SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste ...
54,39 R. Ütsmüts 2002 3.55,67 M. Metsma 2001 3.57,65 S. Treufeld 2003 (3.58,62) V. Koselev 2001 3.59,51 R. Rünk 2002 Meeste 5000 meetri jooks 2001-2004 13.46,61 P. Loskutov 2001 14.23,63 M. Pirksaar 2001 (14.36,77) V. Koselev 2002 14.43,67 K. Tiislär 2001 14.48,73 A. Saveljev 2004 14.53,5 T. Tarm 2002 14.58,65 R. Ütsmüts 2002 15.01,57 H. Sarapuu 2002 15.03,73 E. Kilki 2004 15.11,84 S. Tserepannikov 2003 3 Meeste 10 000 meetri jooks 2001-2004 (30.37,72) V. Koselev 2002 30.45,58 P. Loskutov 2001 31.25,78 M. Pirksaar 2003 31.32,13 T. Tarm 2002 31
Michael Jackson (1958-2009) Saveljev Elisaveta ja Filtšenkova Juliana 9a Kes on Michael Jackson? Michael Joseph Jackson - legendaarne ameerika näitleja, võitja tiitli "King of Pop", tantsija, laulukirjutaja, filantroop, ärimees 13 korda on kantud Guinessi rekordite raamatusse Ta sündis 29. august 1958 Michael Jackson Lapsepõlv Michael oli 7. ja 9 last. Jackson väitis, et tema isa korduvalt alandatud teda moraalselt ja füüsiliselt. Ajal lugu vägivalda laste, laulja kattis oma näo käega ja hakkas nutma Pere Michael Jackson oli abielus kaks korda. Alates 1994-1996 oli ta abielus Lisa Marie Presley tütar Elvis Presley. Novembris 1996, pärast lahutavad oma esimese abikaasa, Jackson abiellus Debbie Rowe, kellega tal oli kaks last: poeg - Prince Michael Joseph Jackson, ja tütar - Paris-Michael Katherine Jackson. Jackson on alati püüdnud varjata oma perekonna ajakirjandus...
Michael Jackson (1958-2009) Saveljev Elisaveta ja Filtsenkova Juliana 9a Kes on Michael Jackson? Michael Joseph Jackson - legendaarne ameerika näitleja, võitja tiitli "King of Pop", tantsija, laulukirjutaja, filantroop, ärimees 13 korda on kantud Guinessi rekordite raamatusse Ta sündis 29. august 1958 Michael Jackson Lapsepõlv Michael oli 7. ja 9 last. Jackson väitis, et tema isa korduvalt alandatud teda moraalselt ja füüsiliselt. Ajal lugu vägivalda laste, laulja kattis oma näo käega ja hakkas nutma Pere Michael Jackson oli abielus kaks korda. Alates 1994-1996 oli ta abielus Lisa Marie Presley tütar Elvis Presley. Novembris 1996, pärast lahutavad oma esimese abikaasa, Jackson abiellus Debbie Rowe, kellega tal oli kaks last: poeg - Prince Michael Joseph Jackson, ja tütar - Paris- Michael Katherine Jackson. Jackson on alati püüdnud varjata oma perekonna ajakirjandus ja fännid: välimus...
Tartu Annelinna Gümnaasium AK-47 AUTOMAAT Referaat Elisaveta Saveljev 10R Juhendaja õp. Marko Tiirmaa Tartu 2012 1 SISUKORD SISUKORD………………………………….2 SISSEJUHATUS………………………….....3 1. AK-47. MIS SEE ÜLDSE ON?.......... …...4 1.1.ÜLDINFO.......………...……………..4 1.2.ISELOOMUSTUS.………...………...5 2. AJALUGU…………………………… ….5 3. KIRJELDUS............................
Vändra Gümnaasium ÕUNVILI ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL Uurimistöö Keit Saveljev 10a klass Juhendaja: õp Hille Arumäe Vändra 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ÕUN........................................................................................................................................3 HÜPOTEES.......................................................
