2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5 4 30,1 33,6 3,5 5 5030 33,6 37,2 3,6 0,07 6 37,2 40,6 3,4 Temperatuur oli 25,7°C ehk 298,7°K. Arvutused Leian heli kiiruse valemiga ; v (m/s). v=0,07*5030=352 m/s Leian helikiirus temperatuuril 25,7°C valemiga ==335 m/s Leian heli kiiruse 0°C juures valemiga (); . =352m/s Leian õhu moolsoojuse suhte () valemiga =1,45 Järeldus Katse käigus saime, et =1,45 ja =335m/s. Tegelikud väärtused käsiraamatus olid, aga =1,4 ja =330m/s Kuna arvutatud ja väärtused on suuremad kui käsiraamatus olevate suurustega, siis v=352m/s temperatuuril 24,7°C on natuke suurem helikiirus.
000000000000000000000000000000000000040000002d010000040000002d010000040000002d0100000400000002 010100050000000902000000020d000000320a570000000100040000000000c800c800200036000500000009020000 00021c000000fb021000070000000000bc02000000ba0102022253797374656d0077e8d61608b09e1f00bf055c77409 15f77a0532308bc9e1f00040000002d010100040000002d010100030000000000 LABORATOORNE TÖÖ Helikiirus Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-11b Üliõpilased:Willybert Viimsalu Kristian Käbi Gert Skatskov Juhendaja: K. Klaas Tallinn 2013 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3
V2=9,9*3500/100= 346,5 m/s Leidsime heli kiiruse 0˚C juures. v vo 1 0,002t 1. V0= 349,5/ 1+0,002*23,2 = 334 m/s 2. V0= 346,5/ 1+0,002*23,2 = 331,135 m/s Leidsime õhu moolsoojuste suhte x . μ v 2 29∗10−3∗3342 x 1= = =1,42 RT 8,31∗273 2 −3 2 μ v 29∗10 ∗331,135 x 2= = =1,40 RT 8,31∗273 Järeldus. Tegelik helikiirus on V0=330m/s, meie tulemused erinevad tegelikust mõningal määral, võib järeldada, et mõõtmisel tekkis mõõteviga. Sammuti on erinev õhutemperatuur, millest tekib väike vahe. Mõõtevigasi võis tekkida ka mõõtmisel, kuna me ei suutnud teha nii täpseid mõõtmisi. Kokkuvõttes tulid vastused suhteliselt sarnased ja võib luged neid õigeks küll.
Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Heli omadused · Heli omadused on näiteks : 1. Helikõrgus 2. Helikiirus 3. Helivaljus 4. Helitämber 5. Helivältus Helikõrgus See on üks heli omadustest Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helikiirus Helikiirus on helilaine võnkumiste kiirus Gaasis sõltub heli levimise kiirus tihedusest Heli levimise kiirus sõltub õhus temperatuurist Kui helilaine on kord tekkinud siis ta liigub muutumatu kiirusega, kuni lõpuks hajub. Helivaljus
.....................................................................................................................6 - Heli levimine ja peegeldumine............................................................................6 - Kaja.....................................................................................................................6 - Müra....................................................................................................................7 - Helikiirus.............................................................................................................7 - Helilained.........................................................................................................7-8 - Resonants............................................................................................................8 - Helihark..............................................................................................................8
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3
Heli kiirus Harmoonilist helivõnkumist tajub inimene mingi kindla muusikalise toonina. Helid võivad olla madalad või kõrged. Heli kõrgusele vastab heli sagedus: suure sagedusega võnkumist tajutakse kõrge toonina, väikese sagedusega võnkumist madala toonina. Helivõnkumistel jääb iga keskkonnaosake põhiliselt samale kohale - ta ainult võngub tasakaaluasendi ümber. Heli sagedus näitab, mitu täisvõnget sooritab õhuosake ühe sekundi jooksul, seda mõõdetakse hertsides (1 Hz = 1 s-1) Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse l korrutisega: v=f Heli kiirus õhus on 332 m/s. Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz. 1 s...
● 1661 alustas Trinity ülikoolis, Cambridges ● Üks tublimaid õpilasi ● 1665 lõpetas kooli ja aasta hiljem hakkas ise õpetama SAAVUTUSED ● Algebra ● Uuris astmeridu ● Üldistas binoomteoreemi mittetäisarvulisteks eksponentideks ● Pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusustele (Leibniziga samaaegselt) SAAVUTUSED ● Mehaanika üldised seadused ● Formuleeris gravitatsiooniseaduse ● Esimene reflektorteleskoop ● Värviteooria ● Helikiirus MEHAANIKA PÕHISEADUSED ● Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. ● Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma MEHAANIKA PÕHISEADUSED ● Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid loodu...
6 2542 57,3 64,4 7,1 Keskmine: 7,1 0,14 Temperatuur katse ajal oli 22,9 C =295,9K 6.Leidsime heli kiiruse v (m/s). V=*f V=0,14*2542=356m/s 7.Leidsime heli kiiruse 0°C juures. v vo = 1 + 0,002t V =356/1,0458=340m/s 0 8.Leidsime õhu moolsoojuste suhte . µv 2 = RT = 0,029*3562/8,31*295,9=1,50 9.Järeldus. Kuna tegelik helikiirus V0=330m/s ja tegelik õhu moolsoojuste suhe on 1,40 ,siis saab järeldada ,et kuna meie leitud väärtused on suuremad tegelikest ,siis meie leitud V temperatuuril 22.9 Co on veidi suurem kui tegelik.
Valguse ja aine vastastikmõju Lainepikkus Lainepikkus- füüsikas kaugus kahe teineteisele läima samas faasis võnkuva punkti vahel. Võrdne laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega. Tähis: lambda (λ ) Heli sagedus Helid võivad olla nii madalad kui ka kõrged. Heli sagedus- näitab, mitu täisvõnget sooritab õhuosake ühe sekundi jooksul. Tähis: f Mõõdetakse hertsides. Helikiirus on võrdne sageduse ja lainepikkuse korrutisega. Kontrollküsimused: 1.Milline tingimus peab olema täidetud, et valgust võiks vaadelda kiirtena? Vastus: tõkked on palju suuremad kui lainepikkus. 2.Missugune nendest põhimõtetest või seadustest ei ole sobilik geomeetrilise optika lähenduses? Vastus: valguse dualism Valguse peegeldumine Kujutis tekib tasapeegli taha. Näiv kujutis tekib peegli taha samale ...
..............................................................8 2.1.3 Töö käik...............................................................................................................................9 2.1.4 Järeldused..........................................................................................................................10 3 LABORATOORNE TÖÖ NR 3......................................................................................................12 3.1 Helikiirus..................................................................................................................................12 3.1.1 Tööülesanne.......................................................................................................................12 3.1.2 Töövahendid......................................................................................................................12 3.1.3 Katse käik...................................................
= = = 1,41 8,31 294 6 Järeldus Sagedustel 5000 ja 5400 tuli kiiruse viga ebamääraselt suur. Heli kiiruseks õhus sagedusel m 3800 on 343 ± 31 , usaldatavusega 0,95. s Vastavalt arvutustele tuleb helikiirus 0 juures 331,1 /, mis on ootuspärane tulemus ja moolsoojuse suhe on 1,4. 7
ebaühtlane tõstejõu jaotus. Trapets: Ühtlasem tõstejõu jaotus ja väiksem induktiivtakistus ; halvad: halvem põikipüsivus ja keerulisem ehitus. Ellipsiline: parim väikestel kiirustel : vähim induktiivtakistus(üleüldse) ; piisav põikipüsivus ; keerukas ja kulukas. Nooljas: väikseim suhteline paksus sama tugevuse juures : halb: suurem takistus ja väike tõstejõud ; tõstejõu ebaühtlane jaotus ; halvad värisemisomadused/variomadused. Tiiva peal võib õhk kiireneda kiiremaks kui helikiirus ja siis muutuvad lennuomadused ja selle tõttu antakse tiivale nooljas kuju et seda pikendada Deltatiib sellel on parimad omadused ülehelikiirustel ; tohutu suur induktiivtakistus. PÕikipüsivus- on püsivus x-telje suhtes e. teisisõnu omadus vältida kallakuid . See saavutatakse lennukitiivale V kujuandmisega (eestvaade) Induktiivtakistus - On see takistus kus teatud kohtumisnurga juures hakkab õhk tiiva tagantservast nö tiiva peale ronima . Algab servadest
·löögimüra, mis tekib ja levib löögi mõjul konstruktsioonides ning kandub edasi õhule. 7. Kuidas toimub müra ülekandmine seina (vahelae) kaudu? · läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste· piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega· antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu . 8. Millist helisagedust nimetatakse kriitiliseks sageduseks? Helisagedust, mille puhul langevad kokku paindelaine levimiskiirus materjalis ja helikiirus õhus, nimetatakse kriitiliseks sageduseks. 9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks). Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii heli isoleerivaid kui absorbeerivaid omadusi, on üks neis domineeriv. Näiteks betoon on tüüpiline
rakettmootorites)(viimastes on kiirused eriti suured) 12 Kitsenev düüs. c2 > c1 ja p 2 > p1 . Maksimaalseks düüsi kiiruseks on c2 max = a (helikiirus 340 m/s). Suuremaid kiiruseid kitsenevate düüsidega ei ole võimalik saavutada. a = k p v (m/s) (k adiabaadi astendaja, p rõhk, v erimaht) Laieneva düüsiga ( Lavali kanal) on võimalik saavutada suuremaid kiirusi kui helikiirus. Kriitiline kiirus Ck võrdub helikiirusega, laienevas avas aga kiirus suureneb veelgi ja maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb)
Miks ei saa mittesiledat f-i diferenseerida? Mitu mõõdet on punktil? 1 punkt 2 punkti määravad, mille 3 punkti määravad, mille 4 punkti määravad, mille Vektori pikkus ehk moodul leitakse avaldisest: Kuidas siis, kui vektor on kolmemõõtmelises ruumis? Universumison 1090 elementaarosakest. Mitme bitine ribakood kirjeldab siis unikaalselt igatühte neist? 300 Juhusliku suuruse keskväärtus ja mediaan? LIIKUMINE Punkt ekvaatoril: 0.465 km/s. Suurem kui helikiirus. Miks me midagi ei tunneta? Milline on punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus? Võrrelge raskuskiirendusega! Atmosfäär kui meie taustsüsteem liigub koos meiega. Punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus on 0,03m/s2 mis on võrreldes raskuskiirendusega palju väiksem. Mitme dimensionaalne on punkt? 0 Millisel füüsikaseadusel põhineb ridva tasakaalustav omadus? Jõud on impulsi muutumise kiirus. Lisamassi m tasakaalust välja viimiseks on vaja rakendada lisajõudu. F=pm
heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz. Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heli levimise kiirus: Sõltub keskkonnatingimustest, mitte heliallika omadustest! Olulist rolli mängivad molekulide vahelised seosed, isel. Jäikus, kokkusurutavus. Mida jäigem ja raskem kokku suruda, seda suurem helikiirus. Aine tihedus. Heli levimise kiirus ei sõltu heli sagedusest! Õhus 344 m/s (30° C) (Temperatuuri tõustes 1° C võrra kasvab heli kiirus õhus ca 0.5 m/s) Heli energeetika: laine intensiivsus Intensiivsus näitab edasi kantava energia hulka (ajaühikus pindala läbiv energia ). Laine intensiivsus on võrdeline amplituudi ruuduga. Päikese kiirguse korral kiiritustihedus. Intensiivsust mõjutavad tegurid: Keskkonnatihedus, laine leviku kiirus, laine amplituud, laine sagedus.
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
leida lainepikkuse (). Lainepikkus = heli kiirus × võnkeperiood Võnkumiste levimist nimetatakse laineks. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). 1.6.2. Heli kiirus: Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse l korrutisega: Heli kiirus= kaugus/ aeg Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist. Mida tihedam on keskkond, seda suurem on heli levimiskiirus: · õhus on 344 m/s · vees 1500 m/s · terases 5100 m/s temperatuuri tõustes 1 °C võrra kasvab heli kiirus õhus u 0,5 m/s võrra.
1945 16. juulil viiakse Alamogordos läbi esimene tuumakatsetus. 1945 6. augustil hävitatakse tuumarelvaga Hiroshima. 1946 Bloch ja Purcell tegelevad tuuma magnetresonantsiga. 1946 Eckert ja Mauchly teatavad ENIACist, esimesest täiesti elektroonilisest arvutist. 1947 Cecil Powell avastab pi-mesoni. 1947 Willard Libby tutvustab vanuse määrasmist süsiniku isotoobi C- 14 abil. 1947 Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus. 1948 Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest. 1948 Bardeen, Brattain ja Shockley kontrueerivad esimese transistori. 1948 Hendrik Casimir ennustab nõrga Casimiri jõu esinemist plaatkondensaatorites. 1948 Bondi, Gold ja Hoyle pakuvad välja ajas püsiva kosmoloogilise mudeli. 1949 John von Neumann arvutab ENIACi abil pii 2 037 komakohta.
Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Pinnal oleva merevee keskmine tihedus on 1,025 g/ml, seega on merevee tihedus suurem kui magevee oma, mille maksimaalne tihedus on 1,000 g/ml 4°C juures, see vahe tuleneb eeskätt merevee soolade massist. Merevee jäätumispunkt on seda madalam, mida kõrgem on vaadeldav soolsus; 35-promilline vesi jäätub -2°C. Merevee pH jääb vahemikku 7,5...8,4. Helikiirus merevees on 1500 m/s ning see sõltub vee temperatuurist ja rõhust. Merevett kasutatakse muu hulgas raviprotseduurideks (talassoteraapia). Termodünaamika esimene ja teine seadus. Hessi seadus. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu.
OS DATA režiim, mis näitab oma laeva koordinaate, GPS kurssi, aega ja sügavust LOGBOOK režiim võimaldab registreerida käsitisi sügavusi mingi antud perioodi jaoks HISTORY MODE Ekraan on jaotatud kaheks osaks. Vasakpoolsel on registreeritud viimase 24 tunni sügavused; parempoolsel hetke sügavused. Võimalikud vead sügavuse mõõtmisel kajaloodiga Viga tegeliku helikiiruse kõrvalekalde tõttu arvestuslikust kiirusest Kajaloodi skaalajaotused on saadud eeldusel, et helikiirus on püsisuurus – 1500 m/sek. Tegelikult aga helikiirus võib tunduvalt kõrvale kalduda arvestuslikust kiirusest ja sügavus mõõdetakse veaga. Mõõtmisvea võib C h h( 1) C0 arvutada valemiga Laeva kiirusemõõturid. Logid Doppler logi Doppleri sagedusnihe Oletame, et kiirusega v liikuv ja sagedusel f kiirgav laineallikas A läheneb punktile M, kus asub vastuvõtja
104. Millise arvuga peaks jagama 36 000, et vastus oleks 250? Vastus: 144 (36 000 : 250 = 3600 : 25 = 144) 105. Kilogramm mandariine maksab 15 krooni. Kui palju maksab 200 grammi mandariine? Vastus: 3 krooni ( 15 : 1000 * 200 = 3 kr.) 106. 12 m pikkune nöör lõigati kolmeks osaks, millest 2 olid ühepikkused ja kolmas sama pikk kui need kaks kokku. Kui pikad olid nöörijupid? Vastus: 3m +3m +6m 107. Helikiirus on 343 m/s. Kui kaugelt kuuleme seda heli minuti pärast? Vastus: 20 km 580 m ( 60 * 343 = 20 580 m = 20 km 580 m) 108. Bussid väljuvad lõpp- peatusest 14- minutilise intervalliga. Esimene buss väljub 6. 25. Leia bussi väljumisaeg, mis sobib Reinule kõige paremini, kui ta jõuab peatusse kell 8.30. Vastus: 8.35 109. Kauplus alandas 1 kg küpsiste hinda 25 kroonilt 20 kroonini. Mitu kilogrammi
