7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3
molekulide üldarv) kirjeldab ioonide lagunemise ulatust.Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu.Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1).Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid.Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist.Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc).
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale,
4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2
Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 8, 9). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja tõstematiga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest ja samal ajal teisel abistajal
Samuti haarata ülakeha alla olevast rullist kinni alumisest osast ning rullida rull patsiendi alt ära (pilt 15, 16). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 14 Pilt 15 Pilt 16 6. Sirutada patsiendi jalad. Patsiendi jalga kõverda ja siruta õigest kohast haarates, samal ajal jälgida oma keha asendit ja jalgade tööd. 6.8.2. Patsiendi nihutamine rullidega ja tõstematiga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid ja tõstematt käe ulatuses (pilt 1, 2). Pilt 1 pilt 2 2
· Kõverdada patsiendi teine jalg (pilt 12). Üks abistaja julgestab ja toestab patsienti ja teisel abistajal võtta tõstematid sangast haarates patsiendi alt ära (pilt 13, 14). Pilt 12 Pilt 13 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 14 · Pöörata patsient tagasi selili. · Sirutada patsiendi pöördeväline jalg 6.7.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg.
Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4
patsiendi näo poolne käsi padjale (pilt 11). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 9 Pilt 10 Pilt 11 · Lasta patsient kõhuli. · Patsiendi näo poolsel abistajal sirutada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 12). Pilt 12 3. Patsiendi nihutamine voodi keskele: nihutada vastavalt patsiendi olukorrale kõhuli asendis voodis! Nihutamine kõhuli asendis: · Jalgade nihutamine kätel tõmmates või lükates (pilt 13, 14). Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 13 Pilt 14 · Patsiendi keskosa nihutamine: kangi- (pilt 15, 16, 17, 18) või pöördvõttega.
Tõmbamisel vasak jalg sirgeneb ja keharaskus kantakse üle paremale jalale, mis põlvest kõverdub, lõppasendisse (pilt 3). Vaheasendis on mõlemad põlved kõverdatud (pilt 2). Lähteasend: Vaheasend: Pilt 1 Pilt 2 Lõppasend: Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2.4. Nihutamine peatsi suunas. Lähteasend: abistaja on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada patsiendi poolne käsi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvars voodile. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 2) - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge. Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub
seljatagune abistaja randme patsiendi külje alt välja, esmalt õla- ja küünarliigesest ning seejärel randme- ja küünarliigesest nihutades. Käsi jääb patsiendi kõrvale sirgelt peopesa üles poole. Kohendab pöördevälise jala sirgu. Vajadusel toestada ja kohendada patja nii, et ei jääks õlgade alla. Kui patsient jääb peale pööramist liiga voodi äärele, tuleb ta nihutada voodi servast kaugemale. Järgi turvalisi töövõtteid ja ökonoomseid töösuundi! * Külili asendis nihutamine: Voodi reguleerida sobivale kõrgusele. Näopoolne abistaja tõstab astes jala üles põlve- ja hüppeliigesest ning seljatagune abistaja kõverdab põlve- ja hüppeliigesest lükates alumise jala astesse teise alla. Ülakeha nihutamiseks näopoolne abistaja asetab oma parema käe õlavarre alla ja vasaku padja alla. Seljataga olev abistaja asetab vasaku käe õlaliigese alla ja parema padja alla. Nihutamisel kasutavad lükkamisetõmbamise meetodit, kus töösuund on patsiendi
Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni patsiendi küünarvartest (pilt 7). Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega voodisse istuma - patsiendi selja tagusel abistajal kallutada patsienti voodipoolsele tuhara poolele. Teisel abistajal minna teisele poole voodit ja haarata kinni libistusmatti sangast. Tõmmata patsient voodisse istuma (pilt 10, 11). Ei tohi tõsta, vaid on vaja nihutada patsienti! Pilt 10 Pilt 11 3. Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4
-vale niidistamine -kriimustused nendel süstikukomplektidetailidel, millega puutub kokku alumine niit 8.Riide halb edasiliikumine P:-riide nihutamine sõltub hammastiku ja presstalla tööst Hammastikust: -hammastiku kulunud või katkised hambad -hammastikule sattunud õli -hammastiku vale kõrgus
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega
*Ületada ebatasasused (pilt 5). Pilt 5 *Asetada patsiendi tuhara alla abivahend libilaud või rull: turvajal abistajal kallutada patsienti ühele tuhara poolele ja teisel abistajal asetada abivahend patsiendi tuhara alla (pilt 6). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 6 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega toolile: · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse käsi haarata randme- ja küünarliigesest võimalusel väljastpoolt. · Üks abistaja on voodi juures ja tooli selja toe taga, küljega vastu voodit. Abistajal asetada oma jalg tooli jala taha, et tool ei nihkuks patsiendi nihutamisel kohapealt ära. Võtta tõmbamine kõrvale lähteasend (pilt 7). Pilt 7
Mikmmmm töölauda koos sellele kinnitatud detailiga saab nihuta- Mikroskoobi a b da rist- ja pikikruvikuga. cNihutuse suuruse määramiseks tuleb seada niitristi üks niit ühtivaks detaili ühe servaga ja võtta kruvikult lugem, siis nihutada detaili niitristi all kuni seesama niit ühtib kontuuri vastasservaga ja võtta jälle lugem. Lugemite vahe ongi nende kahe serva vaheline kaugus. Töölaua nihutamine ristisihis Töölaua nihutamine pikisihis Enne keerme mõõtmist tuleb selle telg seada ühtivaks niitristiga. Selleks tuleb niitristi üks niit (punktiirjoonega) viia ühtivusse keerme välisläbi- mõõduga kogu keerme pikkusel. Selleks tuleb keerata nii kruvikuid, kui ka okulaarmõõtepea kruvi 27 ja töölaua ülemise plaadi pööramise kruvi. Nüüd lükatakse käega töölaua pikikelk äärmisse parempoolsesse asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi
turunõudlusega. ...................................................................................................... 5. Milline konkurentsi tüüp võib teha olematuks meie kulueelise? (tooge näide) ...... 6. Millal on mikroökonoomika teadmisi abiks võttes tegemist hinnavälise konkurentsiga? (a) liikumine piki nõudluse kõverat vasakule (b) liikumine piki nõudluse kõverat alla paremale (c) nõudluse kõvera nihutamine vasakule toote täiustamise abil (d) nõudluse kõvera nihutamine paremale tugevama reklaami abil Vormistage oma väite kinnituseks joonis! 7. Firma kulud toote sisseostuks on 170 krooni. Edasimüügihind on 300 krooni. Milline on hinnatäiend realiseerimishinna suhtes? (a) 25 % (b) 43 % (c) 57 % (d) 76 % Millise probleemi tekitab traditsiooniline jaotuskanal, kui kasutatakse järjestikulisi juurdehindlusi? ........ 8
Kuidas lained jagunevad ? Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks , keskkonna järgi ruumelastuslaineteks ja kujuelastuslaineteks. On olemas ka pinnalained, tasalained ja sfäärilised lained Kõige lihtsamad lained on ühtlases keskkonnas levivad elastuslained Elastsuslaine Elastsuslaine tekib keskkonnas, mille osakesed on püsivas tasakaalus (aatomid kristallvõres, molekulid vedeliku pinnal) juhul, kui mõne(de) osakes(t)e kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Paigaltnihutatud osakese ja naaberosakeste vahel tekivad sel juhul elastsusjõu tüüpi jõud, mis · sunnivad paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse; · nihutavad paigalt naaberosakesed. Kuidas lained tekivad Lained tekivad siis, kui võnkumine levib edasi. See on võimalik, kui võnkuva keha ümbruses on palju teisi kehi, mis on üksteisega elastselt seotud ja vastastikmõjus. Kui panna üks selline keha võnkuma, siis hakkavad
- nt: NaOH + HCl NaCl + HO / 4Fe + 3O 2FeO Vesiniksidemete põhireaktsioon on pöörduv reaktsioon. N + 3H 2NH (amoniaak) - (Pärisuunaline reaktsioon) - (Vastassuunaline reaktsioon) Joonisel valitseb keemiline tasakaal, sellel hetkel on päri- ja vastassuunas reaktsioonid tasakaalus - ehk amoniaaki tekib sama paljub kui laguneb. reaktsioon kulgeb edasi ainete konsentratsioon ajas ei muutu Tasakaaluasendi nihutamine ehk Le Chatelier' printsiip Kui meil on tasakaalus süsteem ning me hakkame seda mõjutama hakkab süstee meile vastastuma tehtud muudatustega. - ehk kui tasakaalus oleva süsteemi sekkuda välise muutusega toimub süsteemis vastassuunaliselt tehtud muudatus, proovides välise muutuse mõju vähendada. Tasakaaluasendi nihutamine: 1) Lähteaine kontsentratsiooni tõstmisel nihkub tasakaaluasend saaduste suunas.