väävel Kodus: Mõtle ja vasta vihikusse: Kas vulkaanide näol esinevat ohtu on võimalik vähendada, vältida? Lisamaterjalina saab kasutada: 27. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H., Geoloogia alused. Tallinn: Valgus 1987 28. Terra . Toimiva maapallo. Ihminen ja Ympäristö. WSOY. 1994 29. National Geographic 05.1984 Herculaneum, 12.1992 Volcanoes 30. EE köide 6 lk. 56 Maa geosfääride areng( saab näidata vulkaanilise aktiivsuse muutusi aja jooksul) 31. L. Saveljev. Jäljed kivil. RK" Teaduslik kirjandus" Tartu 1947 32. http://volcano.und.nodak.edu/
sealt järeldusi: kuidas elementaarosakesed liiguvad, palju kaaluvad, millise jälje jätavad. Ajalugu on pakkunud meile palju, mida saab kasutada ka tänapäeval nähtuste uurimiseks, tehnikat vaid kaasajastades. Nende osakeste uurimine tekitab mikromaailmaga sideme ning jätab sügava mulje, sest osakesed on väga väikesed ning palja silmaga nähtamatud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. G. Mjakisev ja B. Buhhovtsev ,,Füüsika 12.klassile" lk 117 2. J. Saveljev ,,Füüsika üldkursus" 3 osa. lk 367-370 LISAD Lisa:1
7. Esitage intensiivsuse maksimumi ja miinimumi tingimused difraktsioonivõre korral. 8. Mis on nurkdispersioon? Millest ta sõltub? 9. Seletage kõrgemat järku spektrite kattumist. 10. Milline on nulljärku maksimumi värvus? Miks? 11. Mis on lahutusvõime ja millest ta sõltub? 12. Milline on goniomeetri tööpõhimõte? 7 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 6. Kirjandus 1. Saveljev, I. Füüsika üldkursus III. Tln, “Valgus”, 1979, §§ 17, 21, 24, 25. 2. Uder, Ü. Füüsika II. Tln, TTÜ, 2006, § 19. 3. Korsunski, M.I. Füüsika III. Tln, ”Valgus”, 1967, §§ 15 – 17. 4. Halliday, D., Resnick, R., Walker, J. Fundamentals of Physics.–6th ed. New York, John Wiley & Sons, Inc., 2001, § 37-7. 8
voolutugevus, siis muutub ka voolu tekitatud magnetinduktsioon ja magnetvoog. Viimase muutus põhjustab juhtmes endas induktsiooni elektromotoorjõu, mida nimetataksegi endainduktsiooniks Induktiivsuse ühik on 1 H [henri]. Ühik on nime saanud USA füüsiku Joseph Henry järgi, kes 1832. aastal avastas endainduktsiooni. Kontuuri induktiivsus on üks henri, kui voolutugevus üks amper tekitab juhtme ümber magnetvoo üks veeber. 1 H = 1 Wb/A = 1 T · m2/A. Kasutatud kirjandus 1) Saveljev, I., Füüsika üldkursus II, Tallinn, Valgus, 1979 Isaacs, A. (editor), Dictionary of Physics, 4th ed, Oxford, Oxford University Press, 2003 2) Kudu, K., Üldfüüsika ülesannete kogu, 4. trükk, Tartu, Tartu Riiklik Ülikool, 1981 3) Harris, T., ,,How E-Bombs Work", 4) http://science.howstuffworks.com/e-bomb.htm/printable 5) www.miksike.ee 6) Õpilase entsüklopeedia 7) Õpilase teadusentsüklopeedia 8) D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia"
dm = dx Iseseisvalt tõestada nii integreerimise kui Steineri lause abil, et varda inertsimoment tema otspunkti suhtes on ml 2 I = . 3 6.7b Ketta inertsimoment Iseseisvalt tõestada, et homogeense ketta inertsimoment masskeset läbiva telje ja ketta tasandiga ristuva telje suhtes on mr 2 I = , 2 kus m on ketta mass ja r raadius. Vt. I. Saveljev. Füüsika üldkursus I, lk. 109-110. 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. Tuleme tagasi alapunktis 6.4 käsitletud lõplike mõõtmetega pöörleva keha juurde ja arvutame selle pöörlemise kineetilise energia. Jagame selle keha sarnaselt alapunktiga 6.4 üksikuteks massielementideks mi ja vaatleme neid kui punktmasse. Ühe sellise massielemendi kineetiline energia avaldub mi vi2 mi 2 ri 2 Ei = = . 2 2
läbib fookuse. Ka selle kiire peegeldus peab jõudma kujutise asukohta J. Seega joonistame esmalt optilise peateljega paral- leelse kiire peeglini ja seejärel peeglist kiire, mis läbib punkti J. Joonistatud kiir läbib peegli fookuse punktis, kus kiir lõikub optilise peateljega. 26 5 Kirjandus 1. Ü. Ugaste. Füüsika gümnaasiumile II. Avita, Tallinn, 1998. 2. T. Lukki. Füüsika.. Ilo, Tallinn, 2000. 3. I. Saveljev. Füüsika üldkursus 3. Valgus, Tallinn, 1979. 4. G. Mjakišev. B. Buhhovtsev. Füüsika 12. klassile, Valgus, Tallinn, 1989. 5. O. Mankin. Optika. TRÜ, Tartu, 1986. 6. G. Peets. Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks. Val- gus, Tallinn, 1984. 7. F. Pedrotti, L. Pedrotti. Introduction to Optics. Prentice Hall, New Jersey, 1992. 8. D. V. Sivuhin. Obštšii kurs fisiki. Optika. Nauka, Moskva, 1980. 9.D. Džankoli. Fisika 2. Mir, Moskva, 1989. 10. M. Laan. Optika
dipoolmoment on risti elektrivälja suunaga (θ = π/2) Valem: Π=-pEcosθ=-p*E Mittehomogeenses väljas mõjuvad dipooli laengutele üldiselt erineva suurusega jõud. Kui dipool on väike, võib jõude f1 ja f2 pidada ligikaudu kollineaarseteks. Mittehomogeenses väljas tõmbub dipool tugevama E poole. Näiteks on dipool asendis, kus +q’le mõjub suurem E kui - q’le. Seega mõjub dipoolile lisaks momendile veel jõud, mille mõjul nihutatakse dipooli elektriväljas. (täpsemalt Saveljev II lk 33, kas keegi saaks kirj, mul pole?) 11. Dielektrikud. Dielektrikute polarisatsioon. Polarisatsioonivektor. Dielektriline vastuvõtlikus. Tahkes kehas ja vedelikus võib osa elektronidest minna ühe molekuli juurest teise juurde ja sedaviisi mööda keha liikuda. Nende laengut nimetatakse vabaks laenguks. Ülejäänute laeng, mis ei saa lahkuda aatomi või molekuli asukohast , on seotud laeng. Vabade elektronide laeng sõltub ainest ja temperatuurist.
· Teise paari moodustavad peatasandid - tasandid, milles asuvate esemete kujutised süsteemis on esemetega ühesuurused. · Peatasandite lõikepunkte peateljega nim. peapunktideks. 95 Fookuste ja peapunktide asukohad on määratud süsteemi ehitusega, nende arvutamist võib vaadata Saveljevi õpikust (I. Saveljev. Füüsika üldkursus. Tallinn 1979, 3.kd., lk 25 - 45). Veel paar terminit: · peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus, · selle pöördväärtus on optiline tugevus. Peatasandid ja peapunktid. Esimesse peapunkti langev kiir väljub teisest esialgsega paralleelsena(kiire tegelik käik on kujutatud sinisega). Edasi on lihtne: teades fookusekaugust ning arvestades, et
üks ja sama. Need on võrdsed siis: Maa massi MM saab kätte just viimasest seosest. Kui me teame Maa orbiidi raadiust Ror ja Maa tiirlemisperioodi T, siis saab ära määrata ka Päikese massi Mp. Gravitatsioonijõud, mis eksisteerib Maa ja Päikese vahel, põhjustab Maa kiirenduse 2Ror ( = 2/T ). Järelikult: Siit ongi võimalik välja arvutada Päikese mass. Analoogiliselt saab nii arvutada ka teiste taeva- kehade massid. ( Saveljev 1978, 142-143 ). Joonis 25 K liigub K´ suhtes valguse kiirusega. Kehade mass kõverdab aega ja ruumi. See tuleneb sellest, et inertne mass ja raske mass on võrdsed ehk ekvivalentsed. Mass on keha inertsuse mõõt. See tähendab seda, et mida suurem on kehal mass, seda suuremat jõudu tuleb rakendada, et keha kiirust ( antud aja jooksul mingi kindla suuruse võrra ) muuta. Järelikult, kui K-s ( tavaruumis ) keha mass suureneb ( mitte liikumiskiirus
üks ja sama. Need on võrdsed siis: Maa massi MM saab kätte just viimasest seosest. Kui me teame Maa orbiidi raadiust Ror ja Maa tiirlemisperioodi T, siis saab ära määrata ka Päikese massi Mp. Gravitatsioonijõud, mis eksisteerib Maa ja Päikese vahel, põhjustab Maa kiirenduse 2Ror ( = 2/T ). Järelikult: Siit ongi võimalik välja arvutada Päikese mass. Analoogiliselt saab nii arvutada ka teiste taeva- kehade massid. ( Saveljev 1978, 142-143 ). Kui raske mass ja inertne mass on võrdsed, siis on need ka ühesugused vahet neil ei ole. Seega aja dilatatsioon ja pikkuse kontraktsioon ( mida me tunneme erirelatiivsusteooriast ) ehk lühidalt aja ja ruumi efektid, mis ilmnevad inertse massi korral ( ehk Newtoni II seaduses a = F / m ehk kui massi liikumiskiirus läheneb c -le ), ilmnevad need aja ja ruumi efektid ka raske massi korral ( ehk
üks ja sama. Need on võrdsed – siis: Maa massi MM saab kätte just viimasest seosest. Kui me teame Maa orbiidi raadiust Ror ja Maa tiirlemisperioodi T, siis saab ära määrata ka Päikese massi Mp. Gravitatsioonijõud, mis eksisteerib Maa ja Päikese vahel, põhjustab Maa kiirenduse ω2Ror ( ω = 2π/T ). Järelikult: Siit ongi võimalik välja arvutada Päikese mass. Analoogiliselt saab nii arvutada ka teiste taeva- kehade massid. ( Saveljev 1978, 142-143 ). 72 Joonis 27 Tavaruum K liigub hyperruumi K´ suhtes. Kehade mass kõverdab aega ja ruumi. See tuleneb sellest, et inertne mass ja raske mass on võrdsed ehk ekvivalentsed. Mass on keha inertsuse mõõt. See tähendab seda, et mida suurem on kehal mass, seda suuremat jõudu tuleb rakendada, et keha kiirust ( antud aja jooksul mingi kindla suuruse võrra ) muuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
