagneetikud, Antiderromagneetikud Diamagneetikutel puudub püsiv magnetmoment, paramagneetikutes on püsiv magnetmoment olemas, kuid see on juhusliku suunaga, antiferromagneetikutes esinevad püsiva magnetmomendi piirkonnad, kus magnetmomendid on orienteeritud antiparalleelselt. Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1 Sinna alla kuuluvad: Ferromagneetikud ja Ferrimagneetikud....
Punkt A on joonisel potensiaalid. ; ...
Elektrivälja kirjeldavat E-vektorit nimetatakse elektrivälja tugevuseks, kuid analoogiliselt magnetvälja kirjeldavat B-vektorit magnetvälja tugevuseks ei kutsuta. Magnetvälja tugevuseks H nimetatatakse füüsikalist suurust, mis on võrdeline vaakumis tekkiva magnetinduktsiooniga B0. 2. Magnetiliste omaduse järgi jaotatakse ained kolmeks : 1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli. Diagmeetikud on näiteks kuld, hõbe ja vask. Diagmeetiku aatomis on elektronide spinnmagnetväljad paarikaupa teineteisele vastassuunalised. Kuna niisuguses...
magnetmaterjalid (>>1) : temperatuuril, kui viskoosus on väga madal, ferromagneetikud, ferrimagneetikud saavad molekulid orienteeruda sisehõõrdejõudusid ületamata. Seega on dipoolpolarisatsiooni kaod 2. Mittemagnetmaterjalid (=1) : mingil vahepealsel temperatuuril suurimad. diamagneetikud , paramagneetikud ja antiferromagneetikud Dipoolpolarisatsiooni hinnatakse tavaliselt nn. 8. Kuidas sõltub metallide eritakistus relaksatsiooniajaga ehk ajaga mil dipoolsete temperatuurist? molekulide orienteerumine elektriväljas suureneb...
Jõu suurus sõltub : 1) magnetinduktsioonist B (T) 2) voolutugevusest I (A) 3) juhi pikkusest l (m) 4) nurgast (B ja l vahel) a(alfa) F = I * B * l *sin a 11.Lorentzi jõud .(valem ka) Magnetväli mõjutab jõuga liikuvaid laetud osakesi. F=q * v * B *sin a Sõltub : 1) laengust q (C) 2) magnetinduktsioonist B (T) 3) kiirusest v (m/s) 4) nurgast B ja v vahel 13.Kuidas liigitatakse ained magnetiliste omaduste järgi, magnetlilne läbitavus? Ained liigitatakse: 1) Diamagneetikud - ained, milles magnetväli nõrgeneb veidi (kuld, hõbe) 2) Paramagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb veidi (alumiinium, õhk) 3) Ferromagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb tuhandeid kordi(raud, nikkel) Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on suurem magnetinduktsioon võrreldes induktsiooniga vaakumis. müü= B / Bo 14.Ferromagneetikud, nende omadused ja kasutamine....
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment...
Nüüd tekitab keha nõrga magnetvälja, mis liitub välisega, mistõttu välja magnetiline induktsioon keha sees on veidi (tavaliselt kuni mõned korrad) suurem kui vaakumis. Sellisteks aineteks on leelismetallid, leelis-muldmetallid, üleminekumetallid ja mõned gaasilised ained. 2. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välisele väljale vastupidises suunas, kuid ka nende molekulide osa on väike. Väljade liitumise tulemusena on välja magnetiline induktsioon aines väiksem kui vaakumis (need ained nõrgendavad veidi magnetvälja). Sellisteks aineteks on inertgaasid, vesi, vask, kuld, hõbe ja paljud anorgaanilised ning orgaanilised ühendid. 3...
Kui võtta kõik ühikud ühiksuurustega [1A] [1m], siis kujuned k väärtuseks k=2*10-7 A2/mvoolutugevuse ühiku definitsioon Muutumatu voolu tugevus on 1 A, kui vool kulgedes mööda kahte paralleelset lõpmata pikka ja tühiselt väikese ringlõikega vaakumis teineteisest 1m kaugusel paiknevat sirgjuhti, tekitab nende juhtide vahel pikkuse meetri kohta jõu. Kaks peenikest paralleelset sirgjuhti, milles kulgevad voolud, tõmbuvad samasuunaliste voolude korral teineteise poole, vastupidisel juhul aga tõukuvad. Kummagi juhi pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega juhtides ning pöördvõrdeline nendevahelise kaugusega. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivool...
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned...
97. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 98. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 99. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus.? Mis on suhteline magnetiline läbitavus. 100. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud . Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav....
Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Poolused on N ja S. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb. Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis k...
Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 4p.Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k- konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja...
1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud....