Aine keemilise koostise kindlaks tegemine joonspektri alusel. Selle abil saab kindlaks teha üliväikesi ainekogusid mingi teise aine koostises. 16. Milline on spetraalaparaadi ehitus, osade nimetused ja ülesanded, spektraalaparaadi liigid? Kollimaator on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises otsas koondav lääts.Vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Prismas toimub valguse dispersioon, st erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Fokaaltasand on tasand, kuhu läätsega koondatakse prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Mattklaas on fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks. Spektromeeter-kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil. 17. Kiirguste liigid, tekkimistingimused (ergastusenergiad) ja nende rakendused? Soojuskiirgus-hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel. Kemoluminestsents-jaaniussike. Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel.
Läätse tagumine fookus asub kiire K ja optilise peatelje lõikepunktis. 4. samm Läätse eesmise fookuse leidmiseks tuleb peegeldada tagumist fookust läätse suhtes. Samuti saab läätse eesmise fookuse lei- da, kui joonistame kiire L käigu (eesmine fookus asub optilise peatelje ja kiire L lõikepunktis). 18 Joonis 18: Vasakul on lahenduse kolmas samm ja paremal ülesande vastus. 4.2 Fokaaltasand Fokaaltasand on tasand, mis on tõmmatud läbi läätse fookuse ja ristub läätse optilise peateljega. Kui läätsele langevad paralleelsed kiired, mis ristuvad läätsega, siis koonduvad kiired läätse fookuses. Kui aga paralleelsed kiired ei lange läätsele risti, siis ei teki kujutis mitte läätse fookuses, vaid fokaaltasandis. Joonis 19: Kiirte koondumine fokaaltasandis. Läätsele risti lange- vaid kiiri kujutatakse halli joonega. Need kiired koonduvad fookuses
Kui lääts on keskelt paksem kui äärtelt, siis õhus ta koondab kiiri. Lääts, mis on äärtelt paksem võrreldes keskkohaga, aga hajutab kiiri. Kumerläätse nimetatakse ka koondavaks läätseks. Nõgusläätse nimetatakse hajutavaks läätseks. Igal läätsel on kaks fookust- kummalgi pool läätse üks. Nõgusläätse fookused on näilised. 2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand. Läätse optiliseks teljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Läätse optiline keskpunkt on punkt läätse optilisel peateljel, mida kiir läbib oma suunda muutmata. Fookuseks nimetatakse valgusvihu koondumise kohts läätse optilisel peateljel. Fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti läätse peateljega ja asub kaugusel . 3
12. Mis on kooma optikas? Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne?
= S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine dS - lainete poolt läbitud teepikkuste erinevus Faasinihe on kaugusest sõltuv algfaas kx (kahe osakese vaheline suunatud kaugusega sirglõik), kus k on faasikonstant ja x on ruumikoordinaat. 17. Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline definitsioon). Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne). Tsentreeritud optiline süsteem. Fookus, fokaaltasand, fookusekaugus. Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon). Valguse all mõistame silmaga nähtavat elektromagnetkiirugust. Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes . Natuke annab mõistele "valgus" selgust teda tähistavate sõnade kõrvaltähendus erinevates keeltes. Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht"
= S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine dS - lainete poolt läbitud teepikkuste erinevus Faasinihe on kaugusest sõltuv algfaas kx (kahe osakese vaheline suunatud kaugusega sirglõik), kus k on faasikonstant ja x on ruumikoordinaat. 17. Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline definitsioon). Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne). Tsentreeritud optiline süsteem. Fookus, fokaaltasand, fookusekaugus. Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon). Valguse all mõistame silmaga nähtavat elektromagnetkiirugust. Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes . Natuke annab mõistele "valgus" selgust teda tähistavate sõnade kõrvaltähendus erinevates keeltes. Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht"
paralleelne kiir tasandisse, millel asub ka peatelg. See aga tähendab, et kiir pärast murdumist/peegeldust lõikub peateljega, kusjuures lõikepunkti asukoht sõltub nii murdumisnäitajast kui pinna kõverusest. · Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, · seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Kui kiir murdub/peegeldub peateljest eemale, leitakse fookus kiire pikendusel. Loomulikult on teisel pool murdvat pinda veel üks fokaaltasand (aga peegli korral?). · Fokaaltasandid on esimene paar süsteemi põhitasanditest. · Teise paari moodustavad peatasandid - tasandid, milles asuvate esemete kujutised süsteemis on esemetega ühesuurused. · Peatasandite lõikepunkte peateljega nim. peapunktideks.
annaabi.ee 
