Punkt A on joonisel potensiaalid. ;
tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9. Diamagneetikud nõrgendavad ja paramagneetikud tugevdavad veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvad magnetvälja kuni mitmeid tuhandeid kordi. 10. Seal kus jõujooned paiknevad tihedamalt , on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. 1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2
suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud: ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik, volfram). Paramagneetikud tugevdavad veidi välist magnetvälja. Diamagneetikud: ~<1 (väga vähe väiksem, nt kuld, hõbe, räni). Diamagneetikud nõrgendavad veidi välist magnetvälja. Ferromagneetikud(FM): >>1 (palju suurem, u 1000-10000 korda, nt raud, teras,nikkel, koobalt).Omavad praktilit tähtsust, magnetiline induktsioon sõltub fm-u varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks vastavalt sellele, kui lihtsalt nad ümbermagneetuvad. Kasutatakse nt tundlike mõõteseadmete ,,kaitsmiseks" väliste segavate magnetväljade eest. 3. Elektromagnetilise induktsiooni seadus:
homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie
Jõu suurus sõltub : 1) magnetinduktsioonist B (T) 2) voolutugevusest I (A) 3) juhi pikkusest l (m) 4) nurgast (B ja l vahel) a(alfa) F = I * B * l *sin a 11.Lorentzi jõud .(valem ka) Magnetväli mõjutab jõuga liikuvaid laetud osakesi. F=q * v * B *sin a Sõltub : 1) laengust q (C) 2) magnetinduktsioonist B (T) 3) kiirusest v (m/s) 4) nurgast B ja v vahel 13.Kuidas liigitatakse ained magnetiliste omaduste järgi, magnetlilne läbitavus? Ained liigitatakse: 1) Diamagneetikud - ained, milles magnetväli nõrgeneb veidi (kuld, hõbe) 2) Paramagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb veidi (alumiinium, õhk) 3) Ferromagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb tuhandeid kordi(raud, nikkel) Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on suurem magnetinduktsioon võrreldes induktsiooniga vaakumis. müü= B / Bo 14.Ferromagneetikud, nende omadused ja kasutamine.
TEST 8 - magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbejõud b. Samanimelised poolused tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku Jõud on maksimaalne siis jõud on 0 5
Kogu osakesel mõjuv jõud on siis eelolevate valemit suuma. Kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas? Liiguvad konstantse kiirusega suurusega mööda spiraalset trajektoori. Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine. Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus? Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. Baines µ= Bvaakum Mida kujutab endast ferro-, para- ja diamagneetikud? Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused Mida kujutab endast elektromagnetiline induktsioon? Laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool Mida nimetatakse magnetnivooks? Füüsikaline suuurus, magnetilist suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem:
Magnetvälja ja aine vastastikmõju väline magnetväli mõjutab aineosakeste magnetväljade orientatsiooni ja keha sees kujunev magnetväli erineb magnetväljast väljaspool keha (vaakumis) see on kas tugevam või nõrgem sõltuvalt sellest, millises suunas ja millisel määral molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul; Aatomite (ja molekulide) magnetväli on põhjustatud elektronide kui laetud osakeste liikumisest aatomituuma ümber; Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ;
täielikult polariseeritud. * Polarisatsioon kaksikmurdumise teel IV Ainete magnetilised omadused Erinevatel materjalidel on magnetilised omadused erinevad. Magnetiliste omaduste hindamiseks kasutatakse füüsikalist suurust, mida nimetatakse aine magnetiline läbitavus. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetväli aines suurem või väiksem kui vaakumis. Ained, mille magnetiline läbitavus on väiksem kui 1, on diamagneetikud (näiteks kuld), võrdne 1-ga on paramagneetikud (alumiinium) ja üle 1 on ferromagneetikud (raud). Ferromagneetikud on püsimagnetite materjaliks. Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha
näitab laengule mõjuva jõu suunda. Lorentzi jõud mõjub laetud osakesele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. 7. Dia- , para-, ja ferromagneetikud: Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F on jõud (ühik njuuton N) E on elektriväli (volti meetri kohta V/m) B on magnetväli (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) q on osakese laeng (kulonit C) v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s). Magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ;
Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Elektrivälja kirjeldavat E-vektorit nimetatakse elektrivälja tugevuseks, kuid analoogiliselt magnetvälja kirjeldavat B-vektorit magnetvälja tugevuseks ei kutsuta. Magnetvälja tugevuseks H nimetatatakse füüsikalist suurust, mis on võrdeline vaakumis tekkiva magnetinduktsiooniga B0. 2. Magnetiliste omaduse järgi jaotatakse ained kolmeks : 1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli. Diagmeetikud on näiteks kuld, hõbe ja vask. Diagmeetiku aatomis on elektronide spinnmagnetväljad paarikaupa teineteisele vastassuunalised. Kuna niisuguses
liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? Kahe aatomi ühinemisel üks elektron annab elektroni ära ja teine saab selle endale. Seda elementi mille aatom saab elektron, nimetatakse elektronegatiivseks. Elektronegatiivsed elemendid on enamasti mittemetallid. 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. Mittemagnet materjalid ja magnetmaterjalid Mittemagnet materjalideks nimetatakse aineid mille magneetiline läbitavus on 1 Selle alla kuuluvad Diamagneetikud, Paramagneetikud, Antiderromagneetikud Diamagneetikutel puudub püsiv magnetmoment, paramagneetikutes on püsiv magnetmoment olemas, kuid see on juhusliku suunaga, antiferromagneetikutes esinevad püsiva magnetmomendi piirkonnad, kus magnetmomendid on orienteeritud antiparalleelselt. Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1 Sinna alla kuuluvad: Ferromagneetikud ja Ferrimagneetikud.
1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud.
ühti. · Mida lähedamal poolusele, seda suurem on erinevus Ainete magnetilised omadused · Kui aine paigutada elektriväja, siis aine nõrgendab talle mõjuvat välja · Magnetvälja puhul, võib aine seda, kas nõrgendada või ka tugevdada · seda mitu korda kahe keha vahel mõjuv magnetjõud on suurem vaakumiga võrreldes, väljendab magnetiline läbitavus · Magnetiliste omaduste põhjal jagatakse ained kolmeks: 1. Diamagneetikud-nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja. Elektronide liikumisest tingitud magnetväli on vastas-suunaline ja seetõttu nõrgendava mõjuga.(kuld,hõbe, vask) 2. Paramagneetikud
Voolu kahandamisel 0-ni jääb südamiku jääk ind. Bj. Selle hävitamiseks on vaja vastassuunalist voolu d- magneetivat voolu Id. Id suurenemisel tekib taas küllastumine. Hüstereesi silmuse põhjal jagatukse ferromagneetikud a) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi, b)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. 2. Paramagneetikud suurendavad magnetind. mõne tuhandiku või miljondiku võrra. 3. Diamagneetikud vähendavad mõne tuhandiku või kümnetuhandiku võrra. Ferro- ja paramag. tõmbuvad magnetvälja tugevama osa poole, diamag. tõukuvad eemale. Magnetahelad selleks, et saada võimalikult suur tõmbejõud, koostatakse magnetahelad nii, et ind. jooned kulgeksid läbi ferromagneetikute.
Fl=q0*v*B*sin Aine magnetilised omadused: Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
Aine magnetilised omadused Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
Aine magnetilised omadused Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
Samuti kõrgel 1. magnetmaterjalid (>>1) : temperatuuril, kui viskoosus on väga madal, ferromagneetikud, ferrimagneetikud saavad molekulid orienteeruda sisehõõrdejõudusid ületamata. Seega on dipoolpolarisatsiooni kaod 2. Mittemagnetmaterjalid (=1) : mingil vahepealsel temperatuuril suurimad. diamagneetikud, paramagneetikud ja antiferromagneetikud Dipoolpolarisatsiooni hinnatakse tavaliselt nn. 8. Kuidas sõltub metallide eritakistus relaksatsiooniajaga ehk ajaga mil dipoolsete temperatuurist? molekulide orienteerumine elektriväljas suureneb
magn.väljas liikuvale laengule. Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad laengu liikumise kiirus suunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Lorentz'i jõu suunda. Homogeenses magn.väljas hakkab jääva kiirusega risti indukts.joontega liikuv osake tiirlema ringjoonel, mille raadius m-mass(kg), v-liik.kiirus (m/s) avaldub valemist: Magn.läbitavuse järgi jagatakse ained kolmeks: Paramagneetikud, >1 Diamagneetikud, <1 Ferromagneetikud, palju suurem kui 1. Mingi t Ampere'i hüpotees: iga keha magn. omadused on määratud selles kehas toimuvate ringvooludega Elektromagn.indukts.seadus: induktsioonielektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pindala i= (V) -magnetvoo muut (Wb), t- läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. aeg(s), i-induktsioonielektromotoorjõud
põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid Need ergastanud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi Aine magnetilised omadused Curie temperatuur temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask 2)paramagneetikud ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatriu m 3)ferromagneetikud ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed
kandumine) - pinnast Ferromagnetism - Aine läbikantav aine mass on magnetilisi omadusi võrdeline tiheduse gradiendiga, iseloomustatakse magnetilise pindalaga ja ajaga, ning sõltub vastu võtlikusega. Magneetikud aine omadustest mida võtab jaotatakse sõltuvalt x - st arvesse difusioonitegur. vastavalt: Diamagneetikud / Dif.tegur on võrdeline Paramagneetikud / temperatuuri astmes 3/2 ja Ferromagneetikud. Erilise pöördvõrdeline magneetikute klassi rõhuga.Soojusjuhtivus moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi A/Q1=(Q1- Q2)/Q1. Carnot' välise magnetvälja puudumisel. tsükkel (ringprotsess) koosneb
valemit I=q/ t=Nq/ t
F=IB lsin=(Nq/ t)B v t sin=NqvBsin
http://www.abiks.pri.ee
FL=F/N=qvBsin (Lorentzi jõud)
AINETE MAGNETILISED OMADUSED
Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada. Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis
Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:
1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt
magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli.
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
orienteeruvad välise välja suunas, kuid orienteeritud molekulide osa molekulide koguarvust on väike. Nüüd tekitab keha nõrga magnetvälja, mis liitub välisega, mistõttu välja magnetiline induktsioon keha sees on veidi (tavaliselt kuni mõned korrad) suurem kui vaakumis. Sellisteks aineteks on leelismetallid, leelis-muldmetallid, üleminekumetallid ja mõned gaasilised ained. 2. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välisele väljale vastupidises suunas, kuid ka nende molekulide osa on väike. Väljade liitumise tulemusena on välja magnetiline induktsioon aines väiksem kui vaakumis (need ained nõrgendavad veidi magnetvälja). Sellisteks aineteks on inertgaasid, vesi, vask, kuld, hõbe ja paljud anorgaanilised ning orgaanilised ühendid. 3
Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi
suuna vahel. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Aine mõju magnetväljale: ained võivad nii tugevdada, kui ka nõrgendada välist magnetvälja. Valem: Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi Magnetvoog: võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, induktseeritakse kontuuris elektromotoorjõud
põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi.
Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F = IBsin F Ampere'i jõud · B magnetiline induktsioon · I voolutugevus · l juhtme pikkus · nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel Lorentz'i jõud, selle suund (valem,joonis) Üksikule laetud osakesele e mõjuvat jõudu nimetatakse Lorentz'i jõuks. j = I*S 8) VOOLU MAGNETVÄLI JA MAGNEETIKUD Diamagneetikud ( < 0, µ < 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne · (Ainult ülijuhis on see täpselt 1) · Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga Diamagneetikute aatomi magnetmoment on 0, nt. täiesti kerasümmeetrilise elektronide liikumise puhul · heelium, argoon, neoon, vask, berüllium, süsinik jt. § Välises väljas hakkab diamagneetiku elektroni orbiit vurritaoliselt pretsesseeruma nii, et nurk magnetmomendi ja välja suuna vahel säilib >
Aine magnetilised omadused Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 I B l sin Lorentzi jõud: magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 e v B sin 36)Magnetväli aines Süsteemis, kus puuduvad paigalseisvad laengud, avaldub elektromagnetväli magnetväljana. Diamagneetikud (r<1) nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja, kus rmagnetiline läbitavus Paramagneetikud (r>1) tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja Ferromagneetikud (r>>1) tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. 37)Magnetvälja voog.Tsirkulatsioon =B S cos Voolude, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda, summat nimetatakse tsirkulatsiooniks. 38)Faraday seadus Elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni
B B H= = 1 + = µ - magnetiline läbitavus (enamusel ainetel ~1) µ 0 (1 + ) µ 0 µ 2.3. Magnetväli homogeenses magneetikus B0 H Vaakumis 0 = µ0 H 0 d l =I Homogeenses aines H = H 0 B = µ B0 2.4. Diamagnetism Diamagneetikud on sellised ained, kus välise magnetvälja puudumisel orbitaalsete elektronide magnetmomendid on nullid. Väline magnetväli diamagneetikutes nõrgeneb. -10 -6 Magnetilised omadused temperauurist ei sõltu. Nt vask, kuld, hõbe, vesi 2.5. Paramagnetism Paramagneetiliste ainete aatomid omavad püsivaid magnetmomente. Välise välja puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni
m.j. Arvel, mis hoiab voolu kontuuris konstantsena. Nii töötab elektrimootor. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus.
pinge on järelikult o,5 mV Pinge on töö jagatud laenguga , U=A/q 13. Patareidel töötaval sedme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5 mA. Kui suur on selle sedame elektriline võimsus millivattides? 15mW 14. Juhti mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu džauli eraldus soojusena? 80 J 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus 8. Test 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. diamagneetikud- nõrgendavad neile mõjuvat magetvälja b. ferromagneetikud: tugevdavad c. paramagneetikud: veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. erinimeliste pooluste vahel tõmbejõud b. samanimeliste pooluste vahel tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolust 4. Magnetväljas asuvale vooolusle mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vahelisest nurgast
m.j. Arvel, mis hoiab voolu kontuuris konstantsena. Nii töötab elektrimootor. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus.
sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=µ0/4 ja magnetvälja konstant µ0=410-7 H/m H-induktiivsuse ühik hendri. dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik dB = k 2 Idl r / r 3 r / r -ühik vektor 4p.Magneetikud, Ferromagnetism-Aine magneetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega () Diamagneetikud- H km 10 -8...10 -7 m 3 / kmol (negat ) Paramagneetikud- H km 10 -7 ...10 -6 m 3 / kmol ( posit ) Ferromagneetikud- H km 10 3 m 3 / kmol ( posit ) Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel. Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud, nikkel, koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nim ferriidideks
Kasutatakse osakeste molekulmassi määramiseks jne. Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. Maa magnetväli- planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Suhtelina magnetiline läbitavus- magnetväli võib välismagnetvälja nii tugevndada kui Baines µ= ka nõrgnedada. Bvaakum Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna
või vähendab välismagnetvälja. Magnetvälja paigutatud aine magneetub ja hakkab ka ise tekitama magnetvälja. Spinn-elektronil on peale orbitaalsete momentide veel omamomendid. Electron pöörleb ümber oma telje ja sellest nimetus spin.spinn on kõikidel elementaarosakestel, ka laenguta osakestel. Suhteline magnetiline läbitavus- näitab kui palju on magnetiline induktsioon aines suurem kui vaakumis. µ=B(aines)/B(vaakumis). Sõltuvalt µ väärtusest jaotatakse ained 3 gruppi. Diamagneetikud(µ<1) nõrgendab veidi talle mõjuvat magnetvälja ja paramagneetikud(µ>1) veidi tugevdab. Ferromagneetik-on aine,mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni tuhandeid kordi. Ferromagneetikud on raud,nickel,koobalt.kasut.mäluelemendia IT-s. Elektromagnetiline induktsioon ja vahelduvvool Magnetvoog-=BScos [wb] kui kontuur pindalaga 1m² paikneb magnetväljas 1 tesla risti jõujoontega,siis magnetvoog läbi selle kontuuri on 1 weeber Wb. Kui raam on
tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 97. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 98. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 99. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus.? Mis on suhteline magnetiline läbitavus. 100. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav.
