1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
Atmosfäär Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuva õhku, veeauru ning aerosoole. Lämmastik(78%) tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 ...
käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. 13.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale Euroopa kliima kujunemises on oluline tema asend mandri lääneosas otse vastu Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid palju ja talved on pehmed.Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised.
käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. 13.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale Euroopa kliima kujunemises on oluline tema asend mandri lääneosas otse vastu Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid palju ja talved on pehmed.Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised.
pindala. · Näiteks Eesti ilma kujundavad: Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Õhuringluse mõju Eesti kliimale · Euroopa kliima kujunemisel on tähtis roll Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduval niiskel õhul, mis toob sademeid ja muudab talved pehmeks. · Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. · Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. · Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. · Soojemat õhku saabub meile ainult läänest, Atlandi ookeanilt · Kui läänevool on väga tugev, on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ja püsivat lumikatet ei teki.
Siit saame, et Järelikult See aga on pindliig See ongi Gibbsi adsorptsioonivõrrand Gibbsi adsorptsioonivõrrandi teine tuntud vorm Siit asendame osad liikmed Z Sealjuures on eelpool mainitud pindaktiivsus Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 15. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. Pindpinevuse muutumine, k Pindpinevuse muut d sõltub kontsentratsiooni muudust dC. Seos on järgmine See tähendab põhimõtteliselt, et pindpinevus kahaneb kontsentratsiooni kasvades ning selle kahanemise määr sõltub veel lisaks konstandist k Henry isotermid Henry isoterm kõige lihtsamal kujul. CP on konts pinnakihis, CG on kontsentratsioon gaasifaasis. k on tasakaalukonstant Kasulikum on see sellisel juhul, kui teeme lähenduse.
7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22
Eestis on valdavad parasvöötme merelised ja mandrilised õhumassid. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on seejuures suurem talve teises pooles, kevadel ja suve esimeses pooles. Talvel ja kevadel võivad aegajalt siia jõuda ka külmad ja kuivad arktilised õhumassid. Suvel võivad lõunatsüklonid erandkorras kaugele põhja vedada troopilist õhku. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on Läänemeri. Talvisel ajal hoiab ta rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja- lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur Kesk- ja Ida-Eestis on vahemikus 6°...7°C, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see 2°...4°C. Rannikul on kõige külmemaks kuuks veebruar. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad võrreldes ülejäänud Eestiga üha jahedamaks. Maikuu keskmine temperatuur erineb rohkem kui 3,5°C
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
11. Pindpinevuse määramise meetodid 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 12. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine Vt vihik 13. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid Vt vihik 14. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine. Langmuiri adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse aine vesilahuse ja õhu piirpinnal vt vihik 15. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. 16. Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik
atmosfäärist juurde saab. 1.3. Õhutemperatuur Eestis on 20. sajandil globaalse kliimasoojenemise tõttu aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud. 186699 on aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,7 ºC võrra. Põhiliselt on soojenenud talv ja kevad. Läänemeri on peamine õhutemperatuuri Eesti-siseste erinevuste kujundaja. Sügisel ja talvel hoiab see rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad siis põhjalõuna-sihiliselt selliselt, et läänes on soojem ja idas külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida-Eestis vahemikus 6 kuni 7 ºC, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see 2 kuni 4 ºC. Rannikul on külmim kuu veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on kuni ühe kraadi võrra madalam kui jaanuaris. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad ülejäänud Eestiga võrreldes jahedamaks
ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus ().See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= (du/dx)dS 32.Reaalse gaasi isotermid .Van der Wahlsi võrrand Reaalse gaasi ruumala on ideaalse gaasi ruumalast suurem .Reaalsel gaasilon rõhk väiksem kui ideaalsel gaasil . p iVi=nRT pi =p+an2/V2 Vi=V-nb järelikult (p+an2/V2)(V-nb)=nRT a-van der W 1. Konst ,b-Van der W 2.konst. 33.Aine agregaatoleku muutused Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi
o Gaasi temperatuur, selle seos mikroparameetritega (+ valem) o Kaks põhilist soojusfüüsika konstanti (+ arv ja mõõtühik) o Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega ruutkeskmise kiiruse valem : v rk = √ v 2x v2y v2z 3 o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. 2. Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3
aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal. · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dunaamikat pohjapoolkeral- pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-marts kuna siis polaaröö, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Iseloomustada (min ja max vaartuste alusel) jaanuari keskmiste ohutemperatuuride jaotust maakeral-venemaa idaosas temperatuuri suurim neg vaartus -50kraadi ja
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
kilomooli 40. Entroopia statistiline tõlgendus . S=k lnW, k-Boltzmanni konstant, W-süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus, mille all mõistetakse antud oleku võimalike realiseerumisviiside arvu. Pööramatu on iga niisugune protsess, mille puhul temaga astupidise protsessi tõenäosus on äärmiselt väike. 41. Van der Waals võrrand. (v-b)(p-a/vruut)=zRT. Isotermid, joonis. Kui temp tõusta, siis punktid lähenevad teineteisele, kriitiline temp. Võrrand kirjeldab reaalsete gaaside käitumist. a p 2 V b zRT z=m/myy p-väljastpoolt gaasile avaldatav rõhk(võrdne gaasi rõhuga anuma seintele), V ab ja b-eksperimentaalselt määratavad ning eri gaaside puhul erineva väärtusega van der Waalsi konstandid. 42. Vedelikud
geograafilisest asendist. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on samuti Läänemeri. Meri on ka kogutud soojuse reservuaar. Seetõttu on rannikupiirkondade kliima mõõdukam kui mandri keskosas. Talvisel ajal hoiab Läänemeri rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja-lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem (Raukas 1995: 189). Merega sarnaselt mõjutab meie ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti järved vähem. Tähtsad kohakliima kujundajad on ka kõrgustikud. Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10 meetrit kõrguse kasvu annab juurde 1% lisasademeid), samuti äikesevihmade ümberjaotamises ning valitsevalt sademeid toovate
atmosfääri mõjukeskmeteks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala. ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE · Islandi miinimum- toob pehme ja sajuse talveilmastiku, Assoori maksimum- suvel palavad ja päikesepaistelised ilmad. Pakaselised talveilmad tulevad Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Atlandi ookeanilt kanduvad läänetuultega maismaale niiske õhu voolud- sademeid palju, talved pehmed. Jaanuari isotermid näitavad, et lääne pool on soojem ja ida pool läheb järjest külmemaks ÕHUMASSID, FRONDID, TSÜKLONID · Õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused, kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. On erinevaid õhumasse: 1. Arktiline õhk - külm ja kuiv, kujuneb Põhja-Jäämere väljadel 2. Parasvöötme mereline õhk - niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe, kujuneb
! 2. Millest sõltub PAA pindaktiivsus? Adsorptsiooni seaduspärasused piiridel tahkis-lahus, vesi- õhk. PAA pindaktiivsus sõltub kontsentratsioonist ja temperatuurist. Tahkis-lahus: Tahked ained adsorbeeruvad tahkele pinnale hästi just vesi lahuses. Üldjuhul on nii, et mida suurem on lahusti pindpinevus, seda kehvem adsorptsioon. Pindliia sõltuvust kontsentratsioonist väljendavad sobivates tingimustes nii Freudlichi, Langmuiri kui ka Henri isotermid. Molekuli polaarsed osad suunatud polaarse faasi poole ja mittepolaarsed mittepolaarse faasi poole. Elektrolüütide puhul on ioonid tugevalt adsorbeerunud polaarsel adsorbendil. Esineb ka vahetusadsorptsioon, mis toimub tänu eri ioonide erinevale adsorptsioonivõimele. Vesi-õhk: 1) adsorbeeriva pinna suurust on võimalik täpselt mõõta, samuti pinnaenergia muutumist 2) lahustunud ained, mis adsorbeeruvad vedeliku pinnale, sisalduvad selles vedelikus endas
gaasi sellist käitumist täheldatud. Siiski on van der Waalsi võrrandi kasutamine reaalsete gaaside puhul võimalik. Analüüsime 25 võrrandit (3.9) lähemalt. Korrutame võrrandit (3.9) V2-ga ning viime kõik liikmed ühele poole võrdusmärki. Saame 3 2 p V −b ' z RT V a ' V −a ' b '=0. (3.10) Joonis 3.2. Van der Waalsi isotermid – gaasi rõhu p sõltuvus gaasi ruumalast V etteantud gaasikoguse z korral. Antud võrrand on iga fikseeritud z, T ja p väärtuse korral V jaoks kuupvõrrand, millel on üldjuhul 3 lahendit. Näiteks joonisel 3.2 on gaasi temperatuuril T2 rõhu väärtusel p2 gaasil võimalik 3 erinevat ruumala väärtust. Rõhu p1 korral on gaasil üks võimalik ruumala väärtus. Temperatuuril T 1T kr korral saab võrrandil (3.10) iga fikseeritud rõhu väärtuse jaoks olla vaid 1 reaalne
Ideaalse gaasi olekuvõrrand kehtib muidugi ka isoprotsesside korral. Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. m/M ja R on konstantsed ja tehte m/M *R võib asendada C-ga: C=m/M*R p*V = C Isotermiline Kui temperatuur on jääv, siis gaasi ruumala ja rõhu korrutis on kõikides olekutes ühesugune: p * V = const erinevatele jäävatele temperatuuridele vastavad erinevad isotermid. Temperatuuri tõusmisel rõhk suureneb (kui V= const). Seetõttu asub kõrgemale temperatuurile vastav isoterm madalamale temperatuurile vastavast isotermist ülalpool. Isobaariline Kui rõhk on jääv, on gaasi ruumala ning temperatuuri suhe gaasi igas olekus ühe ja sama väärtusega: V / T = const Erinevatele rõhkudele vastavad erinevad isobaarid. Jääval temperatuuril rõhu kasvades ruumala väheneb. Seetõttu paikneb kõrgemale rõhule vastav isobaar madalamale rõhule
viimase Polüneesia saarte rühmani), geograafiline isoleeritus ja Atlandi Ookeaniga võrreldes liikide arvu vähene muutumine Pleistotseenis. Tohutut hulka saari ja saarte ahelikke ümbritsev suhteliselt madal meri annab palju võimalusi vetikatele. Pikka Ida- Aafrika rannajoont iseloomustavad mangroovisood või liivarannad. Käsitletud regioonis väärivad esiletõstmist Punase mere ja Pärsia (Araabia) lahe suudmealad (entrance), kus esinevad ookeani kõrgeimad isotermid (32- 35C) ja suurim soolsus (42-46 pr), mis tingitud vähesest vihmast ja tugevast auramisest. Punase mere korallrifid on juba reostumise tõttu kahjustatud. Mangroovisood asustavad ka pehmesettelist India rannikut, korallrifid on ainult India lõunarannikuvetes. Piki Ida-Austraalia troopilist rannikut asub Suur Vallrahu (Great Barrier Reef), mis on suurim riffide süsteem maailmas. Pikkus2000 km, koosneb 2100 rifist. Kapten Cook, sattudes 1770.a
gaasi olekuparameetrid 3.1.4. Isotermiline protsess: Isotermilise protsessi puhul viiakse gaas ühest olekust teise jääval temperatuuril. T=const, pV=const. Kui tegemist on gaasi kahe järjestikuse olekuga, siis isotermilise protsessi puhul rõhkude ja ruumalade suhted on pöördvõrdelised. p1V1=p2V2; p1/p2=V2/V1 Muutumatu gaasi hulga ja koostise puhul on temperatuuridele vastavad isotermid omavahel paralleelsed pöördvõrdelise sõltuvuse kõverad, kui on tegemist rõhu ja ruumala vahelist seost iseloomustava graafikuga. Kujutatud isotermide puhul T2>T1 3.1.5. Isohooriline protsess: Isohooriliseks nimetame protsessi, mis kulgeb jääval ruumalal (V=const). Ideaalse gaasi olekuvõrrandist järeldub, et jääval ruumalal peab gaasi rõhu ja temperatuuri suhe olema jääv s.t. isohoorilise protsessi võrrand on pT=const või siis p=const·T
saadusi: A + B + kat = Akat + B = AB + kat. Klassifikatsioon: 1)homogeenne - katalüsaator samas füüsikalises olekus kui reakts lähteained N:O2 + 2NO = 2NO2 2)heterogeenne katalüsaator ja reag ained eri faasides, N: ½02 + S02=SO3. Inhibiitor reakts.kiirust vähendav aine. Promootor lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 21. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Adsorbtsioon, selle isotermid Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine konts-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Gaaside dif kiirus võib erineda vertikaal ja hor. suunas, juhtudel kui gaasi osakeste vahelised vahed on suured, nt Cl on õhus palju kiirem horisontaalsuunas levija. Dif kiirus õhus H2 0,634 cm2/sek; O2 0,178; CO2 0,139
tahked); katalüsaator on enamasti tahke; reaktsioon toimub katalüsaatori pinnal. Bioloogilised katalüsaatorid on ensüümid. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni isotermid, adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis; gaasi korral sõltub osakeste suurusest, polaarsusest. Difusiooni kiirus gaasides on rõhuga võrdelises seoses (osarõhkude summa). Difusioon kulgeb lahustes oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Vertikaalsuunas on difusioon palju aeglasem kui horisontaalsuunas.
soojushulga vahe Akas = Q1 - Q2 . Kasutegur antakse tavaliselt protsentides = 100% . Q1 Ideaalne soojusmasin on suurima kasuteguriga ja selle töötsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist ning sellist tsüklit nimetatakse Carnot' [karnoo] tsükliks. 1-2 ja 3-4 on isotermid, 2-3 ja 4-1 adiabaadid. Adiabaat kirjeldab sellist protsessi, kus soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga ei toimu (kas siis väga hea soojusisolatsiooni tõttu või on protsess nii kiire, et soojusvahetust ei jõua toimuda). Sõna a-dia-baat, mis tähendab, et a ei, dia läbi ehk kokkuvõtte läbi minna ei saa ehk soojusvahetust ei toimu
soojushulga vahe Akas = Q1 - Q2 . Kasutegur antakse tavaliselt protsentides = 100% . Q1 Ideaalne soojusmasin on suurima kasuteguriga ja selle töötsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist ning sellist tsüklit nimetatakse Carnot' [karnoo] tsükliks. 1-2 ja 3-4 on isotermid, 2-3 ja 4-1 adiabaadid. Adiabaat kirjeldab sellist protsessi, kus soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga ei toimu (kas siis väga hea soojusisolatsiooni tõttu või on protsess nii kiire, et soojusvahetust ei jõua toimuda). Sõna a-dia-baat, mis tähendab, et a ei, dia läbi ehk kokkuvõtte läbi minna ei saa ehk soojusvahetust ei toimu
40 3aatomiline 6 3.0 R 4.0 R 1.35 Termodünaamilised isoprotsessid Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse sellist süsteemis toimuvat protsessi, mille käigus vähemalt üks olekuparameeter muutub. Alljärgnevalt vaatleme isoprotsesse, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. (1) Isotermiline protsess. Selle protsessi korral T = const., mis annab meile olekuvõr-randist (4) Boyle-Mariotte'i seaduse (1). Graafiliselt kujuta-vad seda protsessi pV-teljestikus isotermid. Et siin dT = 0 (st. gaasi siseenergia ei muutu), siis kogu juurdeantud soojus muudetakse kasulikuks tööks (dQ = dA). Süsteemi üle-minekul olekust 1 olekusse 2 tehtud töö avaldub V2 p A = R T ln = R T ln 1 . (31) V1 p2 NB! Isotermiline protsess nõuab väliskeskkonnaga ideaalset soojusvahetust. (2) Isobaariline protsess Siin jääb konstantseks rõhk p, muutuvad aga temperatuur T ning ruumala V
üldjoontes väiksema pilvituse ja suurema õhu läbilaskvusega (vähem tolmu ja niiskust). Temperatuurireziim Eestis. Kõige külmemaks kuuks on meil tavaliselt veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale (mandrilise kliima korral on selleks jaanuar). Kõige soojemaks kuuks osutub juuli. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on kõige kõrgem saartel (Vilsandil -2 C°) ja langeb ranniku ning sisemaa suunas. Kõige madalam on jaanuari keskmine õhutemperatuur Ida-Eestis. Isotermid on ligikaudu paralleelsed rannajoonega. Sellist temperatuuri jaotumist võib seletada mere soojendava mõjuga talvel, mis tuleb hästi esile meie territooriumi lääne- ja loodeosas. Soome laht avaldab talvel termilisele reziimile vähem mõju, eriti idapoolses osas, sest talvel on laht enamasti kaetud pideva jääkattega. Kõige madalam on õhutemperatuur juulis põhjarannikul ja Soome lahel, samuti läänepoolsetel saartel
ist – kui tõuseb temp., tõuseb ka kiirus. Adsorbtsioon on aine osakeste iseeneslik kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Aineid, mida kasut. adsorbts.-iks, nimet. adsorbentideks (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid). Nad seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi. Adsorbentide omadusi iseloomustavad isotermid,mille kuju näitab adsorbeeriva aine kogunemist pinnale (JOONIS!!). Adsorbtsioon jaguneb füüsikaliseks ja keemiliseks. Füüsikalise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinud sidemed nõrgad (välispidise energia abil on võim. adsorbernt pinnalt eemaldada, s.t. adsorbent on taastatav); keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et ads.-nud ainet ei ole võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada, ilma viimase omadusi kahjustamata. Praktikas kasut. adsorbente joogivee puhastamisel (nt
Heterogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator erinevates faasides, kusjuures katalüsaator on üldjuhul tahkes faasis. Bioloogilises katalüüsis on katalüsaatoriks ensüümid. 23. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorbtsioon. Adsorbtsiooni isotermid, adsorbtsiooni kasutamine praktikas. a. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumiseni süsteemis. Difusioon põhjustab molekulide, ioonide ja teiste osakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Vedelikes on horisontaalsuunas difusioon kiirem kui vertikaalses suunas
Difusiooni kasutamine tööstuses: pulbermetallurgia, ehitusmatrjalide paagutamisel nt punane tellis, osaliselt sulab, osaliselt difundeerub, väikeste det Zn-mine trumlis või vibroalusel, päikesepatareide valmistamine, elektroferees. Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel.). Adsorbts isotermid: (6tk: pinnale adsorbeerub monokiht, mitu kihti jne)Temp langedes ads-n tõuseb ja vastupidi. Kasutam tööstuses eri komponentide eraldamiseks gaasisegudest, majapidamisgaaside puhastamiseks lisanditest, gaaside valikuliseks kogumiseks ja säilitamiseks; nii tööstuses kui tavaelus gaaside segudest koos kahjulike ühendite kõrvaldamiseks. Adsorbtsiooni kasutamise näiteid praktikast: a)joogivee puhastamine
nt:O2+2NO=2NO2 2)heterogeenne- katalüsaator ja reag. ained eri faasides, nt: ½02+S02=SO3. Inhibiitor reaktsioonikiirust vähendav aine. Promootor lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni isotermid, adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon (lad.k. diffusio - laialivoolamine, levimine) - teineteisega kokkupuutuvate ainete vastastikune segunemine aineosakeste korrapäratu soojusliikumise (Browni liikumise) tulemusena (ilma mehhaanilise sekkumiseta). Difusiooni intensiivsus sõltub molekulide kineetilisest energiast.
Gaaside teooriast on välja arenenud molekulaarfüüsika. Kõiki termodünaamika seadusi on võimalik tuletada eeldusest, et gaas on vabalt liikuvate aineosakeste -- molekulide -- kogum. Gay-Lussac'i seadus: Boyle-Mariotte'i seadus: gaasi isobaarid (sama rõhu jooned) V -- t° gaasi isotermid (sama temperatuuri jooned) p -- V teljestikus. teljestikus. Charles'i seadus: ideaalse gaasi isohoorid (sama ruumala jooned) p -- t° teljestikus. 18. saj. lõpus, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, leiutati paljudes vee- ja tuuleenergiat mitte omavates kohtades auru jõul töötavaid seadmeid. Need nn. atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
