o Kõige alumine kiht, kus tuulehõõre põhjustab tuule kiiruse järsu kasvu kõrgusega - pinnakiht · Millised lihtsustaud eeldused tehakse Gaussi jaotusega saastejoa valemi tuletamisel põhivõrrandist o Üks horisontaaltelgedest suunatakse tuule suunas o Tuule kiirus ja suund on kogu ruumipiirkonnas samad o Turbulentse segunemise intensiivsus ei sõltu kõrgusest o Vaadeldakse ainult ühte punktallikat · Temp tõuseb kõrgusega stabiilne e inversiooniga · Temp langeb kõrgusega aeglaselt või ei muutu oluliselt neutraalne piirkiht · Temp langeb kõrgusega kiiresti labiilne e konvektiivne piirikiht · Õhu keeriseline liikumine - turbulents · Õhu voolujoonte hajumine koos liikumise aeglustumisega - divergents · Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon · Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon
konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t +1 ja t + 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise: 1 = A1 cos( t - kr1 + 1 ) 2 = A2 cos( t - kr2 + 2 )
· nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta. Kõik "energeetilised" valemid kehtivad ka "fotomeetriliste" suuruste kohta. Fotomeetrilised ühikud: · kandela (cd) · luumen (lm) · luks (lx) · nitt (nt). Juhul, kui valgusallikat pole võimalik "väikseks" lugeda, tuleb kasutada vana tuttavat võtet. Allika (näiteks suuremõõtmelise hajutiga lambi) pind jagatakse elementideks, millest igaühte võib vaadelda kui punktallikat; seejärel leitakse vaadeldava pinna valgustatus kõigi 103 elementide jaoks ning summeeritakse. Tavaliselt on tulemuseks integraal üle mingi geomeetrilise pinna. Pisut keerulisem on juht, kus pinnalt lähtuv kiirgus pole isotroopne - sel juhul tuleb valgustatuse valemisse lisaks langemisnurgale veel kiirgaja indikatrissist (funktsioon, mis
konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t 1 ja t 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise: 1 A1 cost kr1 1
annaabi.ee 
