Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse.
..0,4 A vool! Üldjuhul loetakse ohutuks 10...20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht
Uhtlasi on SELV- ja PELV- susteemide kasutamisel tagatud ka rikkekaitse kohta kehtestatud nõuded. SELV-, PELV- ja FELV-susteemid. Toite automaatne valjalulitamine Koige tähtsam rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Kaitsemeetodi alla kuulub projekteeritud rikkevooluahel kaitseseade, mis toimib ettenahtud aja jooksul. Kaitseseade peab toite ahelast voi seadmest automaatselt valja lulitama, kaitsmaks ohtliku puutepinge eest. Valjalulitamine peab toimuma selliselt, et pingestatud osa ja pingealti juhtiva osa voi kaitsejuhi voi PEN-juhi vahelise rikke ajal ei esineks puutepinget vahelduvpingel ule 50 V (efektiivvaartus) voi pulsatsioonivabal alalispingel ule 120 V nii kaua, et see tekitaks kahjulikke fusioloogilisi toimeid inimesele, kes puudutab samaaegselt puudutavaid juhtivaid osi. Kaitseviisi oluline osa on potentsiaaliuhtlustus, millega vahendatakse rikkeaegset puutepinget.
Definitsioonid Kaitsejuht PE-juht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest Puutepinge pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides
tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõju avaldada nii puutepinge kui ka sammupinge. UP UP U 2 maandatud osa 1 3 US Joonis 7.1. Puutepinge üksikmaanduselektroodi korral. U - kogupinge, Up -
välguvoolu hajutamiseks maasse. Maandusjuhist (või -juhtidest) ja maandurist koosnevat süsteemi nimetatakse maanduspaigaldiseks. Igal elamul peab olema paigaldisemaandus, mis tagab nõuetekohase potentsiaaliühtlustuse ja inimeste kaitse elektrilöögi eest elektriseadmete isolatsioonirikete korral. Kaitsemaandamine Kui elektriseadme isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Kaitsemaanduse ülesanne on kaitsta inimesi ohtliku puutepinge eest.
P C1 = -0.6001761786 D P C 2 = -0.3788437376 D P C 3 = -0.0104678513 D P C 4 = -0.0480662533 D Rakendades need konstandid läbipainde valemisse võin koostada graafik () , millest näen painde kuju ja raadius max paindega r = 1,1 m Puutepinge intensiivsuse leidmiseks kasutasin valemit: i = I 2S Kus I 2S on pingedeviaatori teine invariant, mis võrdub: I 2S = 3 [ 1 2 xx + yy2 + zz2 - xx yy - xx zz - yy zz + 3 xy2 + 3 xz2 + 3 yz2 ] Kuid need pinge komponendid on kujutatud Descartesi koordinaadistikus. Seega need pinged on vaja kujundada silindrilises koordinaatide süsteemis. Selleks valisin x-telg mööda raadiust r, et
ruumis), võib rikkevoolukaitse olla ainult tuleohu vältimiseks. Sel juhul valitakse vabasti rakendusvooluks harilikult 300 või 500 mA, väljalülitusajaks aga vähem kui 0,2 sekundit. Katsetatud RVKL korrasolek, rakendusaja tr ja -voolu Ir ohutus inimestele. Kuna tavaliselt loetakse inimese jaoks ohutuks voolu 10-20mA, siis mõõdetud rakendusvoolud ei kuiuta inimesele ohtu. Sellisel juhul on ka rakendusajad piisavalt kiired. Maandusahela takistus ja puutepinge Maandusahela takistus R_m on inimese kehatakistusest väiksem, seega läheb enamus voolu läbi maandusahela, mitte läbi inimese.
6. TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei kasutata kaitsejuhina. 7. TT-juhistikus on tegemist talitlusmaandusega, mis peab tagama, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel kui rikete korral ei oleks üle faasipinge. 8. Elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. 9. Elektriohutuse tagamiseks ei tohi pinge alla sattunud pingealtide osade puutepinge olla üle 50 V, mistõttu on vajalik, et RA Ia 50V. 10. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. 11. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Kui näiteks talitlusmaanduse takistus on 100 , ei saa maaühendusvool kuidagi tõusta üle 5 A. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit. 12. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel
sisse lülitada. PEN-juht maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1
paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Nihke- ehk tangentsiaal- ehk puutepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Nihkepinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes . Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetuses, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged. Seejuures mõlemad nihkepinged on suunatud kas pindade lõikejoone poole või lõikejoonest eemale.
PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus, täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1
rakendumist ise uuesti PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. 1
· Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine · Kaitsmine elektripuutumisest · Maandamine · Isikukaitsevahendeid · Tööriistad isoleeritud käepidamiga · Elektrimõõtetööriistad suure takistusega · Madalpinge Kaitseastmed- Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade, Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse Puutepinge- isolatsioonirikke ajal kahe üheaegselt puudutavate osade vahel tekkida võiv pinge, Pinge, mille alla võib sattuda inimene, kes asub maandatud seadmest kaugusel, milleslt ta saab seda seadet puutuda Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga, maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral.
Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. Olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge tõusta kuni faasidevahelise pingeni. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral võivad ajutised liigpinged sattuda madalpingetarbijateni neutraaljuhi kaudu ja on suuremad kui IT-juhistikus. TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutusastmes, kuna maaühenduskaitsena kasutatakse rikkevoolukaitselüliteid ning puutepinge on TT-juhistikus kõrgem kui TN- juhistikus mis võib küündida faasidevahelise pingeni. Siiski Eestis ei ole TT- juhistikud peaaegu üldse kasutust leidnud. TN-juhistik Kaitsejuhi ühendamine neutraaljuhiga tagab rikkesilmuse väikese takistuse, mis tekitab liigvoolukaitseseadmete kiire väljalülitumise rikete ja lühiste korral. Kaitsejuhti on vaja kaitseaparaatide rakendumiseks. · Rikkevoolukaitselüliti kaitseb isolatsioonirikke korral. Eesmärgiks on
Voolu toime organismi sõltub voolutugevusest, -kestusest ja –liigist, voolu kulgemise teest kehas ning organismi tervislikust seisundist. Vool tugevusega 0,03A pole üldjuhul ohtlik. Voolu tugevusega 0,1A 3 sekundi jooksul loetakse surmavaks. Vahelduvvool on ohtlikum, kui alalisvool, kuna organism reageerib peamiselt voolu suuna muutusele. Kui inimene või loom puudutab isolatsiooni rikke vm põhjusel maa suhtes pingestunud elektriseadme pingealdist osa, sattub ta puutepinge alla. Puutepinge poolt tekitatud voolutugevus sõltub oluliselt puutekoha siirdetakistusest ja sellest, milline on keha kontakt maaga. Pinnasele langenud pingestatud isoleerimata õhuliini juhtme ümber tekib pinnases sammupinge. Ohtlik sammupinge tekib ka näiteks maandurite ümber tugevate maaühendusvoolude korral(pikselahendus). Kuna sammupinge suurus sõltub sammu pikkusest, siis on ka suuremad loomad tundlikumad sammupinge suhtes. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku
isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks voolutugevus rohkem kui 0,1 mA. Kahekordne isolatsioon: isolatsioonimaterjal kaetakse värvi, laki või kilega. Kaitsemaandamine Kui isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Maandusseadmena võib kasutada kas spetsiaalselt maasse paigutatud elektroode või veetorustikke
· ümarjuht (teras: Ø vähemalt 10 mm, vask: vähemalt 25 mm2) · kiudjuht (vask: vähemalt 25 mm2) · riba (teras: ristlõige vähemalt 90 mm2 , paksus vähemalt 3 mm) 63. Puute- ja sammupinge ühest ja mitmest elektroodist koostatud maanduri korral Joonis 5.18 Puute- ja sammupinge ühest elektroodist koosneva maanduri korral Pinge maanduri ja nullpotentsiaali vahel ehk maanduspinge avaldub valemiga U E = I E RE , kus IE on maandusvool (maavool) Ohutuse seisukohalt on oluline puutepinge. ligikaudselt loetakse, et Tegelik puutepinge ei tohi ületada standardis lubatud väärtust UTp UP UTp Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri abil. 64. Sädemikud Joonis 5.19 Sädemikud kuni 200 kVA trafodel (a) ja keskpingel (b) Sädemiku volt-sekund karakteristik peab olema madalam kui kaitstava isolatsiooni volt- sekund karakteristik. Joonis 5.20 Sädemiku (1) ja kaitstava seadme (2) volt-sekund karakteristikud 65. Ventiillahendid
d. Mitteaktiivses olekus normaalselt avatud kontakt ühendab ahela Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Normaalselt avatud kontaktiga ahelas puudub vool ja normaalselt suletud kontaktiga ahelas on vool Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Elektriseadmete maandamisel on vaja … Valige üks või mitu: a. Saavutada nõutud maandustakistus b. Saavutada puutepinge 80 V c. Kindel kontakt kaitsejuhtme ja korpuse vahel d. Kindlalt isoleerida kaitsejuht korpusest Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Saavutada nõutud maandustakistus, Kindel kontakt kaitsejuhtme ja korpuse vahel Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas on omavahel nihutatud voolu ja pinge vektorid ideaalinduktiivsusega elektriahelas?
Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Elastsusmoodul ehk Youngi moodul on defineeritud kui normaalpinge, mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / = fl/ s Elastsusmooduli ühikuks normaalpinge järgi on paskal (Pa) 1.4.2. Tangensiaalpinge ja elastsusmoodul: Tangentsiaalpinge ehk puutepinge ehk nihkepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Tangentsiaalpinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt,
käsiraamatutes on esitatud sellekohastes tabelites nii vask- kui alumiiniumsoontega juhtmete kohta. 47.Puute-ja sammupinge Sammupinge - Inimese jalgade vaheline pinge. Kui maapinnale langeb pingestatud juhe ,siis juhtme ja maa potensiaal võrdne juhtme potentsiaaliga.Ohtlikus piirkonnas sammuva inimese jaögade vaheline pinge on seda suurem,mida pikem on samm.Ohu piirkonnas võib siesta jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega,siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Puutepinge-faasipinge.Kui näiteks mähise isolatsioonirikke tõttu kolmefaasilise asünkroonmootori kere sattunud ühendusse liinijuhtmega,siis sell juhul on maa ja kere vaheline potensiaal võrdne faasipingega ,mis on eluohtlik inimesele. 48.Nõuded elektriseadmeid teenindavale personalile,elektritööd.Vastava kategooria olemasolu (teadmiste tase vastavate vooluga töötamiseks),vastav tunnistus,mis lubab töötada.Kaitsevahendid ,misa tagaksid personali tööohutuse 49
takistus on väike (väiksem kui 4 oomi) ja voolul on võimalus inimesest mööda minna. 46. Puute- ja sammupinge. Sammupinge - Inimese jalgade vaheline pinge. Kui maapinnale langeb pingestatud juhe ,siis juhtme ja maa potensiaal võrdne juhtme potentsiaaliga.Ohtlikus piirkonnas sammuva inimese jaögade vaheline pinge on seda suurem,mida pikem on samm.Ohu piirkonnas võib siesta jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega,siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Puutepinge-faasipinge.Kui näiteks mähise isolatsioonirikke tõttu kolmefaasilise asünkroonmootori kere sattunud ühendusse liinijuhtmega,siis sell juhul on maa ja kere vaheline potensiaal võrdne faasipingega ,mis on eluohtlik inimesele. 47. Nõuded elektriseadmeid teenindavale personalile, elektritööd. Vastava kategooria olemasolu (teadmiste tase vastavate vooluga töötamiseks),vastav tunnistus,mis lubab töötada.Kaitsevahendid ,misa tagaksid personali tööohutuse 48
Kui rike ei kao, siis "ühendatakse" post faasijuhtmega ja posti ning kuivanud tsooni ümbritseva niiske pinnase vahele ilmub TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 32 Rein Oidram _____________________________________________________________________ faasipinge! Umbes 1 m kauguselt või isegi lähemalt posti puudutav elusolend sattub surmava puutepinge alla. Kolmandaks tuleb arvestada kuni 5% võrra faasidevahelist pinget ületavate võrgusagedusega pingete ilmumisega seadmete faasiisolatsioonile ja kaasnevate kõrgete liigpingetega, mis tekitab isolatsiooni läbilöögiohu ja teeb selle suhteliselt kalliks. Elektrikaare iseeneslik kustumine on võimalik suhteliselt väikestel vooludel. Suurematel vooludel tekib nn vahelduv e vilkuv elektrikaar, mis juhuslike lühikeste ajavahemike tagant kustub ja sütib uuesti
Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsus-, ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Tangentsiaalpinge Tangentsiaalpinge ehk puutepinge ehk nihkepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Tangentsiaalpinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi.
Vanemate korterite elektrifitseerimiseks on enamasti kasutaud kahesoonelist kaablit, millest üks oli faasi- ning teine neutraalsoon ning kogu elektrisüsteemi maandus toimis neutraalsoone abil. Sellise madalpinge juhistike süsteem eeldab 0 ohutusklassi seadmeid, mis ei vaja kaitsemaandamist ning samuti on võimatu süsteemis kasutada rikkevoolukaitse lüliteid, kuna nad rakenduksid juba normaaltalitlusel. Elektriohutuse mõttes tähendab see, et esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi abil toiteallika maandusega lähimas jaotuskilbis, mis aga eeldab maanduri olemasolu korrusekilbis ning kolme soonelist kaablit, millest üks on kaitsejuht (tihti seda ei ole). Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt. Eriõigusi
annaabi.ee 
