Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika eksam. (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused füüsika eksamiks!
1. Kulgliikumine .
Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha.
Punktmass – keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber
päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.).
Punktmassi koordinaadid – tema kohavektori komponendid (projektsioonid).
Trajektoor – keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t).
Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori
teine tuletis aja järgi): a( vektor )=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis
Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle
punktmassi kiirus liikuva taustkeha suhtes ja liikuva taustkeha kiirus paigaloleva taustkeha
suhtes.
Vaba langemine -keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. See tähendab, et ka õhutakistust ei arvestata.
Vaba langemise korral kehtivad veel järgmised väited.
1. Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist.
2. Kui alg- ja lõppkõrgus on võrdsed, siis
a) üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga ,
b) keha langeb maapinnale sama kiirusega, millega ta sealt üles visati.
2. Kõverjooneline liikumine-Vektorkujul või komponentkujul kirjutatud liikumisvõrranditel on see eelis, et nende abil on võimalik kirjeldada ka kõverjoonelist liikumist. Selleks lahutatakse liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused.
Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus
Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis
1) viskenurkade  ja90 korral on lennukaugused võrdsed,
2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral.
Maksimaalne lennukõrgus
3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted.
erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused .
Pöördenurk-,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani.
Ühtlase liikumise korral on ka nende punktide joonkiirused erinevad ja seda suuremad, mida kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest. Pöörleva keha punkti joonkiirus on alati risti sellest punktist pöörlemisteljeni tõmmatud lühima sirgega.
Nurkkiirus -, ühikuks on 1 rad/sek
Pöörlemissagedus-ühtlasel pöördliikumisel ajaühikus sooritatud pöörete arv,
Mitteühtlasel pöördliikumisel-. Ühikuks on 1Hz.
Nurkkiirus ja pöörlemissagedus on seotud valemiga-
Periood T, ühe täispöörde sooritamiseks kulunud aeg, , ühikuks on 1 sek.
Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel-Et pöörleva keha punkti kiirus muudab pidevalt suunda, siis ka ta kiirendus erinevb nullist. Ühtlasel pöördliikumisel on pöörleva keha punkti kiirendus suunatud pöörlemistelje suunas. Kiirenduse moodul :, selle valemiga defineeritud kiirendust nimetatakse ka kesktõmbekiirenduseks ehk normaalkiirenduseks ja tähistatakse an-iga
4. Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus.
Pöörleva keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi:, ühikuks on 1rad/sek2.
1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel,
2. kiirusele vastab nurkkiirus,
3. kiirendusele vastab nurkkiirendus
Nurkiirenduse avaldis :,cet jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu siis r= const ja me võime kirjutad:. Nurkkiirendus on on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pöörlemisteljest, mis annab pöörleva keha punkti tangentsiaal ehk puutujakiirenduse,tähis on at. Järelikult jäiga keha mitteühtlasel pöördliikumisel on selle keha punkti summaarne kiirendusvektor a (vektor) normaal - ja tangentsiaalkiirenduse vektoriaalne summa.
paralleelselt, normaalkiirendusevektor on kiirusvektoriga risti. Kuna tangentsiall ja normaalkiirenduse vektorid on omavahel risti, siis summaarse kiirenduse moodul=
Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid.
Pöördenurga vektoriks nim pöördliikumise korral niisugust vektorit , mille moodul võrdub läbitud pöördenurgaga ja mis on suunatud piki pöörlemistelge, määratakse kruvi reegli abil-kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga.
Pöörleva keha liikumisel piki pöörlemistelge- vastupäeva e pos. suunas pöörlemisel on pöördenurga vektor suunatud vaatlejast eemale, päripäeva e neg. suunas pöörlemisel vaatleja poole.
Nurkkiiruse vektoriks nim niisugust vektorit, mille moodul võrdub nurkkiirusega
kui pöördenurga tuletisega aja järgi, suund ühtib pöördenurga vektoriga. Vektorid v,r on omavahel risti, moodulid on seotud: v=r. Pöörleva keha punkti kiirenduse valem:
Nurkkiirenduse vektoriks tuletis vektor st)nimetatakse nurkkiiruse vektori ajalist tuletist.Kiireneva pöörlemise korral on ta suunatud nurkkiiruse vektori sihis, aeglustuva korral sellele vastu. Pöörleva keha punkti kiirendusvektor:.
5. Inerts . Newtoni 1 seadus. Mass. Tihedus.
Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt.
Inerts – keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda.
Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt.
Mida väiksem on keha mass, seda kaugemale ta lendab- Galilei katse masside võrdlemiseks. Massi mõõtühikuks on 1 kg.
Aine tiheduseks nim tema massi ja ruumala jagatist, ühikuks on kg/m3.
Jõu mõiste. Newtoni 2. Ja 3. seadus.
Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub vaadeldava keha kiirus.
Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat . Jõu ühik on 1N.
Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu., ühikuks 1 paskal.
Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga.
Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides
Inertsjõud-paigal seisvale kehale mõjuvad jõud on tasakaalustunud(N1.S). Näiteks inimene vankri peal, kui vanker hakkab liikuma vasakule,siis inimene selle peal kaldub paremale, vakri kiirenduse vastassuunas . Vankri ühtlasel liikumisel on jõud taas tasakaalus. Pidurdamisel kaldub inimene vasakule poole taas vankri kiirendusele vastassuunas, kuid nii kiirendamisel kui pidurdamisel on vastuolu Newtoni seadustega, selleks on vaja def inertsjõud- jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele. On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas: FI=ma.
kui mingi süsteem liigub kõverjooneliselt, siis vastavalt valemile FI=ma peab temaga kaasa liikuvatele kehadele mõjuma inertsijõud, mis on suunatud kõveruskeskpuktist eemale-kesktõukejõud e tsentrifugaaljõud.
6. Gravitatsioonijõud.
Ülemaailmne gravitatsiooniseadus . Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis
on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega.
vaba langemise kiirendus e raskuskiirendus, tähiseks g.Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist.
Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma
proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile.
Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab temale mõjuv gravitatsioonijõud olema
tasakaalustatud tiirlemisest põhjustatud kesktõukejõu poolt, s.t. nende jõudude moodulid
peavad olema võrdsed.Fkt=Fg
7. Hõõrdejõud-tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest.
Seisuhõõrdejõuks nimetatakse minimaalset jõudu, millega tuleb mõjutada mingil pinnal
asuvat keha, et see keha hakkaks pinna suhtes liikuma. Avaldub:
Keha kaldpinnal püsimise tingimus.. Maksimaalne kaldenurk, mille korral keha veel kaldpinnale püsima jääb, võrdub arkustangensiga hõõrdetegurist.
Liikumine kurvidel-autole, mis läheneb kurvile, mõjub hõõrdetegur( kummide ja teekatte vahel). Kurvi sisenedes hakkab autole mõjuma kesktõukejõud, mis on oma olemuse tõttu suunatud piki raadiust keskpuntikist eemale. Hõõrdejõud on suunatud kesktõukejõule vastu, seetõttu on tegemist liughõõrdega. Auto jääb kurvi püsima juhul, kui kesktõukejõu moodul ei ületa hõõrdejõu moodulit. Maksimaalne kiirus, millega võib kurvi siseneda-
8. Elastsujõud.
Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on
molekulidevahelised tõmbejõud.
Elastne deformatsioon – keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist.
Plastne deformatsioon – keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist.
Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist:
Keha suhteliseks pikenemiseks nimetatakse deformatsiooni pikkuse ja keha esialgse
pikkuse jagatist. Mehhaaniliseks pingeks nimetatakse keha pindalaühiku kohta tulevat elastsusjõudu. Hooke ’i seadus: väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m.
Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku mehhaanilist pinget, mille
lakkamisel materjal veel taastab oma esialgse kuju.
Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset mehhaanilist pinget, mis põhjustab
materjali purunemise.
Elastsed materjalid – suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise
pikenemise korral (vedruteras, kumm ).
Plastsed materjalid – väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste
suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin).
Rabedad materjalid – purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste
korral (malm, klaas).
Tangentsiaalpinge- mehaaniline pinge võib erinevalt rõhust mõjuda pinnaga ka paralleelselt.
Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni kohta-elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega. G on nihkemoodul .
Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab
riputusvahendit. Keha kaalu valem vektorkujul-
Erijuhud :
1. Keha kiirendatakse ülespoole, a 0 , P mg . Keha kaal on suurem kui raskusjõud.
2. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, a 0, P mg . Keha kaal
võrdub raskusjõuga.
3. Keha kiirendatakse allapoole, a 0, P mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud.
4. Vaba langemine, a −g, P 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus.
9. Impulss .
Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist.
keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub.
Jõuimpulss – kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. Jõuimpulss võrdub keha impulsi muuduga. Konstantse jõu korral võrdub jõuimpulss lihtsalt kehale mõjuva resultantjõu ja mõjumisaja korrutisega.
Impulsi jäävuse seadus. Kehtib ainult suletud süsteemi puhul. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Kahe keha mistahes vastasmõju korral nende impulsside summa ei muutu.
Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate kehade impulsside vektoriaalne summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral java.
Masskeskme liikumise teoreem .
Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantjõud ei muuda keha asendit.
Masskeskme liikumise kiirus:
Punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga .
Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
10. Reaktiivliikumine .
Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine.
Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia.
Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas . See põhjustab raketi liikumise vastassuunas.
Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus.
Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame:
 mkevke + mvkü = 0,
kus mke on raketi kere mass, vke kere kiirus, mkü väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass ja vkü väljalendava gaasi kiirus.
Avaldades seosest raketi kere kiiruse, saame: vke = - mvkü/ mke.
Siit on näha, et raketi kere kiirus on seda suurem, mida suurem on gaasi väljalennu kiirus ja gaasi mass. Miinusmärk näitab, et liikumiskiirused on vastupidised.
Tegelikult muidugi kogu kütus korraga ära ei põle ja gaas väljub raketist teatava aja jooksul, aga see ei muuda järelduste õigsust.
11. Töö. Võimsus. Kasutegur.
Töö – keha liigutamine jõu mõjul. ( konstantne jõud), ühikuks 1 dzaul . Kkui kehale mõjuv jõud ei ole konstantne,sõltub keha asukohast:, tehtud töö
Seadme võimsuseks nimetatakse tema töötegemise kiirust, tähis on N, mis võrdub A/t. Ühikuks on 1 vatt (1W).
Seadme kasuteguriks nimetatakse tema poolt tehtud kasuliku töö suhet kogutöösse: , N korral asendan A-d N- idega .
Energia, selle liigid.
Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. S.t. keha teeb tööd temas sisalduva energia arvel. Energiaühikuks on nagu töölgi üks džaul.
Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia võrdub arvuliselt tööga, mida tuleb teha selle keha täielikuks peatamiseks.
Kineetilise energia teoreem. Kehale mõjuva resultantjõu töö võrdub keha kineetilise energia muuduga.
Potentsiaalseks energiaks nimetatakse niisugust energiat, mida keha omab oma asendi tõttu teiste kehade suhtes (näit. ülestõstetud raskus, pingutatud vedru jne.). Võrdub arvuliselt tööga, mis kulub keha viimiseks sellisesse asendisse.
Elastselt deformeeritud keha potensiaalne energia:. Mitteelastsel def. muutub deformeerimiseks kulutatud töö soojusenergiaks.
Energia jäävuse seadus- Energia ei teki ega kao. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda üle ühelt kehalt teisele.
Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv.
12. Konservatiivsed jõud. Potsensiaalse energia gradient .
Jõud, mille väljas keha liigutamisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult keha potentsiaalsete energiate vahest trajektoori alg- ja lõpp-punktis nim konseravtiivseteks jõududeks.
Samapotentsiaalipindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on vaadeldava proovikeha potentsiaalne energia ühesugune.
Konservatiivne jõud võrdub potensiaalse energia gradiendiga.
Skalaarse suuruse gradiendiks nimetatakse niisugust vektorit, mille komponentideks on selle skalaari osatuletised vastava koordinaadi järgi. Skalaarse suuruse gradient näitab selle suuruse kõige kiirema kasvu suunda.
13. Põrge. Absoluutselt mitteelastne põrge.
Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga .
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline
energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks
energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget
kehad eemalduvad teineteisest.
Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest
kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks . Pärast põrget jäävad kehad
paigale või liiguvad koos edasi.
Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget, mille korral kehade kokkupuutepunkt asub nende kehade masskeskmeid ühendaval sirgel.
Absoluutselt mitteelastsel põrkel jäävad kehad pärast põrget kokku.
Koguimpulss pärast põrget:
14. Jõumoment.
Näide. On kang, millele on kinnitatud erinevate raskustega koormused, mõlemad asuvad kangi toetuspunktist erinevatel kaugustel.
Väiksem koormus kangi toetuspunktile lähemal tasakaalustab suurema koormuse toetuspunktist kaugemal.
Suurust l nimetati jõu F( vector ) õlaks ning tema korrutist selle jõu mooduliga F jõumomendiks punkti O suhtes (tähis Mo). Mo=Fl
Jõu F õlaks punkti O suhtes nimetatakse selle jõu mõjusirge lühimat kaugust punktini O: l=rsin.
Impulsi jäävuse seadus. Vektorist suurust p = mv nimetatakse ainepunkti impulsiks.
Seadus: Ainepunktide isoleeritud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika eksam #1 Füüsika eksam #2 Füüsika eksam #3 Füüsika eksam #4 Füüsika eksam #5 Füüsika eksam #6 Füüsika eksam #7 Füüsika eksam #8 Füüsika eksam #9 Füüsika eksam #10 Füüsika eksam #11 Füüsika eksam #12 Füüsika eksam #13 Füüsika eksam #14 Füüsika eksam #15 Füüsika eksam #16 Füüsika eksam #17 Füüsika eksam #18 Füüsika eksam #19 Füüsika eksam #20 Füüsika eksam #21 Füüsika eksam #22 Füüsika eksam #23 Füüsika eksam #24 Füüsika eksam #25 Füüsika eksam #26 Füüsika eksam #27 Füüsika eksam #28 Füüsika eksam #29 Füüsika eksam #30 Füüsika eksam #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 709 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katlinrohtlaid Õppematerjali autor

Lisainfo

Füüsika eksami kordamisküsimuste vastused, väga hästi lühidalt kokku võetud, ise sain hindeks 4 :)
füüsika , eksam , vabalangemine , taustsüsteem , taustkeha , punktmass , pöördenurk , nurkkiirus , inerts , mass , newtoni ii seadus

Mõisted

punktmass, punktmassi kiirendusvektoriks, kiiruste liitmine, vaba langemine, kõverjooneline liikumine, pöördenurk, pöörlemissagedus, ühtlasel pöördliikumisel, normaalkiirenduse vektorid, inertsjõud, inertsjõud, hõõrdejõud, liikumine kurvidel, hõõrdejõud, mehhaaniliseks pingeks, jäikusteguri ühikuks, tangentsiaalpinge, keha kaaluks, jõuimpulss, raketi korral, seadust rakendame, seadme võimsuseks, ebapüsiv tasakaal, püsiv tasakaal, ükskõikne tasakaal, võnkumist iseloomustavad, sumbuvvõnkumine, võnkumise faasiks, harmooniline võnkumine, matemaatiline pendel, füüsikaliseks pendliks, võnkumise energia, võnkumiste energia, valguskiirte suund, suurema amplituudiga, sundvõnkumise amplituud, ristlainetuseks, laineid, interferentsi maksimumid, võnkumiste levimist, gaasi rõhk, isoprotsessideks, erisoojuseks, aine moolsoojuseks, adiabaatiliseks protsessiks, tekkinud laengud, elektrivälja levimiskiirus, mingis ruumipunktis, viimaseid, elektrivälja jõujoonteks, dipoolmomendiks, elektrivool, elektrijuhtideks, polaarseks dielektrikuks, mittepolaarseks dielektrikuks, dielektriku polarisatsiooniks, mahtuvuse ühik, elektrivooluks, vooluallika elektromotoorjõuks, vooluallika elektromotoorjõud, elektrivool, tugevuse ühik, voolutiheduse ühikuks, voolutihedus juhis, takistuse ühikuks, takistuse pöördväärtust, juhi eritaksitus, voolusuunaks, tavatemperatuuril, tarbijate jadaühendusel, tarbijate rööpühendusel, tarbijate rööpühendusel, vooluallika võimsus, magnetvälja jõujoon, lorentzi jõud, rõngassesuletud plastiktoru, turbiini abil, vooluelemendiks idl, vooluelemendi sihis, diamagneetikuks, paramagneetikuks, summaarne magnetväli, ferromagneetikuks, elektromagnetiline induktsioon, induktsiooni elektromotoorjõud, induktiivsuse ühik, voolu sisse, relaksatsiooniajaks, valguseks, valguskiireks, läätseks, läätse suurenduseks, luubiks, läätsede süsteem, poyntingi vektoriks, valguse interferents, newtoni rõngasteks, difraktsiooniks, difraktsioonivõre

Meedia

Kommentaarid (1)

sulik profiilipilt
sulik: väga asjalik materjal :) tore
17:17 24-05-2012


Sarnased materjalid

414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
105
doc
Füüsika konspekt
11
doc
Füüsika eksam
66
docx
Füüsika I konspekt
24
pdf
Füüsika 1 eksam
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun