sirgjooneliselt. Inerts · Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. · Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. · Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Ühtlaselt sirgjooneliselt horisontaalsel teel liikuv auto. P Ft Fv Fr Inertsiaalne taustsüsteem · Selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Newtoni I seaduse teistsugune sõnastus · On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju on kompenseerunud.
Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üksteise suhtes sirgjooneliselt. Klassikalises füüsikas liikumine suhteline, koordinaadid, kell ei sõltu taustsüsteemi valikust.
NEWTONI SEADUSED Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. VASTASTIKJÕUD ❏ Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni seadused. Vastastikmõju tõttu muutub kehade kiirus. ❏ Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus ja kehadele antav kiirendus sõltub keha massist. ❏ Inertsust iseloomustab keha mass. ❏ Resultantjõud on kehadele mõjuvate jõudude summa. RASKUS- JA GRAVITATSIOONIJÕUD. ❏ Kehadele mõjuvad jõud on arvuliselt võrdsed, aga vastassuunalised. ❏
Inertsiaalne taustsüsteem-taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal.(New.Ic seadus) Inerts- nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju. Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate...
punktides samasuunaline. - Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb. 15) Impulss ehk liikumishulk- Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. P=mv p-impulss (1kgxm:s), v-keha kiirus (1m/s2), m- keha mass (1kg) - Impulss näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada. - Impulsi muutumise kiirus- võrdne jõuga 16) Vektor- Tal on kindel suund + arvväärtus 17) Skalaarne suurus- Tal on ainult arvväärtus 18) Inertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, kus kehtib inertsiseadus e. newtoni I seadus
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa.
tasakaaluasendisse (joon 32). Joon 25 Kui manööver sooritatakse laiuses, mis on väiksem arvutuslikust on T *>T ja tundliku elemendi peatelg liigub kiiremini kui arvutuslikus laiuses ja tundliku elemendi peatelg „hüppab” üle uue tasakaaluasendi meridiaanist. Pärast manöövri lõppu sooritab nagu eelmiselgi juhul peatelg mitmed võnked jõudmaks uude tasakaaluasendisse. Joon 26 Toodud vaatlustest nähtub, et esimest tüüpi inertsiaalne viga on suurim kohe pärast manöövri lõppemist ja sumbuvate võnkumiste protsessis väheneb nulliks . 10. Teist tüüpi inertsiaalne viga Tundlikus elemendis, kus võnkumiste summutamiseks kasutatakse õlisummutit, tuleb arvestada ka kiirenduste mõju õlisummutis sisalduvale õlile. Uurime, mis toimub õliga kui laev suurendab kiirust. Joon 28 Oletame, et laev liigub kursiga NE veerandis ja suurendab kiirust. Tundliku elemendi raskuskeskmele
Seda kõverust me aga gravitatsioonina tajumegi. · Relatiivsusteooriast tuleneb ka üks kuulsamaid valemeid, mille kohaselt on mass ja energia üksteiseks muundatavad. E=mc² ehk energia on massi ja valguse kiiruse ruudu korrutis. · Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteoria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed ning pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas. vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Gravitatsioon mõjutab lisaks ruumile ka aega.
Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. Newtoni teine seadus Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a - kiirendus F - jõud m - mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud
Kiirendusvektor on kiirusvektoriga risti. 35.Mis on kehade vastastikmõju? - Vastastikmõju on füüsikaline nähtus, mille puhul ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda: keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. 36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kehale kompenseerub, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 37.Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? - Inertsiaalne taustsüsteem on selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Taustsüsteem, mille suhtes liikuvad kehad on kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 38.Iseloomustada kehade inertsust. - Inertsus on keha omadus, mis näitab keha võimet säilitada liikumisolekut. Mida raskem on keha kiirendust muuta, seda inertsem keha on. Keha inertsuse mõõt on mass [1 kg]. (Inerts ≠ inertsus) 39.Sõnastada Newtoni II seadus
I - planeedid tiirlevad ümber päikese ellipsikujulisel trajektooril, mille ühes fookuses asub päike II - tiirlemise käigus katab planeeti ja päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III - erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega [T12 / T22 = r13 / r2 3] Geostatsionaarne orbiit - orbiit, millel olev tehiskaaslane on Maa suhtes koguaeg ühe koha peal Inertsiaalne taustsüsteem - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Igasugune tiirlev, pöörlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne Inertsijõud Fi - kujuteldav jõud, mis mõjub kehale kiirendusega liikuvas taustsüsteemis, suund on süsteemi kiirendusele vastupidine [F i = m*a] Coriolise jõud - näiv jõud, mis mõjub liikuvatele kehadele pöörlevas taustsüsteemis
(inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . Fh= μ *N Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõud See valem
Kehas tekkiv meh. Pinge on võrdeline keha suhtelise def. Suurusega. Hõõrdejõud- On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Tekib kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vastastikmõjul. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust ehk normaalrõhumisest. Huygensi printsiip- iga punkti, kuhu laine on jõudnud võib vaadelda uue elementaarlaine allikana. Inerts- kehade püüd säilitada oma liikumise kiirust. Inertsiaalne taustsüst.- taustsüst., kus kehtib N.1. Seadus. Interf. Min.-kui lained on vastandfaasis, siis on liitlaine amplituud minimaalne. Interferentsi max.- kui lained on liituvad samas faasis, on liitlaine amplituud maksimaalne. Ja suunatud vastupidiselt def. Suunale.Fe=k x Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirus. Jõud- vastastikmõju mõõt. Kaaluta olek- e kaalutu, kui keha langeb vabalt, siis a=g. Käiguvahe- sellega on määratud lainete liitumise tulemus.
iseendaga paralleelseks) Pöördliikumine (pöörlemine) keha kõik punktid liiguvad mööda ühiste keskpunktidega (kontsentrilisi) ringjoonelisi trajektoore. Need ühised keskpunktid moodustavad pöörlemistelje. 0 Newtoni I seadus (inertsiseadus): Kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni seda olekut muutuma. Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteem, milles kehtib inertsiseadus. Newtoni II seadus: Jõu mõjul liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga F a= m Fi
x y z 9) Kehad massiga m1 ja m2 on ühendatud niidiga ning asetatud lauale, niit kannatab tõmmet kuni 2N, millise jõu peab rakendama, et niit katkeks ? VIII 1) Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ? Materiaalne taustsüsteem kus inertsijäävuse seadus kehtib täpselt nim inertsiaalne täustsüsteem inertsiseadus iga püsib paigel või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju ei muuda sellist liikumisolekut 2) Ainepunkti joon ja nurkkiiruse vaheline seos ? joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkiirus näitab ajaühikus raadiuse poolt moodustatud pöördenurka. v =*R 3) Kuidas leida kiiruse komponente kõverjoonelisel liikumisel ? Kõverjoonelisel liikumisel tuleb R asendada muutuva kõverraadiusega r
jõu Nõrk Vastastikmõju Nõrgaks vastastikmõjuks nimetatakse elementaarosakese vahelist vastastikmõju Tugev Vastastikmõju Tugevaks vastastikmõjuks nimetatakse kõikide värvilaengut omavate osakeste vahelist vastastikmõju N1S Olemas on selliseid taustsüsteeme, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud neile kompenseeruvad Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, kus kehtivad inrtsiseadus ja teised mehaanika seadused Kehade inertsus Mõõtmisvigade piires võib intersiaalseteks lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki kiirenduseta Maa suhtes liikuvaid taustsüsteeme(Maakera loetakse paigalseisvana). Rangelt võetuna ei ole Maaga seotud taustsüsteemis inertsiaalsed, sest ta tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje.
Nõrk Vastastikmõju – Nõrgaks vastastikmõjuks nimetatakse elementaarosakese vahelist vastastikmõju Tugev Vastastikmõju – Tugevaks vastastikmõjuks nimetatakse kõikide värvilaengut omavate osakeste vahelist vastastikmõju N1S – Olemas on selliseid taustsüsteeme, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud neile kompenseeruvad Inertsiaalne taustsüsteem – Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, kus kehtivad inrtsiseadus ja teised mehaanika seadused Kehade inertsus – Mõõtmisvigade piires võib intersiaalseteks lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki kiirenduseta Maa suhtes liikuvaid taustsüsteeme(Maakera loetakse paigalseisvana). Rangelt võetuna ei ole Maaga seotud taustsüsteemis inertsiaalsed, sest ta tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje.
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha
Selline liikumine mille kiirus ei muutu on ühtlane kiirus — Kiirendus. Kiirendus a on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ajaühikus ehk kiiruse muutumise kiirust. — Pöörlemise kinemaatika. Jäikade kehade uurimisel tuleb nendele lisada veel jäiga keha pöörlemise nurkkiiruse ja nurkkiirenduse — Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Joonkiirus sõltub nurkkiirusest ja trajektoori raadiusest. v r — Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Kaal – Kaal on jõud, millega keha mõjub toele. Jõud – Jõud on vektoriaalne suurus mis annab kehale kiirenduse, muudab keha kiirust Mass – Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet
Normaalkiirendus Kiirendus, mis on suunatud mööda trajektoori normaali. Iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas : . Kogukiirendus - 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus. Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus nimetatakse inertsiaalseks. Seadust ennast nimetatakse vahel inertsiseaduseks. Iga süsteem, mis liigub mõne inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjooneliselt ja ühtlaselt on samuti inertsiaalne. 6. Dünaamika põhimõisted (olek, jõud, mass, impulss). Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. Jõud on seda suurem, mida kiiremini see liikumishulka muudab. Sp võibki jõu avaldada liikumishulga tuletisena . jõud on võrdeline ajaühikus tehtava liikumishulga muutusega. Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust.
Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a on kiirendus F jõud m on mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud pole põhjustatud kiirendusest vaid vastupidi, kiirendus sõltub jõust.
Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a on kiirendus F jõud m on mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud pole põhjustatud kiirendusest vaid vastupidi, kiirendus sõltub jõust.
dt r r > 0 r r < 0 Dünaamika 10. N I seadus. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Galilei relatiivsusprintsiip. N I s ehk inertsiseadus Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni, kuni teiste kehade mõju ei muuda selle keha liikumisolekut. Inertsiks nimetatakse kõigi kehade visa püüdu säilitada ühtlase liikumise olekut(sealhulgas paigalseisu). Inertsiaalne taustsüsteem Selline materiaalne taustsüsteem, milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt ehk süsteemis olev keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kuni talle ei mõju mõni süsteemis olev jõud. Näiteks kiirendusega liikuv buss ei ole inertsiaalne taustsüsteem. Kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal jõu dimensiooniga. Mass Füüsikaline suurus, millega mõõdetakse kehade inertsust.
koos; tugeva vastastikmõju laengut nimetatakse värvuseks. Nõrk vastastikmõju- esineb kõikide elementaarosakeste vahel, mõjuraadius on alla 10-17 m, esineb elementaarosakeste lagunemisel teisteks osakesteks. Ei saa kirjeldada tõmbe- või tõukejõududena. 25. Newtoni I seadus- kui teiste kehade mõjud kehale kompenseeruvad, siis on see keha Maa suhtes kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 26. Inertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 27. Inerts- keha omadus säilitada oma liikumiskiirus, kui teiste kehade mõju kompenseerub või puudub. 28. Keha mass, selle määramine- Newtoni II seadus- keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 29
liigub mõlemal juhul täpselt ühtemoodi. Newtoni seadused Newtoni I seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Jõud on tasakaalus siis, kui nende vektorsumma on null ehk kehale mõjuv resultantjõud on null. Erijuhul keha seisab paigal. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha omadus säilitada oma liikumise olekut. Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni I seadus (aga nagu tagapool selgub, ka teised Newtoni seadused). Iga inertsiaalsüsteem liigub teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva (resultant)jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F = ma Mass on inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda rohkem ta avaldab vastupanu jõule, mis püüab keha kiirendada. Massi ühik on kilogramm. Mass on skalaar
Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge m. Mitteelastne tsentraalpõrge A) inertsiseadus(Newtoni I seadus) ja inertsiaalsed taustsüsteemid N I s ehk inertsiseadus Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni, kuni teiste kehade mõju ei muuda selle keha liikumisolekut. Inertsiks nimetatakse kõigi kehade visa püüdu säilitada ühtlase liikumise olekut(sealhulgas paigalseisu) Inertsiaalne taustsüsteem Selline materiaalne taustsüsteem, milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt ehk süsteemis olev keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kuni talle ei mõju mõni süsteemis olev jõud. Näiteks kiirendusega liikuv buss ei ole inertsiaalne taustsüsteem. B) Liikumishulk, jõud ja impulss. N II seadus N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas
2 Mass Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust. Tähis m, ühik kg . Inerts Inerts on nähtus, kus keha püüab säilitada oma liikumisolekut (kiirust jäävana). Näiteks hamstri ratas tiirleb edasi peale hamstri seisma jäämist. Autoga sõites ja pidurdades keha vajub ette poole. Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut. Nt auto pidurdab foori taga, aga ei jää kohe seisma. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. On selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Jõud Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. Tähis F, ühik N Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus
Ekvipotentsiaalpind on jõuväljas asetsev pind, mille kõigis punktides on ühesugune potentsiaal. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsijõud on jõud, mis mõjuvad mitteinertsiaalses taustsüsteemis olevatele kehadele, selle süsteemi kiireneva liikumise tõttu inertsiaalse taustsüsteemi suhtes. Inertsijõud on tingitud taustsüsteemist, milles keha vaadeldakse, mitte teiste kehade mõjust. Inertsiaalne taustsüsteem on süsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Iga süsteem, mis liigub mõne inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjooneliselt ja ühtlaselt, on inertsiaalne. Mitteinertsiaalne süsteem liigub inertsiaalsete suhtes kiirendusega. 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha
Ühtlase ringjoonelise liikumise kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole. v = const a = const ÜRL-i kiirendust nimetatakse veel kesktõmbekiirenduseks. 39. Sõnastada Newtoni I seadus Kui teiste kehade mõjud meid huvitavale kehale kompenseeruvad, siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 40. Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 43. Sõnastada Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuvate jõudude resultandiga ja pöördvõrdeline keha massiga. m a - kiirendus 1 2 s F
samasuunaline, on liikumine kiirenev 3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted o Mass (+ mõõtühik)nim füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsustKG o Inerts (+ inertsus) Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. ,Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta o Inertsiaalne taustsüsteemtaustsüsteemi milles kehtib Newtoni I seadus o Jõud (+ mõõtühik)füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub nende liikumishulk(tähistatake Nnewtonit) Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle
Jah 83. Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla risti? Ei 84. Mis on keha kaal? Jõud millega keha mõjutab alust F=mg Keha kaal on jõud, millega Maa (või mõni teine suur keha) tõmbab seda keha enda poole 85. Kuidas on keha kaal seotud massiga? Keha kaal P on võrdeline keha massiga m, kus g=9.8 m/s2 on raskuskiirendus. P = mg 86. Millest on tingitud keha kiirendus? Kehale mõjuvast jõust 87. Millest oleneb keha inerts? Massist 88. Mis on inertsiaalne taustsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, kus kehtib Newtoni I seadus. (interts on keha omadus säilitada liikumise olek) 89. Formuleerige Newtoni I seadus. Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 90. Formuleerige Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga F = m a a = F/m 91. Formuleerige Newtoni III seadus.
● Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: . Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos nurkkiirusega: . ω = φt = 2π T =2 πf 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid ● Inertsiaalne taustsüsteem- süsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile on mõju teised kehad. Teiste sõnadega on see selline süsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss). ● dünaamika- mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikuste põhjustest ● keha kiiruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud. ● kaal- jõud, millega keha mõjub toele
2 4. KULGLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIMÕISTED 1.Mass (+mõõtühik) Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust (1KG) 2.Inerts(+inertsus) Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. 3. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. 4. Jõud(+mõõtühik) Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. (1N) 5. NEWTONI 3 SEADUST (+ VALEMID JA JOONISED) 1.Newtoni esimene seadus Keha on paigal või ligub ühtlaselt sirgjoneliselt kui kehale kõike mõjuvate jõudude summa on võrdne nuliga. n ∑ ⃗F t=0
Sõnastus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1= -F2 Interts nähtus,kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada . Inertsus keha omadus,mis seisneb selles,et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab ta teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mida pikem on see aeg,seda inertsem on keha.Mõõduks mass. Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteem,kus kehtivad kõik mehaanikaseadused ja Newtoni I seadus. Mass - saab mõõta kaalumise teel ja vastasikmõju kaudu. Vastastikmõjus muutub keha mass pöördvõrdeliselt keha massiga. Massi saab võrrelda kiirenduste kaudu. V1/v2=m2/m1 a=v/t v1/v2= a1/a2 a1/a2 = m2/m1 Jõud on füüsikaline suurus,mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Mõiste on kasutusele võetud vastastikmõju iseloomustamiseks. Jõud on vastasikmõju mõõduks.
........................................................................................................9 12. Gravitatsioon............................................................................................................................9 13. Kehade vaba langemine.........................................................................................................10 II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA............................................10 1. Inertsiaalne taustsüsteem ..................................................................................................10 2. Inerts........................................................................................................................................10 3. Mass.........................................................................................................................................11 4. Jõud........................................................
Katsereaktorite seas on tuntuimaks nn. Tokamak tüüpi termotuumareaktorid, kus plasmat hoitakse sulustatuna tugevas magnetväljas (magnetic confinement). 1993. a. detsembris andis Princetoni katsereaktor kontrollitava termotuumareaktsiooni tulemusena 5.6 MW energiat. Seda loeti oluliseks progressiks, ehkki reaktori sisendis kulutatud energia oli suurem kui väljundis saadu. Teist tüüpi termotuumareaktorites toimub nn. "inertsiaalne sulustamine". Näiteks: Shiva reaktoris (Lawrence Livermore Laboratories, USA) fokuseeritakse 20 võimsa neodüünlaseri kiired reaktsioonikambrile, et kutsuda esile termotuumasüntees deuteerium- triitiumi gaasiseguga täidetud mikroballoonides. 2005 a. leppisid suurriigid kokku ehitada tootmisotstarbeline Prantsusmaale fusioonreaktor, projekti koodnimetus ITER. Termotuumareaktorite kütus Deuteeriumi saamine ei valmista suuri probleeme, sest ca 1 molekul igast 5000-st merevees
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...
Millest need sõltuvad? Kasutegur (T) see faktor lubab meil hinnata jõuälekanne võimsuse kadusid. 29 Hüdrauliline pöördemoment kadu sõltub pöörlemistelje nurkkiirusest. Mehhaaniline kadu sõltub edastatavate pöördemomendist. 3. Arvutage ühe liitri vedelkütuse põletamiseks kuluva õhu kogus. L = (2,67+8+8-)/23,2= 1,38 4. Võrrelge erinevaid testimisviise. Inertsiaalne stend - on konstruktsioon, mis koosneb ruumilise raamiga, mille peale on paigaldatud ja kinnitatud testimise sõiduk. Koormuse stend on sarnane inertsianaalse stendiga, erinevus seisneb selles, et mootori pidurdab eri seade. Kombineeritud stend - miski nagu sümbioos inertsionaalse ja koormuse stendide. 5. Selgitage stroboskooplambi tööpõhimõtet. Stroboskooblambi tööpõhimõtte on välklambina, mis toodab valgussähvatust vahedega 1-1,5 sekundit. 6. Ül. Stroboskoop.
