................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith'i diagrammiga ning määrata selle abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 2 TÖÖVAHENDID Lainejuht koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn. 3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 3. Määrasin poollainedipooli resonantssagedus, mõõtes dipooli pikkuse l ning arvutades selle alusel sageduse: Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b.) Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning arvutasin generaatori poolt edastatava signaali lainepikkust
pindtihedusega laetud sfäärilise pinna sisemuses puudub väli. 5. Elektrivälja tugevuse vektori E tsirkulatsioon. Elektrostaatilised jõud on konservatiivsed jõud ja konservatiivsete jõudude töö kinnisel teel on võrdne nulliga. - Vektori tsirkulatsioon. Kõiki välju, mille tsirkulatsioon on võrdne nulliga nim potentsiaalseteks väljadeks. 6. Potentsiaal, ta seos vektoriga E. 7. Elektriline dipool. dipooli elektriline moment Dipooli potentsiaal: Üldisem kuju : Dipooli käitumine välises elektriväljas. Kõigepealt leiame dipooli potentsiaali. Seda saame leida laengute süsteemiga. Dipooli potentsiaalne energia on arvutatav . Süsteem on stabiilses tasakaalulises asendis kui energia on minimaalne . Dipooli energia on minimaalne kui dipool on suunatud piki välja. Kui tingimusi ei ole
Nagu hiljem näeme, võib elektriväli mõnedel juhtudel käituda pöörisväljana. Selle loogika järgi pole võimatu, et magnetväli (tavaliselt pöörisväli) võiks ka allikväljana esineda. Neid allikaid otsivad füüsikud juba mitukümmend aastat, kuid seni tagajärjetult. Et seletada püsimagnetit tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Magnetvälja kirjeldavad suurused. Asjaolu, et magnet esineb alati dipoolina, ei luba väljatugevusena kasutada tavapärast kehale mõjuva jõu ja laengu suhet. Magnetpulgale mõjub alati jõupaar, mis püüab pöörata dipooli väljasuunaliseks. Järelikult tuleb väljatugevus määrata jõumomendi abil, viimane aga sõltub dipooli orientatsioonist välja suhtes. SI-
Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab algusesse ja see ajavahemik on 2l/v, seejuures pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. 9 Kuidas näevad välja pinge ja voolu jaotuste graafikud lühisreziimis? 10 Pinge/voolu jaotuste graafikud ja sisendtakistus avatud veerandlaineliini korral. 11 Mis on dipooli resonantssagedus? Kuidas sõltub resonantssagedus dipooli pikkusest? mida pikem on dipool, seda väiksem on resonantssagedus 12 Dipooli suunadiagramm. Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi sõltuvalt suunast Directional suunadiagramm on teatud suunaomadustega antenn nagu näiteks dipoolantennil (vt joonis üleval). Teatud suundades on kiirgus väga nõrk (dipooli tippude suunal), teistes suundades aga suur 3 ELEMENTAARNE VÕREANTENN 1.Mida kujutab endast võreantenn? 2. Mis on koherentsed allikad? 3
Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi). Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekulidevahelise mõju suurenemist. Polaarse ja mittepolaarse molekuli teineteisele lähenemisel tekitab polaarse molekuli püsiv dipool mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga.
juures. See on homogeenne elektriväli. Iga reaalset pinda, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 8. Kasutades joonist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja potentsiaali vahel. 9. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käitub iga raadioantenn. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator. Vaatame homogeenset elektrivälja. Tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Seejärel liikumine lakkab. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks.
8. Potentsiaali gradient.Väljatugevus kui potentsiaali gradient. Potentsiaali gradient näitab potentsiaali juurdekasvu pikkusühiku kohta suunas, kus juurdekasv on suurim ning see on alati risti ekvipotentsiaal pinnaga (pind kus pot. on sama). E=Ei, gradient on suunatud x-telje vastassuunas. Väljatugevuse arvutamine potentsiaali kaudu: E=−grad φ ∂φ/∂x = ∂/∂x* (-E*x)=-E x-telg ja E peavad olema samasuunalised. 9. Dipool. Dipooli elektriväli (potentsiaal ja väljatugevus kaugel dipoolist). Dipoolis on sama palju + ja - laenguid. Nende vaheline kaugus on l. Dipooli iseloomustab dipoolmoment. Dipoolmoment on vektor, mille moodul leitakse p=q*l (laengu absoluutväärtus korda kaugus). Ühik on kulon * meeter (C*m). Suund miinuselt plussile. Dipoolmoment on ka aatomitel ja molekulidel , kus pole ainult 2 punktlaengut, vaid on mitu, pos ja neg laengu kese on nihkunud.
mis ongi päikese korpuskulaarne kiirgus. Miks ja kuidas see tuul puhub? päikese ja teiste tähtede temperatuur on kõrge, siis on nende koostisse kuuluvate gaasilise aine aatomid elektriliselt laetud ehk ironiseeritud. Ioonide liikumisel tekib aga elektrivool, millega kaasneb alati magnetväli. Päikese sees tekitab tema ümber suhteliselt korrapärase magnetvälja, mis sarnaneb kahe poolusega püsimagneti ehk dipooli tekitatud väljale. Aga sisemiselt segadusest tingituna on see ikkagi muutlik. Neid ebaregulaarsusi aitab omakorda tekitada päikese pöörlemine. Tema ekvaatorilähedased alad teevad täispöörde 25 maise ööpäevaga. 70. laiuskraadil kulub selleks juba 33 ööpäeva. Peale magnetvälja tugevuse muutub ka selle polaarsus magnetiline põhja- ja lõunapoolus vahetavad omavahel asukohta. Polaarsuse muutumine leiab aset siis, kui magnetvälja tugevus muutub eelnevalt ebatavaliselt nõrgaks
aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturn Saturnil on olemuslik magnetväli, mis on lihtne, sümmeetriline kuju-magnetilise dipooli. Tema tugevus ekvaatoril - 0,2 gaussi umbes 1 / 20 kui väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui Jupiteri. See magnetosfäär on tõhusaks kaiteks päikesetuulte osakestest Päikeselt. Saturni magnetosfäär, nagu Maa, toodab revonit. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmo
Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on). Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond. PoIe olemas uksikuid magnetpoolusi, magneetvilja allikas on alati dipooli kujuga. Magneti poolilamisel tekib kaks uut magnetit, rnillel kummalgi on kaks poolust. MagnetpooLuste vaheline ala on neutraalne. g lru-l-s-l Magnetviil ja j6ujoonte kokkuleppelist suunda niiitab magnetvtil jas orienteerunud magrnetn6ela p6hjapoolus. Seega on j6ujoonte suund magneti p6hj apooluselt l6unapoolusele . 5 H.siN
Dipooli elektriline moment p e = ql l - laengute vaheline kaugus, nn õlg 1 ql cos 1 pe cos 1 pe r = = = p e = q l 4 r2 4 r2 4 r 3 3c (1 + 3 cos 2 ) 1 p E = -grad dipooli elektrivälja üldvalem E = 4 0 r 2 1 2 pc 1 p dipooli teljel - E = dipooliga ristuval teljel E = 3c 4 0 r 3 4 0 r A = W p = q W p = -p c E Energia on minimaalne
ultraviolettkiirgus, kes abistas elektronid hüppas üle lõhe. Ajalugu 1886, Hertz arenenud Hertz antenni vastuvõtja. This is a set of terminals that is not electrically grounded for its operation. See on kogum, terminalid, mis ei ole elektriliselt maandatud, selle toimimiseks. He also developed a transmitting type of , which was a center- fed driven element for transmitting radio waves. Ta on töötanud ka edastava tüüp dipooli antenn, mis oli kesklinnas toidetud sõidetakse osa edastamise UHF raadiolainete. These antennas are the simplest practical antennas from a theoretical point of view. Need antennid on lihtsam praktilise antennid alates teoreetilist seisukohta. Surm on 36-aastane. Aastal 1892, infektsioon diagnoositi (pärast hooaeg raske migreeni) ja Hertz läbis mõne tegevuse parandamiseks haigus. He died of at the age of 36 in , Germany in 1894, and was buried in Ohlsdorf, Hamburg at the Jewish cemetery
põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). Poolused – piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvälja jõujooned. Jõujooned – mõttelised jooned, mis kujutavad magnetvälja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha ümritsevas alas magnetvälja jõujooni, seda tugevam on selles piirkonnas magnetvälja mõju). Magnetpoolused Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond. Pole olemas üksikuid magnetpoolusi, magnetvälja allikas on alati dipooli kujuga. Magneti poolitamisel tekib kaks uut magnetit, millel kummalgi on kaks poolust. Magnetpooluste vaheline ala on neutraalne. Magnetvälja jõujoonte suund Magnetvälja jõujoonte kokkuleppelist suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Seega on jõujoonte suund magneti põhjapooluselt lõunapoolusele. Maa magnetvälja ja püsimagneti magnetvälja jõujooned Magnetilise vastastikmõju seadus
10.7 Elektrivälja graafiline kujutamine 10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste. Selle geomeetriline tähendus 10.8b Gaussi teoreem 10.8c Gaussi teoreemi rakendus: lõpmata pika, ühtlaselt laetud varda tekitatud elektrivälja tugevuse arvutamine. 10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12
asümmeetriline molekulisisene laengute jaotus Dipoolmoment µ = q x µ (D, debai) Permanentne dipool = dipool Dipoolid võivad interakteeruda: ·laengutega ·teiste dipoolidega Dipoolide osalusel interaktsioonid sõltuvad dipoolide orientatsioonist ja on lühema ulatusega, kui laeng- laeng interaktsioonid van der Waalsi interaktsioonid - indutseeritud dipoolide osalusega interaktsioonid, dispersioonijõud Polariseeritavad molekulid Välise elektrivälja toel esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks Dispersioonijõud tekivad juhul kui kaks molekuli sünkroniseerivad oma elektrontiheduse fluktuatsioonid Eeltoodud interaktsioonid on teravalt sõltuvad molekulidevahelisest kaugusest (ingl. short range interactions) ja on efektiivsed ainult juhul kui molekulid asetsevad teineteisele väga lähedal Molekulide tõukumine van der Waalsi raadius Vaatame olukorda, kus molekulide või aatomite vahel ei moodustu kovalentset sidet
muutub elektrivälja asetatavaks elektriliseks dipooliks l*q=p- dipoolmoment- see on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes ja on võrdeline väljatugevusega p=d*E .. d nim molekulide elektronpolariseerituseks. mida suurem on välise väljatugevuse E, seda suurem on ka molekuli elektronpolariseeritus. piirjuhul on kõigil molekulidel dipoolmomendi vektorid samasuunalised välise elektrivälja vektoriga. sellist dipooli ,mis paigutub kergesti välise välja suunas, nim pehmeks dipooliks kuna nihke suurus l sõltub välise välja tugevusest. polarisatsiooni, mis on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes välise välja mõjul nim elektronpolarisatsiooniks. kui molekul on asümmeetiline, siis sellise molekuli puhul dipoolmoment välisest väljast ei sõltu ja neid nim jäikadeks dipoolideks . polariseerumine toimub jäikades dipoolides sel viisil, et ümber paigutub
ja suurusest. Elektrontiheduse jaotus molekulis pole staatiline, pidevalt toimub elektrontiheduse fluktuatsioone; ühes või teises molekuli osas on eleketrontihedus suurem või väiksem keskmisest. Kui 2 mittepolaarset molekuli satuvad kokku, siis nende dipoolmomendid kooskõlastuvad (+,-). See tekitab ka mittepolaarsetes molekulides ajutusi dipoolmomente. Ühe molekuli ajutine dipool tekitab (indutseerib) teises molekulis energeetiliselt soodsa dipooli. Kahe mittepolaare molekuli vaheline energia sõltub molekulide polariseeritavusest ja molekulidevahelisest kaugusest r. 1.Mida suurem on elektronide arv molekulis, seda suurem on dispersiooni interaktsioon. 2.Sfäärilise sümmeetriaga molekulides on interaktsioon nõrgem kui analoogilistes mittesfäärilistes molekulides. 3.Kõik molekulid, nii mittepolaarsed kui ka polaarsed, on omavahel Londoni vastasmõjus. Suured anioonid on kergemini polariseeritavamad
Elektriväljatugevus on elektrivälja jõukarakteristik ja potensiaal energiakarakteristik. 9. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. Looduslikud aineosakeste isoleeritud süsteemid on elektriliselt neutraalsed, mis on energeet- iliselt minimaalse energia seisund. Ainult elektrilides vastasmõjus olev süsteem poleks püsiv. 1)Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator. 2)Homogeenses E-väljas tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. 3) Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. 10. Mis on polarisatsioonivektor
Elektriväljatugevus on elektrivälja jõukarakteristik ja potensiaal energiakarakteristik. 9. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. Looduslikud aineosakeste isoleeritud süsteemid on elektriliselt neutraalsed, mis on energeet- iliselt minimaalse energia seisund. Ainult elektrilides vastasmõjus olev süsteem poleks püsiv. 1)Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator. 2)Homogeenses E-väljas tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. 3) Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. 10. Mis on polarisatsioonivektor
elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Samanimelised laengut tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. 5. Elektrivälja jõujooned, punktlaengu, dipooli ja tasandi elektriväli. Elektrivälja suund ühtib proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Punktlaeng elektriväljas
· aja jooksul "puu" kasvab kuni dielektriku täieliku läbilöögini · isolatsiooni riknemise kiirus sõltub osalahenduste intensiivsusest ja dielektriku materjalist 40. Vedeliku läbilöögi mehhanism Põhilised isoleervedelikud on mineraalsed ja sünteetilised õlid, trafoõlid. Vedeliku läbilöögimehhanism ei ühti gaaside läbilöögiteooriaga: · molekulide lähedus · suurem viskoossus · lisandite oluline mõju Lisandid: · tahked · vedelad · gaasilised Joonis 3.4 Dipooli liikumine ebaühtlases väljas ja sillakeste tekkimine Sillakesed · Dipooli positiivsed ja negatiivsed laengud on võrdsed ja ühtlases väljas selline dipool ei liigu. · Mitteühtlases väljas on nende laengute asukohas väljatugevus erinev ja suurema tugevusega väljas asuvale dipooli otsale mõjub suurem jõud. · Kuna tahke lisandi dielektriline läbitavus on suurem kui õlil (T = 7..8, õ = 2,2 ), hakkab dipool liikuma suurema väljatugevuse suunas.
▪ Kui side tekib kahe ühesuguse elektronegatiivsusega aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt. Sellist sidet nimetatakse mittepolaarseks. ▪ Kui sidet moodustavate aatomite elektronegatiivsused erinevad, on ühine elektronpilv tõmmatud elektronegatiivsema aatomi poole. Viimane saab osalaengu ning vähem elektronegatiivne aatom osalaengu . Tegu on polaarse sidemega. ▪ Polaarset sidet võib vaadelda kui dipooli (kahest võrdse erinimelise laenguga ja osast koosnev süsteem). ▪ Dipooli iseloomustab dipoolmoment , kus on osalaengute vaheline kaugus. Dipoolmoment on vektoriaalne suurus, mille ühikuks on denye (D). Mida suurem on sideme dipoolmoment, seda polaarsem on side. ▪ Paljuaatomilises molekulis on mitu keemilist sidet, mis on enamasti kõik polaarsed. Molekuli summaarne dipoolmoment on võrdne molekuli kõikide sidemete dipoolmomentide vektorsummaga
tugevus ja dielektrikuskaod. . Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (nt vesinik, inertgaasid). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest,mille positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti ( nt tekstoliit).Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, st süsteemi, kus kaks võrdset vastasmärgilist laengut asuvad üksteisest teatud kaugusel. Dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, elektriline tugevus ja dielektrikuskaod. 1.1.1 Dielektrikute polarisatsioon Polarisatsioon on üks põhiline dielektrikus elektrivälja mõjul toimuv protsess, mis on seotud laengute piiratud nihkumise või diapoolide orienteerimisega elektrivälja mõjul.
Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi juures. See on homogeenne elektriväli. Iga reaalset pinda, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 67. Kasutades joonist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja potentsiaali vahel. 68. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käitub iga raadioantenn. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator. Vaatame homogeenset elektrivälja. Tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Seejärel liikumine lakkab. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole.
seadus.Gaussi magnetismi seaduse kohaselt magnetilise induktsiooni B pindala (st magnetivoog) läbi mistahes kinnise pinna S on võrdne nulliga. See tähendab, et magnetilise voo jõujooned moodustavad alati kinniseid jooni. See on lahutamatult seotud magnetvälja allikaga magnetilise dipooliga. Magnetilise dipooli jaoks mistahes kinnise pinna korral on põhjapooluselt välja suunatud magnetiline voog võrdne lõunapoolusele siseneva vooga. Dipoolsete allikate jaoks on koguvoog alati null. Kui eksisteeriks magnetiline monopoolne allikas (st vaba magnetiline laeng), siis sel juhul saaksime tulemuseks nullist erineva integraali üle kinnise pindala. Tänaseni teadaolevalt vabu magnetilisi laenguid füüsiliselt ei eksisteeri.
kattumisaste. Kattuda saab ainult 2 orbitaali. Orbitaali +¿¿ kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik osalaengu . Tegu on polaarse sidemega. maksimaalne kattumine. Lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust saab eristada Polaarset sidet võib vaadelda kui dipooli (kahest võrdse erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid. +¿¿ -¿¿ -side (loe: sigma-side) kõige tugevam, erinimelise laenguga ja osast koosnev orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat süsteem). sirget mööda
lõunapoolusele) ja nagu elektrostaatikaski, ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad. Pooluste vahel mõjuvaid jõude saab kirjeldada Coulomb'i seaduse tüüpi seosega: 68 kus ja tähistavad magnetlaenguid. Sellise ühikute süsteemi, kus m väljendab magnetlaengut, võttis kasutusele Gauss (magnetiline CGSM-süsteem). Paraku sellega analoogia piirdubki. Kui elektrilise dipooli poolitamisel saame kaks sõltumatut laengut (positiivse ja negatiivse), siis magnetpulga poolitamisel saame kaks väiksemat, kuid samade omadustega magnetpulka, milledel mõlemal on nii põhja- kui ka lõunapoolus. See tõestab, et magnetlaenguid tegelikult ei eksisteeri ning tegu on sootuks teist tüüpi nähtusega. CGS-süsteem kirjeldab magnetjõude analoogiliselt elektrijõududega Magnetpulga ja elektrilise dipooli erinevus:
Kui pinna poolt piiratud ruumis laengud puuduvad, siis on voog võrdne nulliga. Sel juhul lõikab väljaspool pinda asuvate laengute poolt tekitatud väljatugevuse iga joon pinda paarisarv korda, väljudes pinnast niisama palju kordi, kui ta sellesse sisenes. Kokku võtte on iga joone panus voogu võrdne nulliga. Kui laeng on kinnise pinna sisemuses jaotunud pidevalt ruumitihedusega , siis tuleb Gaussi teoreem kirjutada kujul: 36. Elektrilise dipooli mõiste Lineaarseks elektriliseks dipooliks nimetatakse kahest ühesuurusest, vastandmärgilisest laengust koosnevat süsteemi. Dipooli õlaks nimetatakse vektorit, mis viib negatiivse laengu keskmest positiivse laengu keskmesse. Dipoolmomendiks nimetatakse dipooli positiivse laengu ja dipooli õla korrutist. P=dq Polaarseks (mittepolaarseks) nimetatakse niisuguse molekuli, mille summaarne dipoolmoment erineb nullist (võrdub nulliga). 37. Dielektriku polarisatsioon
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
magneetilisteks osadeks, millest igat kasutatakse informatsiooni kodee- rimiseks üheks ainsaks binariks. Algselt olid need osad paigutatud horisontaalselt, kui 2005. aasta alguses, muudeti nende paigutus nii, et nad olid risti. Magneetilise materjali omadus võimaldab igal magneetilisel osal koosneda mitmetest tuhandetest magneetilisest terakestest. Magneetiline terake on tavaliselt 10 nm suurus ja iga moodustab ühe magneetilise ala. Iga magneetiline piirkord moodustab magneetilise dipooli, mis tekitab lokali- seeritud magneetilise välja selle juures. Kirjutaja tekitab tugeva magneetilise välja, magnitiseerides väikese piirkonna. Esimesed HDD-d kasutasid elektromagnetit, et nii lugeda kui magnetiseerida kasutates elektromagneti sisselaskmist. Hiljutisemad sisselaskmis peade versioonid olid MIG-i (Metal in Gap) pead ja õhukesed filmi omad. Andmete vahede vähenedes, kasutasid lugemise pead MR-i (Magnetoreistancei); magneetilise jõu suurenedes plaadil, kohandus ka lugejapea
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜS...
aatomi vahel võrdselt - täpselt kahe tuuma vahel. See on mittepolaarne side (H2, O2, N2 jt). Aga kui sidet moodustavad aatomid elektronegatiivselt erinevad, siis on ühine elektronpilv tõmmatud elektronegatiivsema aatomi poole. Elektronegatiivsemal aatomil on seetõttu negatiivne osalaeng -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng +. See on polaarne side. Polaarset sidet võib vaadata kui dipooli e. kahest võrdsest, kuid vastasnimeliste laengutega osast koosnevat süsteemi. - + iseloomustatakse dipoolmomendiga: - + = x l [ D ] - Denye l - tsentritevaheline kaugus
28. Mis on elektrongaas? Metallilise sideme valentselektronid. 29. Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? leelismetallid 30. Kirjelda keemilist sidet argoonis? Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. 31. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuutid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? 32. Kirjelda vesiniksidet? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side, millest võtab osa vesiniku aatom (0-H, N-H), asub koosmõjju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega O, N, F või Cl. 33. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? veiniksidemed 34. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? Täpse sulamistäpi puudumine
ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise (tekivad indutseeritud laengud). Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli.Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis. Ta näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud antud keskkonnas väiksem kui vaakumis =F0/F Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest.Kui paigutada dipool homogeensesse elektrivälja, satuvad dipooli moodustavad laengud +q ja q suuruselt võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsin. Tekib moment M=pEsin. Senjettdielektrikud- prototüübiks nn. Seignette'i sool (KNaC4H4O6 4H2O), ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Piesoelektrikud- kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel. See nähtus
. Kui poolusi on kaks, siis nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Näiteks vee molekul. Polaarsetes dielektrikutes on molekulid tavaliselt orienteeritud korrapäratult. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja, muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab dipoolmomente korrastada, s.t. elektrivälja mõjul muudavad molekulid oma asendit. Polariseerumise käigus elektriväli nõrgene. Dipoolmoment p on vektor, mille suurus on qd ja suund dipooli negatiivselt laengult positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Tähis ε. (Suurust nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ) Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune Eriomadustega dielektrikud: 1
Näiteks võiks olla Ar, inertgaas, mis ei saa moodustada tugevaid sidemeid, sest tema välimine elektronkiht on täidetud. Isoleeritud Ar aatom omab täiusliku kerakujulist negatiivse laengu jaotust ümber positiivse tuuma. Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. Et moonutus elektronpilve jaotuses on väga väike, siis resulteeruv dipool on väike ja tekkiv side väga nõrk. Dipoolne side võib tekkida läbi indutseeritud dipoolide, kui side läbi indutseeritud dipooli ja polaarse molekuli, (mis kujutab endast pidevat dipooli), ja kui side kahe polaarse molekuli vahel. Vesinikside on sekundaarse sideme alaliigiks ja toimub molekulide vahel, kus üheks komponendiks on vesinik. Vastavalt ülaltoodule vaatleme järgnevalt sekundaarse sideme
b. dipool indutseeritud dipool vastastikmõju 4. vesinikside Väga nõrgad molekulide vahelised jõud (dipool dipool, dispersioon, induktsioon) on tuntud ka kui van der Waalsi jõud. van der Waalsi jõud kahanevad kaugusega väga kiiresti, eriti olulised on nad tugevasti kokkusurutud gaasides, vedelikes, aga ka molekulvõrega kristallides. Ioon dipool vastastikmõju Molekulid, millel on nullist erinev dipoolmoment, orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots on suunatud iooni poole. Näide: Ioon dipool vastastikmõju tõttu toimub soolade lahustumine vees (polaarses lahustis) ja toimub ioonide hüdratatsioon. Ioon dipool vastastikmõju stabiliseerib süsteemi. Vastasnimeliste laengute tõmbumine hoiab sellistes ainetes molekule koos. Mida polaarsemad on molekulid ja mida suurem on iooni laeng, seda tugevamini nad tõmbuvad. Antud juhul sõltub vastastikmõju energia iooni laengust (z), molekuli dipoolmomendist (.)
paigutuse poolest, nt teemant ja grafiit on süsiniku faasid. Omaette faasi võib moodustada ka homogeenne segu, nt pronks (vase ja tina sulam). Kondenseeritud faas – vedel või tahke faas. Peamine kondenseeritud faasi teket mõjutav toime on elektrostaatiline toime, mida kirjeldab Coulomb’i seadus: Ep = q1q2/4€0r kus Ep – potentsiaalne energia; q1,q2 – laengud; r – laengute vaheline kaugus; €0 – vaakumi dielektriline läbitavus Iooni ja dipooli vastastikmõju Kui kahest sarnasest ainest üks on teisest polaarsem, siis polaarsemal on üldiselt kõrgem keemistemperatuur. Nt orto- ja para-diklorobenseen. O- diklorobenseen on polaarne, p- pole. O-d’s on dipoolide vastastikmõju suurem: see isomeer keeb kõrgemal temperatuuril Dispersioonijõud e Londoni jõud – kõigi molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tekkepõhjused on kvantmehaanilised. Dispersioonijõud
aatom kannab positiivset (d+), teine negatiivset osalaengut (d-), st esineb sideme dipool. Millest polaarsus tuleneb? Polaarsus tuleneb seostunud aatomite erinevast elektronegatiivsusest. Elektronegatiivsus (elektronafiinsus) on aatomi võime tõmmata sideme elektrone enda poole; suhteline suurus. Elektronegatiivsus sõltub · tuuma efektiivsest laengust · orbitaalide hübridisatsioonist · asendajate mõjust Millal polaarne molekul omab püsivat elektrilist dipooli, s.o. + ja - osalaenguga tsentreid? kui molekulis esinevad sideme dipoolid (polaarsed sidemed) kui aatomite paigutus tingib erineva osalaenguga tsentrite kujunemise. Apolaarne side - samade aatomite või lähedase /võrdse elektronega- tiivsusega aatomite vaheline side Apolaarne molekul - molekulis pole d+ ega d- tsentrit, kuna * molekulis pole sideme dipoole * molekulis esinevad sideme dipoolid, kuid aatomite paigutuse tõttu
energiaga 25ºC juures? Samas suurusjärgus 41. . Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 42. 43. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 44. Null(O=-0,66 , H=+0,33 H=+0,33) 45. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? 46. Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipool moment( muuta polaarseks) nimetatakse polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Nad mõlemad jagavad elektronpaari ning sidemete pikkused on fikseeritud 50. . Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20kJ/mol 51. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 52. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Nukleiinhapped,sahhariidid ja valgud 53. Miks peavad valgud olema makromolekulid? 54
1. 7. Avogadro seadus kõikide gaaside võrdsed ruumalad mida kõrgem on mittepolaarse molekuli polariseeritavus. N: kovalentne side vesinik kloriidi molekuli puhul kujutab endast sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. dipooli. Negatiivne laeng on nihkunud Cl poole. Dispersiooni jõud (Edisp), tekkib lähenevate aatomite või Gaasiliste molekulid koosnevad avogadro seaduse kohaselt kahest Side on seda polaarsem, mida rohkem erinevad elementide molekulide elektronide sünkroonse liikumise tõttu. aatomist. N: Cl2;O2;H2 jne. Ühe mooli gaasilise aine ruuala elektronegatiivsused
kuuluvad kõik gaasid ning osa vedelikke ja tahkeid aineid. Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- vinüülkloriid, tekstoliit). Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, s.t. süsteemi, kus kaks võrdset vastasmärgilist laengut asuvad üksteisest teatud kaugusel. Dielektrikut iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, dielekt- rikuskaod ja elektriline tugevus. Neid dielektriku omadusi iseloomustavad suhteline dielektriline läbitavus , eritakistus , kaonurga tangens tan ja läbilöögitugevus El. Nende näitajate sisuga tutvume järgmistes alapunktides. 47) Pooljuhid ja nende kasutamine
Proust 1799) N. vett piirkond nihut-d tug-ni elektrone siduva, elektroneg-ma elem-i tingimustest on erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. a) 2H2+O2=2H2O poole tekib polaarne side. 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja oleku võrrand. b) 2H2+O2=2H2O+O2 N: kovalentne side HCl moki puhul kuj-b endast dipooli. Neg-ne Rõhk (P), ruumala (V), temp (T) nende kogus määr. gaasi oleku. c) loodusliku vee puhastamisel laeng on nihk-d Cl poole. Seos gaasioleku parameetrite vahel on gaasi olekuvõrrand, mis See seadus kehtib aurude ja vedelike puhul. Sellised ained, mille Side on seda pol-m, mida rohkem erin-d elem-de elektroneg-d. ideaalgaasi puhul on järgm: P*V=nRT
= 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Vastus: Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment (muuta ta polaarseks), nimetatakse polariseeritavateks. 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Vastus: Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele). 2. sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? a) 20 kJ/mol b) 200 kJ/mol c) 0,2 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina:
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. Ja dipool tähendab sellist ainet (molekuli, ühendit, vasseverit), millel on molekulis aatomitel miniosalaengud (näiteks süsinikmonooksiid Ol on kerge neg laeng). EHK elektriväli tekitab ühendis polaarsust. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. Side moodustub läbi kahe aatomi ühise elektronpaari. 2. Kovalentse ja vesiniksideme pikkused on fikseeritud suurused, erinevalt mittekovalentsest 40
ionosfääri vahel on ca 200 oomi, pinge 250-300 kV. Elektrivälja atmosfääris hoiavad alal pilved. Nimelt toimub pilvedes osakeste (vee- ja jääpiisad) elektriseerumine, seejärel vertikaalse tsirkulatsiooniga laengute ümberjaotumine ja teatud osa negatiivsete laengute langemine koos sademetega aluspinnale. Kõige paremini ioniseeruvad veetilgad ja jääkristallid kõrge vertikaalse arenguga pilvedes. Langev veetilk või rahetera muutub atmosfääri elektriväljas dipooliks, dipooli alumine osa omandab positiivse, ülemine negatiivse laengu . Langeva veetilga või rahetera teele jäävad õhus hõljuvad väiksed neutraalsed veepiisad, mis võivad liituda langeva suurema osakesega, aga võivad ka põrkuda ja omandada positiivse laengu. Langev veetilk või rahetera ise omandab peale sellist põrget negatiivse laengu ja annab selle pärast mahalangemist edasi aluspinnale. Seega toimivad pilved elektrigeneraatoritena, aluspinna ja ionosfääri vahelise eelktrilise
33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. välise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. Ja dipool tähendab sellist ainet (molekuli, ühendit, vasseverit), millel on molekulis aatomitel miniosalaengud (näiteks süsinikmonooksiid Ol on kerge neg laeng). EHK elektriväli tekitab ühendis polaarsust. ' 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. Side moodustub läbi kahe aatomi ühise elektronpaari 2
pöörisväljana. Selle loogika järgi pole võimatu, et magnetväli (tavaliselt pöörisväli) võiks ka allikväljana esineda. Neid allikaid - nn. magnetmonopole otsivad füüsikud juba mitukümmend aastat, kuid seni tagajärjetult. Et seletada püsimagnetit (näiteks magnetpulka), tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Jõujooned magnetpulgas ja elektrilises dipoolis. Pöörake tähelepanu joonte suunale pulga sees. · Elektrivälja tugevus dielektrikus ning laetud juhi lähedal: praktilised järeldused. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda
pöörisväljana. Selle loogika järgi pole võimatu, et magnetväli (tavaliselt pöörisväli) võiks ka allikväljana esineda. Neid allikaid - nn. magnetmonopole otsivad füüsikud juba mitukümmend aastat, kuid seni tagajärjetult. Et seletada püsimagnetit (näiteks magnetpulka), tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Jõujooned magnetpulgas ja elektrilises dipoolis. Pöörake tähelepanu joonte suunale pulga sees. · Elektrivälja tugevus dielektrikus ning laetud juhi lähedal: praktilised järeldused. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
