1623 ,,Väärtuseproovija" avastatud; oluline on (teaduse manifest) need kõigepealt 1632 ,,Dialoog kahe avastada." peamise · ,,Ma pole mitte kunagi maailmasüsteemi kohta". kohanud nii väheste 1638 ,,Arutlused ja teadmistega inimest, et matemaatilised ma poleks temalt mitte demonstratsioonid kahest midagi õppida saanud." uuest teadusest" EVANGELISTA TORRICELLI Evangelista Torricelli sündis 15. oktoobril 1608. a. ja suri 25. oktoobril 1647. a. Ta oli Itaalia füüsik ja matemaatik. Ta oli Galileo Galilei õpilane. Torricelli ehitas esimese baromeetri ja näitas, et õhul on kaal. sellega tõestas õhurõhu olemasolu. Õhurõhu avastamine · Itaalia Firenze linn u. 1640. a. Hertsog lasi ehitada sügava kaevu. Pumbaga vett aga kaevust kätte ei saadud. Lahenduse saamikeks pöörduti Galileo Galilei poole. Senini arvati, et vesi järgneb pumba kolvile,
Katsed füüsikas Torricelli hüpoteesi tõestamiseks lasi Pascal oma sugulasel Florin Périer'l ronida elavhõbeda-torudega Puy-de- Dôme mäe otsa, eeldades, et õhusamba muutumine peaks kaasa tooma vedelikusamba nivoo (kõrgusastme) muutumise torus. Sama aasta lõpus avaldatud kirjutises lükkas ta lõplikult ümber keskaegse dogma looduse tühjusekartusest, mida seni peeti põhjuseks, miks vedelik pumbas tõuseb. Torricelli hüpoteesi tõestamine Matemaatika · Pani aluse klassikalisele tõenäosusteooriale. · Pascal töötas välja Pascali kolmnurga ja kirjutas kombinatsioonide arvu leidmise eeskirjad. · Tema tööd tsükloidi Pascali kolmnurk: Iga rea esimene pindalast peetakse ja viimane element on 1, iga muu element saadakse kahe tema kohal diferentsiaalarvutuse oleva summana. eelkäijaks.
• Kolmnurga kõrgus – kolmnurga mingist tipust selle tipu vastasküljele või tema pikendusele joonestatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus. Kolmnurga kõrgus • Kolmnurga kõrgus võib asetseda ka väljaspool kolmnurka. Kolmnurga kõrguste või nende pikenduste lõikepunkt ehk ortotsenter - K Huvitavad punktid kolmnurgas II seeria • Gergonne’i punkt • Nagel’i punkt • Isoperimeetriline punkt • Spieker’i punkt • Torricelli punkt • Fermat’ punkt Gergonne’i punkt Joseph Diaz Gergonne [žergon] (19.06.1771 – 04.05.1859) – prantsuse astronoom ja matemaatik. Töötas 1795 – 1815 Niemes’i tsentraalkooli ja aastast 1816 Montpellier’i ülikooli professorina. Matemaatikas töid algebrast (lineaarvõrrandite teooria, kombinatoorika) ja geomeetriast (kolmnurga geomeetria, 1827 andis joonte klassifikatsiooni). Gergonne’i punkt - E
16.04.2012 Õhurõhk referaat Helerin Lilleleht 8.B Paikuse Põhikool Sisukord 1. Inimene ei tunne õhurõhku...............................................................................................................3 2. Õhurõhu avastamise lugu.................................................................................................................4 3. Torricelli katse..................................................................................................................................5 3.1 Videod Torricelli katsest............................................................................................................7 4. Miks Kuul ei ole õhku ? ..................................................................................................................8 5. Õhurõhk ja ilm.........................................................
15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112) VASTUS: Pascali seadus vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga igas suunas. 16. KÜSIMUS: Millest sõltub vedeliku samba rõhk. Valem (lk 113-114) VASTUS: Vedelikusamba rõhk sõltub: *vedelikusamba kõrgusest, *vedeliku tihedusest. Vedelikusamba rõhk = g(g 10)*vedelikusamba kõrgus. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 17. KÜSIMUS: Millest sõltub õhurõhk? Torricelli katse kirjeldus (lk 117-118) VASTUS: Õhurõhk sõltub kõrgusest. Torricelli katse: Torricelli võttis 1 m pikkuse ühest otsast kinnise klaastoru ning täitis selle täielikult elavhõbedaga. Seejärel sulges ta tihedalt toru teise otsa, pööras toru ümber ja asetas selle otsapidi elavhõbedaga täidetud kaussi. Kui Torricelli avas toru otsa, voolas sellest välja ainult osa elavhõbedat. Toru ülemisse otsa tekkis õhutühi ruum
Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset Osborn Reynolds voolamist, töötas välja valemi Vastus 4 Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia James Watt ülekandmiseks Vastus 5 Evangelista Torricelli Uuris jugade voolamist Vastus 6 Hans Thoma Arendas välja aksiaalkolbmasina Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Millist materjali alltoodud loetelust tajub induktiivandur kõige paremini (kõige kaugemalt)? Vali üks: a. Tavaline teras b. Roostevaba teras c. Messing d. Alumiinium e. Vask Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Christiaan Huygens lahendas neli ülesannet ja leiutas selle käigus tsükloidilise pendli. Tema töö lõpmata väikeste suuruste analüüsimisel annab alust pidada teda Isaac Newton ja Leibnizi vahetuimaks eelkäijaks diferentsiaal- ja integraalarvutuse loomisel. 5 Füüsika Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. 1646 kordas ja laiendas Pascal Evangelista Torricelli katseid, uurides vedelikutaseme muutumise põhjuseid kolvis. Tulemused läksid vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest horror vacui, millega nähtust seni põhjendati. Õigupoolest pidas Pascal tühjusekartust algul mõõdetavaks suuruseks, kuid vaidlustes Descartes õpetaja, Clermont'i jesuiidikollegiumi rektori Etienne Noëliga, jõudis ta 1648 katseteni, mis kinnitasid Torricelli hüpoteesi sellest, et nivoo muutumise ainsaks põhjuseks on õhurõhk
haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. Vaakumieksperimente jätkates sõnastas Pascal ka Pascali seaduse: Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi. Nii saadakse ka seadusele vastav valem p= F/S, kus p on rõhk(rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta), F on jõud ning S pindala. Pascali järgi on nimetatud ka rõhu ühik paskal(P), mis vastab rõhumisjõule üks njuuton(N) 1646. aastal kordas ja laiendas Pascal Evangelista Torricelli katseid, uurides vedelikutaseme muutumise põhjuseid kolvis. Tulemused läksid vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest, millega nähtust seni põhjendati. Torricelli tegi aastal 1643 järgmise katse: ta pööras elavhõbedaga täidetud meetri pikkuse klaastoru ümber vedel metall ei voolanudki välja, vaid jäi 76 cm kõrgusele pidama. Teadlane järeldas, et just atmosfääri õhu rõhk ei lase elavhõbedal voolata torust välja kaussi
Blaise Pascal Andrea Palu 8.a Elulugu Sündis 1623.a Haridus kodune, suunatud esialgu keeltele. Elu viimased aastad elas askeetlikult. Pascali tervishalvenes peale õe surma. Suri 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. Oli abielus, kuid lapsi temast maha ei jäänud. Leiutised ja saavutused Täiustas Torricelli baromeetrit. Esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee. Hüdrauliline press Esimese primitiivne ruletimasin. Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Filosoofia Tuntud on Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest, mida kutsutakse Pascali kihlveoks. Selgitas, et Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib tajuda otsese mõistuseülese kindlustundega.
Füüsika 1. Termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Termomeetri idee andis Galileo Galilei. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast.
a. ühe või mitme manipulaatori olemasolu b. tööstusrobot on mobiilne ning võib liikuda mööda tsehhi territooriumi. c. sellel on tehisnägemine d. see töötab elektriga e. see on programmeeritav 3 : 1,00 Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Answer 1 Uuris jugade voolamist Evangelista Torricelli Answer 2 Arendas välja aksiaalkolbmasina Hans Thoma Answer 3 Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia ülekandmiseks Blaise Pascal
gaasi võrrandi nime all. Ideaalse gaasi valem võeti kasutusele seepärast et tavaline maailm on liiga keeruline, ideaalse gaasi omadused on: · Molekulid on punktmassid · Põrked seintega on elastsed · Molekulide vahel puudub vastastikmõju 3) Mida näitab rõhk? Kui palju on normaalne rõhk (paskalites)? Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Õhurõhu avastas 17. saj. Evangelista Torricelli (avastas, et vett on võimalik kaevust välja pumbata ainult alla 20 m sügavuselt). Normaalne rõhk - normaalrõhu ligikaudne väärtus on 100 000 Pa. 4) Mida kirjeldab temperatuur? Temperatuur - osakeste liikumise kiirus. Pikem: Temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. 5) Kuidas on paika pandud Celsiuse ja Kelvini skaala? Kelvini skaala - kelvini temperatuuriskaala võttis kasutusele 1851. aastal inglise füüsik William Thomson
v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga ( S ). vt.lk. Bernoulli võrrand. Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ) on staatiline rõhk ( p ) , vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ( gh ) ja dünaamilise rõhu ( v2/2 ) summa jääv suurus. vt.lk. Torricelli seadus. Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. v2 = 2gh1 32 p = p0 + gh Fül = gV ; Fül = vgV1 P = kg(V1 + V2) v1S1 = v2S2 Bernoulli võrrand. - vedeliku tihedus p1 + gh1 + v1/2 = p2 + gh2 + v2/2 = ...... = const
seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viimase 300 aasta jooksul välja mõelnud.
mõõtmisest" Leonardo da Vinci, Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset voolamist, töötas välja valemi Osborn Reynolds, Uuris jugade voolamist Evangelista Torricelli, Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia ülekandmiseks James Watt Küsimus 6 Milliste energiate muundamine toimub Õige hüdraulikasüsteemis üldiselt? Hinne 10 / 10
märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. Leiutised 1642 leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Pascal täiustas Torricelli baromeetrit, esitas kõrgusemõõtja idee . Leiutas hüdraulilise pressi ja esimese primitiivse ruletimasina . Lisaks olevat Pascal olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge . Kirjandus Blaise Pascal kirjutas palju raaamatuid oma mõtetest , filosoofiast , matemaatikast , füüsikast jne . Siin on nimekiri tema kirjutatud raamatutest : "De l'ésprit géometrique" ("Geomeetria vaimust") "Essai pour les coniques" (1640)
Näiteks, mida rohkem on maa elementi (metallid jt rasked asjad), seda rohkem kisub ta maa sisemuse poole ning mida rohkem on kehas õhu elementi (nt suits) seda rohkem pürgib ta keskpunktist eemale. Igal asjal on seega oma sisemine liikuma panev jõud ja absoluutne tühjus e. vaakum pole võimalik sest “loodus ei salli tühja kohta”. Moodsate füüsikute poolt väljamõeldud katsed aga tõestasid nende katsete ekslikkust. Itaalanne Evangelista Torricelli tõestas, et vaakum siiski on võimalik ning absoluutne tühjus eksisteerib. Inglise loodusteadlane Isaac Newton (1642-1727) seadis aga eesmärgiks avastada universaalseid mehaanika- ehk liikumisseadusi, mis aitaks lahti seletada nii maapealsete objektide kui ka taevakehade liikumist. ISAAC NEWTONI AVASTUSED Isaac Newtonit peetakse moodsa füüsikateaduse rajajaks. 1687. aastal avaldas Newton teose “Loodusefilosoofia matemaatilised printsiibid”,
Näiteks, mida rohkem on maa elementi (metallid jt rasked asjad), seda rohkem kisub ta maa sisemuse poole ning mida rohkem on kehas õhu elementi (nt suits) seda rohkem pürgib ta keskpunktist eemale. Igal asjal on seega oma sisemine liikuma panev jõud ja absoluutne tühjus e. vaakum pole võimalik sest "loodus ei salli tühja kohta". Moodsate füüsikute poolt väljamõeldud katsed aga tõestasid nende katsete ekslikkust. Itaalanne Evangelista Torricelli tõestas, et vaakum siiski on võimalik ning absoluutne tühjus eksisteerib. Inglise loodusteadlane Isaac Newton (1642-1727) seadis aga eesmärgiks avastada universaalseid mehaanika- ehk liikumisseadusi, mis aitaks lahti seletada nii maapealsete objektide kui ka taevakehade liikumist. ISAAC NEWTONI AVASTUSED Isaac Newtonit peetakse moodsa füüsikateaduse rajajaks. 1687. aastal avaldas Newton teose "Loodusefilosoofia matemaatilised printsiibid", mis kummutas lõplikult senise maailmapildi
üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. — Bernouelli võrrand - seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. — Torricelli seadus – Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. — Aerodünaamiline üleslükkejõud - kui lennuki tiib läbi õhu liigub, siis on õhul lennuki tiiva peal vaja läbida pikem teekond kui tiiva all, seega õhk tiiva peal peab kiiremini liikuma kui tiiva all, sellst sõltuvalt tekib tiiva peal madalam rõhk kui tiiva all, alumine rõhk tahaks liikuda üles, kuid ei saa ning see tõstab lennuki tiibasid üles poole
koosnes õhuga täidetud kerast, mille külge oli joodetud peenike toru. Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahtumisel soojeneb või jahtub keras olev õhk, sellega muutub ruumala ja ka veetaseme kõrgus. Termomeetrit sellisest riistast aga siiski ei saanud, sest selle näit sõltus peale temperatuuri veel ka õhurõhust. Kuid Galileo Galilei idee oli väga oluline. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Alkohol ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aatal Toskaana hertsog Ferdinand teine. Kuid elavhõbetermomeeter oli olemas 1657.aastast. Hubin valmistas elavhõbe vasknitraadi termomeetri 1672. aastal. G.D. Fahrenheit, R.A.F de Reaumur ja A. Celsius võtsid vastavalt 1714, 1730 ja 1742 kasutusele erisuguste püsipunktide ja jaotustega temperatuuriskaalad. Esimese meditsiinilise termomeetri leiutas Thomas Allbutt aastal 1867. (Vedeliktermomeeter)
2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viimase 300 aasta jooksul välja mõelnud. Selgituseks Newtoni seadustele Jõud ja liikumine MIS PANEB esemed liikuma? Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha
temperatuuri muuduga ( keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga ). 5 ) termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Selle idee andis Galileo Galilei. Ta riist koosnes õhuga täidetud kerast selle külge oli joodetud peenike toru. Ta täitis toru osaliselt veega ning asetas anumasse, mis oli veega täidetud. Kera soojendamisel või jahutamisel vee ruumala tõusis või langes. Aga see sõltub veel õhurõhust. Esimese termomeetri valmistas ta õpilane Evangelista Torricelli. Termomeeter koosneb mahutist ja selle külge joodetud paisumistorust. Ainena kasutatakse elavhõbedat, piiritust või toluooli. Välistermomeetrites elavhõbedat ei kasutata, sest elavhõbe võib talvel tahkuda. Igapäevaseks tarbeks ka mitte, sest see on mürgine ning purunemisel aurub aastaid. Kõige enam on levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri skaalad. Teaduses on absoluutne temperatuuriskaala. Celsiuse skaala järgi on seal absoluutne 0 -273 kraadi. Ühikuks on 1 K ( kelwin )
2 Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3 Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viimase 300 aasta jooksul välja mõelnud. Selgituseks Newtoni seadustele Jõud ja liikumine MIS PANEB esemed liikuma? Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha on
32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes 34. Bernouelli võrrand Toru kitsenemine 35. Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. S1 v1 S2 v2 = 36. Aerodünaamiline üleslükkejõud Lennuki tiivad
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus Nimi ELEKTER Referaat Õpetaja: Ain Toom Kuressaare 2007 SISUKORD Arvutiteenidus.............................................................................................................................1 Elekter..................................................................................................................................... 1 Kuressaare 2007..........................................................................................................................1 1.Ajalugu.............................................................................................................................3 2.Lühis.................................................................................................................
varras I0=1/12ml2 rõngas I0=mr2 silinder I0=1/2mr2 kera I0=2/5mr2.Steineri lause:Inertsimoment mingi vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga,milles ja dünaamilise rõhu(v2/2)summa jääv suurus. üheks liidetavaks on inertsimoment(I0)telje suhtes,mis on p1+gh1+v12/2= p2+gh2+v22/2; v-kiirus. Torricelli parallelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või korrutis telgede vahelise kauguse ruuduga I=I0+ml2 pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. 11.Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand:Moment Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
index2.v.index2, kus S on pindala ja v on kiirus. Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga S. Bernulli võrrand on, et Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatiline rõhk (p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (roo*g*h) ja dünaamilise rõhu (roo*v2/2) summa jääv suurus. p1 + roo*g*h1 + roo*v.index1aste2/2 = p2 + roo*g*h2 + roo*v.index2aste2/2 = ... = const. Torricelli seadus: Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. v.index2=ruutjuur 2gh.index1 (JOONIS) Sisehõõre vedelikus: Sisehõõre Fh vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga (S) ning suunatud liikumise vastu. Sisehõõrdeteguri e viskoossuse (kreeka n. Väljaveninud parem pool) ühikuks on Pa s (paskalsekund) Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv. Kriitiline reinoldsi arv Rek=1000.
. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini. Varjant 1 1.skalaarid ja vektorid; 2. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand; 3. laines (elastses kk); 4. Bernoulli võrrand; 5. isokooriline protsess Varjant 2. 1. Ühtlane sirgjooneline liikumine 2. Newtoni seadused 3. Füüsikaline pendel 4. Torricelli seadus 5. Aine oleku diagramm Varjant 3. 1. Töö, Võimsus, Energia 2.Matemaatiline pendel 3.Ühtlane sirgjooneline liikumine 4.Sisehôôre vedelikus 5.Tahke keha soojuspaisumine Variant 4 1. Jõu moment 2. Mitte ühtlane sirgliikumine Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine 3. Võnkumiste sumbumine 4. Termodünaamika esimene printsiip 5.Aine agregraatoleku muutused 5. varjant. 1.Ühtlane ringliikumine 2.Inertsmoment 3.Harmooniliste võnkumiste liitmine 4.Isotermiline protsess 5
1642 Sureb Galileo Galilei. 1642 Rembrandti maal ,,Vahtkond" (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii). Tumenenud maali hakatakse hüüdma Öiseks vahtkonnaks, praegu on tuntud just see nimi. 164247 Kodusõda Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaa; lõpeb kuninga vangistamisega. Vaata Bellini ooperit ,,Puritaanid". 1643 Reiner Brockmann saab Virumaa praostiks. 1643 Itaalia füüsik Evangelista Torricelli leiutab baromeetri. 164345 Rootsi-Taani sõda, mh võidab Rootsi endale ka Saaremaa. 16431715 Louis XIV valitseb Prantsusmaad. 1644 Tartus ilmub Urvaste pastori Joachim Gutsleffi saksakeelne Kurtzer Bericht.., mis sisaldab ohtralt eesti rahvaluule ja -usundi materjale. 1645 Reiner Brockmann saab Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. 1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei. 164549 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga. 1647 Reiner Brockmann sureb 30
MEHAANIKA. 2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti. r tähistab siin ringjoone raadiust, v tähistab kiirust ja ω nurkkiirust. See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine. 2.1.3.Ühtlaselt muut...
Üldrõhk= 1000 mb, N2 - 780 mb, O2 210 jahtub, tavaliselt sügiseti, kõrgus tavaliselt 0,6 °/100m mb, veeaur 1% 10 mb mõnikümmend meetrit, Küllastav veeaururõhk on rõhk, millega horisontaalnähtavus halb, taevas ja pilved Stabiilne atmosfäär veeauru molekulid mõjuvad, kui õhk on hästi nähtavad. Soode, rabade, järvede Atmosfäär on stabiilne, kui erinevused Torricelli katse. veeaurust küllastunud antud temperatuuri kohal, lohkudes. Suurlinnades, kus palju tõusva õhuhulga ja ümbritseva õhu vahel Galileo assistant, hiljem Ferdinand II juures tolmu ja suitsu, ka nn oru-udud on väikesed, õukonna filosoof ja matemaatik Torricelli
kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. 15. harmooniliste võnkumiste liitmine- 16. võnkumiste sumbumine- sumb.võnkumisi kirjeldab sinfunkt.,kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21. sisehõõre vedelikus- (Fh) on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga S ning suunatud liikumisele vastu. 22. Termodünaamika I prinsiip- süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. (Q-soojushulk(1J), U- siseenergia, A-töö välismõjude vastu) 23
keha 1 keha 2 jõuga F1, mis = -F2. Summeerimine Torricelli valem ideaalses ved-s. p p0 e RT vasakule-paremale (muutub kaugus l). Rõhu mõõtmine voolavas vedelikus
o Kui voolavasse vedelikku paigutada manomeeter, siis kaotab vedelik oma kiiruse (dünaamiline rõhk = 0), seega staatiline rõhk ongi kogurõhk. · Sifoon. o Sifooniks nimetatakse üle anuma serva kõverduvat toru, mille sisendava paikneb anumas olevas vedelikus, väljundava aga väljaspool anumat. Kui väljundava on madalamal vedeliku vabast pinnast, siis saab sifooni abil tühjendada anumat. o Vedeliku kiirus sifoontorus u = (analoog Torricelli valemile). o Sifoontoru kumeruse (harja) maksimaalne võimalik kõrgus kui väljavooluava on tõstetud reservuaari nivoo tasemele on 10,34 m. · Viskoossus. o Viskoossus on sisehõõre. Avaldub selles, et vedelikus või gaasis tekkinud liikumine lakkab aegamööda pärast seda, kui on kõrvaldatud liikumist esile kutsunud põhjused (rõhkude vahe voolutoru erinevates ristlõigetes). o Sisehõõrde tekkemehhanismid:
Ka sõltub teguri väärtus välistingimustest nagu temperatuur, rõhk, vedelikku ümbritseva gaasi koostis. 2.2. Vedelike dünaamika 2.2.1. Joa pidevuse teoreem: Ideaalne vedelik ei ole kokku surutav. Kitsamas ristlõikes liigub vedelik kiiremini. Joa langemisel mõjub vedelikuosakestele tagantpoolt jõud, mis põhjustab kiirenduse. u*S=const 2.2.2. Bernoulli võrrand: 2.2.3. Torricelli valem: Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 2.2.4. Sisehõõre vedelikes: Viskoosse vedeliku voolamise puhul mõjub mõtteliste voolava vedeliku kihtide vahel hõõrdejõud liikumise suunale vastupidises suunad ja takistab nii liikumist ning vedeliku kiirus väheneb. Eeldame, et vedelikud eraldatud mõttelised kihid ei segune ja kihtide kiirused
Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, ...
1637 Rene Descartes avaldab "Arutlusi meetodist", määratleb mehhanitsistliku maailmapildi ja tutvustab koordinaattelgede kasutamist. 1640 Ismaël Bullialdus pakub välja teooria, et kehade vaheline gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. 1641 William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku. 1642 8. jaanuaril sureb Galileo, 25.detsembril sünnib Isaac Newton 1643 Evagelista Torricelli tekitab osaliselt elavhõbedaga täidetud suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal. 1646 Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. 1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil.
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorit...
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori...
Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahutamisel soojenes või jahtus keras olev õhk. Selle tulemusena muutus õhu ruumala. Ruumala muutus kutsus esile torus oleva vee taseme muutuse. Galilei termomeetril oli oluline puudus selle näit sõltus peale temperatuuri veel õhurõhust. Esimese vedeliktermomeetri valmistas G. Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Vedeliktermomeetrid koosnevad vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliktermomeetris tehakse soojuspaisumine "märgatavaks" peenikese toru abil. Mahutis oleva vedeliku väga väike ruumala muutus ilmneb torus oleva vedeliku samba kõrguse märgatava muutuse kaudu
onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30 Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32 Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis neid punkte kutsutakse Püsipunktideks. Esimene Hg Baromeeter Torricelli (1643) ligi meetrine klaastoru täideti elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid elavhõbeda aurud. Samba kõrguse tasakaalustab õhurõhk. Valem vedeliku toru (külg avast) väljavoolamis kiiruse leidmiseks Tegijapoiss 2010 Õhurõhu arvutamised Õhurõhu arvutamise valem
suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da 19 Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga. See, et me teda tänaseni õpime, näitab ainult üht: midagi paremat pole inimkond viimase 300 aasta jooksul välja mõelnud. Selgituseks Newtoni seadustele Jõud ja liikumine MIS PANEB esemed liikuma? Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
