Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika eksami küsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida see füüsikaliselt tähendab?
  • Mis on aga põhjus?
  • Kui kahekordelt?
  • Miks välk pole sirge?
Vasakule Paremale
Füüsika eksami küsimuste vastused #1 Füüsika eksami küsimuste vastused #2 Füüsika eksami küsimuste vastused #3 Füüsika eksami küsimuste vastused #4 Füüsika eksami küsimuste vastused #5 Füüsika eksami küsimuste vastused #6 Füüsika eksami küsimuste vastused #7 Füüsika eksami küsimuste vastused #8 Füüsika eksami küsimuste vastused #9 Füüsika eksami küsimuste vastused #10 Füüsika eksami küsimuste vastused #11 Füüsika eksami küsimuste vastused #12 Füüsika eksami küsimuste vastused #13 Füüsika eksami küsimuste vastused #14 Füüsika eksami küsimuste vastused #15 Füüsika eksami küsimuste vastused #16 Füüsika eksami küsimuste vastused #17 Füüsika eksami küsimuste vastused #18 Füüsika eksami küsimuste vastused #19 Füüsika eksami küsimuste vastused #20 Füüsika eksami küsimuste vastused #21 Füüsika eksami küsimuste vastused #22 Füüsika eksami küsimuste vastused #23 Füüsika eksami küsimuste vastused #24 Füüsika eksami küsimuste vastused #25 Füüsika eksami küsimuste vastused #26 Füüsika eksami küsimuste vastused #27 Füüsika eksami küsimuste vastused #28 Füüsika eksami küsimuste vastused #29 Füüsika eksami küsimuste vastused #30 Füüsika eksami küsimuste vastused #31 Füüsika eksami küsimuste vastused #32 Füüsika eksami küsimuste vastused #33 Füüsika eksami küsimuste vastused #34 Füüsika eksami küsimuste vastused #35 Füüsika eksami küsimuste vastused #36 Füüsika eksami küsimuste vastused #37 Füüsika eksami küsimuste vastused #38 Füüsika eksami küsimuste vastused #39 Füüsika eksami küsimuste vastused #40 Füüsika eksami küsimuste vastused #41 Füüsika eksami küsimuste vastused #42 Füüsika eksami küsimuste vastused #43 Füüsika eksami küsimuste vastused #44 Füüsika eksami küsimuste vastused #45 Füüsika eksami küsimuste vastused #46 Füüsika eksami küsimuste vastused #47 Füüsika eksami küsimuste vastused #48 Füüsika eksami küsimuste vastused #49 Füüsika eksami küsimuste vastused #50 Füüsika eksami küsimuste vastused #51 Füüsika eksami küsimuste vastused #52 Füüsika eksami küsimuste vastused #53 Füüsika eksami küsimuste vastused #54 Füüsika eksami küsimuste vastused #55 Füüsika eksami küsimuste vastused #56 Füüsika eksami küsimuste vastused #57 Füüsika eksami küsimuste vastused #58 Füüsika eksami küsimuste vastused #59 Füüsika eksami küsimuste vastused #60 Füüsika eksami küsimuste vastused #61 Füüsika eksami küsimuste vastused #62 Füüsika eksami küsimuste vastused #63 Füüsika eksami küsimuste vastused #64 Füüsika eksami küsimuste vastused #65 Füüsika eksami küsimuste vastused #66 Füüsika eksami küsimuste vastused #67 Füüsika eksami küsimuste vastused #68 Füüsika eksami küsimuste vastused #69 Füüsika eksami küsimuste vastused #70 Füüsika eksami küsimuste vastused #71 Füüsika eksami küsimuste vastused #72 Füüsika eksami küsimuste vastused #73 Füüsika eksami küsimuste vastused #74 Füüsika eksami küsimuste vastused #75 Füüsika eksami küsimuste vastused #76 Füüsika eksami küsimuste vastused #77 Füüsika eksami küsimuste vastused #78 Füüsika eksami küsimuste vastused #79 Füüsika eksami küsimuste vastused #80 Füüsika eksami küsimuste vastused #81 Füüsika eksami küsimuste vastused #82 Füüsika eksami küsimuste vastused #83
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter ploom Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

· - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus ­ (nm) Lainearv ­ vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand ­ Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine.

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

.................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2. Harmooniliste lainete liigid...............................................................................74 11. Kvantmehaanika...................................................................................................... 89 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)............................................92 11.2. Aatomimudel................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

omaette olenditeks - need sündisid veest ja tuulest, läbisid oma rännuteel saari ja sadamaid ning hääbusid lõpuks rannaliival. Füüsikuid-filosoofe pani kõige rohkem imestama, et lainetega ei kaasnenud liikumist selle tavapärases, aine (massi) edasikandumise mõttes. Lainetaval veepinnal olev laev jäi paigale, kõikudes lainetega samas rütmis. Mõnes mõttes käitusid lained liikuvate kehade sarnaselt: kohates takistust, põrkab laine tagasi ja jätkab liikumist vastassuunas; nurga all põrgates aga käitub nagu piljardikuul (langemisnurk võrdub põrkenurgaga). Teiselt poolt, lainete omavahelisel põrkel ei juhtu mitte kui midagi - pärast kohtumist levivad lained edasi nii, nagu poleks teist lainet olemaski... Lainetus (kulgev laine) erineb tavapärasest (kulg)liikumisest selle poolest, et temaga ei kaasne kehade ümberpaiknemine (kehade asukoha muutus). Laevuke lainetaval veepinnal

Füüsika
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole). Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane)

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

tud pöial näitab pöörlemist kirjeldava vektori suunda. Võnkumine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral impulsi (liikumishulga) ja energia levikut ei toimu. Võnkuvale kehale mõjub alati tasakaaluasendi poole suunatud (nn. taastav) jõud. Laine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral toimub impulsi (liikumishulga) ja energia levik suurte vahemaade taha. Laine on aineosakeste või välja liikuv konfiguratsioon (paigutus). Laines osalevad osakesed liiguvad vähe, laine ise liigub palju. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused.

Füüsika
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

protsessid kulgevad kehade süsteemi potentsiaalse energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu. Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad

Füüsika
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

6.7a Homogeense varda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. 6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9

Füüsika
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika



Lisainfo

Ülikooli esimese aasta füüsika eksam

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun