Kilekondensaatorite monteerimisel ei ole suunal põhimõttelist tähtsust. Keraamikakondensaatorid Senjett Kõrgsagedus Elektrolüütkondensaator Suure mahtuvusega püsikondensaator Superkondensaator Ülikondensaator. Üli suur mahutuvus. Energia salvestamis ja kättesaamis aeg. Kasutusalad Elektrodünaamika Elektrotehnika Elektrostaatika Elektroonika Elektromagnetism Raadiotehnika Kondensaator aitab!! Kasutatud kirjandus Wikipedia Erinevad teatmeteosed Audiclub Mõistus Ja muud allikad Täname kuulamast!!!
Kondensaator Kondensaator ● Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent ● Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, ehk võime salvestada elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. ● Mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala (A) ja mida väiksem on plaatide vahekaugus (d). ● Kondensaator ei juhi alalisvoolu, kuid laseb läbi vahelduvvoolu. Ehitus ● Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. ● Plaatideks on õhukestest metalllehtedest (fooliumist) ribad või metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad. ● Elektroodide küljest lähtuvad kaks ühendusviiku või kontaktpinda. Liigitus ● Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille
Kondensaator Kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teineteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute
pinge.C=Q/U, C-mahtuvus, Q-laeng(C), U-pinge(V). Kondesaator on seade, mis on loodad kindla mahtuvuse saamiseks. Plaatkondensaator koosneb kahest tasaparalleelsest juhtivast ainest plaadist, mille vahel on dielektrikiht. E= Q/EE0s, E- elektrivälja tugevus, Q-laeng, E- aine dielektriline läbitavus. C=EE0S/d. Kondesaator elektriväljas- U.A/q, A= Uq, A=Uq/2. W=Uq/2=CU2/2=q2/2c. W= kondensaatori energia, U= pinge, q= laeng, C= mahtavus. Rööpühenduse valem: C=q/U Mahutavus ja kondensaator kahekeha vaheline mahtavus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele, tekib nende vahele ühikute pinge.C=Q/U, C-mahtuvus, Q-laeng(C), U-pinge(V). Kondesaator on seade, mis on loodad kindla mahtuvuse saamiseks. Plaatkondensaator koosneb kahest tasaparalleelsest juhtivast ainest plaadist, mille vahel on dielektrikiht. E= Q/EE0s, E- elektrivälja tugevus, Q-laeng, E- aine dielektriline läbitavus. C=EE0S/d. Kondesaator elektriväljas- U.A/q, A= Uq, A=Uq/2. W=Uq/2=CU2/2=q2/2c
ELEKTRIMAHTUVUS Küsimused: Mis on irdjuht? Mis kaasneb juhile laengu andmisega? Kuidas on määratletud elektrimahtuvus (mahtuvus) C? Millise irdjuhi mahtuvus on 1 farad (F)? Mis on kondensaator? Millised on kondensaatorite tüübid? Millise kondensaatori mahtuvus on 1F? Kuidas arvutatakse kondensaatorpatarei mahtuvust kondensaatorite rööp-, jada- ja segaühendusel? IRDJUHT Irdjuht teistest kehadest eraldiseisev ja nendega mitte vastastikmõjus olev juht; Juhile laengu q andmisel muutub juhi potentsiaal võrra; Antud kuju ja suurusega juhi puhul jääb nende kahe suuruse suhe muutumatuks: C = q /
mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengupotentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. 8. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mida on tarvis üle kanda ühelt kehalt teisele, et kehadevaheline pinge tõuseks ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks on 1 F(farad) Kui juhi mahtuvus on 3 pF( 1 pF= 10 astmel -12F) 9. Kondeksaatoriks nimetatakse kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teneteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Plaatkondensaatoris asetsevad kaks plaati paralleelselt. 10. Dielektrikuga kondensaatori mahtuvus C on (epsilon) korda suurem dielektrikuta kondensaatori mahtuvusest C´. C´= x 0 x S/ d. Kondensaatori mahtuvus suurenes dielektriku läbitavuse võrra ning vähenes plaatidevahelise kauguse võrra
juurdekasv temperatuuritõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. · R2=R1*(1+ * ) R2- Takistus temperatuuril 2 oomides R1- Takistus temperatuuril 20 °C (1) oomides - Takistuse temperatuuritegur 1/K = 2 1 Temperatuuri juurdekasv (temperatuuride vahe) kelvinites (K) 8. Elektrimahtuvus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. (C=q/U; ühik 1F[farad]) 9. Kondensaator kaks dielektrikuga eraldatud elektroodi, kasutatakse voolu ühtlustava seadmena · Homogeenne elektriväli: E=Q/a*s=U/d E-elektrivälja tugevus volti meetri kohta(V/m) Q- laeng kulonites (C) a-absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m) S- pindala ruutmeetrites d- plaatidevaheline kaugus meetrites · Lamekondensaatori mahtuvus: C=Q/U=a*s/d=(r*0*S)/d r- suhteline dielektriline läbitavus
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5%
koosnevas ahelas (võnkeringis) toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Skeem Töö teoreetilised alused Ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse vabadeks võnkumisteks. V aatleme võnkesüsteemi, milleks on ideaalne võnkering. See on suletud ahel kondensaatorist C ja induktiivpoolist L . Kui laadida kondensaator ja katkestada pärast seda ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vabad nn elektromagnetilised võnkumised, mis tähendab seda, et võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. Kondensaatori tühjenemise käigus aja T/4 jooksul toimub tema elektrivälja energia muundumine pooli magnetvälja energiaks. Seejuures tekkiv omainduktsiooni emj takistab kondensaatori tühjenemist (Lenzi reegel)
Erinimelised tõmbuvad,samanimelised tõukuvad. Dielektriline läbitavus näitab mitu korda on antud keskkonnas laengute vastastikune mõju väiksem võrreldes vaakumiga. Elektrivälja tugevus-vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Elektrivälja jõujooned-elektrivälja iseloomustavad jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Kondensaator-kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Elektrimahtuvus-elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitadaelektrilaengut. Pinge-füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest
Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud kondensaatori energia on võrdne kon. Laadimisel tehtud tööga valem Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale
kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U F-jõud, q-laeng, s-nihe, dkaugus nullivoost, U-pinge Sammupinge-kui välk lööb maase
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika - Elektrostaatika Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus (farad) näitab, kui suure laengu andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra (tema plaatide omavaheline mahtuvus). See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on s...
6. Ekerpotentsiaalpind on elektriväljas selline pind, milles kõikidel punktidel on ühesugune potensiaal. Nende pinnad on alati risti jõujoontega.E - elektrivälja tugevus (V/m)U - pinge (V)kahe punkti laugus piki jõujoont mõõdetuna (m). 7. kahe juhi elektrimahtuvuseks nim ühe juhi laengu ja nende juhtide potentsiaalide vahesuhet. C=q/U 8. Kahe juhi mahtuvus on võrdne ühe faradiga, kui nendele juhtide laengute +1C ja 1C andmisel tekib nende vahel pinge 1V. 9. Kondensaator on kahest juhist koosnev süsteem, mis on mõeldud laengute salvestamiseks. 10. paberkondens. Koosneb kahest stanniollehest mis on teineteisest eraldatud parafiinis immutatud paberiribaga. Ribad on kokku rullitud ja paigutatud metallkesta sisse. 11. plaatkondens.maht.valem C=oS/d 12. elektrivälja arvutamiseks saab kasut kondens. andmeid. Wp=qU/2
Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast( staatorist ja rootorist). Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. 2.Kuidas kondensaator töötab? Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel plaatidele tekib nende vahele elektriväli, pinge suureneb pidevalt, lõpuks võib toimuda läbilöök. 3.Mahtuvuse arvutamine. (valem, ühikud) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suur laeng plaatidel tõstab plaatidevahelist pinget 1V võrra
1 Farad on väga suur mahtuvuse ühik. See on keha, mille potentsiaal suureneb 1 V võrra, kui temale anda laeng 1 C. Praktikas kasutatakse väiksemaid ühikuid: 1 F = 10-6 F, 1 nF = 10-9 F, 1 pF = 10-12 F Kehade mahtuvus sõltub nende mõõtmetest ja teiste juhtide lähedusest. Kui kaks juhti on üksteise lähedal tekib nende vahele mahtuvus, mis näitab kui suure laengu lisamisel ühele kehale suureneb nende vaheline potentsiaal 1 V võrra. kondensaator: Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. kond. rööpühendus: rööpüh. nim sellist ühendust, mil kõik kond-ite + laengutega elektronid on ühendatud omavahel ja - omavahel(joonis).