mõnele vanusegrupile raskesti mõistetavad. Heiki Nabi ei ole ehk nii hea kõnemees, kui oli seda Aaviksoo, kuid ta räägib samuti kõigile arusaadavalt. 10.Osalejad ei täienda teineteist. Küsija küsib küsimusi ja vastaja vastab, küsija ei lisa omapoolset arvamust, vaid esindab vahepeal avalikkuse arvamust. 11.Kasutatakse järgmisi vastamisstrateegiaid: 1) Uue alateema loomine Aaviksoo räägib õpetajate palgatõstmisest laiemalt ja põhjalikumalt. 2) Teema nihutamine õpetajate palga küsimuse pealt liigub Aaviksoo üle koolireformile.
(d) 199,9 protsendini (e) lõpmatuseni 19. Tähtsamaid tegureid, millega peab arvestama hinnakujunduses, on (a) raha pakkumine turul (b) nõudlus (c) reklaamiturg (d) tootmise juhtimine (e) aktsionäride kasumihuvi 20. Millal on tegemist hinnavälise konkurentsiga? (a) liikumine piki nõudluse kõverat vasakule (b) liikumine piki nõudluse kõverat alla paremale (c) nõudluse kõvera nihutamine vasakule toote täiustamise abil (d) nõudluse kõvera nihutamine paremale tugevama reklaami abil 21. Firma alandas sooduskampaania ajal 100-eurose toote hinda 30% võrra. Peale kampaania lõppu tõsteti hinda uuesti 30%. Kui palju maksab toode nüüd? …………………91………………….eurot 22. Kulukeskse ja tarbijakeskse hinnakujunduse põhiline erinevus on (a) kulukesksetena arvutatud hinnad kujunevad kõrgemaks
Nt:Kui nõela number on 90,siis selle nõela läbimõõt on 0,9mm. Nõela vahetamine- tuleb masin välja lülitada, Kruvi keeratakse nii plaju ,et saad ise nõela kätte,kruvi ei tohi masinalt ära keerata,kuna see võib kaduda tema väiksuse tõttu. Nõela murdumise põhjused-1)nõela number ei vasta õmmeldava materjalile või masinatüübile.2)Nõel nüri,või kõver.3)Nõela kõrgus vale,liiga madalal.4)Niidi otste tõmbamine õmblemise lõpetamisel vales suunas.5)Riide nihutamine toimub ajal,kui nõel on alles riide sees.6)Paksude kohtade hooletu läbi õmblemine.7)Õmmeldakse näiteks tõmluku peale. Poolipesa osad-1)Pool-alumise niidi hoidja2)Poolipesa-pooli hoidja.3)Juhtsoone silm ehk aas-juhib pooli niiti.4)juhtsoon ehk pilu-hõlbustab niidi asetamist.5)lehtvedru-pooliniidi niidipingutaja ja regulaator.6)Pingutuskruvi-reguleerib lehtvedru survet.7)lehtvedru kinnituskruvi-hoiab lehtvedru paigal.8)Hoidelink ehk lukusti-hõlbustab poolipesa asetamist süstikumehhanismi
*Puudutavad põski või silitavad nägu. *Hingavad välja punnis põskedega rahunemise eesmärgil. *Mehed kõhkluste korral kohendavad oma lipsu või puudutavad kaela. *Närvilised inimesed hõõruvad(tavaliselt higiseks läinud)käsi vastu reisi ja põlvi. *Mõni inimene hakkab stressi olukorras tihedalt haigutama. JALAD: *Kui 2 inimest räägivad ja ühe jalg vestluse ajal eemale pöördub, on see märk, et inimene peab lahkuma ning just selles suunas. *Põlvedest haaramine ja keharaskuse nihutamine ette jalgadele on kavatsust väljendav liigutus, mis annab märku isiku soovist tõusta ja lahkuda. *Kui inimene seisab pidevalt jalad harki tähendab see inimene on territoriaalse iseloomuga. *Tavaliselt ristame jalad kui tunneme end mugavalt. *Kui vestluse käigus hakkab istudes inimese jalg liikuma kiiresti üles ja alla, tähendab see, et ta tunneb end ebamugavalt. *Põimitud jalad on samuti märk ebakindlusest. *Keset vestlust ristatud käed, näitavad ebakindlust. KEHA:
y5 – lipu DBZ (Division By Zero) tõstmine y6 – lipu DBZ (Division By Zero) langetamine x2 – registri Rg1 märgi kontrollimine y7 – registri Rg1 vastandarvu salvestamine registrisse Rg1 y8 – lipu SRg1 langetamine - arv on positiivne x3 – registri Rg2 märgi kontrollimine y9 – registri Rg2 vastandarvu salvestamine registrisse Rg2 y10 – lipu SRg2 langetamine - arv on positiivne x4 – registri Rg2 esimese märgijärgu ja suurima arvujärgu võrdlemine y11 – registri Rg2 nihutamine vasakule y12 – loenduri L suurendamine y13 – registrist Rg1 registri Rg2 lahutamine x5 – registri Rg1 märgi kontrollimine y14 – registrisse Rg1 registri Rg2 liitmine, jäägi taastamine y15 – registri Rg3 biti L väärtustamine üheks x6 – loenduri L võrdlemine nulliga y16 – loenduri L vähendamine y17 – registri Rg2 nihutamine paremale x7 – lipu SRg1 kontrollimine jäägi märgi leidmiseks y18 –
Alt-Shift-O TOC entry Sisukorra elemendi märkimine Alt-Shift-P Insert page numbers Lehekülje numbri lisamine teksti Alt-Shift-T Insert Time Kellaaja lisamine teksti Alt-Shift-X Index (Mark index) Indeksi märkimine Alt-Shift- ← Pealkirjaks tegemine (tase üles) Alt-Shift- → Pealkirjaks tegemine (tase alla) Alt-Shift- ↑ Lõigu/tabelirea nihutamine üles Alt-Shift- ↓ Lõigu/tabelirea nihutamine alla Alt-vahelöök Juhtmenüü avamine Alt-Ctrl-F1 System Information Süsteemiinfo kuvamine Alt-Ctrl-F2 Open Ava Alt-Ctrl-1 Heading 1 Rakenda pealkiri 1 (põhiklaviatuuril) Alt-Ctrl-2 Heading 2 Rakenda pealkiri 2 Alt-Ctrl-3 Heading 3 Rakenda pealkiri 3 Alt-Ctrl-
kõlbluse valdkonnas. Esimeste hulka kuulus toidukeeldudest üleastumine, lohakus ja üleolev suhtumine isiklikku jumalasse, otsesed või kaudsed kontaktid rituaalselt ebapuhaste inimestega ning rituaalselt ebapuhastes paikades viibimine. Teise kategooriasse kuulus nõidumine (karistati surmaga), vandemurdmine, valetunnistus, valekaebus, vargus, verevalamine, lugupidamatu suhtumine vanematesse, liiderdamine (võõra naise suudlemise eest raiuti huuled ära), piirikivide nihutamine. Kolmandasse kategooriasse kuulusid valetamine, pettus, protsessimine, vägivald, ülekohus ja julmus nõrgema ja kaitsetu suhtes, abist keeldumine, ebalojaalsus kogukonna suhtes, laim, lähdaste lahutamine. Sumerite jaoks oli kool ja haridus väga oluline. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena. Juba III a-tuh keskel olid Sumeris koolid, kus süstemaatiliselt õpetati kirjutama ja lugema. Distipliin koolides oli väga karm toetuti kepihirmule. Rakendati kehalist karistust iga
Kiirus sõltub Reageerivatest ainetest Lähteainete kontsentratsioonist Gaasiliste ainete korral - rõhust Tahkete ainete korral peenestusastmest (peenestamisel suureneb pindala ja tahke aine saab reageerida ainult pinnalt) Katalüsaatorist Segamisest - värske reagendiportsion pääseb reageerivale pinnale ligi Keemiline tasakaal ja selle nihutamine Paljud ( tegelikult isegi isegi enamus) reaktsioone ei kulge lõpuni , see tähendab ühe reageeriva aine otsa lõppemiseni vaid tasakaaluolekuni. Vaatleme lihtsat näidet. Reaktsioon H2 + I2 2HI kulgeb ainult nii kõrgel temperatuuril, et HI hakkab lagunema 2HI I2 + H2. Lühemalt märgitakse sellist olukorda H2 + I2 2HI. Seega, kui me paneme klaasampulli joodikristallikese, täidame ampulli vesinikuga ja hakkame kuumutama - siis kõigepealt jood
Teise maailmasõja majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed? II maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. a Jaapani kapitulatsiooniga. Ei enne ega pärast pole olnud sõda, mille tulemused ja tagajärjed oleksid olnud nii ulatuslikud. Kuigi II maailmasõjas olid USA, Inglismaa jt lääneriigid ühises Hitleri-vastases koalitsioonis NSV Liiduga, algasid vastuolud juba sõja ajal ning päädisid külma sõja, ehk suurima II maailmasõja poliitilise tagajärjega. II maailmasõja tagajärjel kujunesid välja kaks üliriiki USA ja NSVL ning külm sõda oli enneõike vastuolu nende kahe riigi vahel, meetodeiks sel sõjal olid vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, võidurelvastumine ja nii avalikud kui ka varjatud ähvardused. Positiivse külje pealt võiks välja tuua, et tänu vastaseisule ja soovile üksteist üle trumbata, soodustas külm sõda tehnoloogilist ja teaduslikku arengut. ...
Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani
H puhul tuleb lahendada ruutvõrrand, millel on sama lahend, ehk ¿ . Seekord ¿ pH=14+log[H+]=10,9 Arvutusi ja mõõdetud väärtuste vahed on väga varieeruvad. Nõrgad elektrolüüdid on CH3COOH ja NH4OH, tugevad on KOH ja HCl, mis dissotseeruvad vesilahuses peaaegu täielikult. 2) Nõrga aluse dissotsiatsioonitasakaalu nihutamine ~3 cm3 destilleeritud veele lisan paar tilka universaalindikaatori lahust ja kontrollin vee pH-d kuna lahus oli rohekas võib oletada, et vee pH≈7. Seejärel lisan mõne tilga kontsentreeritud ammoniaakhüdraadilahust, kuni lahuse värvus muutub tumesiniseks. Edasi lisan NH4Cl, kuni näen uut värvuse muutust, ehk lahus muutub rohelisemaks. Algul muutub lahus tumesiniseks, kuna dissotseerudes eralduvad OH- ioonid. NH4Cl lisamisel pH alaneb, kuna OH- ioonide
2. Sobiv riietus, jalanõud, välimus. II Ergononoomiliste tööasendite ja võtete kasutamine 1. Töötades hoida selg sirge. 2. Vältida kummardamist (põhjustab nimmepiirkonna ülekoormust). 3. Kasutada selga toestavad võtteid (väljaasted, keha toetamine vastu tööpinda, vaba käe tugi) . 4. Vältida tõstmisi ja kandmisi kätega. Selleks tuleb kasutada tõsteseadmeid! Käed on patsiendi hoidmiseks/haaramiseks! 5. Patsiendi nihutamine toimub jalgade jõul: · tõmmates · lükates · veeretades lühikeste etappidena (lõikudena) III Energia säästmine 1. Planeerida tegevus (valida ökonoomsed töösuunad, töövõtted, abivahendid). 2. Rakendada meeskonnatööd. 3. Oma keharaskuse ja inertsjõudude ärakasutamine. 4. Vähendada nihutamist raskendavat hõõrdumist (kasutada nihutamiseks libisevaid pindu, spetsiaalseid abivahendeid). 5. Töötamine sobivas rütmis. 6
Pilt 2 *Ületada ebatasasused (pilt 3). Pilt 3 *Asetada patsiendi tuhara alla abivahend libilaud ja libistusmatt: turvajal abistajal kallutada patsienti ühele tuhara poolele ja teisel abistajal asetada abivahend patsiendi tuhara alla (pilt 4, 5). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega toolile: · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Üks abistaja on voodi juures ja tooli selja toe taga, küljega vastu voodit. Abistajal asetada oma jalg tooli jala taha, et tool ei nihkuks patsiendi nihutamisel kohapealt ära. Võtta tõmbamine kõrvale lähteasend (pilt 6). Pilt 6 · Teine abistaja on patsiendi keskosa juures, näoga voodi suunas. Haarata kinni
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta la...
ajaühikus (mol*dm-3*s-1) Massitoimeseadus - v1=k1 x CA(üleval on P) x CB(üleval on q) [k1 reaktsiooni kiiruskonstant; p reaktsiooni järk aine A suhtes; q reaktsiooni järk aine B suhtes; p+q reaktsiooni summaarne järk] Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära ja konsentratsioon Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid - temperatuur, katalüsaatorid, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Katalüüs - reaktsiooni tasakaalu nihutamine katalüsaatori toimel Katalüsaatorid - ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reakstiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas.
käesoleva paigaldus- ja kasutusjuhendiga. Enne kasutamist tuleb kontrollida paigaldamise õigsust ja täielikkust ning fiksaatorite kinnitatust. Rataste pidurid tuleb rakendada, punane hoovapool pöörata alla. Nihutamise ajal ei tohi töölaval olla mitte ühtegi inimest ega lahtisi esemeid. Töölava tuleb nihutada aeglaselt (kõndimise kiirusega), võimalikult piki- või nurksuunas. Tuleb vältida igasuguseid kokkupõrkeid takistustega. Kaldsel pinnal nihutamine on lubatud ainult kuni 3% kalde korral. Ühepoolselt paigaldatud teisaldatavat töölava tohib välistingimustes teisaldada ainult tuulevaikuse korral. Tugiraame mööda üles- ja allaronimine on lubatud ainult siseruumides. Tellinguid tohib kasutada ainult juhul, kui kasutatavad tööpinnad (töölavad) on tootja eeskirjade kohaselt ümberringi külgkaitsetega varustatud. Töölavalt ei ole lubatud maha hüpata ega sealt midagi alla visata.
järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe.
Kolmanda katseklaasi asetasin veevanni ning kuumutasin kuni ühtlase sademe tekkimiseni. Katse 2.2. Tasakaalu nihkumine vähemlahustuva ühendi tekke suunas Mõõtsin katseklaasi 0,5 mL K2CrO4 lahust ja lisasin sellele 2 tilka AgNO 3 lahust. Seejärel lisasin 0,5 mL NaCl lahust. Lõpuks lisasin katseklaasi veel 1 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendasin katseklaasi tõmbe all kuni same värvus muutus. 3. Heterogeense tasakaalu nihutamine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1. Rasklahustuva ühendi lahustumine kompleksühendi tekke tõttu Eraldasin tsentrifuugimisel katses 1.1. saadud lahusest sademe. Valasin tsentrifugaadi sademelt ära ning pesin sadet destilleeritud veega. Tsentrifuugisin uuesti ning valasin pesuvee pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 6 M ammoniaagi vesilahust kuni sade lahustus. Hapestasin lahust HCl lahusega. Katse 3.2
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
nihutada soojuse äravoolu karakteristik positsiooni 2 või muuta tema kallet positsioonini 3. Mõlemal juhul karakteristikud lõikuvad punktis b s.t. reguleeritav temperatuur jääb samaks t°r1. Soojuse äravoolukarakteristiku nihutamine positsiooni 2 saab toimuda sisendtemperatuuri tõstmisega temperatuurini t°s2, positsiooni 3 läbipumbatava jahutusvee hulga vähendamisega.
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängu...
memory). hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 nihkeahelaga. Nihe paremale on B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 12.Käsu täitmine protsessoris väljundit: otsene ja invertne. madalamate bittide suunas ja 0011 Käsu täitmiseks peab protsessor Kasutatakse mäluelementidena vasupidi. Arvu nihutamine 10.Komparaator pöörduma mälu poole, lugema registrites, loendurites jne. paremale tähendab ta jagamist (võrdlusskeem). Võrdleb kahte sealt käsukoodi, dekodeerima Informatsiooni salvestusviisi arvusüsteemi alusega. Nihkereg arvu, kumb on suurem, või on selle, võtma vastu käsu sisule
Paljud väiksemad mikroarvutid, mikroprotsessorid ja eriotstarbeliste arvutite riistvara ei sisalda ujukomaplokki ega võimalda kümnendsüsteemi aritmeetikatehteid ning tähtnumbrilisi operatsioone. Siis viiakse tehted läbi alamprogrammidega. Lühikeste aritmeetikatehete alla kuuluvad liitmine, lahutamine, moodulite jagamine, pikkadeks aritmeetikateheteks on korrutamine ja jagamine. Spetsiaalsete aritmeetikatehete hulka kuulluvad normaliseerimine, aritmeetiline nihutamine, loogiline nihutamine. ALU operantidega tiometamine jaguneb jada- ja paralleelmeetodiks. Jada-ALU operandid esitatakse jadakoodides ja operatsioonid sooritatakse järjestikku nende jadamisi edaldi järkude ajal. Paralleelsed-ALU operandid esitatakse paralleelkoodidega ja operatsioonid soortatakse paralleelselt kõikide operantide osade ajal. ALU numbri esitamise meetodeid eristatakse täisarvu, ujukomaarvu ja kümnenedsüsteemi arvu jaoks. Sõltuvalt elementideks ja
1)Mis on elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega v...
Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu. Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1). Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist. Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2 . Vee dissotsiatsioon vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH-
6.3 Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele. Inhibiitori mõju reaktsiooni kiirusele Katse 6. Töövahendid: H2O2 lahus, peen SiO2, Fe2O3, MnO2, K2Cr2O7. Järeldus: Vesinikperoksiidilagunemine on katalüütilinereaktsioon, mille kiirustsaabhinnatahapnikumullikesteeraldumisejärgi. Raud(III) oksiid (Fe2O3) võttisaega s.t passiivne. Mangaan(IV) oksiid (MnO2) reageeriskõigekiiremini. Kaaliumdikromaat (K2Cr2O7) reaktsioontoimuskohe. 6.4 Keemilise tasakaalu nihutamine Katse 7. Töövahendid: FeCl3, NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Reaktsioon raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel: FeCl3 + 3NH4SCN (FeSCN)Cl2 + NH4Cl mille puhul tekkis punase värvusega isotiotsüanaatkompleks. Lahuse punase värvuse tugevus oleneb tekkinud ühendi kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist saab jälgida lahuse värvuse tugevuse muutumise järgi.
[ FeCl3 ]1 ∙[NH 4 SCN ]3 NH 4 SCN kontsentratsiooni suurendamine mõjutab enam reaktsiooni tasakaalu, kui FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine, kuna selle kontsentratsioon on võrrandis astmes 3, FeC l 3 aga kontsentratsioon on astmes 1. Kokkuvõte Selles katses oli näitlikult näha Le Chatelier' printsiipi tegevuses (tasakaalu nihutamine lähteainete või produktide kontsentratsiooni muutumisega) ning kõik saadud andmed vastavad sellele printsiipile. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasasutatud kemikaalid: Na 2 S2 O3 H 2 S O4 1%-ne lahus, 1%-ne lahus. Kasasutatud töövahendid:
Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0- seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 6. SUMMAATORID. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb
instituut. 2 Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) Miks on vaja eelpooltoodud operatsiooni teostamiseks DSP-d: Tehted on vaja sooritada kahe diskreedi vahelises ajas (lühike, näiteks 44000 Hz diskteetimissageduse juures 22.7 mikrosekundit) Tehete liikideks on: korrutamine, liitmine (akumuleerimine), andmete nihutamine Kui filter omab 50 järku, tuleb igal taktil (22.7 mikrosekundi jooksul) sooritada 50 korrutamistehet liitmistehet ning andmete nihutamist. Protsessori taktsagedus minimaalselt 6.6 MHz Tavaprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse järjestikku. Signaaliprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse paralleelselt (MACD) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 5 instituut. Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP)
erimeelsusi olnud ja riik ei lase seda iialgi Eesti majandusvetesse ehitada. [http://www.arileht.ee/artikkel/400779?lk_id=831] (25.11.2007) Vene-Saksa gaasikontsern Nord Stream teatas pärast Eesti valitsuse uuringuloa andmisest keeldumist, et pöördub tõenäoliselt tagasi plaani juurde rajada gaasijuhe Soome majandusvetesse. [http://www.arileht.ee/artikkel/400808] (25.11.2007) Vene-Saksa gaasijuhtme ida poole nihutamine toob kaasa uusi problemee. Seega vaidlused selle projekti suhtes jätkuvad. Kasutatud kirjandus Internet: · [http://www.google.ee/search? hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) · [http://www.arileht.ee/artikkel/400779?lk_id=831] (25.11.2007) · [http://www.arileht.ee/artikkel/400808] (25.11.2007)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
