docstxt/13338762802120.txt
KATSEANDMETE TABEL Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja Teisendus SI Absoluutne viga ühik mõõtühikule Koormise 5 mass M 193 g 0,193 kg 3,33 x 10-4 kg Kuuli mass m 4,541 g 4,541 x 10-3 kg 2,6 x 10-4 kg Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis. R1 8,5 cm 0,085 m 4,93 x 10-3 m Maksimaalne pöördenurk 0 20o-2o=18o rad 0,0499 rad n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 28,710 s 0,06667 s Võnkeperiood esimeses asendis T1 4,10143 s 0,00952 s Tabamispunkti kaugus pöörle...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 6 TO: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Kuuli kiiruse määramine Töövahendid: Ballistiline väändependel, kuulid, ballistilise väändependli abil. õhu- või vedrupüss, ajamõõtja, mõõdulint, läbipaistev joonlaud, kaalud. Skeem Kuuli kiiruse määramine
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 TO: Impulsimomendi jäävuse seadus Töö eesmärk: Kuuli kiiruse Töövahendid: Ballistiline määramine ballistilise keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem: Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M
Praktikum nr. 8 impulsimomendi jäävuse seadus. Tabel, arvutused, kaitstud.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline keerdpendel, kuulid, ballistilise keerdpendli abil. ajamõõtja, mõõtejoonlaud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb õhupüssist lastud kuuli impulsi mõõtmises selleks ettenähtud katsestendiga. Kuul lastakse plastiliiniga täidetud pendli kausikese pihta
Tiitelleht, tabelid, arvutused, järeldus
docstxt/132309367036326.txt
MO Punktmassi impulsimomendiks mingi suvalise etteantud telje OP' suhtes nimetatakse vektorkorrutise LO = r × p projektsiooni sellele teljele. Tema moodul arvutatakse valemist LOP ' = r × p cos , (6.12) kus on nurk vektori O ja telje OP' vahel. L Arvestades impulsimomendi definitsioonvalemit (6.10) saaksime valemi (6.9) viia järgmiselekujule: dL M = , (6.13) dt kus M on punktmassile mõjuva resultantjõu moment suvalise telje või punkti suhtes, L selle punktmassi impulsimoment sama telje või punkti suhtes. Kui võrdleme seda valemiga (5
f = sagedus (Hz) T= periood (s) 5. Kesktõmbekiirenduse =//= Näitab keha kiirendust ringjoonelisel liikumisel. a = kesktõmbekiirendus (m /s) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 6. Jõumomendi =//= Jõu ja jõu õla korrutis. M = jõumoment (N*m) F = jõud (N) L = jõu õlg (m) 7. Jõumomendi jäävuse seadus, =//= Nii palju kordi kui võidad jõus kaotad teepikkuses ja vastupidi! F , F = jõud (N) l , l = jõu õled (m) 8. Impulsimomendi =//= Nimetatakse punktimassi pöörlemishulgaks. L = impulsimoment ( ) m = mass (kg) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 9. Impulsimomendi jäävuse seadus, =//= Kui kehale jõumomenti ei mõju; s.t võrduse parem pool on null, peab vasak pool ka võrduma nulliga ja impulsimomendi muutus on samuti null. m , m , m = massid (kg) v , v , v = kiirused (m/s) r , r , r = raadiused (m) 10. Defineeri resonants + näide
kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Galilei relatiivsusprintsiip - Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. - Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. - Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. Impulsimomendi jäävuse seadus- suletud süst. koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastandikmõjul jääv. p1+p2+p3+...+pn=const Stokes´i seadus F=6Rv · Fd hõõrdejõud ( N), · vedeliku sisehõõrdetegur [kg m-1 s-1]), · R kuulikese raadius ( m) · v kuulikese kiirus ( m/s). Termodünaamika esimene seadus : kui ainehulk on jääv, siis süsteemi siseenergia muutus on võrdne
rakenduspunktist. · Neid arvesse võttes saame uue füüsikalise suuruse jõumoment. · Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav füüsikaline suurus. · Jõuõlg on mõjusirge kaugus pöörlemisteljest · Keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude momentide summa on võrdse nulliga · Keha tiirlemisel mõjutab liikumist ka keha mass ja pöörlemisel massi jaotud kehas. · Massi võtab arvesse impulsimomendi valem. · Impulsimomendi jäävuse seadus: suletud süsteemis on impulsimoment jäädav.
Pilet 6 1. Impulsimomendi jäävuse seadus Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus 2. Laminaarne voolamine ja Reinoldsi arv Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuv...
Võimsus 32. Võimsuse valem kiiruse kaudu 33. Kineetiline energia 34. Kineetilise energia töö valem 35. Potentsiaalne energia 36. Nullnivoo 37. Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu 38. Põõrdenurk 39. Nurkkiirus 40. Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahe 41. Perioodi def. valem 42. Perioodi valem sageduse kaudu 43. Perioodi valem nurkkiiruse kaudu 44. Kesktõmbekiirendus 45. Kesktõmbekiirenduse valem nurkkiiruse kaudu 46. Jõumomendi valem 47. Impulsimomendi valem 48. Impulsimomendi jäävuse seadus 49. Sagedus, def. valem 50. Sagedus perioodi kaudu 51. Harmoonilise võnkumise võrrand 52. Laine levimiskiirus 53. Laine levimiskiirus sageduse kaudu 54. Pendli perioodi valem
energia muundub kas täielikult või osaliselt siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus ja mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. 17. Punktmassi impulsimoment- ehk liikumishulga moment, mis on võrdeline O punktist ainepunkti asukohta tõmmatud raadiusvektori, ainepunkti impulsi ja nende vahelise nurga siinuse korrutisega (L=rpsin). Jõumoment- impulsimomendi tuletis aja järgi on võrdeline jõumomendiga sama punkti suhtes. Momentide võrrand- 18. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. 19. Impulsimomendi jäävuse seadus. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on jääv suurus.
Silindrisse tulistatakse horisontaalsihis kuul, mille mass on m ja kiirus v. Kuul peatub plastiliinis ja süsteem massiga M + m saab kiiruse v1. Pendel liigub tasakaaluasendist välja ja tema massikese tõuseb kõrgusele h. Põrke kestel ei jõua pendel tasakaaluasendist kuigi palju välja nihkuda. Süsteemi pendel-kuul võib vaadelda kui isoleeritud süsteemi, kuna põrke ajal ei mõju jõud, mis püüaksid pendlit tasakaaluasendisse tagasi viia. Süsteemile võib rakendada impulsimomendi jäävuse seadust: mvl = I , kus l on süsteemi pendel-kuul masskeskme kaugus pöörlemisteljest O, mvl - kuuli impulsimoment punkti O suhtes enne põrget, v I süsteemi inertsimoment pöörlemistelje O suhtes, = 1 - süsteemi l nurkkiirus. Kuna l on palju suurem silindri mõõtmetest, siis I = ( M + m)l 2 ,
Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine. Võnkeperiood - ühe täisvõnke kestus Hälve - keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud - maksimaalne hälve Resonants - võnkeamplituudi järsune kasvamine Laine - võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront - veepinna häirituse esimene laine
põrkel. 45.Kirjutage kangi tasakaalutingimuse valem. Tehke joonis koos selgitustega. 46.Defineerige jõu õlg. Kirjutage selle arvutuvalem, tehke joonis koos selgitustega. 47.Kirjutage valem kangi pöörava jõumomendi arvutamiseks moodulkujul ja vektorkujul. Tehke vastav joonis koos selgitustega. 48.Tuletage Newtoni III seadus pöördliikumisel. Tehke vastav joonis koos selgitustega. 49.Kirjutage valemid mingi punktmassi impulsimomendi arvutamiseks etteantud punkti suhtes moodul- ja vektorkujul. Tehke vastav joonis koos selgitustega. 50.Kirjutage valem, mis seob punktmassile mõjuva resultantjõumomendi ja tema impulsimomendi. 51.Sõnastage impulsimomendi jäävuse seadus. Tuletage see. 52.Kirjutage punktmassi inertsimomendi arvutamise valem etteantud pöörlemistelje suhtes. 53.Kirjutage pöördliikumise dünaamika põhivõrrand nii konstantse kui mittekonstantse inertsimomendiga keha korral.
1 42) Perioodi valem sageduse kaudu T= f 2 43) Perioodi valem nurkkiiruse kaudu T= a2 44) Kesktõmbekiirendus a= r 45) Kesktõmbekiirenduse valem nurkkiiruse kaudu ak=2*r 46) Jõumomendi valem M=F*I 47) Impulsimomendi valem L=p*r 48) Impulsimomendi jäävuse seadus pr=p0*r=M*t n 49) Sageduse definitsioon valem f= t 1 50) Sagedus perioodi kaudu f= T 51) Harmoonilise võnkumise võrrand x=x0* sin *t 52) Laine levimiskiirus v= T 53) Laine levimiskiirus sageduse kaudu v=*f 54) Pendi perioodi valem T= 2
mv Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p=mgh Raskusjõu potensiaalne energia Töö ja energia F ⋅t=mv−m v 0 Jõu impulss Töö ja energia A kasulik Kasutegur Töö ja energia η= ⋅100 A kogu M =F ⋅l Jõu moment Töö ja energia mvr−m v 0 r=M ⋅t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline ϕ= r liikumine ϕ v Nurkkiirus Perioodiline ω= = või ω=2 π f t r liikumine 2π Ringliikumise periood Perioodiline T= ω liikumine
Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) M=rF Implusimoment - Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . L-impulsimoment Impulsimomendi jäävuse seadus - Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. ||def: dLi/dt=Mis+Miv
koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. 17. Elastne ja mitteelastne põrge. 18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. , kus Mi' on sisejõudude moment ja Mi on välisjõudude moment. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. 21. Keha liikumine tsentraalses jõuväljas. r ja dr määravad ära keha liikumistasapinna, mis on risti impulsimomendi vektoriga L= const, seega keha liikumise tasapind ei muuda oma asendit. Keha trajektoori liikumisel tsentraalses jõuväljas on tasapinnaline kõver.
keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik 1 kg . m2/s). Impulsi ühik on 1 kg . m/s. Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L = m v r Suletud süsteemi summaarne impulss on jääv (impulsi Suletud süsteemi summaarne impulsimoment on jääv jäävuse seadus) pi = const (impulsimomendi jäävuse seadus) Li = const Dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus impulsi kaudu) Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus dp dL F= M= dt impulsimomendi kaudu) dt
m2/s). Impulsi ühik on 1 kg . m/s. Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L = m v r Suletud süsteemi summaarne impulss on jääv (impulsi jäävuse Suletud süsteemi summaarne impulsimoment on jääv seadus) pi = const (impulsimomendi jäävuse seadus) Li = const Dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus impulsi kaudu) Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus dp dL F M dt impulsimomendi kaudu) dt
29. Millised kolm kvantarvu määravad elektroni võimaliku seisulaine? peakvant n, kõrval-e orbitaalkvant l ja magnetkvant m 30. Mida näitab kolmemõõtmelises aatomis orbitaalkvantarv l ja magnetkvantarv ml? Impulsimoment (ehk pöörlemishulk) L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele või siis pöörleva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna. Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete ringlemistelje (elektroni impulsimomendi vektori) asendi ruumis antud lainetüübi jaoks. Magnetkvantarv näitab, kui suur on elektroni orbitaalse impulsimomendi vektori l projektsioon lz aatomile mõjuva magnetvälja suunale z . Selle projektsiooni pikkus (zteljele) lz = ml 31. Mis on spinn? Spinn on alusosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde. Aineosakese
Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6. Kuidas sõltub inertsimoment pöörlemistelje asendist? Massijaotusest sõltub 7. Sõnastage pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 8. Milline analoogia esineb kulg- ja pöördliikumise valemites? Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. 9. Mida nimetatakse vabadeks telgedeks?
liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs, N=Fv, N= FS/t).VÕIMSUSE ÜHIK on W (vatt). ENERGIAKS
Kesktõmbekiirendus- Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti. Jõu õlg- Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Jõumoment- Jõu ja jõu õla korrutis. Suurus, mis iseloomustab jõu võimet pöörata keha ümber selle telje. Tähis: M Impulsimoment- Punktmassi impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus- Suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M=0 pr=L=const Võnkumine- Liikumine kordub võrdsete ajavahemike tagant. Liikumine toimub edasi- tagasi sama trajektoori mööda. Vabavõnkumine- Võnkumised, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluolekust välja viimist sisejõudude toimel. Sundvõnkumine- Võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Hälve- Keha kaugus tasakaaluasendist. Võnkeamplituud- Suurim kaugus tasakaaluasendist.
r Jõu õlg jõu mõju sirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Tähis l (vahel ka r), ühik 1 m. Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. Tähis M, ühik 1 N*m. Valem M = Fl Impulsimoment ehk pöörlemishulk punktmassi impulsi ja trajektoori kg m 2 kõverusraadiuse korrutis. Tähis L, ühik 1 (kg*m/s*m). Valem s L = mvr = pr Impulsimomendi jäävuse seadus välise jõumomendi puudumisel, s. T. Suletud süsteemis, on impulsimoment jääv: kui M=0, siis pr=L=const Iluuisutajate trikk - L=pr=mvr=mr2=const. Raadiuse vähenemisel 2 korda peab nurkkiirus kasvama 22=4 korda. Tõmbavad käed enda ligidale ja raadius väheneb, pöörlemiskiirus kasvab.
jõuõlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest jõumoment-jõu ja tema õla korrutis. Tähis M M=F*l Impulsimoment iseloomustab pöörlevat liikuva keha energiat ..Tähis L L=m*v*r impulsimoment-keha impulsi ja pöörlemis raadiuse korrutis reaalse keha imp-keha üksikute punktide impulsi momentide summa Impulsimomendi jäävuseseadus-väli e jõumomendi puudumisel (st. suletud süsteemis) on impulsimoment jääv.L=mWr2 Võnkumine on perioodiline liikumine mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda. Võnkumise liigid-*sundvõnkumine; *vabavõnkumine Vabavõnkumine-võnkumine mis toim süsteemi siseste jõudude mõjul. Nt:kiik millele ei anta hoogu. Sundvõkumised-toimuvad välise, perioodilise jõu mõjul.(auto kolb)
ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , kuid alati piki trajektoori puutujat. Jõumoment-Füüsikaline suurus , mis võrdub jõu ja jõu õla korrutisega . Tähis:M , ühik:Nm. Impulsimoment-Füüsikaline suurus ,mis on võrdne keha Impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutisega. Tähis:L , L=pr=mvr. Impulsimomendi jäävuse seadus-Väikse jõumomendi puudumisel(suletud süsteemis) on impulsi moment jääv. N: see silla näide. Võnkumine-Liikumine , mis kordub võrdsete ajavahemike taga ja toimub edasi tagas sama trajektoori mööda. N:pendel. Võnkumise liigid: Vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbuv võnkumine, harmooniline liikumine. Võnkeperiood-Ühe täisvõnke kestus. Tähis:N ,ühik:t .T= .Võnkeamplituut- Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.Tähis.x0 , ühik:m
18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. Punktmasside süsteemi impulsimoment ehk liikumishulk on võrdne selle süsteemi kogumassi M ja tema massikeskme liikumiskiiruse korrutisega: . Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti, . Kui keha impulsimoment mingi punkti suhtes on ja jõumoment sama punkti suhtes , siis . Süsteemi korral tähendab süsteemi impulsimomenti ja välisjõudude summaarset momenti. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. Kui osakesele mõjub jõud F, siis on impulsimomendi muutumise kiirus võrdne jõumomendiga . 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. Suletud süsteemis , mis väljendab impulsimomendi jäävuse seadust. 21. Keha liikumine tsentraalses jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv. Tsentraalseks nim
=2p/T Pöörlemise sagedus (f) on ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Ühik- 1Hz F=1/t kesktõmbe kiirendus-kiirus on suunatud piki muutujat risti raadiusega a=2r jõu õlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõuõlg on jõu mõjusirgega risti. Tähis-l ühik-m jõu mõju sõltub rakenduspunktist. Jõumoment-jõu ja jõu õla korrutis M=Fl ü-1N*m Impulsimoment-punktmassi pöörlemis hulk-tema impulsi ja kõverusraadiuse korrutis L=mvr=pr Impulsimomendi jäävuse seadus-kui jõumoment puudub siis impulsimoment ei muutu. Pr-p0r=Mt L=pr=mvr=mr2=const Hälve tasakaaluasendist x meeter m Ring- e nurksagedus Võnget/(2 sekundis) võnget/(2 s) Võnkesagedus f; võnget/sekundis; herts 1/s; Hz Võnkeperiood T sekund s
9. Defineerige inertsimomendi mõiste. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. 10. Esitage seos nurkkiirenduse ja joonkiirenduse vahel. v = ω ∙ r ja sellest tuletis 11. Sõnastage pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Jäiga keha dünaamika põhiseaduse järgi võrdub keha välisjõudude peamoment ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu punkti suhtes M keha impulsimomendi sama punkti suhtes L tuletisega aja järgi: dL/dt = M. 12. Lahendage võrrandisüsteem (3), leides niidi pinged. Lahendada viimast vist....
......................................................................................4 Pendli võnkumine..................................................................................5 Võnkumise sumbumise katse........................................................5 Võnkesüsteem......................................................................................6 Matemaatiline pendel.............................................................................6 Impulsimomendi jäävuse seadus...........................................................................7 Foucault pendel.....................................................................................................8 Pendlite süsteem(Bioloogiline kell)........................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................
nimetatakse pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Impulsimoment sõltub keha massist ja pöörlemise nurkkiirusest. Mida kaugemal paikneb mass pöörlemisteljest, seda suurem on pöörlemishulk, kuna raadiuse suurenemisel joonkiirus kasvab. Lihtsama kujuga pöördkehade impulsimoment L on võrdeline keha massi, raadiuse ruudu ja pöörlemise nurkkiirusega: Võrdetegur b sõltub keha kujust Sarnaselt impulsiga on ka impulsimoment jääv. Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. Kiiresti pöörleva keha telje orientatsiooni muutumatust kasutatakse güroskoopides. Kuüsimused: Kuidas saab õhupalli ilma kõrvaliste vahenditeta lendama panna? 1. Esimene võimalus on lasta õhupallist nöör ära. Pallis on rõhk (õhurõhk), kui teha nöör lahti tuleb õhk pallist välja
Pilet 2 1. Pöördliikumise põhivõrrand Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseiduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus . Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Juhi ehk pooli induktiivsus näitab kui suur eneseinduktsiooni emj. tekib selles juhis, kui voolutugevust temas vähendada 1A võrra sekundis. 3
Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SIühikuks on radiaan. Impulsimomendiks nim tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist. Kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on samuti null.sellles avaldubki impls,jäävuse seadus. Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemiseseste jõudude mõjul on tegemist vabavõnkumisega. Sundvõnkumine-kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sellega. Resonantsvõnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim resonantsiks.
t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p = mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t = mv - mv0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia = 100% Akogu M = F l Jõumoment Töö ja energia mvr - mv0 r = M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine = r v Nurkkiirus Perioodiline liikumine = = või = 2f t r 2 Ringliikumise periood Perioodiline liikumine T=
1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. Aastal 1913 kasutas Niels Bohr kvantiseeritud energianivoode kontseptsiooni vesiniku aatomi spektrijoonte seletamiseks. Tema järgi nime saanud Bohri aatomimudel lähtub sellest, et
16. Inertsimoment, impulsimoment Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, 2 I =∫ R dm . m R2 silindriline ketas: I z= 2 õõnes silinder: I z=m R2 2 I z= m R2 kera: 5 m l2 varras: I z= 12 Impulsimoment- 17. Impulsimomendi jäävuse seadus. ⃗L=∑ ⃗ Li=const , mis väljendab impulsimomendi jäävuse Suletud süsteemis seadust. 18. Keha liikumine jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv. Tsentraalseks nim. välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn
l Joonkiirus: v =ω ∙ r ∙ sinα =ω ∙ r ∙1 ; v= t Kogukiirendus: a=an+at=ω ×v +r × ε v Normaalkiirendus: an=v r Impulsimoment: L = mvR Jõumoment M = FR , kus F on kehale mõjuv joone puutuja sihiline jõud. Keha impulsimomendi muut: MT = ∆mvR = ∆L NEWTONI SEADUSED 1. Kui kehale ei mõju jõudu või resultantjõud on null, siis keha liigub sirgjooneliselt ( ehk konstantse kiirusega) või seisab paigal. 2. Jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega: F=ma 3. Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega: F 1=−F 2 m Tihedus: ρ= V F
võrdsedVõimsus on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikusInertsimoment sõltub keha massist ja massi jaotusest kehasPöörleva keha kineetiline energia on võrdeline nurkiiruse ruudugaDünaamika põhivõrrand: Jõumoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiirenduse korrutisegaImpulsimoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega Impulsimomendi jäävuse seadus: Välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jäävPeriood on aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseksSagedus on võngete arv ajaühikus Ideaalne gaas on gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada, molekulide põrked seinadega on absoluutselt elastsed ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väikeRõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule mõjuva jõugaGaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest
see kvantarv nullist erinev. Näiteks liitosakese mesoni (elementaarosakese) kvantarv barüonlaeng (elementaarosakese laeng) on 0, kuigi tema koostisosadel kvargil (hüpoteetiline murdarvulise laenguga osake) ja antikvargil on barüonlaeng olemas (kvargil 1/3 ja antikvargil -1/3). Elektroni kvantseisund Peakvantarv: n (eristab seisulaineid) Kõrval- ehk orbitaalkvantarv: l (määratleb orbitaallaineid ja määrab ka elektroni orbitaal-impulsimomendi L) ja Magnetkvantarv: ml (määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis) Spinn: s (vajalik kvantseisundi kirjeldamiseks) Elektroni kvantseisundi aatomis määravad kindlaks eelpool nimetatud neli kvantarvu. 4 Pauli keeluprintsiip (ehk tõrjutusprintsiip) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip
Pilet 3 1. dünaamika põhivõrrand dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Faraday induktsiooni seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seaduse sõnastas 1831. aastal inglise füüsik Michael Faraday. 3. Harmooniliselt võnkuva keha kiirus ja harmoonilise õnkumise energia harmooniline liikumine (ingl
Vektorkorrutise distributiivsusest lähtudes järeldub, et ühes punktis rakendatud jõudude summa moment võrdub liidetavate jõudude momentide summaga M=M1+M2+... Ka telje suhtes määratud momendi suhtes kehtib sama võrdus. Jõud millega kaks ainepunkti üksteist mõjutavad, asuvad samal sirgel, on suuruse poolest võrdsed ja suunalt vastupidised. Nende summa on alati null, nii ainepunkti kui ka telje momendi puhul. Ainepunkti impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus Punkti impulsimoment defin analoogiliselt punkti jõumomendiga. Impulsimoment on liikumishulga moment. L=m[rv], kus r on keskpunktist tõmmatud raadiusvektor. Võime kasutada ka impulsi õla valemit- l=rsin(alfa). Nüüd saame, et L=lp=rmvsin(alfa). Impulsimomendi tuletis aja järgi on võrdne jõumomendiga, nii nagu impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile rakendatud jõuga. Impulsimomendi jäävuse seadus järeldub sellest, et
Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Wk=mv2/2 6)Harmooniliseks võnkumiseks nim. Võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaanse võnkumis seaduspärasuse kaudu. TD I seadus Süsteemile antud soojushulga ning süsteemi poolt tehtav töö on võrdne antud süsteemi siseenergia muuduga.
muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et see keha asub jõudude väljas. 12. Energia jäävuse seadus. Koguenergia, kui kin ja pot liidame kokku. Kui süsteem on isoleeritud ja kõki seal mõjuvad jõud on konservatiivsed, siis koguenergia ajas on jääv. 13. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus. M=IE, Newtoni II, M=r x F, I=(summamärk)... See on Newtoni II seadusega analoogiline seadus pöördliikumisel. Seadus: Impulsimomendi muutus on võrdeline jõumomendiga ja toimub jõumomendi suunas. See väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti 14. Impulsimoment ja tema jäävus. L=r x p, L=Iw(omega), summa on jäävsuurus, kui on isoleeritud. Impulsimoment näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele
sellist olekut ei muuda. II-seadus - keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F pöördvõrdelised F tema massiga M. a= m III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul)
annaabi.ee 
