Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud
Materjali koostas Aive Antson 1. Pesevad komponendid e. pindaktiivsed ained e. tensiidid. Tensiidid on kõikide tänapäevaste pesupulbrite koostises. Pesupulbri pakendil on märge nende liigi kohta. Pesemisvahendeid, mis põhinevad pindaktiivsetel ainetel, nimetatakse ka detergentideks (on alati valged). Need on kõige vajalikumad ained pesemisvahendite koostises, kuna eemaldavad märjalt riidelt mustuse ja takistavad mustuse tagasilaskumist riidele. Tensiidid alandavad vee pindpinevust–pindpinevus hoiab vee pisarana ja takistab vee tungimist puhastatavasse pinda. Kui pindpinevus väheneb, siis pääsevad vee molekulid väikestesse lõhedesse, mustusekübemete ja puhastatava pinna vahele ning lükkavad mustuseosakesed pesuaine lahusesse. Tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja sellega vee pindpinevust. Seega tensiidid: alandavad vee pindpinevust ja parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust
..................................................12 Sissejuhatus Detergendid on sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergent on puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained-keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Detergent tähendab mistahes ainet või valmistist, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid ühendeid. Detergendid võivad olla mistahes kujul (vedel, pulber, pasta, kang, plaat, valatud tükk, kujund jne) ning turustatud kasutamiseks või kasutuses majapidamises või institutsioonilistel või tööstuslikel eesmärkidel. Detergentidena käsitatavad tooted on:
vajadusel neutraliseerida, tuulutada NB! Ohud: võib kahjustada emailitud, kroomitud, nikeldatud pindu, vuugivahesid. TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Puhastusainete põhikomponendid Tensiidide üks ots on hüdrofiilne (vett-tõrjuv), teine hüdrofoobne (veelembeline) Tensiididel e. pindaktiivsetel ainetel on kolm ülesannet: - alandavad vee pindpinevust - aitavad mustust eemaldada st on "vahelüliks" mustuse ja vee vahel - takistavad mustuse tagasisadestumist pinnale TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Alandavad vee pindpinevust. Tensiidid kinnituvad vee pinnale. Hüdrofiilne ots hoiab kinni veemolekulidest, hüdrofoobne ots aga püüab molekuli veest välja tõmmata. Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus
PESUAINETE SÕNASTIK Pindaktiivsed ained On keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsed ained eemaldavad riietelt ja nõudelt mustuse ning hoiavad mustuse lahustatuna pesuvees. Tihti kasutatakse anioonsete ja mitteioonsete pindaktiivsete aine segu. Kõik pindaktiivsed ained kahjustavad vee elustikku, kui nad ei ole biolagunevad. Uuemad
baabermolekuliga põrkudes. 14. Kirjelda tahkise siseehitust Molekulid ei liigu ja seega ka ei põrku omavahel, osadel tahkistel on kristalne struktuurvõre 15. Mis on pindpinevus? Vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda, et võimalikult väikest pindala hõivata. 16. Mis on pindpinevusjõud? Jõud, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. 17. Mis on pindpinevustegur? Suurus, mis iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. 18. Mis on pindaktiivsed ained? Ained, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgamist. 19. Mis on märgamine? Märgamine on vedeliku tõkestamatu levik pinnal. 20. Mis on kapillaarsus? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb molekulitaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega suuremates torudes mis on peenikestega ühendatud. 21. Mis on tahkised füüsika seisukohalt?
Tööaja sisse kuluvad: · Tööks ettevalmistumine · Puhastusainete ja vahendite valimine · Töötamine · Töö kvaliteedi hindamine · Töövahendite puhastamine ja hoiulepane Toimeaeg e aeg, mis kulub puhastusainete reageerimiseks mustusega. · Toimeaeg on kirjutatud puhastusaine pakendile. · Sellest tuleb kinni pidada, sest muidu võib puhatusaine pinnakatet rikkuda. Puhastusaine Keemiline puhastamine Puhastusaine Keemiline puhastamine · Vähendab vee pindpinevust · Eemaldab sellise mustuse, mis veega ei eemaldu · Hoiab ja kaitseb puhastatavaid pindasid · Annab ruumile värske lõhna · Kergendab puhastustööd · Soojus · Enamik vajab käesoojavett · Kloori puhul kasuta külma vett · Liiga madal temp. On töötajale kahjulik · Liiga kõrge temp. Kinnitab mustuse pinnale · Mõningaid pindu tuleb eelnevalt soojenda( nt praeahi)
Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja” termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega ja kohesioonijõud- kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud. Piiskades toimivad need jõud sarnaste osakeste vahel (näiteks elavhõbedatilgas või vihmapiisas), neid nimetatakse
Pesupulbrid ja puhastusvahendid Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80%
ohtlikkuse järgi, vees lahustuvuse järgi ) 2. Kõige tähtsam puhastusaine? 3. Puhastusained võivad olla ( millised ) 7 tk. 4. Puhastusaine pakendil peavad eesti keeles olema järgmised andmed ( 8 tk ) 5. Kuidas ja kus hoitakse puhastusaineid ( 3 tk ) 6. Puhastusainete kontsentratsioonid ( kontsentraadid, lahused, valmislahused ) 7. Puhastusainete koostis ( mõju-ehk toimeained, lisaained ) 8. Tensiidid - puhastusainete põhikomponente( 3 ülesannet - alandavad vee pindpinevust, eemaldavad mustust, takistavad mustuse tagasi sadestumist puhastatavale pinnale 9. Ühekordse kasutusega puhastuslapid ( 9 tk ) ( antistaatilised lapid, õlilapid, õliga immutatud lapid, majapidamispaber, salvrätid, tualettpaber, istmealused, kätekuivatuspaber, pabertaskurätid ) 10. Korduvkasutusega puhastuslapi omadused ( 6 ) - suure imevusega, vastupidav, kergesti puhastatav, paraja suurusega, ei eralda ebemeid, laguneb looduses ) 11
(veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. 11.Kuidas seotud märgamine ja Kapillaarsus? V: Märgamine põhjustab kapillaarsust. 12.Mida nim. Faasiks aineehituses? V: Ainekogus, mis on tervikuna ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega 13.Mis on faasisiire? V: Aine olekute muutused ja minekud ühest faasist teise. 14.Mis on siirdesoojus?
Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Energia liig, mis on pindkihis asuvatel molekulidel võrreldes molekulidega faasi sees, on GS. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const:
Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused: karedas vees lahustub vähe, seebi kulu on suur sest moodustuvad rasvhapete Ca j Mg soolad, mis vees ei lahustu. Pesemise protsess: pesuaine lisamine vähendab pindpinevust. Seebi molekulid suudavad tungida sügavale riide sisemusse, kuhu puhas vesi ei lähe , tekivad mitsellid, mis takistavad mustuse osakeste raasühinemist. Aminohapped on amoforteensed, kuna neis esinevad nii happelised kui aluselised omadused. Polümeer- hüdroksüülhapetest või dihappest ja dioolist konderatsiooni teel moodustunud plümeer. Monomeer- madalmolekulaarne ühend mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis.
· Hüdrofoobne aine, millel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on paljud metallid ja teatud orgaanilised ained. · Hüdrofiilne aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. · Pindaktiivne aine keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. · Pindpinevus pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. · Säilitusaine looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toiduainetele, ravimitele, värvidele ja muule taolisele, et takistada nende riknemist mikroorganismide või keemiliste muutuste toimel.
Teeb mehhaanilist tööd (survepesu) Lahustab mustust (värske veri, sool, suhkur, lahjendatud mahlad) Vee kasutamine koristuses Osa pinnakattematerjale on vee suhtes tundlikud Rohke vee kasutamine muudab töötamise raskeks Kaasaegne puhastusprotsess kasutab vett säästlikult Vähese veega koristades tekib vähem vigu Vee omadused pindpinevus Pindpinevus on külma puhta vee omadus tõmbuda tilkadesse Kõrge pindpinevusega vesi ei saa pinda puhastada Pindpinevust saab alandada vett soojendades või lisades veel puhastusainet Vee omadused karedus Vee karedus tuleneb vees lahustunud sooladest Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides Kare vesi tekitab keetmisel katlakivi Pindadel seistes tekitab kare vesi setteid Kareda veega puhastamisel läheb vaja rohkem puhastusainet, kui pehme veega puhastamisel Koristusaine valikud Puhastusained eemaldavad kindlat liiki mustust ja ruumi jääb kerge puhastusaine lõhn
· pH 11-14 Tugevalt aluseline · pH 10-11 Aluseline · pH 8-10 Nõrgalt aluseline · pH 6-8 Neutraalne · pH 6-5 Nõrgalt happeline · pH 4-3 Happeline · pH 2-0 Tugevalt happeline 3 2. PINDAKTIIVSED AINED Pindaktiivne aine kõige olulisem osa puhastusvahendites. Nendel ainetel on võime vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust vähendada.[4] Pindaktiivsed ained on põhilised koostisosad pesupulbrites. Nad aitavad eemaldada rasva ja mustust, lastes nendel vette lahustuda. Naturaalselt saaks pindaktiivseid aineid tuletada juurviljade koostisest, kuid paljud suured tootjad kasutavad nafta derivaate nagu näiteks palju kritiseeritud naatrium laurüül sulfaat. Naftal põhinevad pindaktiivsed ained tuletatakse taastumatutest ressurssidest ja sageli on need täiesti lagunduvad.[3]
2.1 Emulgaatorid Emulgaator on üks tähtsamaid kreemi osiseid. Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin, mesilasvaha, kolesterool ja selle estrid. Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena. Emulgaatorid jagunevad järgmiselt: · mitteioonilised (laenguta) - need on sageli etoksüleeritud.
Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna NH4 ioonide vastu, mis on vajalikud taimede kasvuks.Happelistele faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist Seebi pesemistoime avaldub ainult sellest kriitilisest vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks muldadele veetakse lupja, et taimedele kasutud H ioonid asendada pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne Ca ja Mg. Märgumine: tilk tahke keha pinnal võib: minna laiali kuni emulsiooni agregatiivne püsivus Vastavalt Bancrofti reeglile kontsentratsioonil toimub lahuse omaduste järsk muutumine.Ca-seep ebapüsiv süsteem
tühine, et selle vib jätta tähelepanemata. Iseloomuliku viskoossuse määramiseks mdetakse polümeeri lahuste viskoossusesltuvust kontsentratsioonist küllalt kitsas madalate kontsentratsioonide piirkonnas ja saadud tulemus ekstrapoleeritakse lpmatu lahjenduseni: Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks.
kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T
siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 -
Pindpinevusjõud hoiab väikesed kastepiisad enamvähem kerakujulised. Pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevust Vedeliku tõusu kõrgus kapillaartorus Seame endale ül kui kõrgele h tõuseb vedelik kapilaartorus, mille radius on r. Kuna toru ristlõikepind on ringjoon, mille pikkus l=2piir. Pindpinevusjõu def teame et pindpinevus tegur sigma= F/l. Sellest same arvutada vedeliku tõstva jõu. Tõus lakkab hetkel kui silindris olevale veele mõjub gravitatsioonijõud on saanud võrdseks pindpinevusjõuga: mg=2§*Pii*r m=Gv*Vsil H=2§/ Gv*r*g
Pindpinevuseks (ehk pinna pinna vabaks energiaks) nimetatakse tööd, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra. [J/m2] 2. Pindliiaks () nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2 ) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. Näitab aine liiga või puudujääki pinnal, võrreldes faasi sisemusega. Võib olla nii pos kui neg. Gs = *s / dGs = ds + s d 3. Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsus on pindpinevuse sõltuvus pindaktiivse aine kontsentratsioonist. 4. KK 13. 1. Koagulatsiooniläveks nimetatakse nähtava koagulatsiooni alustamiseks vajalikku minimaalset elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m,
Arvud, materjalid, eri viiside omadused (eelised, puudused), kõige suuremad ja väiksemad, mis millest sõltub, mis milleks ja millega koos kõige paremini sobib, mis mida tähendab, kui mitu varianti võimalik anda. Keevitus · Õmblusmetalli hapnikusisalduse tõustes mehaanilised omadused halvenevad. · Rahuliku terase hapnikusisaldus on 0,003...0,008% O. · Keeval terasel 0,01%...0,02% O. · Sulas keevismetallis lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab voolavust. Ala keskmine laius mm Termomõju Keevitusviis Ülekuumutus- Normali- Osalise tsooni laius ala seerimisala normaliseerimise mm ala Kaarkeevitus 2,2 1,6 2,2 6,0 paksukattelise elektroodiga
ülikoolis alates 1903 füüsikat ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis taTaani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale. 1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal
Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. Kapilaarnähtused – Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapilaarnähtuseks. Kapilaarid – Peeni torusid, milles tuleb arvestada kapilaarnähtustega, nimetatakse kapilaarideks. Hüdrodünaamika – Teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja vedelike voolamise uurimisega, nimetatakse hüdrodünaamikaks. Tahkis – Aine, millel on kristallstruktuur Amforne aine – Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ja on omadus voolata.
Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4. Pindpinevus kui jõud, pindpinevus kui töö. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 5. Milliseid meetodeid kasutatakse pindpinevuse määramiseks? 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2
Eriseepide hulka kuuluvad: · meditsiinilised seebid põllumajanduslikud seebid sampoonid juuksepalsamid pesupulbrid. Kasutusalad. · Seepe kasutatakse pesemisvahendite valmistamiseks, plastmassi stabilisaatorina, kütuse lisandina, katalüsaatorina, igapäevases majapidamises, pesemisel, puhastamisel. Detergendid. · Detergendid on ained, mis pesuveele lisatuna aitavad mustuse esemelt eemalduda. See toimub kolmel viisil: vähendavad vee pindpinevust, siis vesi levib ühtlaselt; võimaldavad mustuse osakestel vees lahustuda ja hoiavad eemaldunud mustuse suspendeeritult vees. Seep on üks detergent, kuid on ka palju seebivabu detergente. · Seebivabu detergente ehk sünteetilisi detergente saadakse toornafta töötlemise kõrvalsaadustest. Neid kasutatakse paljude toodete (pesupulbrite, sampoonide ja juuksepalsamite) valmistamisel. Seebi sobivus. · Normaalse nahaga inimesele sobib seep,
hüdrofiilne viib mustusest ja pesuainest moodustuse lahusesse. Pesupulbrid sisaldavad otseselt pesevat pindaktiivset ainet umbes 10 %, ülejäänud osa moodustavad lõhnaine, täiteaine, vahtu reguleerivad ained ja valgendavad ained. Detergendi saamine Rasv + Alus = Seep + Glütserool + vesi + leelisejääk Sünteetilised pesemisvahendid liigitatakse : anioonaktiivsed ja katioonaktiivsed Pesemistoime mehhanism Pindaktiivsed ained · alandavad vee pindpinevust · aitavad mustuse pinnalt eemaldada · takistavad mustuseosakeste tagasi sadenemist puhastatavale pinnale
nimetatakse meniskiks. Vedelike pinnakihi kõverdumine on tingitud vedeliku ja anuma seina molekulide vahelisest mõjust. Pindpinevusjõudude tõttu avaldab kõverdunud pinnakiht lisarõhku pinnalusele vedelikule. Seepärast vedeliku tase peenikestes torudes(kapillaarides) muutub: märgava vedeliku korral see tõuseb, mittemärgava korral aga langeb. Lisarõhust tingitud vedeliku taseme muutumist kapillaarides nimetakse kapillaarsuseks. Laiemas mõttes mõistetakse kapillaarsuse all aga kõiki pindpinevust tingitud nähtusi. Lisarõhu suurus on arvutatav Laplace'e valemiga 1 1 (1) p = + R1 R 2 Kus on pindpinevustegur, R1 ja R2- pinna kõverusraadiused kahel teineteisega ristuval tasapinnal. Sfäärilise pinna korral R1=R2=R ja 2 p = (2) R Kus R on pinna kõverusraadius. Vedelikutõus või langus kapillaaris toimub seni, kuni vedelikusamba hüdrostaatiline rõhk
väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana). Tekstiilmaterjalide pesemisel ei tungi vesi kiudude vahele just suure pindpinevuse tõttu. Kui vette lisatakse pesupulbrit (kemikaali, mis sisaldab detergente e. pindaktiivseid aineid) siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini. Ka temperatuuri tõus vähendab pindpinevust. 6. Kolloidid ehk pihused Peendispersne aine. Kolloid on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine. Kolloidsüsteemis olevaid aineosakesi nimetatakse kolloidosakesteks. 7. Redoksreaktsioon ja korrosioon Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
aja t jooksul ühelt pinnalt teisele kandunud soojushulk Q= k (t1-t2)/l *St k- pindade vahelise aine soojusjuhtivus tegur. Sisehõõre- meh. energia õlekandumine vedelikes või gaasides. Pannes ühe ketta pöörlema, kandub energia õhu kaudu teisele. Vedeliku omadused: Pindpinevus- igavedeliku pind püüab nii palju kokku tõmbuda kui võimalik, sest pinnal asuvaid molekule tõmmatakse vedeliku sisse teiste molekulide poolt. Keral on kõige väiksem pind. Sulametalli pindpinevust kaustatakse kuulide valmistamisel, putukad kasutavad seda vee peal kõndimiseks. Vedeliku pinna jaoks F= 6l, kelme jaoks F=2 6l (6-vedeliku pindpinevustegur, näitab a)kui suure jõuga tõmbab vedeliku pind 1m pikkust joont b)kui palju energiat on vedeliku pinna 1m2 ja kui palju tööd võib vedeliku pind teha kahanedes 1m2 võrra. ) Kapillaarsus, kapilaarid- peened torud või tahketes ainetes olevad tühikud (puidus, paberis, mullas, betoonis). Märgav vedelik tõuseb kapilaare mööda üles
Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses. Ülejäänud pojad olid Hans Henrik (arst), Erik (keemik) ja Ernest (jurist). Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903 füüsikat ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis ta Taani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale. 1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913
Oma arvutustes leidsin ma, et katses adsorptsioonikihi paksus oli m, mis on suhteliselt erinev sidemete keskmiste pikkuste alusel arvutatud molekuli pikkusega, milleks on m. Nende kahe tulemuse erinevus on: Seega leitud adsorptsioonikihi paksus on sidemete keskmiste pikkuste alusel arvutatud molekuli pikkusest poole võrra suurem. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud töös määrasin pindaktiivse ainevesilahuse pindpinevust sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Sellest lähtuvalt arvutasin molekuli adsorptsioonikihi pindala, milleks sain . Samuti leidsin molekuli adsorptsioonikihi paksuse, milleks sain , mis tuli pea poole suurem molekuli pikkusest, mille leidsin keskmiste sidemete pikkuste alusel. Kuna arvutusi oli palju ja mõningad väärtused oli vaja vaadata joonistelt, siis nendest tuli ilmselt sisse ka väike arvutuslik viga.
muuhulgas ka kapillaarsusnähtuse.Valame klaasi külma vett ja paneme sinna kirjaklambri. Klamber jääb veepinnale. Lisades tilgakese nõudepesuvahendit pindpinevus väheneb ja klamber upub Tekstiilmaterjalide pesemisel ei tungi vesi kiudude vahele just suure pindpinevuse tõttu. Kui vette lisatakse pesupulbrit (kemikaali, mis sisaldab detergente e. pindaktiivseid aineid) siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini. Ka temperatuuri tõus vähendab pindpinevust. PINDPINEVUS V. Grigorjev G. Mjakisev Sellised jõud nagu gravitatsiooni-, elastsus- ja hõõrdejõud paistavad silma; me tunneme nende vahetut mõju iga päev. Meid ümbritsevas igapäevaste nähtuste maailmas mõjub aga veel üks jõud, millele me tavaliselt ei osuta mitte mingisugust tähelepanu. See jõud on suhteliselt nõrk ega tekita kunagi võimsaid efekte
Töötajad vajavad kõiki enesekaitsevahendeid Kasutada ettevaatlikult ja järgida täpselt HAPPE JA VEE SEGAMISEL LISATAKSE kasutusjuhendit. ALATI HAPE VEELE!!! Puhastusainete koostis Puhastusainete pH Toimeained: Tensiidid - vähendavad pindpinevust, suurendavad puhastusainete niisutusvõimet, lõhustavad ja eemaldavad Iga rühm puhastab kindlat liiki mustust. mustust ja takistavad mustuse uuesti kinnitumist pinnale. Looduslikud - seebid Universaalset puhastusainet mis kõrvaldaks Sünteetilised valmistatakse naftajääkidest
langemiseks? A. Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata. B. Õhk peab jahtuma alla kastepunkti. C. Kondenseerumise algamiseks on vaja kondensatsioonituumi, milleks kõlbab õhusaaste. D. Erinevate pilvede tekke ja sademete seisukohalt on oluline ka jääkristallide teke. 15. Kuidas on seotud õhu soojenemine/jahtumine suhtelise õhuniiskusega? Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb, soojenemisel väheneb. 16. Millised füüsikalised suurused kirjeldavad pindpinevust? Pindpinevusjõud, pindpinevustegur ja pinnaenergia. 17. Nimeta igapäevaelust, loodusest, tehnikast 10 mullide tekkimise/kasutamise kohta 1. Vee keemine – aurumullid 2. Süsihappegaasimullide eraldumine karastusjoogi pudeli avamisel 3. Õhu segamine kosest langevasse vette 4. Murdlainetusel õhu segamine vette 5. Kõrrega vee/mahla sisse puhumisel tekivad mullid 6. Sukelduja väljahingatava õhu pinnaletõusmine 7
Loputa auto puhta veega alustades katusest ja liikudes allapoole. Shampoonilahust (1 korgitäis ämbri vee kohta) tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda; Pese oma süsteemi järgi (näit. 1 uks korraga). Jälgi, et kõik pinnad saaksid pestud; Loputa hoolikalt ka tihendivahesid, iluliistu aluseid pragusid jne; Ära kasuta kodu- ja üldpesuaineid, sest need vähendavad liigselt vee pindpinevust: vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle; Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid; Loputa madala veesurvega, võimalusel otse voolikust. Väldi vee tolmu! Nii voolab kuivades autolt suurem hulk vett ise ära; Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole; Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga. Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid. Kuivata ka uksevahed.
5 Pinnaenergia ja pindpinevus Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) töö, mida on vaja pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse
oksüdeerumist ja räästumist. ANTISTAATIK Vähendab staatilist elektrilaengut pindmiste laengute neutraliseerimise teel. DENATURANT Annab kosmeetikavahendile ebameeldiva maitse. Enamasti lisatakse etüülalkoholi sisaldavatele kosmeetikavahenditele. DEPILEERAINE Aitab kehalt eemaldada soovimatuid karvu. DESODORANT Vähendab või varjab ebameeldivat ihulõhna. EMULGAATOR Muudab faasidevahelist pindpinevust ja soodustab selle abil segunematutest vedelikest peendisperssete segude moodustumist. EMULSIOONISTABILISAATOR Soodustab emulsiooni teket, suurendab emulsiooni püsivust ja pikendab selle säilimisaega. GEELIMOODUSTI Muudab vedela valmistise geeliks (elastseks pooltahkeks valmistiseks). HAMBAKATUVASTANE AINE Aitab vältida hambakatu teket. HIGISTAMISVASTANE AINE Vähendab higistamist. HÜDROTROOP Suurendab vees vähe lahustuvate ainete lahustuvust.
Tipooli-tüüpi pesemisained. Neid saadakse kõrgematest alkoholidest, mille radikaalis on 10-20 süsiniku aatomit. Alkoholi töödeldakse väävelhappega ja reaktsioonisaadus neutraliseeritakse naatriumhüdroksiidiga. Sünteetiliste pesemisainete eelised seepide ees on järgmised: 1) Pesemiseks on vaja pehmet vett 2) Nad ei hüdrolüüsu ega tekita aluselist kesskonda 3) Nad vähendavad vee pindpinevust 4) Pesemisaine kulu on vähe ja pesemisaine on kergesti käsitsetav 5) Nendega saab pesta jahedas vees ja nad ei muuda pestava eseme värvitooni Tavalist vett kasutavad mikroorganismid, nende elutegevuse käigus seebi molekul laguneb . Mitmeid sünteetilisi pesemisaineid mikroorganismid ei omasta, seetõttu reostavad nad veekogusid ja pinnast. 9 KOKKUVÕTE
elu ja tervist. Pesemine - on mustusest vabanemise viis mingite ainete kaasmõjul. Ester - on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Pindaktviine aine-on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Hüdrolüüs- on keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Säilitusaine- on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toiduainetele, ravimitele, värvidele ja muule taolisele, et takistada nende riknemist mikroorganismide või keemiliste muutuste toimel. Pesuvahend- on vahend, mis aitab kaasa mustuse eemaldamisele pinnalt.
ei saa sealt mustust eemaldada. 5. Kuidas alandada vee pindpinevust? Vee pindpinevust saab alandada tensiide sisaldavate ainete lisamisega vette. Soojemal veel on väiksem pindpinevus.
1979.aastal. Toode on tänaseni klientide hulgas suure nõudlusega. Pesupulber on pesemisvahend, mis sisaldab pindaktiivseid aineid. Pulbriline aine, mida kasutatakse erinevate tekstiiliga riiete pesemiseks. Pesupulbrid on erinevas hinnas ja erinevate kvaliteetidega. 2. PESUPULBRITE KOOSTIS Pesupulbri üks olulisemaid koostisosi on pindaktiivsed ained ehk tensiidid. Tensiidid osalevad puhastusprotsessis kolmel viisil: alandavad vee pindpinevust, aitavad mustuse kangalt eemaldada, takistavad mustuse kangale tagasisadestumist. Oluliseks komponendiks on ka veepehmendajad. Neid lisatakse vee pehmendamiseks kui pesulahuse pH suurendamiseks. Kare vesi vähendab pesuainete toimet, seepärast lisastakse pulbri koostisesse ühendeid, mis seovad vee karedust põhjustavaid Ca- ja Mg-ioone, mida Eesti vees on küllaldaselt. Paljudes pesupulbrites kasutatakse pleegitamisvahendeid, mis eemaldavad efektiivselt raskesti
44918316 6 7 8 9 10 11 1/C [l/mol] 11 Järeldus Antud töös määrasin pindaktiivse ainevesilahuse pindpinev kontsentratsioonist. Sellest lähtuvalt arvutasin: molekuli adsorptsioonikihi pindala: "1.7955*10^-19" 𝑚 molekuli adsorptsioonikihi paksus: "9.2512*10^-6" 𝑚 molekuli pikkus tuli samas suurusjärgus arvutusliku pikkuse Kasutatud allikad: Õppejõu poolt antud praktikumi juhend ainevesilahuse pindpinevust sõltuvalt lahuse alt arvutasin: a: "1.7955*10^-19" 𝑚^2 : "9.2512*10^-6" 𝑚, järgus arvutusliku pikkusega antud praktikumi juhend Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööülesanne ja õppejõu p ülesanne ja õppejõu poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht.
Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt. Koostises. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-• Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine –Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest •Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel
Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1. Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja selle vee pindpinevust ja seega parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust (kannavad mustuse pesulahusesse) hoiavad mustuse pesulahuses ja tõkestavad selle tagasitee puhastatavale pinnale <----- hüdrofiilne <----- hüdrofoobne Tensiidide süsivesikuahela üks ots on vett tõrjub ja teine ots veelembene. Hüdrofoobne ots jääb mustuse külge kinni. Hüdrofiilne ots võib saada kas negatiivse või positiivse laengu tensiidi molekulist saab ioon. Tensiidid jagunevad:
·Nad on raskesti kokkusurutavad, aga muudavad kergesti kuju. ·Molekulidevahelised kaugused on võrreldavad molekulide mõõtmetega. Vedeliku omadust püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väikest pinda nimetatakse pindpinevuseks. Vedelike pindmiste molekulide vahel mõjub pindpinevusjõud. Kui muid jõudusid peale pindpinevusjõu ei mõju, püüab vedelik võtta kera kuju. Raskusjõud venitab kukkuva vedelikupiisa välja. Pindpinevust põhjustavad molekulaarsed jõud. Vedelikuosakest vedeliku sees ümbritsevad teised osakesed. Resultantjõud, millega teised osakesed mõjutavad vaadeldavat osakest, on null. Väliskeskkonna molekulid tõmbavad vedeliku pinnamolekuli nõrgemalt kui vedeliku enda molekulid. Resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Pindpinevustegur on füüsikaline suurus, mis on võrdne vedeliku pinna ühe ühiku võrra suurendamiseks vajaliku tööga. A=Fx S=2lx
Hingamiskeskus paikneb (2p) a) hüpotaalamuses b) sümpaatikuse tüves c) ajutüves d) pikklikajus Hingamisneuronite (4p) aktiivsust mõjutavab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid, mis paiknevad nahas, lihastes, arterites, kopsudes. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis Alveolaarmembraan (6p) lahutab verd ja alveoolgaase, ta moodustub surfaktandist, lameepiteelist ja alveolaarepiteelist, elastsed- ja retikulaarsed kiud (Võib ka surfaktandist, alveoolidest ja veresoontest ning nende vahel moodustuvast seinast)
keha liikumist (η(eeta), kg/ms ehk Pa.s; 1P (puaas) = 1 g/cm.s =0,1 Pa.s). Viskoossus = absoluutne viskoossus = dünaamiline viskoossus Dünaamilise viskoossusepöördväärtus on voolavus. Kinemaatiline viskoossusn (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega v = η / ρ 41. Pindpinevus. Selle reguleerimise võimalused. 2 Pindpinevus – on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. ➢ (I) Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega (vähendab) (PAA), mis lahustudes vähendavad lahusti pindpinevust. PAA- detergendid, seep, Na- ja K- fosfaadid. ➢ (II) Pindinaktiivsed ained (PIA) – lahustudes suurendavad pindpinevust. Oluline ka pH, st. kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline. 42. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. 43. Vesi, vee füüsikalised ja keemilised omadused.
annaabi.ee 
