Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele. Vajadusel põhjenda! 1. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 2. Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. 3. Elektroskoop laetakse positiivse laenguga. Millise laengu saab elektroskoobi varras ja millise laengu saab elektroskoobi osuti? ................................................................................................................ 4. Millega saavuta Benjamin Franklin ülemaailmse kuulsuse? Piksevarda leiutamisega. 5. Mida uurib elektrostaatika? Elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi. 6. Kes oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab nende ümber olev elektriväli? Faraday. 7
Paberiribakesed omandavad samaliigilised elektrilaengud ja tõukuvad teineteisest eemale. Kui naelale anda täiendav elektrilaeng, suureneb paberiribakeste kalle veelgi. Mida suurem elektrilaeng on seadmele antud, seda suurem on ka paberiribakeste kalle vertikaalasendist. Samal põhimõttel töötab elektroskoop- seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Milleks kasutatakse elektroskoopi? Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Milline on elektroskoobi ehitus? Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektroskoobi metallist kesta ja esi- ja tagakülg on klaasist. Kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Osuti keskpunkt on kinnitatud metallvarda külge nii, et osuti võib varda suhted vabalt pöörduda. Metallvarras on elektroskoobi kestast eraldatud plastkorgiga. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk
Väiksemat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt sama suurusega. Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne. Laetud keha elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng: tähis: valem: mõõtühik: Elektrone rohkem kui prootoneid = negatiivne laeng. Prootoneid rohkem kui elektrone = positiivne laeng. Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel.
Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised jõud antud aines on väiksemad kui samades tingimustes vaakumis Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda. ii positiivse kui ka negatiivse laengu saamisel kaldub algselt laadimata elektroskoobi osuti samale poole - selle järgi laengu märki kindlaks teha ei saa. Küll aga saab võrrelda erinevate kehade laengute suurust: mida suurem on laeng, seda enam osuti hälbib.
Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised jõud antud aines on väiksemad kui samades tingimustes vaakumis Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda. ii positiivse kui ka negatiivse laengu saamisel kaldub algselt laadimata elektroskoobi osuti samale poole - selle järgi laengu märki kindlaks teha ei saa. Küll aga saab võrrelda erinevate kehade laengute suurust: mida suurem on laeng, seda enam osuti hälbib.
Kahte liiki laengud Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki – positiivselt laetud kehad (+) ja negatiivselt laetud kehad (-). Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Joonis 2 Elekrtroskoop. Juhid ja mittejuhid Elektroskoop on lihtne elektromeeter. Tuntuim elektroskoobi tüüp on metall-lehekestega elektroskoop. Sageli on need lehekesed kullast. Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on elektriliselt laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengutega kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet, või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhiks ehk dielektrikuks (isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele.
2.6. elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 2.7. elektrijõu suurus sõltub, kui kaugel on vastastikmõjus olevad kehad. Mida lähemal nad on , seda suuremad on neile mõjuvad elektrijõud. 2.8 elektrilaend on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Peatükk 3 1. Elektroskoopi kasutatakse, et teha kindlaks kas keha on laetud või mitte. 2. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste elektrilaenguga kehade tõukumisel. 3. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. 4. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Mittejuhiks ehk dielektrikuks( ka islaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 6
liigise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad;4)Elektriseeritud keha- keha, mis on omandanud elektrilaengu;5)Maandamine-laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga; 6)Elektrostaatiline väli-ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju; 7)Elementaarlaeng-vähimat loduses eksisteerivat elektrilaengut; 2.Elektrijõud on jõud millega üks , eriliigilised tõmbuvad; 4.Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri voolu hästi ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid. Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained või ainete segud, mis sisaldavad vähe vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu halvasti. Nt:Kumm, plastmassid; 8.q=+-ne q-keha elektrilaeng,
Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest ning kaugusest nende vahel. Mida suurem on laeng seda suurem on ka elektrijõus ja elektriväli nõrgeneb laengust eemaldudes. Kirjelda aatomi ehitust. Aatom koosneb:1) positiivselt laetud tuumast, millesse on koondunud enamus aatomi massist. 2) ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest. Aatom tervikuna on neutraalne, aatomis on palju vaba ruumi. Kuidas ja millega näidata kas keha on laetud? Elektroskoobi abil saame kindlaks teha kas keha on laetud või mitte.
Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Elektroskoop - seade millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid, happed, soolad ja leelised vesilahused. Mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. Elektrivool
elementaarlaengu täisarvkordne. Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel. Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Keha on neutraalne, kui kehas on elektrone ja prootoneid võrdselt. Kehad elektriseeruvad hõõrumisel sellepärast, et eri ainest kehade tihedal kokkupuutel võivad elektronid minna ühest kehast teise. Kui kehad pärast hõõrumist
000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Et kindlaks teha, kas ruumis on elektriväli kasutatakse teist laetud keha Elektroskoop - Seade, mis näitab, kas kehal on elektrilaeng. Ei näita laengu suurust. Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. Sama suured erinimelised laengud neutraliseerivad teineteist. Elektrijuhid - Ained ja ainete segud, mida mööda laeng kandub edasi. ( head juhid on näiteks vask ja metallid, halvad juhid aga õhk, klaas jms ) Dielektrikud ehk mittejuhid - Ained ja ainetesegud, mida mööda laeng ei kandu edasi. Väga halvad elektrijuhid ! Elementaarlaeng - Elementaarlaengu väärtus on 1.6*10^-19 C ( ^ = astmes )
Stoletovi uuris valguse mõju laetud kehadele. Kui ta laadis elektroskoobi + laenguga siis valgustamisel midagi ei juhtunud. Kui aga negatiivselt siis valgustamisel laeng kadus kiiresti. *joonis* fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Fotoefekti seadused: ainest väljalöödud elektronide arv sõltub valgusallika intensiivsusest. Fotoelektroni energia sõltub valgusallika sagedusest. Seetõttu, et kaarleek sisaldab väga palju UV kiirkust tuli katse väga hästi välja
positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. (Elektroskoobi kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutatada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja ostui omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.) 5. Mis on elektrijõud? Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega laetud kehad üksteist mõjutavad. 6. Millest sõltub elektrijõu suurus?
Füüsika Elektrostaatika.Kordamisküsimused ja vastused. 1. Mis on elektrilaeng? Kirjuta elektrilaengu tähis ja selle mõõtühik. Kuidas registreeritakse elektrilaengu olemasolu? 2. Mis on elektroskoop? Milles seisneb elektroskoobi töö põhimõtte? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks
7. Millist jõudu nimetatakse elektrijõuks ja millest sõltub elektrijõu suurus ?. V: Elektrijõuks nim. jõudu millega üks keha mõjutab teist laetud keha. Kehade elektrijõu suurus sõltub elektrilaengu suurusest. 8. Milleks kasutatakse elektroskoopi? V: Elektroskoopi kasutatakse et kindlaks teha kas keha on laetud, või mitte. 9. Kuidas määraksid millised ained on elektrijuhid ja millised ained on mittejuhid (ehk isolaatorid, dielektrikud) V: Paneksin need asjad kahe elektroskoobi vahele , kui laenduvad mõlemad , on tegemist elektrijuhiga, kui ei laendu siis ei ole tegemist elektrijuhiga. 10. Mida nimetatakse maandamiseks? V: Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. 11. Mis on elektriväli? Millest sõltub elektrivälja tugevus?. V: Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja tugevus sõltub kui suur on keha laeng mida ta übritseb. 12. Millistele kehadele mõjub elektriväli.
Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. 4. Mis on elektrijõud ja millest ja kuidas see sõltub Elektrijõuks nim. jõudu, millega 1 laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud on seda suurem, mida suuremad on kehade laengud ja seda väiksem, mida kaugemal nad üksteisest on 5. Mis on elektroskoop Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel 6. Mis on elektrijuht Elektrijuhiks nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng võib kanduda ühelt kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9
ELEKTRON on (-) laengu kandja, võib lahkuda oma kohalt aatomist. NT: Pulk saab negatiivse laengu ja vill positiivse laengu. Elektronid liiguvad villalt pulgale. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. http://gyazo.com/b62baafedbdb166858cbbb0e2911be3c Igat elektriseeritud keha ümbritseb elektroniväli ja laengute vaheline mõju antakse edasi elektrivälja kaudu Elektriväli levib ruumis valguskiirusel e. 300 000 km/s Elektroskoobi kuulil on (+) laeng ning metallvardal ja osutil on samuti (+) laeng. Kuna samad laengud tõukuvad siis osuti kaldub kõrvale http://gyazo.com/f4b5d0f84757eb8e3358b1063a242f02 Coulombi seadus Coulombi seadus määrab ära jõu millega laengud üksteist mõjutavad. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. http://gyazo.com/b76802d761fc9cdc0c9c9fb2edc5a0be Q1, Q2 = laengute suurused
integraalarvutusi. Karl Linne- botaanik, jagas taimed ja loomad sugukondadesse ja liikidesse, andis taimedele ladinakeelsed nimed. A.L Lavoiser- keemik, raamat´´Keemiaelemendid´´, metalli roostetamisel metall ühineb õhuga. Henry Cavendish- keemik,sünteesis vett, avastas vesiniku. Edward Jenner- pani aluse vaktsineerimisele, leiutas ravimi rõugete vastu. Alessandro Volta- füüsik, tegi avastusi elektri alal, leiutas elektrofoori, tundliku elektroskoobi, elektromeetri, ehitas galvaanielemendi ning koostas nendest patarei, avastas kontaktelektri, järjestasmetallid kontaktpotensiaalide vahe järgi. Palgaarmee- 15.saj, tekkis vabatahtlikute värbamisega, struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:sõjakirves, oda, mõõk.Strateegia:joontaktika. Alaline armee- tekkis vabatahtlike värbamisega.Struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:oda,piigid,musketid,täägid.St rateegia:tsentrum ja tiivad, kurnamisstrateegia.
soojuslik toime ei olene keemiline toime ei olene magnetiline toime oleneb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb galvanomeetri t? Mangnetilisel toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suurusel vrdsed elektrilaengud. Elektroskoobid hendati Maaga, ks metallvarda, teine puupulga abil. Metallvarda abil Maaga hendatud elektroskoobilt kadus laeng hetkeliselt, puupulga abil Maaga hendatud elektroskoobi thjenemiseks kujunes aga mitu sekundit. Kas voolutugevus oli suurem puupulgas vi metallvardas? Phjenda. Voolutugevus oli suurem metallvardas, sest metallvardas on rohkem vabu laengukandjaid. Laeng lheb kiiremini Maasse. 8. Teisenda. 0,005A = 5 mA 350mA = 0,35 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 10A.
Järgmine mõõteriist on ampermeeter, mis ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus, seega peab ampermeetri takistus olema väike. Elektromeeteriks nimetatakse metallikesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi. Selle seadme töö põhineb samamärgiliste laengute tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi liikuvate detailide laeng, seda kaugemale teineteisest nad asetuvad. Elektromeeter koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber horisontaaltelje pöörduda. Varras koos osutiga on kinnitatud orgaanilisest klaasist muhvi abil silindrilise metallkesta ümber. Kest on mõlemalt poolt suletud klaaskaanega. Kui anda näiteks eboniitpulgale elektrilaeng, hõõrudes seda karusnaha või paberiga, ning puudutada sellega elektromeetri varrast siis osuti
villase riidega merevaiku eboniiti, kui jõõruda siidriidega klassi, mõlemad juhul omandavad kokkupuutuvad kehad eri märgilised laengud. Looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid pos ja neg. Katseliselt on võimalik kindlaks teha, et samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad ja erimärgilised laetud kehad tõmbuvad. Elektoskoop Seda kas keha on elektriseeritud või mitte, saab teha kindlaks elektroskoobiga. Elektroskoop on seadis, mis töötab laetud kehade vastastikusel toimel. Elektroskoobi põhiosad on: klaasidega kaetud metalli kest, osuti, seest õõnes metallikera, metall vars, toetusals ?? Osuti kaldub esialgselt asendist kõrvale seetöttu, et tema laeng on samamärgiline varda laenguga. Ainete juhtivus. Võime järgi juhtida elektrilaenguid jaotatakse ained juhtideks ja dielektriks. Headeks juhtideks on kõik metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha jne Dielektrikud on klaas, marmor, siid, kumm, õhk. Dielektrikutest valmistatud kehasid nim isodaatoriteks
laengute vahelise jõu suund erinimelised laengud tõmbuvad samanimelised laengud tõukuvad elektrijõukd nimrysyskdr jõudu miillega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud seda suurem on neile mõjuv jõud mida suurem on laetud kehade kaugus seda väiksem on elektrijõud elektroskoop on seade millega saab kindlaks teha kas keha on laetud või mitte elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainetesegu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub
Suurust nimetatakse elektriliseks konstandiks ehk vaakumi dielektriliseks läbitavuseks. Coulombi seaduses on tegemist punktlaengutega, jõud mõjuvad sirgjooneliselt. Staatiline elekter Alustame lihtsamast: elektriseerime erinevast materjalist esemeid (klaaspulk, eboniitpulk) ja üritame mõõta neile kogunevat laengut. Laengu mõõtmiseks kasutame elektroskoopi, mille osuti kõrvalekalle on võrdeline kogujale antud laenguga. Laeme elektroskoobi, puudutades tema kogujat laetud klaaspulgaga. Elektroskoobi osuti kaldub kõrvale, näidates laengu olemasolu. Kui selliselt laetud elektroskoopi puudutada uuesti klaaspulgaga, siis osuti kõrvalekalle kasvab (laeng suureneb); kui aga puudutada elektroskoopi laetud eboniitpulgaga, muutub osuti kõrvalekalle hoopis väiksemaks - laeng elektroskoobil kahaneb 2. Elektrivälja tugevus ja potentsiaal. Punktlaengu energia(E) ja potentsiaal(fii).
* Vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. * Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. * Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. * Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. * Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. * Elektrilaeng tehakse kindlaks elektroskoobi abil. * Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. * Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. * Elektrivoolu tekkimiseks tuleb aines tekitada elektriväli. * Kestva elektrivoolu saamiseks on vaja vooluallikat. * Vooluallikal on 2 erinimelist poolust tähisteks on ,,+" ja ,,-". * Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenuga osakeste liikumise suunda.
Ka Galvani tõlgendus oma katsetulemustele ei olnud täiesti vale. Umbes sada aastat hiljem avastati, et tuksuv süda tekitab nõrku elektriimpulsse. Galvani katsed liikuvate elektrilaengute mõjust lihaste kokkutõmbel on aga aluseks neurofüsioloogiale. Tähtsamad tegelased elektri ajaloos William Gilbert inglise füüsik, algatas elektri- ja magnetnähtuste teadusliku uurimise, ehitas ajaloos esimese elektroskoobi. Käsitas soojust kui keha aineosakeste liikumist. 9 Benjamin Franklin amreerika füüsik, leiutas piksevarda ja oma töödega pani aluse elektrostaatikale. Oma tööde tulemused avaldas raamatus ,,Eksperimente ja vaatlusi elektrist" (1751.a). Michael Faraday - oli inglise füüsik, kes rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse ja voolu keemilise
V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel tekib staatiline elekter. TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt 3.Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha? Kuulike tõmbub laetud keha poole Tööleht 2 Elektriseeritud kehade vastastikmõju 1.Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju? V: on põhjustatud nende elektrilaengust 2
Mida suurem amplituud, seda valjem heli Katse. Statiivide küljes ripuvad niitide otsas alumiiniumfooliumist silindrid, mida saab elektriseeritud kehadega laadida. Esineb nii silindrite tõmbumist kui tõukumist. Kui on sultaneid ja elektrofoormasin, siis saab neid samadeks demodeks kasutada. Tuleks näidata vastastikmõju olenevust kehade laengust, kehadevahelisest kaugusest ja laengu suurusest. Katse. Laeme õõnsa silindri, mis asub ühe elektroskoobi otsas ja võtame isoleerkäepidemest metallpulgaga laengut kord silindri seest, kord väljast ja kanname teisele elektroskoobile üle. See õnnestub ainult välispinnalt laengut võttes. Katse. Ühendame laetud ja laadimata elektroskoobi üks kord metallpulgaga ja teine kord puupulgaga. Katse. Kui juhtme lähedusse paigutada magnetnõelad (kompassid) ja juhtmes tekitada alalisvool, siis kõik magnetnõelad pöörduvad juhtmega risti. Magnetnõelad näitavad magnetvälja suunda. Katse
Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 Lombardia, Como 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Sai innustust ja ideed Schellingult, et ei ole oluline konna jalg, tegemist on indikaatoriga.Tegu on elektrolüüsiga. Proovis eluskudet asendada soolalahusega, et saada püsivat vooluallikat.(Volta sammas) Vase ja soolalahuse kombinatsioonis saavutas püsiva vooluallika. Volta leiutas elektrofoori (1775), tundliku elektroskoobi (1781) ja elektromeetri. Aastal 1799 ehitas ta esimese galvaanielemendi ning koostas neist patarei (Volta sammas). Esimene mees, kes telegraafi tööpõhimõtet tõestas. Avastas metaani. Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 23. august 1806) oli prantsuse teadlane, tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega ja uuris hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju.
Doktor Curie´st oli palju abi, ta veetis suurema osa ajast koos oma lemmik lapselapse, Iréniga ning neist said parimad sõbrad. [1, 2] 2.2 Raadiumi avastamine 1897. aastal sattus Marie lugema prantsuse füüsiku Henri Berquereli töid, mis olid selleks ajaks juba aasta vanused. Töös oli Berquerel uurinud haruldase metalli, uraani, sooli ning avastas, et uraani soolad andsid spontaanselt, ilma valguse eelneva toimeta, tundmatu loomusega kiiri. Veel võisid uraanikiired tühjaks laadida elektroskoobi, tehes ümbritseva õhu elektrivoolu juhtivaks ning kui uraaniühend asetati musta paberisse mässitud fotoplaadile, mõjutas ühend seda läbi paberi. Füüsik tegi ka kindlaks, et need omadused ei sõltunud eelnevast kiiritamisest ja nad püsisid, kui uraaniühendit oli hoitud kaua pimedas. Marie´d huvitas see niivõrd, et ta otsustas sel teemal teha oma doktoritöö. [1] Järjekordselt tekkis proua Curie´l probleeme ruumide leidmisega, kuid sai lõpuks
kasutamist. Elektrotehnikas võime enamikul juhtudel lähtuda Newtoni mehaanikast. Sel juhul vaadeldakse elektri- ja magnetvälja kui pidevaid, kindlate omadustega (matemaatilisi) vektorvälju. Staatiline elekter Alustame lihtsamast: elektriseerime erinevast materjalist esemeid (klaaspulk, eboniitpulk) ja üritame mõõta neile kogunevat laengut. Laengu mõõtmiseks kasutame elektroskoopi, mille osuti kõrvalekalle on võrdeline kogujale antud laenguga. Laeme elektroskoobi, puudutades tema kogujat laetud klaaspulgaga. Elektroskoobi osuti kaldub kõrvale, näidates laengu olemasolu. Kui selliselt laetud elektroskoopi puudutada uuesti klaaspulgaga, siis osuti kõrvalekalle kasvab (laeng suureneb); kui aga puudutada elektroskoopi laetud eboniitpulgaga, muutub osuti kõrvalekalle hoopis väiksemaks - laeng elektroskoobil kahaneb. Elektroskoop (elektromeeter)
annaabi.ee 