docstxt/123360774729324.txt
Sisukord Mis on jootmine?..........................................................................................................3 Turvalisusest................................................................................................................4 Kondensaator...............................................................................................................5 Mis on jootmine? Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest
mis tasakaalustab välise elektrivälja. 9.Mis juhtub elektriväljaga dielektrikus? Dielektrikus välise elektrivälja toimel aatomid moodustavad dipoole, mistõttu dielektriku pinnad saavad laengu (sisemine elektriväli). See nõrgendab välist elektrivälja mingi arv korda ( korda). = Fvaakum / Fdielektrik = Evaakum / Edielektrik 10.Mis on dielektriline läbitavus? Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet. 11.Kondensaator, selle ehitus ja otstarve. Konspektis: Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel plaatidele tekib nende vahele elektriväli, pinge suureneb pidevalt, lõpuks võib toimuda läbilöök. Õpikus: Kehade süsteemi,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks,nimetatakse kondensaatoriks. 12
Andmed Lahendus q = 4 x 10-7 C E = F/q ; E = kQ/r2 6 F = 8 x10 2 N Q = Er2/k r = 3 x 10 1 m E = 8 x10 2 /4 x 10-7 = 2 x 10 5 N/C = 2,5 Q = 2 x 10 5 x 2,5 x (3 x 10 1)2/9 x 10 9 = k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 5 x 10 6 C Q=? 3.1.4. Kondensaator. Kehade omadust koguda elektrilaenguid, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik polariseerub s.t. saab elektrilaengu. Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust. C=q/U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel
ELEKTRIMAHTUVUS Küsimused: Mis on irdjuht? Mis kaasneb juhile laengu andmisega? Kuidas on määratletud elektrimahtuvus (mahtuvus) C? Millise irdjuhi mahtuvus on 1 farad (F)? Mis on kondensaator? Millised on kondensaatorite tüübid? Millise kondensaatori mahtuvus on 1F? Kuidas arvutatakse kondensaatorpatarei mahtuvust kondensaatorite rööp-, jada- ja segaühendusel? IRDJUHT Irdjuht teistest kehadest eraldiseisev ja nendega mitte vastastikmõjus olev juht; Juhile laengu q andmisel muutub juhi potentsiaal võrra; Antud kuju ja suurusega juhi puhul jääb nende kahe suuruse suhe muutumatuks: C = q /
Küsimused „Elektrimootor. Elektriohutusest“ Mis on elektrimootori ülesanne? Mis on staator ja rootor? Missugune on kommutaatori ehitus? Millised on sagedasemad elektrikahjustused? Missuguseid kahjustusi võib põhjustada elektrilöök inimesele? Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. Induktiivpool - on elektroonikakomponent, mille põhiline tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb
jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge? Kui juhtmelõik liigub magnetvälja. Millistel tingimustel tekib juhtme otstele pinge? Pinge tekib liikumisel, mis ei toimu magnetvälja sihis. Kuidas mõista magnetvoo muutust? Magnetvoog näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavad pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog = B S cos(beeta) Ühik 1 Wb Kondensaator (mahtuvus) - on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Elektrimahtuvus on düüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemide võimet salvestada endassse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. Mahtuvuse ühik on 1F (farad) Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/U Juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmes induktsioonvoolu. Endainduktsioon
DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS *Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes- polariseerumine. *Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. *Aine polariseerumisvõimet iseloomustab dielektriline läbitavus. ELEKTRIMAHTUVUS/KONDENSAATORID *Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. *Kahe keha mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1V. *Kondensaator kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. *Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. *Kondensaatoril on võime mitte juhtida alalisvoolu, kuid ta laseb läbi vahelduvat voolu. ELEKTRIVÄLJA ENERGIA *Elektrivälja energia tähendab seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. *Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. F=kq1q2/r2 k=1/4 0 F=F0/ A=qEd F=qE Ep=Eqd =Ep/q =Ed
SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997117 R Square 0,994242 Adjusted R Square 0,993923 Standard Error 0,050087 Observations 20 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 1 7,797748 7,797748 3108,303 1,3E021 Residual 18 0,045156 0,002509 Total 19 7,842905 Coefficients Standard Error t Stat Pvalue Lower 95%Upper 95% Lower 95,0% Upper 95,0% Intercept 0,02403 0,023267 1,03285 0,315351 0,07291 0,024851 0,07291 0,024851 X Variable 10,02166 0,000388 55,7522 1,3E021 0,02247 0,02084 0,02247 0,02084 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997434 R Square 0,994874 Adjusted R Square 0,994589 Standard Error 0,040604 Observations 20 ANO...
väljapunktist teise tehtud elektrijõudude töö ja tema laengu suhtega. U=A/q, U-elektriline pinge (v); A=Elektrijõudude töö(J); q-laeng(c). 7. Homogeense elektrivälja korral: E=U/d, kus E-elektrivälja tugevus(V/m); d-elektrivälja kahe punkti vaheline kaugus piki jõujoont(m); U-kahe punkti vaheline pinge(V) 8. Keha elektrimahtuvuseks nimetatakse tema laadumisvõimet kirjeldavat suurust. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektriku kiht. 9. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. 10. C=q/U, kus q-kondensaatori laeng(c), U-katetevaheline pinge(v), C-kondensaatori mahtuvus(F). Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust, mõõtmetest ja katetevahelisest dielektrikust. C=(e*e0*S)/d , kus C-plaatkondensaatori mahtuvus(F), e-dielektriline läbitavus, e0=elektriline konstant,
docstxt/133041286091473.txt
ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus q laengu suurus U pinge suurus Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti nimetatakse kondensaatoriks Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest Lihtsaim on lamekondensaator mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati plaatide vahel on isoleeraine Kui kondensaator ühendada alalisvooli allikaga kogunevad elektroodidele laengud mis on suuruselt võrdsed kuid vastasmärgilised laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli mahtuvuse suurendamiseks valmistatakse kondensaatorid tavaliselt mitmeplaadilised suurem mahtuvus on kondensaatoril millel on suurem kohakuti olev elektroodi pind.suurem dielektrilise läbitavusega dielektrik väiksem plaatidevaheline kaugus Ülikondensaator 20
alavõrede omavaheline nihkumine ioonkristalli deformeerimisel. Piesoelektriline pöördefekt-seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul.Elektriväli nihutab erimärgilisi ioone vastandlikes suundades.Seega kaasneb piesokristalli kokkutõmbumine või väljavenimine. Mahtuvus-näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge U ühe ühiku võrra. Seega on kondesaatori mahtuvus sisuliselt tema plaatide omavaheline mahtuvus. Kondensaator- kehade süsteem,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks.Lihtsaim koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Kondensaatori mahtuvus- on 1 F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Seega 1F= 1C : 1V ( 1 farad) Kondensaatorite kasutamise näited (3)- 1) mikrofon-milles sisaldub kondensaator.Sel juhul on kondensaatori üheks plaadiks õhuke metallkile, mis hakkab helilainete mõjul võnkuma
2. T=t/N 3. f=1/T 4. w=2 π f 5. I=Im/√2 6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k 15. .....on laengu (q), voolutugevuse (I) ja pinge (U) perioodilised muutumised. 1. Vooluring, mille abil tekitatakse elektromagnetvõnkumisi on võnkering. Võnkeringi koostisosad on kondensaator ja pool. Kondensaatorit iseloomustav suurus on elektrimahtuvus C, ühikuks farad (F) ja pooli iseloomustav suurus on induktiivsus L, ühikuks henri (H). 2. Elektromagnetvõnkumiste perioodi saab arvutada valemist, mida nimetatakse Thompsoni võrrandiks. 3. Voolutugevusel ja pingel on erinevad väärtused - hetkväärtus (suvalisel hetkel mõõdetud), efektiivväärtus (I) (nn keskmine väärtus) ja amplituudväärtus (maksimaalne väärtus). 4
Mis on generaator? Seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 8.Iseloomusta lühidalt vahelduvvoolu takistusi? +valemid 1)Aktiivtakistus R-iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet R=U/I 2)Induktiivtakistus XL - endainduktsiooni korral hakkab juht ise toimima vooluallikana ja see pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolumuutumist. XL=*L 3)Mahtuvustakistus XC - tekib kondensaatori laadimisel vaheldusvooluga, sest kondensaator avaldab laadivale voolule takistust. XC=1/C (c-kondensaato- ri mahtuvus) 9.Milistesse rühmadesse jaotuvad kodused elektri seadmed? a) Audio- video- ja muud infoseadmed (arvuti, telefon). Nende energia vajadus pole reeglina kuigi suur. b) Kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet ( elektripliidid , triikraud) Nende seadmete takistus on reeglina aktiivne, kogu võrgust saadav energia eraldub soojusena. c) Seadmed mis sisaldavad elektrimootorit (külmkapp, pesumasin) 10
lineaarne.Vaatleme väikese ajakonstandiga ahelat: Aja hetkel T1 kui saabub sisend impulss hakkab nende nimetus. Multivibrad võivad olla koostatud kas transistoridest loogika elemenditest või ka kondensaator laaduma läbi takistuse R, kuna on tegemist on järjestik ahelaga, siis kehtib selle protsessi opvõimendist. käigus Kirhoffi seadus, see tähendab osa pingete summa (kondensaatori ja takistuse pinge) võrdub igal ajahetkel sisend pingega. Kuna meil on tegemist väikese ajakonstandiga protsessi siis kondensaator