Kiirenev liikumine –. kiiruse muutumise kiirust ajas a= t (m/s2) 3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted o Mass (+ mõõtühik) – on kehade inertsusemõõt SI: m=1kg o Inerts (+ inertsus) – Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks newtoni esimest seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut o Inertsiaalne taustsüsteem o Jõud (+ mõõtühik) – on ühe keha mõju teisele mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. SI: F= 1kgx1m/s2=1N o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte.
liikumine. Kiirendus. Alg- ja lõppkiirus. Nihe ühtlaselt muutuval liikumisel. Kiirenduse, hetkkiiruse, nihke ja aja leidmine. Liikumisvõrrandi üldkuju. Kõverjooneline liikumine. Tiirlemine ja pöörlemine. Nihe ja teepikkus kõverjoonelisel liikumisel. Ühtlane ringliikumine. Ringjoonelist liikumist iseloomustavad suurused: pöördenurk, periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus. Ühtlase ringjoonelise liikumise kiirendus kesktõmbekiirendus. Newtoni seadused. Inerts. Inertsiaalne taustsüsteem. Newtoni I seadus. Inertsus ja mass. Jõud ja kiirendus. Resultantjõud. Newtoni II seadus. Kehade vastastikmõju. Newtoni III seadus. Mitteinertsiaalne taustsüsteem. Inertsijõud. Tsentrifugaal-inertsijõud. Coriolis'i jõud. Jõud looduses. Deformatsioonid. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Jäikustegur. Toereaktsioon. Dünamomeeter. Gravitatsioon. Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus. Gravitatsiooniväli. Gravitatsioonivälja tugevus g. Raskusjõud. Keha kaal.
Joon 25 Kui manööver sooritatakse laiuses, mis on väiksem arvutuslikust on T *>T ja tundliku elemendi peatelg liigub kiiremini kui arvutuslikus laiuses ja tundliku elemendi peatelg „hüppab” üle uue tasakaaluasendi meridiaanist. Pärast manöövri lõppu sooritab nagu eelmiselgi juhul peatelg mitmed võnked jõudmaks uude tasakaaluasendisse. Joon 26 Toodud vaatlustest nähtub, et esimest tüüpi inertsiaalne viga on suurim kohe pärast manöövri lõppemist ja sumbuvate võnkumiste protsessis väheneb nulliks. Kiirenduse mõju elavhõbeda anumatega tundlikule elemendile Joon 27 Elavhõbeda anumatega tundliku elemendi raskuskese langeb kokku riputuspunktiga, seepärast kiiruse muutmisel tekkivad jõud otsest mõju tundlikule elemendile ei avalda. Kuid laeva kiiruse suurendamisel tekkiv inertsjõud sunnib elavhõbeda voolama vasakusse anumasse (joon 34),
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori...
Esiteks plaanitakse lõpetada vagunite ja ümberistumisjaamade mudelridade projekteerimist. Kui kõik läheb plaani järgi, siis juba mitme aasta pärast esimestel sõitjatel on võimalus kasutada linnas tasakaaluronge. Inimese keskkonna jaoks selline transport on täitsa ohutu nii ökoloogiliselt kui ka füüsiliselt. Gürorongil ei ole võimalust vigastada inimest tõsiselt isegi sõites tema otsa. Hooratas on üsna inertsiaalne ja peatub ise 20 minuti jooksul. Isegi kui avariiolukorral hooratas jääb ilma elektrita, gürorong võib kindlasti inertsi mõjul sõita järgmisele peatusele, kus inimesed saavad rongist väljuda. Praegu selline tulevikutransport on ainult 3D-prototüüp selleks ettenähtud arvutiprogrammis, aga tasakaalurongi töötlemisega tegelev ettevõte peab läbirääkimisi selle elluviimisest Dubai ja Katari kohalike võimudega. Pole välistatud, et esimesed gürorongi vagunid on esitatud jalgpalli
G=6,67*10-11m3/kg*s2 Hooke'i seadus elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Inertsiks nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale. Inertsuseks nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub teatud aeg. Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni.
45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub mitteinertsiaalses taustsüsteemis olevatele kehadele selle süsteemi kiireneva liikumise tõttu inertsiaalse taustsüsteemi suhtes. Inertsjõud on tingitud taustsüsteemist, milles keha vaadeldakse. Iga süsteem, mis liigub mõne inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjooneliselt ja ühtlaselt, on inertsiaalne. Mitteinertsiaalne süsteem liigub inertsiaalsete suhtes kiirendusega. Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul: kus sisaldab endas nii kehade poolt põhjustatud kui ka taustsüsteemi kiirendust. 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul? Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid.
on raskusjõud, on toereaktsioon, on keha rõhumisjõud toele (keha kaal), Kui keha ripub liikumatult vedru otsas, siis mängib toe (riputi) reaktsioonijõu rolli vedru elastsusjõud. Vedru venimise põhjal võib kindlaks määrata keha kaalu ning sellega võrdse Maa külgetõmbejõu. Vaatleme nüüd juhtumit, mil keha asub toel (või on riputatud vedru otsa) liftikabiinis, mis liigub Maa suhtes kiirendusega . Liftiga seotud taustsüsteem ei ole inertsiaalne. Kehale mõjuvad endiselt raskusjõud ja toereaktsioon , kuid nüüd need jõud teineteist ei tasakaalusta. Newtoni teise seaduse kohaselt , ehk . Keha poolt toele mõjuv jõud , mida nimetataksegi keha kaaluks, on Newtoni kolmanda seaduse järgi võrdne . Järelikult on keha kaal kiirenevalt liikuvas liftis . Olgu kiirendusvektor suunatud mööda vertikaalsirget (üles või alla). Kui
ajaühikus. 1 1 an =⃗ ⏞ ; v=ω ∙ r ∙ sinβ ω × ⃗v =ω ∙ v ∙ sinα ⏞ 2 v v an = v = ⃗ ω × ⃗v =∫ ε⃗ dt × ⃗v an =⃗ r r d⃗ ω at =⃗ε × ⃗r = × ⃗r dt 12. Newtoni kolm seadust. Mis on inertsiaalne taustsüsteem ja kuidas on inertsiaalsed taustsüsteemid omavahel seotud. 1. seadus: Kui kehale ei mõju jõudu või resultantjõud on null, siis keha liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega või seisab paigal. 2. Seadus: Jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma 3. Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega. Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad Newtoni seadused. Kõik
Kuul püssitoru 100'000 4.1.3. Jõud ja impulss * Newtoni 1. seadus vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. * Mehaanika seadused ei kehti kõigis taustsüsteemides. * Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. * Mehaanikaseadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. -) Maaga seotud taustsüsteem on peaaegu inertsiaalne. * Saadav kiirendus sõltub keha inertsusest. -) mass = inertsus -) Mass on inertsuse mõõt ja massiühik = [1kg] * Kiirendus on pöördvõrdeline massiga. -) a1/a2 = m2/m1 * Kiirendus on võrdeline vastastikmõju intensiivsusega. -) Jõud on vastastikmõju mõõt. -) Jõud on vektoriaalne suurus. * Newtoni 2. seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. * valem: a = F/m; F = ma
Heliotsentriline koordinaatsüsteem on kaunis suure täpsusega inertsiaalsüsteemiks, kuid ka sellel on oma piirid, sest liigub ju Päikesesüsteemi massikese Galaktika suhtes mööda kõverjoonelist trajektoori, kusjuures Galaktika ise sealjuures pöörleb. Kui taustsüsteem A1 liigub inertsiaalsüsteemi A0 suhtes translatoorselt ning süs-teemi A1 alguspunktil on moodulilt ja suunalt konstantne kiirus, siis taustsüsteem A1 on samuti inertsiaalne. Kui taustsüsteem A2 liigub inertsiaalsüsteemi A0 suhtes mittetranslatoorselt või mitteühtlaselt, siis ei ole taustsüsteem A2 inertsiaal-süsteem. Kui aga mingi taustsüsteem liigub inertsiaalsüsteemi suhtes küllaltki väikese kiirendusega, siis võib praktiliste ülesannete lahendamisel sageli selle väikese mitteinertsiaalsuse hüljata. Seejuures loetakse inertsiprintsiip ligikaudu kehtivaks ka niisuguses taustsüsteemis. 2. II aksioom. Dünaamika põhiseadus.
annaabi.ee 
