peegeldub valgus halvemini. Osa valgusenergiast neeldub, osa valgusest hajub erinevates suundades. Langev kiir - pinnale langeva valgusvihu suund, noolega tähistatud sirgjoon, mis osutab valguse levimise suunas. Peegeldunud kiir - Noolega tähistatud sirgjoon, mis näitab valguse peegeldumise suunda. Langemisnurk - Tähistatakse tähega a(alfa), on nurk Pinna ristsirge ja Langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk Tähistatakse tähega B (beeta), on nurk Pinna ristsirge ja Peegelduva kiire vahel. Peegeldumise reegel nr. 1 Peegeldumisnurk on võrde langemisnurgaga. Peegeldumise reegel nr. 2 Valguskiire levimise suund on pööratav, muutes kiire levimise suuna vastupidiseks jääb kiire tee endiseks. Pilte valguse peegeldumisest Lõpp Aitäh tähelepanu eest!
Valguselevimist nimetatakse valguseenergia edasikandumist ning valgus saab levida sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid kiired eemalduvad üksteisest, koonduvaid kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed kiirte vahel on kogu aeg ühtlane vahe sees ning liiguvad samas suunas. Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine keha pinnal ning valguse peegeldumisel valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning minu meelest see on üks vajalikum asi , mida läheb valgusõpetuses vaja .
Valguse peegeldumine Valgusest rääkimisel kasutan valguskiire mõistet. Valguskiired levivad sirgjooneliselt. I peegeldamise seadus - Langemis nurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. II peegeldamise seadus - langemisnurk ja peegeldumisnurk paiknevad ühes tasapinnas. Valguse murdumine Valguse murdumine on valguse levimine ühest keskkonnast teise. Murdumisnurk on nurk mis jääb murdumisnurga ja pinnanormaali vahele. Murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim. murdumisnäitajaks. Murdumisnäitajad tähistatakse n - tähega. 1.ül
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne;
Valguse peegeldumine Maris Saar 8.Klass Valguse peegeldumine Valguskiired levivad keskkonnas sirgjooneliselt,kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on konarused väiksemad valguse lainepikkusest. Kui valgus peegeldub siledalt pinnalt, siis kogu valguskiirte kimp peegeldub ühtmoodi ja käitub peegeldumisseaduse järgi
keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Peegeldumisnurk Peegeldumisnurk Muutke teksti laade nurk peegeldunud Teine tase kiire ja peegelpinna Kolmas tase ristsirge vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus
keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Peegeldumisnurk Peegeldumisnurk Muutke teksti laade nurk peegeldunud Teine tase kiire ja peegelpinna Kolmas tase ristsirge vahel. Neljas tase Tähistatakse: Viies tase Valguse peegeldumise seadus Valguse peegeldumise seadus
valgusvihk tasapeeglilt? Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv 7.Kuidas käitub paralleelne valgusvihk nõguspeeglil? Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne. 8.Milline on valguse peegeldumine ja neeldumine valges kehas? Peegeldub tagasi enamus valgusest ja neeldub 5%. Valguse peegeldumine 1)Langemisnurk on langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. 2)Peegeldumisnurk on peegeldunud kiire ja pinnaristsirge vahel. 3)Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 4)Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne. 5)Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv. 6.Peegelpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas 7.Valge valgus on liitvalgus,
Valguse peegeldumine ja murdumine Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole.
Kus ülekaalus aukjuhtivus p-pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid- muudavad valdavaks elktronjuhtivuse, Aktseptorlisand muudav valdavaks aukjuhtivuse. 4. Optika põhiseadused: 1)valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt 2) valguskiirte levimisel nende lõikumisel nad ei mõjuta teineteist 3)Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on Const. 5)Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele lasta vastasuunas langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi, aga vastassuunas. 5. Valgus on üks elektromagnetilise kiirguse eriliike. Nii E kui ka H vektor võngub
17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26. Valguse murdumine- valguse levimise suuna muutus 2-he keskkonna piiril 27. Murdumisseadus (sõnastus ja valem, ülesanded)- langemisnurga ja 28. murdumisnurga siinuste suhe on jääv sina/siny=const 29. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitajavalguse kiirus aatomis/ 30. valguse kiirus antud keskonnas na=C/V Suhteline ns=v1/v2=sina/siny=n2/n1 31. Valguse täielik peegeldumine e sisepeegeldumine- nähtus, 32. kus valguse langemisnurk 33
Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine - Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Peegelpind ja mattpind - Peegelpind on täiesti sile. Peegelpinnast peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused- Mattpind peegeldab valgust hajusalt.
jääv suurus ja võrdub valguse levimiskiiruste suhtega: Siinus alfa/siinus beeta=c1/c2 (c1 on valguse kiirus esimeses keskkonnas, c2 teises keskkonnas). Seda suhet nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Valguse peegeldumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti läbiv peegelpinna ristsirge asetsevad samas tasandis 2) peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Valgus 2) ENEKE
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim
Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu . Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga Tagapeegel peegeldab valgust kindlas suunas Kumerhajutab Nõguskoondab Murdumisseaduspärasus valguse levimisel opt hõr. Opt tih. keskonda murdub valgus ristsirge poole nt. hõredam õhk tihedam klaas Valguse levimisel opt tih. Opt hõr keskkonda murdub valguskiir ristsirgest eemale nt hõr õhk tih klaas. Ülesanded F=0,4m D=?? D= 1/0,4m=2,5dptr läätse opt tugevus on 2,5 dptr kumerlääts D=2,5dptr f=?
Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi. Laserist tulev valguslainekimp (tugikimp) juhitakse peegliga fotoaparaadile. Teine kimp suunatakse sinna pärast kologradeeritavalt esemelt peegeldumist. See on esemekimp. 8. Sõnasta peegeldumise seadus ja 9. Sõnasta murdumise seadus ja tee tee joonis. joonis. Valguse peegeldumisel on valguskiire Valguse murdumisel on valguskiir langemisnurk ja peegeldumisnurk langemisnurga ja murdumisnurga võrdsed. siinuste suhe jääv suurus.
Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Valguse murdumine: Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine üleminekul ühelt keskkonnast teise. hõredast tihedasse alfa > beta tihedast hõredamasse alfa < beta Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguse levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse,
paralleelsed. Peegeldumine. Peeglile langeva ja peeglit peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri, neid nimetatakse langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetame nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista alfaga).Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista beetaga). Seadust saab esitada matemaatiliselt, valemina, seaduspärasust vaid sõnaliselt. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse levimise suund on pööratav.
valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teneteisele lähenevatest kiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine. Valguskiiri saab liigitada langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Langemisnurk= Peegeldumisnurk. = Valguse suund on pööratav. Mattpind peegedab valgust kõikvõimslikes suundades. Nt: paber. Valgus mis levib kõikvõimalikes sundades nimetatakse hajusaks valguseks. Peegelpind peegeldab valgust sirgelt. Vesi annab peegelpildi kui ta on sile ning lainetavalt veelt ei näe peegelpilti. Valguse neeldumine. Mida tumedam on keha, seda rohkem ta valgust neelab. Valgusenergia muutub soojuseks. Energia ei kao kuhugi vaid muundub. Selleks, et valgus
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD
Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõhu mõõtmiseks? a)U-torumanomeeter b)vedrumanomeeter c)aneroidbaromeeter d)metallbaromeeter 10.Kelle järgi on antud nimetus rõhuühikule? a)B.Pascali b)I.Newtoni c)J.Watti d)Archimedese 11.Milline on valguse langemisnurga ja peegeldumisnurga suhe? a)langemisnurk on suurem b)peegeldumisnurk on suurem c)mõlemad on ühesuurused d)see sõltub keskkonnast 12.Mis on teepikkuse valem? a)v=s/t b)p=F/S c)F=p*S d)s=v*t 13.Millega mõõdetakse vedeliku ruumala? a)dünamomeetriga b)mõõtesilindriga c)joonlauaga d)kangkaaluga 14.Mis on valguse kiirus vaakumis? a)300 000 km/s b)300 000 km/h c)5 000 000 km/s d)5 000 000 km/h 15.Mille iseloomustamiseks kasutatakse mõistet võimsus? a)töö tegemiseks kulunud jõu b)jõu mõjul läbitud teepikkuse
Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusnähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda. - peegel 1 - Langev kiir / 2 - Peegeldunud kiir / O - langemis- ja peegeldumispunkt / n - pinnanormaal / α - langemisnurk / β - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus 2 - Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad samas tasapinnas. Langemisnurk ja peegeldamisnurk on alati võrdsed. (α = β) Mudumisseadus: Murdumine - Kui valguskiir langeb kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale ja tungib sealt teise keskkonda, siis nimetatakse seda valguse murdumiseks. O - murdumispunkt / γ - murdumisnurk / 3 - murdunud kiir
Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusnähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda. - peegel 1 - Langev kiir / 2 - Peegeldunud kiir / O - langemis- ja peegeldumispunkt / n - pinnanormaal / - langemisnurk / - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus 2 - Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad samas tasapinnas. Langemisnurk ja peegeldamisnurk on alati võrdsed. ( = ) Mudumisseadus: Murdumine - Kui valguskiir langeb kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale ja tungib sealt teise keskkonda, siis nimetatakse seda valguse murdumiseks. O - murdumispunkt / - murdumisnurk / 3 - murdunud kiir
Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Jooniselt on näha, kuidas on omavahel seotud langemisnurk ja peegeldumisnurk Valguse murdumine on vikerkaare värvide tekkimisel põhiliseks nähtuseks. Kas vikerkaari võib olla korraga mitu? Vikerkaari võib olla korraga mitu. Vahel moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine vikerkaar. See teine vikerkaar on kahvatu ja ümberpööratud värvustega. Kui korraga paistab mitu vikerkaart, siis nimetatakse kõige all olevat vikerkaart peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Huvitavat: Rahvasuus on levinud vikerkaare värvide meeldejätmiseks selline lause:
01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi)
OPTIKA Langemisnurk a (alfa) peegeldumisnurk b (beeta) a (alfa)= b (beeta) -peegeldumisseadus sin a/ sin y =n indeksiga s (siinus alfa jagatud siinus gammaga...) murdumisseadus n indeksiga s- suhteline murdumisnäitaja n indeksiga s= n2/n1 n indeksiga s= V1/V2 Optiline tugevus f- fookuskaugus D= 1/f [D]= 1/ 1m =1dptr Plancki valem (footoni energia) E= hf h- plancki const h= 6,628 x 10 astmel -34 Js Massiarv A= Z+ N Elektrivälja potentsiaal. Pinge Elektrilaeng või laetud keha tekitab enda ümber elektrivälja, mille kaudu mõjutab teisi laenguid või laadimata keha. Elektriv kasutatakse füüsikalisi suurusi: elektrivälja tugevus; elektrivälja potentsiaal ja pinge. Elektrivool. Alalisvool. 1) metallides Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Voolu tekkimiseks on vaja 1) vabu laengukandjaid 2) elektrivälja Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivooluga metallides ei kaasne aine eda...
· Miks on vikerkaar värviline? Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. · Nii tekivad vikerkaare värvid... Jooniselt näeme, kuidas on seotud omavahel valguse langemisnurk ja peegeldumisnurk vikerkaare värvide ja spektri tekkega. Valguse murdumine on vikerkaare juures põhiliseks nähtuseks... Ka sellel joonisel on kujutatud värvide teket valguse murdumisel veepiisas. · Seos valguse langemise ja vikerkaare tekke vahel Joonisel on kujutatud vikerkaare teket ja seda, kuidas meil on võimalik vikerkaart üldse näha. · Kiirte hulga ja spektri tekke seos valguse nurgaga Skeemil on kujutatud kiirte hulga kraadi kohta ja valguse langemise nurga
sulane temalt liha. Miks on vikerkaar värviline? Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Nii tekivad vikerkaare värvid... Jooniselt näeme, kuidas on seotud omavahel valguse langemisnurk ja peegeldumisnurk vikerkaare värvide ja spektri tekkega. Valguse murdumine on vikerkaare juures põhiliseks nähtuseks... Ka sellel joonisel on kujutatud värvide teket valguse murdumisel veepiisas. Seos valguse langemise ja vikerkaare tekke vahel Joonisel on kujutatud vikerkaare teket ja seda, kuidas meil on võimalik vikerkaart üldse näha. Kas vikerkaari on alati üks? Ei, kindlasti pole see nii. Mõnikord moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine, kahvatu,
Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides. Nõguspeegel koondab valgust, temas tekiv kujutis on suurendatud. Kasutatakse ilusalongis ja habemeajamises. On ka peegelteleskoopide põhiosaks
liitvalgus (joonis lk 40). d-võrekonstant, k-järk. dsin =k. =dsin/k sin=b/a. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks: n= v1/v2. sin/sin=n1/n2. sin/sin= v1/v2 = 1/2. - peegeldumisnurk, -murdumisnurk. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul
•Lainet iseloomustavad tegurid: 1. Võnkeamplituud 2. Periood 3. Sagedus 4. Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe. Tähis: h Ühik: meeter Valem: h = 2 x0 5. Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Tähis: 6. Laine levimiskiirus v = s/t 5. Lainetega kaasnevad nähtused •Peegeldumine – on laine tagasipöördumine keskondade lahutuspinnalt. * Peegeldumisnurk on võrdne landemisnurgaga. •Murdumine – on levimissuuna muutus teise keskkonda üleminekul. * Murdumist põhjustab levimiskiiruste erinevus. •Interferents – nähtus, kus kahe või enama liitumisel tekib uus lainemuster. *Samas faasis liituvad lained võimenduvad. *Vastandfaasis liituvad lained nõrgenevad. •Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Jooniselt on näha, kuidas on omavahel seotud langemisnurk ja peegeldumisnurk Valguse murdumine on vikerkaare värvide tekkimisel põhiliseks nähtuseks. Kas vikerkaari võib olla korraga mitu? Vikerkaari võib olla korraga mitu. Vahel moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine vikerkaar. See teine vikerkaar on kahvatu ja ümberpööratud värvustega. Kui korraga paistab mitu vikerkaart, siis nimetatakse kõige all olevat vikerkaart peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks.
Valguse difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. VALGUSE JA AINE VASTASTIKMÕJU Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Peegeldumine nähtus, kus valguskiir pöördub esimesse keskkonda tagasi. - langemisnurk - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus Langev kiir, peegelduvkiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel tasand, millelt valgus peegeldub. Murdumine Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus lisaks peegeldumisele see ka murdub ehk muudab oma liikumissuunda. Murdumisseadus Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. v sin
ei levi, poolvarju piirkonda jõuab osa valgusallika valgusest. Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus
Laine levimiskiirus iseloomustab võnkumise edasikandumist s v= v- laine levimiskiirus , s- nihe pikkus , t- aeg t v = = f - laine pikkus , T võnkeperiood , f- sagedus T Lainetega kaasnevad nähtused Lainete peegeldumine Kaja Ühtlases keskkonnas levib laine sirgjooneliselt Peegelduvad kõik lained sõltumata liigist Peegeldumine laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Peegeldumisnurk = langemisnurk Lainete murdumine Murdumine laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades (laine pöördub sinna kus on levimiskiirus väiksem) Lainete interferents Interferents nähtus, kus kahe või enam laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju erinev liituvate lainete kujust Samas faasis liituvad lained võimenduvad ja vastand faasis nõrgenevad
pöördub esimesse keskkonda tagasi, siis nimetatakse nähtust pee- geldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt, viima- 5 sel juhul läheb osa valgusest üle teise keskkonda (kas läbib seda või neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks). Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et lan- gev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pin- nanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võr- dub langemisnurgaga. Joonis 4: Langemisnurk α ja peegeldumisnurk β on võrdsed. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil. Ühel juhul on tegu sileda pinnaga, mis tähendab, et pinnakonaruste mõõtmed on väiksemad valguse lainepikkusest. Sel juhul käitub ka lai kiirtekimp vastavalt peegeldumisseadusele. Teisel juhul on tegu kareda pinna- ga, kus pinna konaruste mõõtmed ületavad valguse lainepikkust. Sel
läbimiseks. Laine levimiskiirus: vaata lainepikkuse alt 7. Lainete liigid: Pikilained Gaasimolekulid võnguvad piku levimissuunda Ristlained Molekulid võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega Lained veepinnal Veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused: Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 9. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes. Kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difarktsioon paindumine. Interfernets liitumine.
Eseme taha valgust ei lange ja sinna tekib vari. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Valguse neeldumine Valgus, mis jõuab pinnale, neeldub. See toimub erinevatel pindadel erinevalt. Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%). Valguse peegeldumine Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist peegeldavale pinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasndis. Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk () alati võrdne langemisnurgaga (). Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul. Peegelpinnalt peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Valguse täielik peegeldumine Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub. Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt
Lühidalt: valguskiired on pööratud. Läbipaistmatute kehade taha tekivad variruumid. Valguse peegeldumine Kui suunata valgusvihk mingile väga siledale pinnale (klaasile, veepinnale, poleertud metallile), siis tuleb suur osa valgusest sellest teatud kindlas suunas tagasi. Sel juhul öeldakse , et valgus peegeldub.Eriti suur osa peegeldub peeglitelt.Valguse peegeldumise suund on määratud kahes lauses väljenduva peegeldumisseadusega. Peegeldumisseadus: 1.Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga :=. 2.langev kiir, langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge ja peegeldunud kiir on ühes ja samas tasendis. ristsirge Langev kiir Peegeldunud kiir Pinnale risti langevkiir(=90°)peegeldub endises sihis tagasi. Sel juhul langev kiir, peegeldunud kiir ja ristsirge ühtivad. Valgus peegeldub ka mattpindadelt, kuid mitte ühes suunas vaid kõikvõimalikes suundades
Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk on ligikaudu 42 kraadi. murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus - Valguse murdumine: valguse suuna muutumine valguse levimisel ühest optilisest keskkonnast teise. peegeldumisseadus - langemisnurk on sama suur kui peegeldumisnurk - Peegeldumine: laine suunamuutus kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts keskelt paksem, äärtest õhem, koondav, fookus 00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine:
20. Vari tekib laine tõkke taha jäävasse piirkonda. 21. Lainete difraktsioon on lainete paindumine 22. Difraktsiooniks nimetatakse seda kui lained läbivad tõkestatud ala. 23. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 24. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 25. Valguse (lainete) murdumine-valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal.
