Facebook Like
Hotjar Feedback

Otsingule "ferromagneetikud" leiti 73 faili

ferromagneetikud – ained, milles suure osa molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja suunas ja seetõttu välja magnetiline induktsioon aines võib olla kümneid tuhandeid kordi suurem kui vaakumis (oluliselt tugevdavad magnetvälja). Sellisteks aineteks on raud, nikkel, koobalt ja nende sulamid.
1
doc

Magnetväli

Mis on magnetväli, kus tekib? 2. Magnetvälja omadused. 3. Mis on magnetiline induktsioon+ valem? Kuidas määratakse 4. Ampere seadus, valem, jõu suund. 5. Kus kasutatakse Ampere jõudu+1 näide. 6. Mis on Lorenzi jõud+ suund. 7. Magnetvälja jõujooned. 8. Mis on homogeenne magentväli ja kus tekib. 9. Mis on ferromagneetik ja nim mõni. 10. Millised on ferromagneetikute omadused ja kus neid kasutatakse. 1. Magn...

Füüsika - Keskkool
264 allalaadimist
5
doc

Elekter

abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elek...

Füüsika - Keskkool
130 allalaadimist
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Elektrostaakika väli vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mõju Olemas + ja ­ laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne ­ elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa muutumatu ­ laengu jäävuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sõltu taustsüsteemist....

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
606 allalaadimist
7
pdf

Seadused ja Mõisted

MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
294 allalaadimist
21
doc

Füüsika põhivara

Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha...

Füüsika - Keskkool
500 allalaadimist
2
odt

Füüsika mõisted

Ampere'i seadus:Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja sin- ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad pe...

Füüsika - Keskkool
150 allalaadimist
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 46-60

Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuur...

Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
436 allalaadimist
5
doc

11. klassi konspekt

Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q ­ A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et...

Füüsika - Keskkool
389 allalaadimist
7
docx

Variandid

Gaaside läbilöögimehhanism. 2. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentr...

Elektrimaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
99 allalaadimist
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjalitea...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool
70 allalaadimist
3
doc

Magnetism

MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõ...

Füüsika - Keskkool
70 allalaadimist
5
doc

Ainete magnetilised omadused

XXXXXX Keskkool Xxxxxx 11b AINETE MAGNETILISED OMADUSED Referaat Viimsi 2008 Sisukord 1. Aine magnetiline läbitavus 2. Diamagneetik, Paramagneetik ja Ferromagneetik 3. Ferromagneetik magnetväljas 1. Aine nõrgendab talle mõjuvat välja. Aineosakesed on suutelised tekitama ka magnetvälja. Erinevalt elektriväljast võib a...

Füüsika - Keskkool
51 allalaadimist
8
doc

Nikkel

TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass...

Keemia - Põhikool
70 allalaadimist
2
docx

Eksamivariant 2

Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes...

Elektrimaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
99 allalaadimist
1
rtf

Magnetism

Kirjelda vooluga juhtide vastastikust mõju. Vooluga juhid mõjutavad üksteist jõuga. Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. 2.Mis on magnetväli ? Magnetväli on elektrivoolu poolt tekitatud väli.Magnetväli on materiaalne. 3.Kirjelda vooluraami käitumist magnetväljas. Vooluraam hakkab magnetväljas pöörduma ja võtab lõpuks mingi kindla asendi. 4.Mis on püsimagnet, mis on magnetnõel ? Püsimagne...

Füüsika - Keskkool
40 allalaadimist
2
doc

Magnetism

Magnetism Magnetiline vastastikmõju ­ vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli ­ magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B ­ magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetvälj...

Füüsika - Keskkool
104 allalaadimist
8
doc

Magnetism konspekt

Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju ­ laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli ­ magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kon...

Füüsika - Keskkool
72 allalaadimist
3
docx

Elektromagnetism

ELEKTROMAGNETISM KASUTAMINE Elektromagnetlaineid kasutatakse Käsitleb elektri. Ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid televisoonis,...

Füüsika - Keskkool
142 allalaadimist
1
doc

Magnetväli

3)magnetväljas mõjub magnetjõud 4)magnetväli on ruumis pidev ja liigub valguse kiirusega. Lorentzi jõud: nim jõudu mis mõjub magnetväljas liikuvale osakesele (laetud osakesele). Ampere'i jõuks: nim magnetväljas asetsevalevooluga juhile mõjuvat jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu...

Füüsika - Keskkool
31 allalaadimist
2
xls

Valemid ja mõned tähtsamad punktid Optikast ja Mehaanikast.

OPTIKA Langemisnurk a (alfa) peegeldumisnurk b (beeta) a (alfa)= b (beeta) -peegeldumisseadus sin a/ sin y =n indeksiga s (siinus alfa jagatud siinus gammaga...) murdumisseadus n indeksiga s- suhteline murdumisnäitaja n indeksiga s= n2/n1 n indeksiga s= V1/V2 Optiline tugevus f- fookuskaugus D= 1/f [D]= 1/ 1m =1dptr Plancki valem (footoni energia) E= hf h- plancki const h= 6,628 x 10 astme...

Füüsika - Keskkool
40 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun