tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1 , mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’i seadus): F1=-kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakaudude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustab hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega v: F2=-rv kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrne: F=-kx-rv Newtoni II seduse põhjal võib kirjutada ma=-kx-rv või: d 2 x r dx k x0
3. Üks pendel tegi 10 võnget, teine pendel tegi sama aja jooksul 6 võnget. Pendlite pikkuste vahe on 16 cm. Leida pendlite pikkused. 4. Kuidas muutub Maalt Kuule viidud pendli võnkeperiood. Kuu mass Maa massist 81 korda väiksem, Maa raadius aga Kuu raadiusest 3,7 korda suurem. 5. Vedru külge viidud kuulike viidi 1 cm võrra tasakaaluasendist välja ja lasti lahti. Kui pika tee läbib kuulike 2 s jooksul, kui tema võnkesagedus on 5 Hz. Võnkumise sumbumist mitte arvestada. 6. Auto sõidab trepilisel teel, mille mühkude ligikaudne vahekaugus on 8 m. Auto vedrustuse omavõnkeperiood on 1,5 s. Millisel auto kiirusel muutuvad auto vertikaalsuunalised võnkumised eriti märgatavaks. 7. Ookeanilaine pikkus on 200 m ja sagedus 0,06 Hz. Arvuta laine levimiskiirus. 8. Tenoril võib hääle sagedusvahemik olla 80 350 Hz, koloratuursopranil 260 1400 Hz. Missugused on häältele vastavad lainepikkuste vahemikud õhus. 9
tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma kx rV või d 2 x r dx k x0 (2) dt 2 m dt m Tähistades 2 k 2
Maaelu 18. sajandil Aadli jõukuse, poliitilise ja sotsiaalse positsiooni aluseks oli maaomand ehk mõisad. Aadlimatriklitesse kantud aadliperekonnad pidasid mõisate valdamist oma ainuõiguseks. Aadlimatriklid ei välistanud siiski uute liikmete, iseäranis Vene kõrgaadli esindajate vastuvõtmist. Lisaks poliitilisele tähendusele aitas see vältida kohaliku mõisnikkonna isolatsiooni ja sotsiaalset sumbumist. Mõisamajanduse tõus ja langus Mõisamajanduse täielik taastumine Põhjasõja tagajärgedest võttis aega 18. sajandi keskpaigani. Kahanenud rahvaarv hoidis põllumajandussaaduste hinnad ja mõisate tulud madalad. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkasid viljahinnad tõusma ja peaaegu kahekordistusid sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surv...
1) Mehaanilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub näiteks optiliste fiibrite ühenduskohtade ja pistikute kvaliteedist, samuti fiibri painderaadiusest. 2) Tehnoloogilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub kvartskiu ja kattekihi materjalist, nende kvaliteedist, aga ka lainepikkusest. Tänapäeval on optilise fiibri sumbuvus 1 GHz sagedusel suurusjärgus 0,2-2 dB/km (võrdluseks: koaksiaalkaablis on 1 Mhz sagedusel sumbuvus 2,5 dB/km ja 1 GHz sagedusel 50 dB/km). Sumbumist põhjustab signaali hajumine keskkonna ebatasasustel ehk laine levimine mitte ainult vajalikus suunas. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem valgust fiibris hajub ja seda vähem kiirgus sumbub. 8 Valguskaabli tööpõhimõte Valguskaabli töö põhimõte on selles, et elekrti impulss töödeldakse valgus impulsiks,
ELEKTROMAGNETLAINED §31. Elektromagnetvli Liikumatud või liikuvad elektriliselt laetud osakesed tekitavad enda ümber elektrivälja. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivsetel laengutel. Elektriväli mõjub laetud osakestele, sõltumata sellest, kas need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu. Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis elektrivälja tekitavad, mitte ainult elektrilaengud vaid ka muutuv magnetväli. Magnetinduktsiooni B muutumisel ajas tekib elektriväli, mille...
Puu/metall 0,3¿0,5 0,3¿0,4 0,1¿0,2 Puu/betoon/kivi 0,4¿0,6 0,4¿0,5 0,3¿0,4 Metall/betoon 0,3¿0,4 0,2¿0,3 0,1¿0,2 (4) Sidumisvahendite tõmbetugevuste summat võib vähendada ka sõltuvalt veose toestusest ja veose iseloomust. (5) Veos tuleb kinnitada selliselt, et veose kinnitusvahendid ja kere kinnitus võimaldaksid kineetilise energia ülekandumist ja sumbumist sõiduki veermikku. (6) Veose sõidusuunas liikumist takistavad sidumisvahendid peavad olema asetatud võimalikult horisontaalselt. Ilma erilise vajaduseta ei tohi sidumisvahendite kaldenurk horisontaali suhtes olla üle 60º. (7) Sidumisjõu muutus sõltuvalt sidumisvahendite kaldenurgast horisontaali suhtes on toodud tabelis 2. Tabel 2 Sidumisvahendi nurk Sidumisjõud protsentides nominaaltugevusest 60º 100
900MHz ja d1=d2=500m korral on raadius H1=9.13m. Et peamine vastuvõtjani jõudva laine energia pärineb esimesestf tsoonist , siis saavutamaks vabas ruumis sumbuvusele lähedast sumbumist, peab esimene fresnelli tsoon olema takistusteta. Kui antennide kõrgused ja sagedused on teada, siis kaugus, kus esimene tsoon riivab maapinda, asub kaugusel: Graafikul nähtavad levi miinimumid tekivad, kui levi maksimumid tekivad, kui
Tulekindlus Tulekindlus materjali võime säilitada oma kuju ja omadusi, mitte sulada ega deformeeruda kõrgetel temperatuuridel, pikka aja vältel. Tulekindluse järi liigitatakse materjalid: Tulekindlad leegi mõjul ei hõõgu ega söestu. Materjalid nagu teras võivad deformeeruda. Raskesti põlevad võivad söestuda, hõõguda, süttivad väga raskesti ning põlevad vaid leegi olemasolul (immutatud puitmaterjalid) Põlevad materjalid jätkavad põlemist isegi pärast leegi sumbumist (kõik orgaanilised materjalid). Termiline vastupidavus Termiline vastupidavus määrab materjali võime kahjustumata vastupanna suurele arvule temperatuuri järsu muutumise tsüklitele. Mida homogeensem on materjal ning mida väiksem on tema soojuspaisumise tegur, seda suurem on selle termiline vastupidavus. Materjali füüsikalised omadused Soojuspaisumine Soojuspaisumine iseloomustab materjali mõõtmete muutumist temperatuuri muutumisel. Soojuspaisumist iseloomustatakse:
tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke'I seadus): F1 = -kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 = -rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F = -kx - rV Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma = -kx - rV või d 2 x r dx k + + x=0 (2)
Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV , kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV d 2 x r dx k x0 Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma kx rV või dt 2 m dt m . 2
müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel kasutada nädalast müraga kokkupuute taset (LEX,nädal) järgmistel tingimustel: 1) nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 85 dB(A); 2) terviseriskide vähendamiseks on rakendatud asjakohaseid abinõusid. (6) Töötajale mõjuva müra päevase kokkupuutetaseme määramisel tuleb arvestada töötaja individuaalsest kuulmiskaitsevahendist tingitud sumbumist. 2. peatükk § 4. Töökeskkonna riskianalüüs (1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitama olulised müraallikad. (2) Riskianalüüsi käigus peab pöörama erilist tähelepanu: 1) müraga, sh impulssmüraga kokkupuute tasemele, tüübile ja kestusele, arvestades töövahendi tootja või tarnija esitatud andmeid töövahendi mürataseme kohta, mürataseme määramist indikaatorseadmega või müra mõõtmise tulemusi;
arvestada. Sel juhul kirjutame =0 ja valemis (7.15) eksponent võrdsustub ühega, sest tema astendaja võrdub samaselt nulliga ja e 0 = 1. Valem (7.15) võtab kuju k x(t ) = A cos m t + 0 = A cos(0 t + 0 ) . (7.16) Saame harmoonilise võnkumise mingi füüsikalise suuruse muutumise ajas koosinuse või siinuse seaduse järgi. Siin sumbumist ei toimu ja amplituud jääb ajas konstantseks. Ligilähedaselt sarnane olukord võiks tekkida sel juhul, kui elastse vedru otsa riputatud koormus võnguks vaakumis. Harmoonilist võnkumist käsitleme põhjalikumalt järgmises alapunktis. Suurus k 0 = (7.16a) m oleks võrrandiga (7.4) kirjeldatava süsteemi võnkumise ringsagedus juhul, kui ei esine dissipatiivseid jõude. Arvestades valemit (7
Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80dB(A) või tipphelirõhk 135dB(C), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid Piirnormid Kui päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib kasutada nädalast müraga kokkupuute taset- nädalase müraga kokkupuute tase ei tohi ületada 85 dB(A), abinõusid on kasutatud terviseriskide vähendamiseks Töötajale mõjuva müra päevase kokkupuutetaseme määramisel tuleb arvestada IKV kandmisest tingitud müra sumbumist Kuulmiskaitsevahendite kandmise kontroll Kontrolli kuulmiskaitsevahendite kandmist, dokumenteeri sisekontrolli käigus, arhiveeri Reegel Müratseme suurenemisel 3 dB võrra müras viibimise kestus väheneb poole võrra(tööstuses) 85 dB(A)- 8 tundi 88dB(A)- 4 tundi 91dB(A)- 2 tundi Müratase kontoris Mõtlemistöö korral alla 55 dB(A), tavabüroos alla 70dB(A) Müraallikad kontoris, meetmed vähendamiseks KONTORIMÜRA Alalävine müra nn kõigile avatud teenindusruumides
perioodi arvutamise valem. PERIOOD >>>> 66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem. 67. Kasutades füüsikalise pendli perioodi arvutamise valemit, tuletage matemaatilise pendli võnkumise võrrand. 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemist ajaühikus, kirjeldab sumbumist, mida suurem on , seda kiiremini võnkumine kustub. x' on amplituudi kahanemise seadus, xmax on amplituudi väärtus ajahetkel t=0, maksimumväärtus. Perioodi võrra erinevatele ajahetkedele vastavate amplituudide suhe on sumbe dekrement. Sumbuvuse logaritmiline dekrement näitab kahe järjestukuse amplituudi suhte naturaallogaritmi. 69. Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants?
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds ...
vaenulikuks peetud kristlikule traditsioonile. Arvestades aga, et kristlaste üldarvamus juudilikesse autoritesse umbusuga suhtub, jäi Aš, nagu paljud enne ja pärast teda, kahe vaenuliku tule vahele. Venemaaga seotud kirjanikest tooksin esile järgmised: Dovid (David) Bergelson (1884 – 1952) – aastal 1913. ilmus tema romaan „Kui kõik on läbi“ (eesti keeles 1999), mille teemaks võib nimetada armastuse ja vaimsete püüete sumbumist tsaariaja lõpul Ukraina linnakeses. Teost on peetud esimeseks moodsaks jidišikeelseks romaaniks. Weimari vabariigi ajal (1918 – 1933) elas Bergelson Berliinis ja oli edukamaid juudi kirjanikke üldse, tema teoseid ilmus nii Euroopas, New Yorgis kui Moskvas. Natsionaalsotsialismi eest Venemaale naasnud, ootas Bergelsoni kurb saatus: koos paljude teiste juudi haritlastega langes ta Stalini juudivihkamise hoogude alla ja ööl vastu 13. augustit 1952. aastal laskis Stalin ta
Selliseid võnkumisi nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised Pendli harmonilise saavad sumbuda hõõrdumise tagajärjel, aga ka võnkumise periood: siis, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teistele võnkuvatele kehadele. Võnkumiste sumbumist saab ära hoida, kui l-riputusnööri pikkus võnkuvale kehale näiteks mõjuda perioodiliselt g-raskuskiirendus mingi jõuga. Sel juhul on tegemist sundvõnkumisega. Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades Maa pinnal
mõjuvad süsteemi kehadele. SUMBUV VÕNKUMINE Reaalses maailmas pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Selliseid võnkumisi nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised saavad sumbuda hõõrdumise tagajärjel, aga ka siis, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teistele võnkuvatele kehadele. Võnkumiste sumbumist saab ära hoida, kui võnkuvale kehale näiteks mõjuda perioodiliselt mingi jõuga. Sel juhul on tegemist sundvõnkumisega. 14 LAINED Lainetus on üks liikumise liike: merepinnal liikuvaid laineharju pidasid vana-aja inimesed omaette olenditeks - need sündisid veest ja tuulest, läbisid oma rännuteel saari ja sadamaid ning hääbusid lõpuks rannaliival.
helienergia kiirgamisega vette. Viimast osa müradest nimetatakse mere vastukajaks. Vastukaja on paljude väikeste kehade ja vee ebaühtluste nõrkade peegelduste resultant. Peamisteks vastukaja allikaks on vees leiduvad õhumullid, mikroorganismid, hõljuvad tahked kehad. Oletame, et keskkond, kus heli levib on piiritu ja kõik vastukaja tekitavad elemendid on jaotatud ühtlaselt kogu vee ruumalas. Lihtsustamise mõttes ei arvestata helilaine sumbumist. Kui sellisel keskkonnas levib lühike heliimpulss, siis vastukaja langeb nulli juba mõne sekundi pärast, sest helilaine jõuab levida heliallikast piisavalt kaugele. Sedamööda, kuidas helilaine eemaldub allikast, laotub vastukaja üha suuremasse ruumalasse. Kuna puudub helilaine sumbumine, impulsi summaarne energia jääb samaks. See tähendab, et ajaühikus hajuva energia hulk jääb muutumatuks. Kuid kauguse suurenemine vastuvõtja ja hajutajate vahel
tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija takistusega võrreldes võimalikult väike. Seda nõuet aga ei saa täita ,sest siis ei toimuks vahelduvkomponendi sumbumist ja me peame leppima alati ka alaliskomponendi kaoga RC filtris. Tingituna RC filtri esinevast pingelangust on taolise filtri kasutegur madal ja teda kasutatakse ainult väikeste voolude korral, kui tarbitav vool ei ületa kümmet milliamprit. Rf Rf XL XCf Rt Rt XC Rt
võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija takistusega võrreldes võimalikult väike. Seda nõuet aga ei saa täita ,sest siis ei toimuks vahelduvkomponendi sumbumist ja me peame leppima alati ka alaliskomponendi kaoga RC filtris. Tingituna RC filtri esinevast pingelangust on taolise filtri kasutegur madal ja teda kasutatakse ainult väikeste voolude korral, kui tarbitav vool ei ületa kümmet milliamprit. a b c 32 R f R f X L X Cf X C R t R t R t U sis U sis U sis U välj U välj U välj JOONIS 3.12. LC filtri toime on märksa tugevam
arvestada. Sel juhul kirjutame 0 ja valemis (7.15) eksponent võrdsustub ühega, sest tema astendaja võrdub samaselt nulliga ja e 0 1. Valem (7.15) võtab kuju k x(t ) A cos t 0 A cos0 t 0 . (7.16) m Saame harmoonilise võnkumise – mingi füüsikalise suuruse muutumise ajas koosinuse või siinuse seaduse järgi. Siin sumbumist ei toimu ja amplituud jääb ajas konstantseks. Ligilähedaselt sarnane olukord võiks tekkida sel juhul, kui elastse vedru otsa riputatud 4 koormus võnguks vaakumis. Harmoonilist võnkumist käsitleme põhjalikumalt järgmises alapunktis. Suurus k 0 (7.16a) m oleks võrrandiga (7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