Tööleht : Valguse ja aine vastastikmõju 1. Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjooneline levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt Kiirte sõltumatuse seadus : kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi pärija vastassuunas ühte teed mööda 2. Valguse murdumise põhjuseks on : valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda . 3. Mida nimetatakse murdumiseks? Murdumiseks nimetatakse seda kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise ,siis kiire suund muutub. 4. Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes)?
8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel. Valguse peegeldumisnurk=valguse langemisnurk · Hajus valgus Valgus mille levimisel puudub kindel suund · · Hajus peegeldumine valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades · Peegelpind ja mattpind peegelpind on täiesti sile, valgus peegeldub kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused ja peegeldab valgust hajusalt · Valge, must ja hallpind valge95% peegeldub mustalla 5% peegeldub hall595% peegeldub
E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=... Valguse kiirus õhus: 3 x 108 m/s. Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine). Langemisnurk- langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vaheline nurk. Peegeldumisnurk- peegeldunud kiire ja sama ristsirge vaheline nurk (beeta). Murdumisnurk- murdunud kiire ja sama normaali vaheline nurk (gamma). Peegeldumisseadus- peegelduv kiir, langev kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas, alfa=beeta. Murdumisseadus- langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga
Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Murdumisseadus: langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suht on antud keskkonna jaoks konstantne suurus. Täielik peegeldus: Kui valguskiir läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse, siis võib tekkida olukord, et suurte langemisnurkade puhul ei toimu valguse murdumist. Sellist nähtust nim. Täielikuks peegelduseks. Läätseks nim
Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta). Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgus levimise suund on pööratav. Peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Jõulukuus ehte läikivat pinda, poleeritud kulpi või lusikat võib käsitleda kõverpeeglina. Kerapinnakorral on pinna ristsirge raadiuse pikenduseks. Kumerpeegel hajutab peeglile langeva paralleelse valgusvihu. Nõguspeegel koondab peeglile langeva paralleelse valgusvihu
de võnkumisest ja on põhitooni sagedusest 2,3,4... korda suurema sagedusega. Resonants tähendab keha võnkeamplituudi suurenemist, mis tekib välismõju muutumissageduse kokku langemisel keha oma võnkesagedusega. Liigid: mehaaniline, akustiline, elektriline, tuumaresonants jne. Resonants on sageli ohtlik, võivad puruneda masina osad, ehituse konstruktsioonid. Kasutatakse ära muusikas, sageduse mõõtmisel. Lainete levimisel esinevad nähtused: 1)Peegeldumine peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgad . 2)Murdumine-levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Põhjus on kiiruste erinevus. 3)Interferents-energia ümber jaotumine, lainete liitumisel. Kui kohtuvad harjad ja põhjad, võnkumine sumbub. Kui kohtuvad lainete harjad või põhjad, võnkumine tugevneb. 4)Difratsioon-kõrvale kaldumine sirgjoonelise levimise teel. Esineb väikeste avade ja tõkete juures, mis muutuvad uute sekundaarlainete allikaks.
ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused on palju suuremad valguse lainepikkuselt. 2) peegeldumine peegelpinnal selline peegeldumine, mis esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad valguse lainepikkuselt või sellega võrreldavad. 18. Valguse peegeldumise seadused: I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. III Valguse peegeldumisel on valguskiirte käik pööratav. 19. Kujutisel on tasapeeglil järgmised iseärasused: 1) Kujutis on näiline e. ebakujutis 2) Kujutis tekib peegli taha samasugusele kaugusele kui ese on peeglist 3) Kujutis on esemega samapidine 4) Kujutis on esemega võrreldes sama suur 20. Sfäärilised peeglid jaot. kahte suurde rühma: 1) nõguspeeglid 2) kumerpeeglid.
annaabi.ee 