01.2018, 18F47 . 7 15 magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Suhtelina magnetiline läbitavus- magnetväli võib välismagnetvälja nii tugevndada kui ka nõrgnedada. Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber)
a. 15 (N=U*I) 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu dzauli eraldus soojusena? a. 80 (Q=I2*R*t) 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus. Magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbuvad b. Samanimelised poolused tõukuvad 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast. Kui magentvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0 5
8. Voolu magnetväli ja Magneetikud · Biot'-Savart'i-Laplace'i seadus (millest oleneb magnetvälja tugevus juhi umber) · Magnetvälja suund (+ joonis) Kui (parempoolne) kruvi panna liikuma piki vooluga juhet nii, et kruvi pea pöörlemine ühtib magnetilise induktsiooni vektori suunaga, siis kruvi ise liigub voolu kulgemise suunas · Dia- ja paramagneetikud, indutseeritud magnetvälja suund, summaarne väli aines (+ joonis) Diamagneetikud magnetiline vastuvõtlikkus X on negatiivne ja väike ja konstantne, indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga. Aatomi magnetmoment on 0. Heelium, argoon, neoon jpm Paramagneetikud magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja väike ja konstantne, väljad on samasuunalised. Aatomite magnetmoment on nullist erinev. Hapnik, liitium, alumiinium jpm Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga
24.Ferromagnetism ja ferrimagnetism. on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >> 1. 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt
Spinnvektori absoluutväärtust määrava spinnkvantarvu väärtus on iga osakese puhul kindel: kas 0, 1/2, 1, 3/2, 2, ... ; spinniprojektsioonil on vastavalt 2s + 1 võimalikku väärtust. Spinni väärtusega (kas täis- või poolarvuline) on määratud statistika, millele osake allub. Suhteline magnetiline läbitavus Dimensioonita suurus ja näitab, mitu korda on magnetilise induktsiooni vektor . antud keskkonnas suurem või väiksem kui vaakumis. Dia-, para- ja ferromagneetikud Diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetikud säilitavad talle antud magnetvälja
välja tugevus. ⃗ B B0 Magnetväljatugevus aines: ⃗ H= Magnetväljatugevus vaakumis: ⃗ H= μ0∗μ μ0 Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? Diamagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt -1. Paramagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja väike ja konstatne. Ferromagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus.
Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 19. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >>1 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse magneetimiskõveraks (joonised 13-5 ja 13-7)
Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >>1 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse magneetimiskõveraks (joonised 13-5 ja 13-7)
avaldub: , Kus n pooli keerdude arv; I voolutugevus, A; L pooli pikkus, m. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B: kus materjali magnetiline läbitavus (H/m). Tavaliselt kasutatakse suhtelist magnetilist läbitavust: kus 0 on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille 1 r >> 2) paramagneetikud, mille 1 r 3) diamagneetikud, mille 1 r Joonisel 13-3 on näidatud ferro-, para- ja diamagneetikute B sõltuvus H-st väikestel väljatugevustel. Vaatleme edasi ainult magnetmaterjale. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub
Kus n pooli keerdude arv; I voolutugevus, A; L pooli pikkus, m. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B: B = µ H, T(tesla) kus materjali magnetiline läbitavus (H/m). Tavaliselt kasutatakse suhtelist magnetilist läbitavust: µr = µ/ µ0 kus 0 on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille µr >>1 2) paramagneetikud, mille µr 1 3) diamagneetikud, mille µr 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt. Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse mag-neetimiskõveraks.
vastuvõtlikkus) ja asendades selle magnetvälja tugevuse valemis, saame 71 Ainete magnetiliste omaduste kirjeldamisel kasutatakse sama süsteemi, mis dielektrike korral. Tähistades (suhteline magnetiline läbitavus), võimegi kirjutada ka magnetvälja jaoks meil juba tuttava valemi Suhtelise läbitavuse järgi jagunevad ained: · diamagneetikud, kus , st. indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga, · paramagneetikud, , väljad on samasuunalised, · ferromagneetikud, . Magneetikute klassikaline teooria (elektronteooria) on keeruline, vaieldav ja ebatäpne. Juhtideeks on asjaolu, et tiirlev elektron omab nii mehaanilist (impulssmoment) kui magnetilist momenti. Et elektroni liikumissuund on vastupidine tema poolt tekitava voolu
annaabi.ee 