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas Käesolevas peatükis tuletame valemi helikiiruse arvutamiseks elastses keskkonnas. Selleks vaatleme elastset varrast pikkusega ja ristlõikepindalaga . Varda materjali tihedus on ja elastsusmoodul (vt. alljärgnev joonis). Kui varda vasakpoolsele otsale anda an vasakult ult poolt löök, hakkab selle tõttu tekkinud häiritus liikuma parempoolse otsa suunas kiirusega v , mis ongi helikiirus varda materjalis. Aeg, mis kulub häirituse jõudmiseks parempoolse otsani, avaldub valemist l t (8.19) v Ühtlasi surutakse varras löögi mõjul ajutiselt kokku (tegu on elastse deformatsiooniga) ja ta nihkub paremale (varda uus asend on alljärgneval joonisel tähistatud katkendliku joonega).
Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost kasutada paljude tähemudelite välja arvutamiseks. Raadiuste suhe Rs / R esineb ka helikiiruse valemis. Heli on füüsikalises mõttes rõhuäirituse levimine ruumis. Näiteks keskkonna tiheduse muutudes võrra muutub ka rõhk p võrra. Helikiirus avaldub järgmiselt: Tähe gravitatsioonijõu ja rõhu valemid võimaldavad helikiiruse ja valgusekiiruse suhte suurusjärguks järgmise avaldise: Muutliku tähe pulseerimise perioodi saame rõhuäirituse levimiskiirusest järgmiselt: 73 Astronoomiline objekt muutub nähtamatuks, kui Schwarzschildi raadius on suurem objekti mittepöörleva kerakujulise keha raadiusest. Nii tekib must auk. Neutrontähed on kõige tihedamad
72 Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost kasutada paljude tähemudelite välja arvutamiseks. Raadiuste suhe Rs / R esineb ka helikiiruse valemis. Heli on füüsikalises mõttes rõhuäirituse levimine ruumis. Näiteks keskkonna tiheduse muutudes võrra muutub ka rõhk p võrra. Helikiirus avaldub järgmiselt: Tähe gravitatsioonijõu ja rõhu valemid võimaldavad helikiiruse ja valgusekiiruse suhte suurusjärguks järgmise avaldise: Muutliku tähe pulseerimise perioodi saame rõhuäirituse levimiskiirusest järgmiselt: Astronoomiline objekt muutub nähtamatuks, kui Schwarzschildi raadius on suurem objekti mittepöörleva kerakujulise keha raadiusest. Nii tekib must auk. Neutrontähed on kõige tihedamad objektid Universumis. ( Keskinen ja Oja 1983, 71-74 ). 1.2.2
Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost kasutada paljude tähemudelite välja arvutamiseks. Raadiuste suhe Rs / R esineb ka helikiiruse valemis. Heli on füüsikalises mõttes rõhuäirituse levimine ruumis. Näiteks keskkonna tiheduse σ muutudes Δσ võrra muutub ka rõhk Δp võrra. Helikiirus avaldub järgmiselt: Tähe gravitatsioonijõu ja rõhu valemid võimaldavad helikiiruse ja valgusekiiruse suhte suurusjärguks järgmise avaldise: Muutliku tähe pulseerimise perioodi saame rõhuäirituse levimiskiirusest järgmiselt: Astronoomiline objekt muutub nähtamatuks, kui Schwarzschildi raadius on suurem objekti 76 mittepöörleva kerakujulise keha raadiusest. Nii tekib must auk. Neutrontähed on kõige tihedamad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
