1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
Elektrivool osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab mõjuma jõud(elektriväli) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. El välja mõjul liikuvaid laengu kadjaid iseloomustab keskmine kiirus v , al voolu korral v=const Alalisvoolu võib käsitleda, kui laegu ühtlast liikumist Samal ajal osaleb osake ka kaootilises soojuliikuvuses. Valents elektron aatomi väliskihi elektronid Juhtivuselektron valents elektron mis võib aines vabalt liikuda. Voolutugevus sõltub: 1)vabade osakeste arv ruumala ühikus 2)ühe osakese laengust 3)ristlõike pindala Suurust, mis näitab laengu kandjate arvu aine ruumala ühikus nim laengu kandjate kontsentratsiooniks I=q*n*s*v n=N/v 1/m3 Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju va...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis iga poole pöörde järel. See hakkab pöörlema ainult siis, kui muuta voolu suunda täpselt sel hetkel, mil ringi tasapind on risti magnetvälja jõujoontega. Selle põhjuseks, miks ta keerleb, mitte ei võngu, on isolatsioonist puhastamise nipp (muidu ei läheks elekter sealt l...
voolu üle pöörlevalt rootorilt; · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid Vahelduvvooluenergia olulisteks puudusteks on: · võimsusteguri korrigeerimise ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadus ülekandekadude vähendamiseks. · Tööstus-ja transpordirakendustes hakkatakse ühavähem kasutama vahelduvvoolu Järeldus Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvool alalisvoolust parem , see on soodsam mugavam ja vähem probleeme võrreldes alalisvooluga. Usun et Tesla seisukoht oli parem. Kasutatud kirjandus: Electrical Technology ,,Comparison between AC and DC Transmission" http://www.electricaltechnology.org/2013/05/comparison-between-ac-and-dc.html [22.10.2013] Creative Commons ,,Vahelduvvool" http://et.wikipedia.org/wiki/Vahelduvvool [22.10.2013] Creative Commons ,,Alalisvool" http://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvool [22.10.2013]
Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset
Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne. Maandamine toimub maandusseadmete abil
Harklülitit kasutatakse põhiliselt sellepärast et suurendada ohutust. Harklülitiga saab katkestada kogu keevitusvoolu kui seda on vaja. Keevitusvool peaks olema ühendatud elektroodi hoidjaga ainult keevitamise ajal. Elektroodid peavad vastama AWS E6013 klassifikatsioonile, ning olema veekindlad. Kõik ühendused peavad olema hoolikalt isoleeritud, et vesi ei puutuks kokku metalsete osadega. Kui isoleerimine on kehv ja tekivad lekked, siis merevesi satub elekrtijuhiga kontakti ja osa alalisvoolust juhitakse eemale ja elektrikaart ei teki. [2] Märgkeevituse eelised: 1) Mitmekülgne ja odav. 2) Kiire. 3) Keevitada saab objektidel, kus teisi keevitusmeetodeid kasutada ei saa. 4) Kasutatakse kergesti kättesaadavaid keevitusmasinaid ja seadmeid.[2] Puudused: 1) Vee all halb nähtavus. 2) Ümbritsev vesi kustutab kiiresti keevismetalli. 3) Keevise ümber on suur hulk vesinikku ja see võib põhjustada pragusid, mikroskoopilisi lõhesid.[2]
milles elektromagnetkiirguse osakesed tabavad päikesepaneeli ja neelduvad pooljuhtmaterjalis, näiteks ränis. Elektronid lüüakse oma aatomitest välja, põhjustades elektrilise potentsiaali erinevuse. Elektronid hakkavad liikuma läbi materjali, tekitades elektrit. Päikesepaneelid toodavad päikesekiirgusest alalisvoolu, mida saab kasutada seadmete toiteks või patareide laadimiseks. Ühendades süsteemi inverteri saab alalisvoolust hõlpsasti tekitada vahelduvvoolu, mis on tänapäeval levinud ülekandevõrkudes. Päikeseenergia on ainus taastuv, tasuta tarbitav ja sisuliselt ammendamatu Maal kättesaadav energialiik. 3.3. Päikeseenergia tootmine Eestis. Suvel 40 kraadise nurga all ja talvel 60 kraadise nurga all lõunasuunas Eestisse paigaldatud päikesepaneeli energiatootlikkus on enam-vähem sama tõhus kui Saksamaal, mistõttu müüt, et Eestis ei ole energia tootmiseks piisavalt päikest, ei vasta tõele
U U I = C U = = . 1 xC C 86 Suurust xC nimetatakse mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks: 1 1 xC = = . C 2 f C Mahtuvustakistuse mõõtühik on oom (). Kontrollime mahtuvustakistuse ühikut: 1 1 1 1 V V xC = = s = s = = . C 1 F As As A s V Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus p = u i = U m sin t · I m cos t = U I sin 2t. Nagu induktiivsusega vooluringiski, muutub võimsus kahekordse sagedusega: jõuab igal poolperioodil korra positiivse maksimumini U I = I 2C ja korra samasuure negatiivse väärtuseni. Pinge täisperioodi vältel kordub see kaks korda. Pinge kasvamisel esimesel ja kolmandal veerandperioodil suureneb elektrivälja energia
abil, milles elektromagnetkiirguse osakesed tabavad päikesepaneeli ja neelduvad pooljuhtmaterjalis, näiteks ränis. Elektronid lüüakse oma aatomitest välja, põhjustades elektrilise potentsiaali erinevuse. Elektronid hakkavad liikuma läbi materjali, tekitades elektrit. Päikesepaneelid toodavad päikesekiirgusest alalisvoolu, mida saab kasutada seadmete toiteks või patareide laadimiseks. Ühendades süsteemi inverteri saab alalisvoolust hõlpsasti tekitada vahelduvvoolu, mis on tänapäeval levinud ülekandevõrkudes. [18] 1.5.3.5. Päikesepaneelide paigaldamise viisid maapinnale - tuleb arvestada täiendava kuluga, mis kaasneb kandekonstruktsiooni väljaehitamisega, mis omakorda eeldab vaba aluspinna olemasolu, kuhu konstruktsioon rajada; lamekatustele - problemaatilised asjaolud on lumi ja võrdlemisi väike kaldenurk, kui ka viilkatustele;
muutuse kiirusega. Magnetvoog on magnetilise induktsiooni ja tema vektoriga risti oleva pinna korrutis. = BS ,kus (Wb veeber) magnetvoog, B (T) magnetiline induktsioon, S (m2) antud pind magnetväljas. Jääva nurkkiirusega pöörlemisel tekib sinusoidaalselt muutuv pinge ja vool, millel on võrdne pöörlemissagedusega R XL XC ~ ~ ~ Erinevalt alalisvoolust, kus on üht liiki elektriline takistus, on vahelduvvoolu puhul tegemist kolme liiki elektrilise takistusega. Takistust, milles vahelduvvoolu ahelas elektrienergia muutub täielikult soojusenergiaks nimetatakse aktiivtakistuseks ka oomiliseks takistuseks (esineb ainsana alalisvoolu toimel). Absoluutset aktiivset takistust ei ole, kuid aktiivseks takistuseks võib lugeda elektrihõõglamp, elektrilised soojendusseadmed jne. Aktiivste takistust tähistataks R ja mõõdetaks oomides (Joon
Kui need laengud (laengukandjad) kuuluvad keskkonna koostisse (laenguga mikroosakesd elektrijuhis), nimetatakse tekkivat voolu juhtivusvooluks. Kui laengu ümberpaiknemisel osalevad makrokehad (laetud kuulikesed katses, liikuv elektriseeritud lint), on tegemist konvektsioonvooluga. Loengus käsitleme edaspidi ainult juhtivusvoolu. Voolu iseloomustavad suurused Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut Alalisvoolust räägime siis, kui elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu. Praktikas kasutatakse alalisvoolu valemeid ka muutuva voolu korral -- juhul, kui muutused on nii aeglased, et elektromagnetilise induktsiooni mõju võib arvestamata jätta. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus), laengukandjate arvu peamiselt juhi mõõtmed. Viimasest vabanemiseks kautatakse voolutiheduse mõistet.
U U I = C U = = . 1 xC C 86 Suurust xC nimetatakse mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks: 1 1 xC = = . C 2 f C Mahtuvustakistuse mõõtühik on oom (). Kontrollime mahtuvustakistuse ühikut: 1 1 1 1 V V xC = = s = s = = . C 1 F As As A s V Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus p = u i = U m sin t · I m cos t = U I sin 2t. Nagu induktiivsusega vooluringiski, muutub võimsus kahekordse sagedusega: jõuab igal poolperioodil korra positiivse maksimumini U I = I 2C ja korra samasuure negatiivse väärtuseni. Pinge täisperioodi vältel kordub see kaks korda. Pinge kasvamisel esimesel ja kolmandal veerandperioodil suureneb elektrivälja energia
õnnetuse oht väiksema kehatakistuse tõttu eriti suur. Letaalsus suureneb eluea kasvades. Kui voolust tingitud müokardi depolarisatsioon satub südametsükli haavatavasse faasi (VP – vulneraabelne faas), võib see tekitada ventrikulaarset fibrillatsiooni ja – harvemini – asüstooliat. Elektrivoolu lõppedes võib süda hakata uuesti spontaanselt lööma, kui pole tekkinud pöördumatuid hüpoksilisi müokardikahjustusi. Erinevalt alalisvoolust tekitab vahelduvvool lihaskonna tetaanilist kontraktsiooni ning raskendab või takistab vooluallikast lahtilaskmist. Kõrge ümbritseva temperatuuri ja kehalise töö korral oht suureneb, sest haavatavad perioodid järgnevad suure südame löögisageduse tõttu kiiresti üksteisele ja nii läbib elektrivooluaeg mitu haavatavat faasi. Südame rütmihäired tekivad õnnetusega tihedas ajalises seoses, seega kas vahetult või mõni tund pärast seda.
annaabi.ee 
