) (V) R - (juhtmete) välistakistus (). Takistus on 1 oom, kui pingel 1V läbib seda voolutugevus 1A. r - vooluallika sisetakistus () Emj. on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teevad mitteelektrilised jôud positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis. = Ak/ q ( 1V = 1J/1C) Juhtme takistus sôltub tema materjalist, pikkusest ja ristlôike pindalast. Igal juhtmel on oma eritakistus. Mida suurem see on, mida pikem ja peenem on juhe, seda suurem on tema takistus. R = . l / S () (roo) - eritakistus näitab, kui suur on antud materjalist juhi 1m pikkuse ja ühikulise ristlôikepindalaga juhtmelôigu takistus ( .m; .mm2/m ) l - juhtme pikkus (m) S - juhtme ristlôike pindala (m2; mm2) Takistus sôltub ka temperatuurist. Enamusel juhtidel takistus temp. tôustes kasvab. Seda iseloomustab takistuse temperatuuritegur...
3. Kui elektrijuhe on vigastatud, tuleb see ära vahetada tootja poolt või edasimüüja poolt või sarnase kvalifikatsiooniga isiku poolt, et vältida ohtu. 4. Lisatud alust ei saa kasutada muuks, kui ainult ettenähtud viisil. Kasutamise ajal kerige elektrijuhe aluse sisse, et vähendada aluse ja pistiku vahet minimaalseks. 5. Ärge laske juhtmel rippuda üle lauaääre või puutuda kokku kuuma pinnaga. 6. Ärge asetage seadet kuuma gaasi või elektriahju juurde või peale või kuuma ahju sisse. 7. Ärge pange tööle ilma veeta, muidu kuumutuselement saab viga. 8. Tehke kindlaks, et veekeetjat kasutatakse tasasel ja kindlal pinnal ja laste käeulatusest väljaspool. See saab ära hoida veekeetja ja inimese vigastamist. 9. Et kaitsta tulekahju, elektrishoki või vigastuste eest, ärge kastke juhet, elektripistikut...
(Kõik täiendavad Joonis 24. Parallel ATA traadid on maandused, mille eesmärk on vähendada traa- andmekaabel:emaplaadi külge tidevahelist läbikostvust see on probleemiks eeskätt kõr- ühendub parempoolne ots getel andmevahetuskiirustel.) Traat nr. 1 on juhtmel värvi- tud punaseks; nii emaplaadil kui ka salvestusseadmetel on tähistatud traadi nr. 1 asukoht (salvestusseadmetel jääb traat nr. 1 reeglina toitepesa poole). Standardiga on ette nähtud kaabli pikkuseks kuni 46 cm ning liidese kiiruse huvides pole soovitav seda ületada. ATA rööpliidese ühel kaablil kasutatakse ülimalt kaht salvestusseadet, kusjuures emaplaadi külge ühendatakse kaabli pikem ots. Silluste (jumper) abil saab salvestusseadmete juures...
PRO-DIAGS Elektriskeemide lugemine 2007 2 & ProDiags Elektriskeemide lugemine Autovalmistajad kasutavad elektriskeemide esitamiseks erinevaid mooduseid. Järgnevalt vaatleme neist kahte raskemini loetavat: lint- ja aadressmeetodit. Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile. Aadressmeetodil elektriskeemide esitamisel jäetakse juhtmed näitamata. Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses. 3 & ProDiags Tutvume nüüd lintmeetodiga lähemalt. Vaatleme näidiseks Sea...
Kui 17 magnetvõljs jõujoontega risti asuvas 1 m pikkuses juhtmes on voolutugevus 1A ja juhtmele mõjub jõud 1N, siis on magnetilne induktsioon võrdne 1T. F = I B l sin - nurk juhtme ja magnetvälja jõujoonte vahel. Kui juhe on magnetväljaga risti, siis = 90° ja sin = 1. Kui juhe on magnetväljaga paraleelne, siis = 0° ja sin = 0 . Juhtmel mõjuva jõu suunda määrab nn. ,, vasaku käe reegel ". Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ( peopesa N - pooluse poole) ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis harali aetud pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Näidisülesaded 1. Püsimagnetväljas, mille magnetiline induktsioon on 0,28 teslat, asub risti magnetväljaga juhe pikkusega 12,8 sentimeetrit, milles on vool tugevusega 1,8 . Kui...
2,5 70 4,38 75 3,75 63 5,63 3,0 64 6,30 70 5,40 55 8,10 3,5 58 8,58 65 7,35 48 11,03 4,0 53 11,20 60 9,60 40 14,40 4,2 50 12,35 58 10,58 37 15,88 Graafik Juhtme takistuse ja juhtmel eralduv võimsus voolu 2 A korral Graa fik Kasuteguri sõltuvus voolutugevusest Graafik Võimsuse sõltuvus voolutugevusest 3. Kaitsmete rakendamise uurimine Töö eesmärk. 1. Tutvuda erinevat tüüpi kaitsmete ja nende rakendamise eripäradega 2. Saada ülevaade kaitsmete põhitunnussuurustest Katseskeem Tabel Kaitsmete rakendumise ajad In [A] Ir [A] t [s]...
1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
Hajutatud parameetritega süsteemi saab, kui viia kondensaatori plaadid üksteisest lahku. Vahe on selles, et hajutatud parameetritega süsteemis pole eletriväli piiratud kondensaatori plaatide vahele ning mangetvälja mõju piirkond on tunduvalt suurem. 12. Selgitada, mida mõistetakse takistuste sobitamise all. Tegemist on protsessiga, mille käigus võrdsustatakse kaheliinisel juhtmel koormus ja lainetakistus. Koormus valitakse nii, et se vastaks lainetakistusele. See lubab luua lõpliku suurusega toiteliinis levivlainereziimi. Siis tekivad liinis kulglained, energia tagasipeegeldumist ei teki ja kogu toiteallikast võetav energia siirdub tarbijasse: sobitatud liinilõiku saab kasutada energia ülekandmiseks. 13. Selgitada, kuidas toimuvad võnkumised Hertzi vibraatoris....
Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis. Refraktoorses perioodis on Na kanalid suletud ja ainult K saab liikuda rakust välja. 36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö "hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel . Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse...
Skeemil tähis: L (Heinrich Lenzi auks) ·1H on suur induktiivsus, tavaliselt milli ja mikrohenrid ·Induktiivsus sõltub keerdude arvust aga ka mähise alusest (suure mag. läbitavusega alus raud- suurendab induktiivsust. Drossel (paispool). ·Igal juhtmel on induktiivus, mõju sõltub sagedusest (rakendusest). ·Oluline ka mähisetraadi läbimõõt määrab max. voolutugevuse. ·Kasutusalad: trafod, mootorid, signaaliahelates, häirete sunteerimisel, jne ·Paralleel- ja järjestikühendus. Induktiivtakistus Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 16 Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 17 Induktiivpoolide rakendusi Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 18...
1 Deluxe.......................................................................................................................................... 1 Eessõna....................................................................................................................................... 3 Ülevaade................................................................................................................................... 3 HP Web Cam'i kasutamine........................................................................................................... 3 Ühendamine arvutiga................................................................................................................ 3 Video salves...
Tõendatakse elektripaigaldise vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Tehnilise kontrolli teostaja peab: 1. peab omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse,hariduse ja kogemusega töötajad 2. valdama vahendeid 3. olema sõltumatu,asjatundlik,erapooletu ja mittediskrimineeriv jne. Tulekahjud Kuna elektriliinil on elektriline takistus, siis elektrivoolu läbimisel tekib soojus. Kui liini juhtmel on ebapiisav ristlõikepindala, siis liigvoolu puhul hakkab juhe üle kuumenema. Eriti ohtlik on see pikajalise koormuse korral, sest temperatuur tõuseb üle isolatsioonile maksimaalselt lubatava temperatuuri ja juhe rikneb ning võib isegi süttida. Juhtmestik puithoones: Puithoonetes on tulekahju risk suur seega on juhtmestiku paigaldamine lubatud ainult metallkanalites ning kõik teised osad(harukarbid jne)peavad olema tehtud metallist. Elektrilöögid:...
Siseraudteed, maandus- või potentsiaaliühtlustusjuhet, ehitise metalltarindit, kommunikatsiooni ja tehnoloogilist seadmestikku tagasijuhtmena kasutada ei tohi. Elekterkeevitustöö tegemisel tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitatava toote ja vooluallika vahelise tagasijuhtmena kasutada ainult isoleeritud juhet, kusjuures selle isolatsioon ei või olla halvem kui vooluallikaga ühendaval juhtmel . Käsikeevitamisel kasutatava elektroodihoidja konstruktsioon peab võimaldama elektroodi kindlalt kinnitada ja kergelt vahetada ning vältima elektroodihoidja kere ja keevitatava detaili vahelise lühise tekkimist lühiajalise töökatkestuse korral või elektroodihoidja juhuslikul kukkumisel metallesemele. Elektroodihoidja käepide peab olema mittepõlevast dielektrilisest materjalist. Keevitamisel kasutatav elektrood peab olema tööstuslikult valmistatud ja vastama...
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
7. Mida avastas Oersted oma katsega? Oersted uuris vooluga juhtmete mõju magnetnõelale. Ta märkas, et juhtme kohale viidud magnetnõel pöördub voolu sisselülitamisel juhtmega risti. Vastassuunalise voolu korral pöördub ka magnetnõel vastupidi. Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu tugevus, mida pikemad on kohakuti jäävad lõigud ja mida lähemal juhtmed teineteisele asuvad. Jõud sõltub ka juhtmete asendist teineteise suhtes. Maksimaalne jõud mõjub vaid paralleelses asendis. Juhtmete ristumise korral magnetjõud ei mõju. 9. Defineeri voolutugevuse ühik "amper"....
Örstedi katset magnetnõela ja vooluga juhtmega näitab, et vooluga juhtme lähedale pandud magnetnõel pöördub alati juhtmega risti. Seejuures jääb nõela asetus ristsuunda ka tema pöörlemistsentrit juhtmega ühendava sirge suhtes. See tähendab, et magnetvälja tugevus on juhtmest võrdsetel kaugustel ühesugune. Seega peavad magnetvälja jõujooned: olema ringikujulised, nende tsentrid peavad asuma juhtmel nende tasandid peavad olema juhtmega risti. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega. Vooluga juhti ümbritseva magnetvälja suunda saab määrata parema käe rusikareegli või kruvireegli abil....
00 patarei 50.00 0.00 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 Koormusvool, A Graafik 3. Pvälj-I karakteristikud 1.4. Järeldus 2. Ülekandeliinide/juhtmete takistuse mõju uurimine 2.1. Töö eesmärk Tutvuda erinevat tüüpi juhtmete omadustega. Saada ülevaade juhtmel oleva pingelangu suurusest ning kadudest ülekandeahelates 2.2. Katseskeem Joonis 1. Juhtmete pingelangu mõõtmise katseskeem 2.3. Katse tulemused Tabel 3. Juhtmete takistuse määramise katse mõõtmistulemused Juhtme Voltmeetriga Koormus- värv või Lüliti asend vool (A) mõõdetud Märkused...