1)Mis on elektromagnetvõnkumised(EMV)?- ...elektri või magnetvälja perioodilised muutused (st laengu, voolutugevuse või pinge perioodilised muutused). 2)Mille poolest erineb vabad ja sunnitud elektromagnetvõnkumised?- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s)
tagajärjel. Piesoelektriline pöördefekt esineb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. (Andurid, kvartskell) 7. Mahtuvus näitab , kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele, tekib kehade vahel ühikuline pinge. C = q/U 1F = 1C/1V 8. Mahtuvus sõltub vaadeldava kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. C = (o**S)/d (ühik F) 9. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Alalisvoolu ei lase läbi, vahelduvat laseb. Kondensaatorite rööpühendusel on kogu mahtuvus võrdne üksikute mahtuvuste summaga. C = C1 + C2 + C3 ... Jadaühenduse korral on mahtuvuse pöördväärtus võrdeline üksikute mahtuvuste pöördväärtuste summaga. 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 10. Elektriväljaenergia sõltub välja tugevusest ja potentsiaalist. Laetud keha võib elektriväljas omada energiat.
Võnkering Teooria: Võnkering Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel.
Pärast tasakaalu asendit hakkab kiirus taas vähenema, vedru venib välja.Koormise peatumisel on pendli algasend taastunud. Elektromangetvõnkumine.- selleks tuleb võnkering tasakaaluasendist välja viia.Seda saab teha kondentsaatori laadimisel alalisvooluallika abil.Laetud kondentsaator omandab potensiaalse energia.,mille määravad kondentsaatori mahtuvus C ja pinge L.Tegemist on plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We.Lahutamisel allikast ja ühendamisel pooliga hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema.Lenzi reegli järgi toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Kui pinge Kondensaatoril on saanud nulliks,on voolutugevus maksimaalse väärtusega.Kondensaatori elektrivälja energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm..Laengukandjad jätkavad liikumist.Voolukasv asendub kahanemisega,sest kondensaator pidurdab voolu.Kui vool peatub , on kondensaator
Elektromagnet võnkumiseks nim elektrivälja ning magentvälja perioodilisi muutumisi. Elektromagent võnkumisi liigitatakse 1) vabad elektromagnet võmkumised need tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi mähise kui kondensaator on eelnevalt laetud 2)Sunnitud elektromagnet võnkumised need tekivad vooluringis välise perioodilise emj mõjul 3) elektromagneetilised ise võnkumised need eksisteerivad süsteemi sisese energia allika arvel. Vabad elektromagnet võnkumised.Lihtasaim süsteem milles võivad tekkida vabad elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem. Kui võnkeringi kondensaator laadida ja see järel
talle mõjuvat elektrivälja. Aine polariseerumise mõõduks on tema dielektriline läbitavus . Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elekt jõud vaakumis suurem jõust selles aines.|Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab,kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Ühe keha mahtuvus näitab, kui suure laengu q viimisel kehale tekib keha pot ühikuline muutus. Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Mahtuvus sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest.| Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. E=F q-laengu suurus(C) q F-väljast mõjuv jõud(N) A=qEs A-töö(J) E-el.v tugevus(N/C;V/M) s-nihe I=A U-pinge(V) q
1 pikofarad = 1 pF = -12 F = 10 F 1 000 000 000 000 Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori
1 pikofarad = 1 pF = -12 F = 10 F 1 000 000 000 000 Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori
vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat: liin, klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda: 1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M. Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2
induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks. 3.Nüüd laeb vool inertsist kondensaatori vastupidiselt, kusjuures poolis voolu
Kondensaatorite eesmärk on elektronide säilitamine ja/või juhtida vahelduvvoolu. Samas takistades alalisvoolu (DC) läbipääsu. Kondensaatorite mahtuvust tähistatakse mitmel eri viisil. Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral Kondensaatorite ehitus ja liigitus Püsikondensaatorid Kilekondensaatorid Keraamikakondensaatorid
vajalikud mõõtmised. Peale skeemi valimist algab töö vajalike komponentide väljaotsimiseks ja nende tellimiseks. Järgnevalt tuleb veenduda komponentide õigsuses ning konstrueerida esialgne skeem maketil. Maketi töökindluses veendumise järel on ülesandeks joota vajalikud komponendid trükkplaadile. Projekti lõpusirgel tuleb kontrollida üle trükkplaat ja parandada võimalikud vead. Lisaks on vajalik antud skeemi puhul lisada kondensaator emitteri ja maa vahele, mis aitab saavutada vajalikku signaali. Lõpetuseks tuleb sooritada mõõtmised ja võimalusel proovida, kas seade on soovitud sagedusel võimeline segama raadiost tulevat signaali. 3 2. Sissejuhatus Ainetöös käsitletakse raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimist. Raadiosagedusliku segaja kokkupanemisel on kasutatud Elfast tellitud kompnente
Vedrupendli korral toimub see vedru väljavenitamise teel ja võnkeringi korral tehakse seda kondensaatori laadimisel alalisvooluallika abil. 46. Mis on GPS seade? Ülemaailmne asukoha määramise süsteem. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel 47. Kirjelda raadioside põhimõtet. 48. Mis on peiler? 49. Mis on moduleerimine? 50. Kus esinevad elektromagnetlained? 51. Mis on kondensaator? 52. Kuidas tekitada elektromagnetvõnkumisi? 53. Mis on raadionavigatsioon? 54. Kuidas kantakse üle telesaateid? 55. Missugused lained painduvad Maa kumeruse taha ja levivad üle kogu maakera? 56. Mis on ionosfäär? 57. Mis on kandesagedus? 58. Millisel kõrgusel on tavaliselt sidesateliit? 59. Milleks kasutatakse induktiivpooli? 60. Kuidas käituvad elektromagnetlained metallpindade läheduses? 61. Millised on elektromagnetlainete põhiomadused? 62
...............................................................................................3 1.Autoraadio...........................................................................................................................4 2.Helivõimendi.......................................................................................................................5 3.Subwoofer ehk bassikõlar...................................................................................................5 4.Kondensaator ja aku............................................................................................................6 5.Helikõlarid...........................................................................................................................7 6.Kaablid ja juhtmed..............................................................................................................8 7.Paigaldus.....................................................................................................
Kondensaatorite standardid Kondensaatorid Tihti vajatakse nii elektroonika kui elektrotehnika seadmete juures elementi, mis suudaks mahutada elektrilaenguid. Sellist elementi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaator on ehituselt äärmiselt lihtne, koosnedes kahest lähestikku asetatud ja omavahel hästi isoleeritud suvalise kujuga metall-plaadist või plaatide grupist. Kõige lihtsama kondensaatori saab moodustada kahest tasapinnalisest ja omavahel paralleelsest metallplaadist, mille vahel on dielektrikuna õhk. Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist
pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega Kui muutuv magnetvoog läbib n keeruga mähist,siis on ka tekkiv emj n korda suurem Induktsiooni emj tekib ka sirgjuhis,mis liigub MV-s Vabad elektomagnetvõnkumised (EMV) EMV nim elektrivälja ja magnetvälja perioodilisi muutusi. Vabad EMV tekivad võnkeringis Võnkering koosneb poolist ja kondensaatorist Kondensaatorit iseloomustab mahtuvus c(F) Pooli iseloomustab tema induktiivsus L(H) Kui kondensaator laadida ja lüliti sulgeda,siis hakkavad elektronid liikuma läbi pooli ühelt kondensaatori plaadilt teisele Tänu pooli induktiivsusele kulub aega voolu kasvatamiseks. Voolutugevus poolis saavutab max väärtuse alles siis, kui kondensaator on juba tühjenenud. Endainduktsiooni tõttu kestab vool poolis mõnda aega edasi ja selle tulemusega laetakse kondensaator vastasmärgiliselt. Ja siis algab kõik uuesti otsast peale... Võnkeringis muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli
q r q =k r 12. Mis suurus on irdjuhi elektrimahtuvus (elektrimahtuvuse määratlus)? Mahtuvuse ühik SI-s. Elektrimahutavus näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vaheline ühikuline pinge. q C= [C ] = 1V = 1F ( farad ) u 1C 1 farad on selline irdjuhi mahtuvus, mille potentsiaali muutmiseks 1 V võrra on talle vaja anda laeng 1 C. 13. Mis on kondensaator? Plaatkondensaatori mahtuvuse arvutamise valem. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaator koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel asub dielektrikukiht. S S kummagi plaadi pindala, - plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, d C= 0 plaatide vahekaugus d S d 14. Kuidas arvutatakse jadamisi ja rööpselt ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvust
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja
annaabi.ee 
